suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Vesiklaas Vesiklaasi valmistatakse jahvatatud kvartsliivast ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist Peamised vesiklaasi kasutusalad on järgmised: liivapinnaste tugevdamine (liiva immutatakse vesiklaasi lahusega), liivapinnaste veetihedamaks muutmine, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmine, puidu tulekaitse värvides, happekindla tsemendi valmistamisel, Portland tsement Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena Tsemendi toormaterjal: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75...78% ja savi. Tsement on väga peenike pulber Tsemedi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi Turustatakse kas lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse (kõige sagedamini 40 kg). Portland tsement
Uus tehnoloogia parandas tsemendi kvaliteeti ja alandas tunduvalt tootmiskulusid. Eestis hakati tsementi tootma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. TSEMENDI TOOTMINE JA KÕVASTUMINE Tsement on tüüpiline hüdrauline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim tsemendi liik on portlandtsement, mida valmistatakse lubjakivi ja savi (vahekorras 3:1) peenestatud segu kuumutamisel temperatuuril 1300 C 1450 C. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2 ning paakumisel tekivad CaO ja savi (alumosilikaadi) reageerimisel kaltsiumsilikaadid ligikaudse valemiga 3CaO * SiO2. Kui saadud kõva paakunud klinker jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti (tundide jooksul), sest tekivad kaltsiumi hüdraatsilikaadid. Reaktsioon kulgeb umbes nii: 3CaO * SiO2 + H2O -> 3CaO * SiO2 * H2O . Kuna
95 Keraamiline põrandaplaat 40x40cm 14.1 Laud, õhukuiv 22x100mm 5.05 Puit, õhukuiv 50x150mm 14.74 Bauroc (aeroc) Classic 200mm 3.25 Kuivliiv 0,63-2,0mm 25kg 3.9 Portlandtsement CEM I 42,5 N 4.2 Isover KL33 50X610X1170 mm 25.99 Kipsplaat, standard 12,5(13)x1200x3000mm 9.07 Kipsplaat, niiskuskindel 12,5(13)x1200x3000mm 10.32 Kõik kokku: 92.57 Tabel 5
Aeroc sillus 65,19-69,0,2/ tk Betoonplokid ja kivid Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Colimbia kivi Tehases rakendatakse Columbia Machine Inc. keskkonnasõbralikku ja energiasäästlikku tehnoloogiat. Vibropressimine ja veeauruga töötlemine tagavad toodete täpsed mõõtmed, hea survetugevuse ja teised füüsikalised omadused. Sideaineks on portlandtsement, täitematerjalideks liiv ja graniitkillustik. Toodete värvivalik on lai, põhitoone on 12. Õõnesplokk 0,93-0,98/tk või 72,90-107,37 /alus Hammasplokk 80,59-84,75 /alus Kehra Kivitehase(Rudus Eesti) betoonplokid Kehra Kivitehase betoonist õõnesplokid sobivad kandeseinte, vaheseinte ja tugimüüride ladumiseks sisetöödel ja väga hea külmakindluse tõttu ka välistingimustes. Betoonist täisplokid sobivad eelkõige vundamentide,
· jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv · iga väliskrohvi saab põhimõtteliselt kasutada sisekrohvina mitte vastupidi. Krohvid jagunevad: · Mineraalseteks ja · polümeerseteks Mineraalseid krohve jaotatakse: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvid. Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikrohvide omadused. Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituste puhul. · Tsementkrohvid. Sideaine - portlandtsement. Kõrge tugevus ja veeaurutihedus, vettimavad. · Silikaatkrohvid. Mineraalsed krohvid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterjalide hulka. Kuivsegud · Kuivsegudeks nim. valmis ehitussegusid, milledes puudub vesi. · Turustatakse pakendites, millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk. Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid
Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse
jahutamise järgselt lahustatakse vees autoklaavis. Kivistub õhus . Kasutamisel võib teda veega vedeldada vajaliku konsistentsini. Kasutatakse liivapinnaste tugevdamisel, veetihedamaks muutmisel, puidu tulekaitse värvides, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmisel, happekindla tsemendi valmistamisel, mis koosneb kvartsiliivast ja räninaatrumfluoriidist, mis jahvatatakse koos ja saadud pulber segatakse vesiklaasiga. Tsement Enimkasutatavam on portlandtsement, mis on hüdrauliline sideaine (nagu kõik tsemendid), mis veega segades hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb ning moodustuv sideainekivi säilitab oma omadused ka vees. Portlandtsement saadakse portlandtsemenendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Eriomaduste andmiseks portlandtsemendile kasutatakse mitmesuguseid muid koostiskomponente ja lisandeid. Selliseid tsemente, milles on
Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil 4 ja 9 variant Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed on järgmised: 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67
Peale standardite reguleerivad ehitustegevust veel muud normatiivid. Neist tähtsamad on Eesti Projekteerimisnormid(EPN) Eesti Asfaldinormid (EAN) jne. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on inglase Aspindi nimel. Tsement sai oma nime maakonna kohaselt, kus Aspdin töötas. Portlandtsement on tänaseni tähtsaim sideaine. Viimaseid aastakümneid iseloomustavad ehitusmaterjalide arengus järgmised arengutendentsid: · Jätkub ca. pool sajandit tagasi alanud monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng. · On välja töötatud uusi efektiivseid raudbetooni liike (raudbetoonkoorikud,kiudbetoon) · Üha enam kasutatakse ehitusel alumiiniumi ja tema sulameid. · Töötatakse välja üha suurema tugevusega teraste liike.
Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Mördi valmistamine, proovikehade valmistamine ja kivistamine, proovikeha tugevuse teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus
1. Miks just XX sajandil toimus maailma rahvastiku järsk juurdekasv? XX sajandil toimus väga järsk rahvastiku juurdekasv, arvestades, et veel 20. sajandi alguses oli maailma rahvaarv 1,7 miljardit ja 1999. aastal ületas ÜRO Rahvastiku Fondi andmetel Maailma populatsioon 6 miljardi piiri. Kiire kasvu on võimalikuks teinud toidutoodangu kasv ning areng, mis on toimunud arstiabi ja hügieeni valdkonnas. Tänapäeva meditsiin ning kõrgema kvaliteediga ja suurema mahuga põllumajandus on pikendanud rahva eluiga, parandanud elukvaliteeti ning soodustanud laste saamist. Kõige kiiremini suurenes rahvaarv 1990. aastatel, kui igal aastal suurenes maailma rahvastik 80 miljoni inimese võrra. 2. Mida praegu tehakse Eestis põlevkivituhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades? Kuidas seda saaks veel kasutada? Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus kü...
rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: · Betoonist müürikivid ja -plokid: Columbia Kivi · Betoonist tänavakivid · Betoonist katusekivid - Lafarge · Kergbetoonist müürikivid -ja plokid - FIBO · Mullbetoonist müürikivid - ja plokid - AEROC Columbia kivi · Valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideaine portlandtsement. Täitematerjal kvartsliiv ja graniitkillustik. · Valmistatakse fassaadikive ja täis- ning õõnesplokke · Mõõtmete moodulid: · Pikkus 190/195, 295, 390/395 mm · Laius 45, 90, 95, 140, 190, 195, 240 mm · Kõrgus 57,90,190 mm Tehnilised näitajad · Survetugevus 18...25 Mpa · Maksimaalne veeimavus 8%, struktuurilt lahtiste pooridega · Külmakindlus täiskividel 75, plokkidel 50 tsüklit · Tihedus vähemalt 2000... 2100 ka in3
Kõrge 0,65 Tavaline 0,60 Madal 0,55 Tabel 3. Betoonisegu veevajadus 1 m3 kohta. Veevajadus Segu töödeldavus [1/m3] Portland- Koonuse Portlandtsement põlevkivitsement vajumine Jäikus Ж Killustikutera maksimaalne suurus OK [s] [mm] [cm] 10 20 10 20 0 25-35 170 160 145 135 0 15-20 175 165 150 140
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Ahju jääb pärast põletamist 45% kuivast massist alles mineraalne osa. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas Tuhastamise tehnoloogiad PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi ...
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasan...
"Hingav" ning soojust akumuleeriv AEROC EcoTerm Plus välissein loob hoones tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav palkmaja omaga. Tulekindel AEROC ei põle ning peab väga hästi vastu mitmeid tunde kõrge temperatuuri mõjule. AEROC poorbetoon kuulub tulekindlusklassi A1. Lihtsalt töödeldav AEROC on sama hästi töödeldav kui puit. 3.Tooted Aeroc toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad. Poorbetoontooteid valmistatakse Aeroc tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 300 kg/m³ ja 450 kg/m³ ning silluseid keskmise kuivtihedusega 470 kg/m³. See tagab toodetele erinevad tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc`i toodetesse kuuluvad: 1) Aeroc plokid
............. 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). ........ 14 26. Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus. ..... 15 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. ......................... 15 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. ............................................................................... 16 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil .......................................... 17 32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon .................................................................................................. 18 35
• Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3 o teras 7850 kg/m3 KUUMSIN 1 Materjal Tihedus, kg/m3 Graniit 2500-2700 Tihe lubjakivi (paekivi) 2400-2600 Tavaline raskebetoon 1800-2500 Kergebetoon 500-1800 Mullbetoon 300-900 Harilik tellis 1600-1800
Tugevuse miinimum asub lubjahüdraulilise lisandi suhtel 2:1. Sideained Ehituses mõistetakse sideainete all pulbrilisi materjale, mis vastastiktoimel veega moodustavad algul plastilise massi, millele võib anda igasuguse kuju. Aja jooksul kaotab see liikuvuse ja omandab kivisarnase struktuuri. Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi vette. Hüdraulilised sideained säilitavad ja suurendavad niisketes tingimustes tugevust. Nendeks on: hüdrauliline lubi, romaantsement, portlandtsement, putsolaan ja slakktsemendid. Õhksideained ei talu liigset niiskust. Need on: õhklubi, kips ja magnesiaalsed sideained. Vanimaks sideaineks on savimuld või puhas savi, mille kõvenemine toimub kuivamise tagajärjel. Vanimaks keemiliselt tarduvaks sideaineks on kips. Selle kasutamise esimesed jäljed, mis on leitud VäikeAasiast, on dateeritud ligikaudu 9. aastatuhandesse e.m.a. Lubja põletamise algus kuulub umbes samasse ajajärku vase sulatamise alustamisega, kuna tegu
kivinemise lõppu, vaid see on aeg, mil tsement on saavutanud piisava tugevuse, et seda võrrelda, kivinemine võib toimuda kuni 1 aasta. 11) Tsemendi survetugevusklassi määramine Survetugevustest, peale 28 päeva kivistumises norm.tingimustes (+20c, õhuniiskus 95%) 12) Tsemendi korrosioon Tsementkivi kahjustumine välismõjude toimel: pragunemine, murenemine, pudenemine 13) Räbutsement, aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement Räbutsement- tardub aeglaselt, tihedam kui portlandtsement, omadused langevad alates 50% räbusisaldusega. Alumiinaattsement- Vees kiiresti kivistub, kõrge tugevusega, suure tihedusega, suur korrosioonikindlus. (Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põlevkivi tuhk sideainena Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres Kapp Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Põlevkivituha taaskasutamine.......................................................4 Põlevkivituha tuhastamiseehnoloogiad.........................................5 Tuhaväljad.....................................................................................6 Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale.................7 Kokkuvõte.....................................................................................8 Kasutatud materjal........................................................................9 Sissejuhatus: Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk....
kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit ,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.Aliit-tekkimise kogus oleneb CaO küllastusest tooraines,ahju temp&jahutusprotsessi kiirusest.Tekkimiseks peab temp ahjus olema >125C.Beliidirikkad klinkrid on aeglaselt kivinevad.Tseliit-mida suurem on tseliidi sisal.võrreldes aluminaadi sisal,seda püsivam on portlandtsement.Tsemendi tardumine(pehme poolmass)&kivistumine(tekib tehiskivim,võtab vastu tugevust):Tahkumine-pooltahke massi ühendeid,mis moodus.tsemenditerakeste ümber kleepuva kile v.kile,mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku.Tsemendi kivis.:geeli kristalliseerumist kui tekib tsementkivi.Tardumisel&kivistumisel eraldub vähesel määral soojust.Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhu temp. 20C&suhteliselt niiskust 95%.
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena
Soojusjuhtivus 0,15 W/m°C Kipsplaat loetakse põlevaks ehitusmaterjaliks, tulepüsivus 2x13mm kipsplaatkonstruktsioonil 30 min PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID COLUMBIA KIVI COLUMBIA KIVI Valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideaine Tehnilised näitajad : portlandtsement. Täitematerjal kvartsliiv ja Survetugevus 18...25 Mpa graniitkillustik. Maksimaalne veeimavus 8%, struktuurilt lahtiste Valmistatakse fassaadikive ja täis- ning pooridega õõnesplokke Külmakindlus täiskividel 75, plokkidel 50 tsüklit Mõõtmete moodulid: Tihedus vähemalt 2000...2100 kg/m3
meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3 Terasel aga 7850kg/m3 Mahumass materjal tihedus,kg/m3 · Kergebetoon 500-1800 · Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600
Kivistumine toimub peale kustumist. Kasut.: müürimördid, krovhimördid, kuivsegud. Magnesiaalsideained: saadakse magneesiumkarbinaadirikka tooraine põletamisel ja jahvatamisel. Veega reag. saadakse uuesti kivistuv nõrk tehiskivi. Kivineb aeglaselt, kasut. põrandate valamisel, fibroliidi valmistamisel. Hüdraulilised sideained: Hüdrauliline lubi (kohaliku sideainena), romaantsement (maapealsed müürimördid, madalamargilised betoonid), portlandtsement tootmine: segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine), toorsegu põletamine klinkri saamiseks, klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks, tsemendi ladustamine ja pakkimine (märg meetod erineb natuke). Mida peenem on tsement, seda suurem tugevus, kõrge aluminaatide sisaldus põhjustab korrosiooni merevees, suure aliidisisaldusega on tugevad ja kiirestikivinevad,
(märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3.1 Betooni liigitus: Tiheduse järgi: - raskebetoon 2600 kg/m3 - normaalne ehk harilik ehk tavabetoon 2100-2600 kg/m 3 tsemendi ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik) - kergbetoon 800-2100 kg/m3 väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon
Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga.
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja
Juhul, kui killustikutera ülemine mõõde on suurem kui 8 mm, tuleb kasutada mitut killustiku fraktsiooni. Betoonisegu veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, kasutatava tsemendi liigist ja kasutatava killustiku terasuuruse ülemisest mõõtmest (D) Tabel 2 Vee kulu, l Vajumiklass Vajum mm Portlandtsement Portland-põlevkivitsement D = 8 mm D = 16 mm D = 8 mm D = 16 mm S1 10– 40 200 190 175 165 S2 50 – 90 210 200 180 170 2.3. Betoonisegu valmistamiseks vajaliku tsemendi kulu arvutus Lähtuvalt betoonisegu valmistamiseks vajalikust vee kulust (p.2.2) ja nõutava betooni
EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Mineraalvilla plaat on suurema tihedusega ja raskem poorne soojusisolatsioonimaterjal kui vahtpolüstürool. Mineraalvillaga soojustamisel on konstruktsioonile suurem koormus kui vahtpolüstüroolil. Soojusisolatsioonimaterjalide tihedusest oleneb ka materjali paindetugevus, survetugevus, veeimavus. 5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Lahtine portlandtsement imab õhust niiskust ja reageerib sellega kaotades osa oma aktiivsusest ja sellega koos ka võimalikust moodustuva tsemendikivi tugevusest. Mida väiksem on poorsus, seda suurema tugevusega on raskbetooni täitematerjalid, samuti on nad vähe deformeeritavad ja hea kulumiskindlusega. Tsementtaignaga segatud mineraalsed täitematerjalid (näiteks liiv kruus ja killustik), mida betoonis on mitmeid kordi rohkem kui sideainet, moodustavad kiviskeleti, mis ei lase mahu kahanemisel areneda
neile omadustele vastavaid konstruktsioonilisi ja ehitustehnoloogilisi võtteid. Materjalide kooskasutamine sõltub eelkõige materjalide omadusi iseloomustavate näitajate sobivusest. 1.1.2. Toormaterjalid Ehitusmaterjali valmistamiseks kasutatud materjalidest on võimalik klassifitseerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: · päritolu järgi: looduslikud ja tehislikud (näiteks looduskiviplokk või silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: anorgaanilised ja orgaanilised (näiteks portlandtsement või polüstüreen) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, keraamilised-, klaas-, metall- jne.materjalid Toormaterjali järgi klassifitseerimine on oluline eelkõige materjali töötlemiseks või tootmiseks vajaliku tehnoloogilise protsessi valikut silmas pidades. 1.1.3.Tootmistehnoloogia järgi Looduslike materjalide puhul on pigem tegemist töötlemisega: Seega saab selle klassifikatsiooni alusel teavet tehismaterjalide tootmiseks vajalikke tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
- Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte - Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 6.4. PORTLANDTSEMENT Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim
tooraine ei tohi sisaldada raua, ega mangaani ühendaid. Valget tsementi kasutatakse põhiliselt fassaadi krohvi segudes. Hüdrofoobne tsement saadakse tavalise tsemendi krinkli jahvatamisel koos vett tõrjuva lisandiga. Lisandiks võib olla nafteenseep ja oleiinhape lisamiskogus on 0.1- 0.2% tsemendi kaalust. Tänu sellele tsement säilib kauem. Segu on külmakindlam, vee hulk segus on väiksem Kiirkivistuv portlandtsement sisaldab lupja vähem ja on hästi peen. Räbutsement mis saadakse portland tsemendi krinkli jahvatamisel koos räbuga. Kivistub aeglasti Sulfaadikindel tsement mis on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele Hüdrauliliste lisanditega tsement hüdraulised sideained on mineraalained mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja muutes selle vees lahustumatuks ning suurendades tsemendi vastupanu korrosioonile
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik määramine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
keedetakse ja paisumine mõõdetakse nn Le Chatelier seadme abil. TUGEVUS- kõige tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-NE 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist liivast ja veest valmistatud standartse proovikehade keksmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Katseid tehakse kolme proovikehaga mõõtudega 40x40x160mm tsemendi ja liiva vahekord on 1:30 ning vett lisatakse 50% tsemendi massist. 27.Tsemendi eriliigid-valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement 1) valge portlandtsement: valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist, tooraine ei tohi sisaldada rauda- ega mangaaniühendeid. Põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda tuhka. Jahvatatakse kuulveskis kivi või keraamiliste kuulidega. Lisada võib pigmente et saada erinevaid värvusi. 2) räbutsement (CEM III) : saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30-70% klinrki massist,
> Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3 Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3 > Tavaline raskbetoon 18002500 > Mullplast 15200 > Graniit 25002700 > Jää 900
Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. 4. Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel kuul või toruveskites, mis on varustatud separaatorite ja tolmupüüdmisseadmetega. Jahvatusprotsessis doseeritakse tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi, jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. 5. Tsemendi ladustamine ja pakkimine 23. Tsemendi eriliigid valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga.
Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga kõrgemamargilisi tsemente. Kõrgemaid tsemendi marke on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni. 21. Tsemendi eriliigid- valge tsement, räbutsement, hüdrauliste lisanditega tsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget mörti ja betooni jms.
Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud
Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud
anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1. kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine 2. vormikipsi kasutatakse vormide valmistamiseks 3. ehituskipsi kasutatakse krohvides 4. meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi 5. arhitektuursete elementide valmistamiseks. 22. 21. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) 23. Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. 24. Toormaterjal: a) looduses leiduv lubimergel b) kaks toorainet: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 25. Tsemendi tootmine: 26. KUIV MENETLUS (tooraineks lubimergel) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) tooraine kuivatamine 4) tooraine jahvatamine 5) homogeniseerimine 6) toorsegu korrigeerimine 7) toorsegu kuivatamine ja põletamine 8) klinkri jahvatamine ja kipsi lisamine 9) tsemendi ladustamine ja pakkimine 27
Betoonist kõnniteekividel on mitmeid eeliseid võrreldes asfaltkattega: Lihtne paigaldus Lai värvivalik ja kasutusvaldkond Erinevad paigaldusvõimalused Lihtne demonteerimine ja taaspaigaldamine COLUMBIA-KIVI Tehases rakendatakse Columbia Machine Inc. keskkonnasõbralikku ja energiasäästlikku tehnoloogiat. Vibropressimine ja veeauruga töötlemine tagavad toodete täpsed mõõtmed, hea survetugevuse ja teised füüsikalised omadused. Sideaineks on portlandtsement, täitematerjalideks liiv ja graniitkillustik. Toodete värvivalik on lai, põhitoone on 12. Sillutuskive on Columbia-Kivi tootevalikus kolme erineva kujuga tri-radial (paksus 60 mm) unikivi (paksus 60 ja 80 mm) parkettkivi (paksus 60 ja 80 mm). 60 mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80 mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Uni- ja parkettkivi külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2 mm paksused vuugieendid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
