KANGASTE SIDUSED PÕHISIDUSED Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõime- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga mõlemad pooled ühesugused. Rapoor koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Iga koelõng ristub lõimelõngadega üle ühe. Kangad on suurema tõmbekoormusega, jäigemad ja kortsuvad rohkem. Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid v...
Karuse võib saada kas koelõngadest või lõimelõngadest. Vastavalt nimetatakse neid kudekarusega riie ehk pesusamet /velveteen/ või lõimkarusega riie ehk samet /velvet/.Diana Tuulik konspekt 2014 15 Pikema karusega kangast nimetatakse plüüsiks /plush/. Aasaline sidus e. frotee läheb vaja kaht lõime ja üht kudet. Alumine lõimekiht on normaalse või tihke pinge all, pealmine lõimekiht, millest moodustuvad aasad, on vabama pingega. Kahekihiline e. kahekordne Kahekihilise kanga puhul ei saa kanga kihte üksteisest eraldada kanga struktuuri lõhkumata. Azuurne Lõime- ja koelõngad ei põimu, vaid asetsevad lihtsalt risti. Kokku seob neid punutislõim. Vagukangas või pikeesidus Suuremustriline e. zakaar sidus _____________________________________________________________ 1 Näiteks- Satään 2Kanga näidis 3Kangast suurendatud pilt 4Skeemid- teooria tunnis saadud, kõigile ei pruugi skeemi olla
ja kurrulisest kesta, toimub sisemembraanist. rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine. 7 Tuumamembraan Kahekihiline, Eraldab DNA koosneb tsütoplasmast fosfolipiididest ja tuuma. valkudest. 9 Rakutuum Koosneb Säilitada ja edasi karüoplasmast ja kanda geneetilist kromosoomidest. materjali. 1 Tsütoplasmavõrgu Koosneb Sünteesib aineid. 1 stik membraanidest.
Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevus – põhiülesanded: kloroplast – fotosüntees, mitokonder - rakuhingamine Sarnasused – mõlemal on kahekihiline membraan; mõlemad sisaldavad DNA ja RNA molekule 5. Millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid - taime maapealsetes osades Kromoplastid - taimede kroonlehtedes Leukoplastid - juurtes, mugulates, seemnetes jm 6. Täida table: Rakuosa Ülesanne Ehitus ja iseloomustus Rakutuum Reguleerib kogu raku Asub tavaliselt raku keskel,
Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda rasvhapetest, fosfolipiidest või peptiididest. (Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi (esimene, vanem hüpotees).Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees).) RNA-elu RNA elu hüpotees 1)Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid);
III töö raku ehitus · Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused; keeruline ülesehitus. · Suurim rakk- maksarakk; väikseim- mükoplasma Eeltuumsed- prokatüoot Päristuumsed- eukarüoot Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusen...
Hüdrad Ehitus · Saleda keha ehitusega · Kotikujulised · U 1 cm pikkused · Kehasein on kahekihiline,koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest · Läbipaistvad · Saab oma kehakuju muuta sirutada,painutada,kokku tõmmata Toitumine · Halvab saagi · Toitub kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine
TAPEEDID JA NENDE KASUTUSKOHAD Tapeedid on seinakattematerjalid, harva kasutatakse seda ka laes.Tapeediga saab ruume muuta soojemaks või külmemaks, väiksemaks või avaramaks. Kõik sõltub värvi ning mustri suuruse valikust. TAPEETE LIIGITATAKSE: Pabertapeet - kasutatakse enamasti eluruumides ja väikese niiskussisaldusega ruumides. Kerged - siledad,ühekihilised mis lasevad õhku läbi. Keskmised – kahekihilised,pestavad,vett tõrjuvad. Rasked – kahekihilised, sissepressitud. Vinüültapeet - kasutatakse ennamasti suure niiskusega ruumides (köök,vannituba). Pesemis ja hõõrdumiskindel. Tekstiiltapeet – kasutatakse madala reostusega eluruumides. Neelavab helisid,ei pleegi päikese käes. Pind on looduslikest materjalidest. Fliistapeedid – kasutatakse igasugustes eluruumides.Märgudes ei paisu ega tõmbu kokku. POOLVALMID SEINAKATTED Ülevärvitavad – Nt: Seineks – ülevärvitav,kahekihiline, struktuurne paberist seinakate....
membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on inimesele kasulik kuna tulevikus võib just see bakter päästa sadu inimesti stressist ja üleüldisest keskkonna pingest. Thermoplasma acidophila on väga hea bakter stabiilsuse uurimiseks tugevalt happelises keskkonnas.Kuna membraan asub otse kontaktis happelise ja kuuma keskkonnaga. Membaari uuringuks külmutatakse rakk, ja peale seda lüüakse tükkideks, ning uuritakse neid osi pikupidi Membraan on kahekihiline ning tänu tugevatele iooni sidemetel on väga vastupidav. On vastupidav kuni 100 kraadisele kuumenemiseni Marta Babenjuk 12A
Puhastusvahendid ja hügieenitooted Kaubagrupid: Tualettpaber: Tualettpaber 2 SYSTEM Premium. Kahe kihiline ja pehme tualettpaber + adapter. Tualettpaberi rullid sobivad kasutamiseks 2 SYSTEEM tualettpaberihoidjates. 2 SYSTEEM - kaks rulli tulettpaberit mahu ühte hoidjasse. Süsteemi eelis: harva vajab täitmist, kompaktne rull ja hoidja, varu rull koguaeg saadaval, rullid on veel lisaks eraldi pakendis jne. . Detergent OÜ on Hollandi paberitootja "Van Houtum Papier bv." kaubamärgi "Satino" suurim maaletooja ja turustaja Eestis. Kätekuivatuspaberid: Käte- ja pühkepaber MIDI WIPER BLUE. Kahekihiline sinine keskmise suurusega pühkepaber rullis. Sobib kasutamiseks keskmise suurusega töökodades ja tööstustes. Detergent OÜ on Hollandi paberitootja "Van Houtum Papier bv." kaubamärgi "Satino" suurim maaletooja ja turustaja Ees...
4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik Süsiniku kasutamine tööstuses ja majanduses.09.11.10 6) http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng101.pdf Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide
Too näiteid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. bakterid. 4. Kirjelda rakutuuma ehitust. Mis on tema tähtsus. sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuumamembraan koosneb 2-st membraanikihist, mille vahel on õõs. Ta eraldab tuumaplasma tsütoplasmast ja reguleerib pooride kaudu tuuma ainevahetust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumakesed. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5. Kirjelda inimese kromosoomistikku. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled on ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused
Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim)
Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim)
Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Mullad vajavad tingimata lupjamist. IIIa Tartu- Viljandi kõige viljakamate muldadega. Siin väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad.
Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1
1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks g...
Küsimus 1 Millised väited liimpuidu puhul on õiged? Vali üks või enam: a. koosneb kolmest kihist b. kõrged tugevusnäitajad c. nad on raskemad kui betoon d. suur tulekindlus Küsimus 2 Millise vaiguga liimitakse kokku vahvelplaati? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 3 Väljatulek puitplaatide tootmisel on kõrgem kui saetööstuses, sest... Vali üks või enam: a. ei kasutata peenpuitu ja puidujäätmeid b. kasutatakse peenpuitu ja puidujäätmeid Küsimus 4 Mitu ettevõtet toodab Eestis MDF plaate? Vali üks või enam: a. 0 b. 1 c. 2 d. 3 Küsimus 5 Millistega vaikudega liimitakse vineeri? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 6 Milline on formaldehüüdi norm puitlaastplaatides? Vali üks või enam: a. 8 mg / 100 g kuiva PLP kohta b. 120 mg / 100 g kuiva PLP kohta c. 8 mg / 100 g PLP kohta d. 120 mg / 100 g PLP kohta Küs...
kromosoomid kahekromatiidsed. Kromosoomide ülesanded: juhib raku elutegevust Säilitab pärilikkusinfot Tsütoplasma vesi(80%), anorg ained, org ained Tsütoplasma ülesanded: seob raku ühtseks tervikuks Tagab toitainete laialikandmise rakus Ainete transport Säilitab rakkude kuju Rakumembraan kahekihiline (fosfolipiidid valgumolekud, oligosahhariidid, kolesterool. Viimased kaks iseloomulikud ainult loomadele) Rakumembraanis olevad valgud on transportkanalid, info vahetamise eesmärgil ning talitlevad ka ensüümidena Rakumembraani ülesanne kaitse Säilitab kuju Ainete transport Eraldab sisekeskkonna väliskeskkonnas
Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad. Omavad
aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad," nendib RKK teadur Emmet Tuohy. European Union Institute for Security Studies vanemanalüütik Nicu Popescu osundab oma kirjutises: ,,Nii võib lõpuks tärgata nõndanimetatud kahekihiline idapartnerlus, milles osalevad nii riigid, mis pooldavad tugevaid suhteid ELiga (Ukraina, Moldova ja Gruusia), kui ka riigid, mis selleks valmis ei ole." Marge Mardisalu-Kahar, Director of Estonian Center of Eastern Partnership, tähendab, et ,,Pigem on tegemist vahendiga nende riikide lähemale toomiseks euroliidule." http://www.postimees.ee/35443/paet-uros-aafrika-vajab-rohkem-haridust «AIDSi vastu võitlemisel peame suunama enam tähelepanu just kõige
Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne- Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo . Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3
1. Kirjelda ioonsideme ja kovalentsideme teket molekulide moodustamisel aatomitest. *Nii Na kui ka Cl aatomid muutuvad suhteliselt kergest Na+ ja Cl- ioonideks. Kui Na ja Cl aatomid satuvad lähestikku, ,,kingib" Na oma väliselektroni Cl-le. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seobki nad ioonsidemesse. *A-eemaldatud aatomid, B-ühtpidi spinnid, ühinemine keelatud, C-eripidi spinnid, ühinemine lubtatud, elektronpilved valguvad ühte, D-klassikaline näitpilt kahe tuuma ümber orbiitlevaist elektronidest. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutatud korrapärasesse ruumvõresse? Difraktsioonikatsete abil. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks...
Organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid · Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)
Tavaliselt viljastavad munaraku teise isendi seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud hukkuvad). Lahksugulised. Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis sugurakkudega
andes võib hetke pärast kuulda sellega pihtasaanud liiklusmärgi vibratsioonist tekkinud kõminat (või sellega pihtasaanud juhusliku mööduja jõminat). Kõnnin hoogsa sammuga ja autode ees oma õigust nõudes mööda ülekäigurada. Tunnen, kuidas õhumolekulid miljonite kaupa mu näo vastu liiguvad, raadio järgi kogunisti kiirusega 15 meetrit sekundis. Selline külm tuul ei tee enesetunnet just meeldivaks, seega tõmban jope kapuutsi üle pea - aitab kahekihiline riie ju vägagi hästi kahe kõrva vahelist halli klompi soojas hoida. Läbi paksu kapuutsi on soojuse väljakiirgumine väga väike ning mul hakkab kohe parem. Ja paistabki juba koolimaja...hea seegi! Külm tormituul avaldab mulle nüüd juba säärast rõhku, et kipun jää peal sõltumata oma saapataldadest pikali kukkuma. Ka väikelapse massiga koolikott minu seljas ei tee olemist kergemaks, selle kaasaskandmiseks peab tegema tõsist tööd.
SIDUSED LABORITÖÖ ARUANNE Õppeaines: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA Rõiva- ja tekstiiliinstituut Õpperühm: KRR 21 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 PÕHISIDUSED. Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Labane sidus Kõige lihtsama rakendusega sidusus. Riide mõlemal poolel on ühesugune arv ...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest.
nomenklatuurile. Õõnesplokkide tihedus on vähemalt 2000 kg/m3, täiskividel vähemalt 2100 kg/m3. Arvutuste aluseks on normaliseeritud survetugevust Fb (määratakse 95 % tõenäosusega). Mördil peab olema ehitise projekteeritud kasutuseale ja konkreetsetele kasutamistingimustele vastav küllaldane kestvus. Nake kivide ja mördi vahel peab vastama müüritise otstarbele. Levinenumad on järgmised müüritise tüübid: Betooniga täidetud kahekihiline sein: kahekihiline sein, mille vahe on täidetud betooniga (vahe laius üle 50 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kahekihiline sein: kahest ühekihilisest seinast koosnev sein, mille kihtide vahe on täidetud mördiga (vahe laius kuni 25 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud
Kui rakud kasvaksid liiga suureks siis neid toimuv ainete transport muutuks liiga aeglaseks. *Millest sõltub ainuraksete rakude, looma- ja taimerakkude kuju? Nende kuju sõltub nende rakude ülesandest. Rakku ehitus. Mis ülesannet täidab rakumembraani. Rakumembraan eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kaitsev rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise rakku ja väliskeskonna vahel. Kirjelda rakkumembraani ehitust. Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Fosfolipiidide vetttõrjuvad osad on üksteise vastas. Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäratul erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Seosta rakumembraani ehtitust selle talitusega . Rakumembraani kaudu toimub ainetevahetus väliskeskkonnaga. See toimub kas passiivselt või siis aktiivselt. Kui on passiivne ainevahetus siis rakk ei vaja täiendavat energiat , aktiivsel ainevahetusel on vaja energiat. Ained liiguvad ainult läbi membraanis olevate valkude.
Lisandiks doonor. P-pooljuht – pooljuht kus on kristalli kasvatamise käigus asendatud väike hulk põhiaine aatomitest lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks akseptor. PN-siire – kahe erinevat tüüpi pooljuhi kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine kus ühes suunas voolab vool hästi – teises suunas praktiliselt mitte. 19. Diood? Kui omavahel kokku ühenda n-pooljuht ja p-pooljuht tekib kahekihiline pooljuht diood mis võimendab elektrivoolu tugevust kui talle lastakse päripinget(kui + pool ühendada P-poolega). 20. Transistor? Transistor on kiht struktuur mis koosneb kahest vastas järjestikust(what?) dioodist, kasutatakse elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 21. Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement kuhu on väikesele pindalale koondatud suur hulk transistore koos lisadetailidega mis kõik koos toimivad tervikliku seadmena nt
2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. 3) Sugurakkudes (gameetides) on haploidne kromosoomistik, st. igast paarist üks kromosoom. 4) Kromosoomide arv ja kuju on liigispetsiifilised. Rakumembraan Ehitus: kahekihiline, koosneb valkudest ja fosfolipiididest (kolesterool ja oligosahhariidid) Ülesanne: kaitse, piiritleb, eraldab rakke üksteisest, ühendab rakud omavahel, läbi membraani toimub ainevahetus, info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transport läbi rakumembraani Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud)) – gaasilised molekulid Osmoos (passiivne transport) – vesi ja vees lahustunud molekulid
Selleks on vaja hapnikku. f) tsütoskelett valgulised niidikesed tsütoplasmas, mis seovad rakuorganellid membraani ja tuuma omavahel. Ülesanded: tugi ja liikumine. g) tsentrosoom (ainult loomarakkudes) koosneb kahest tsentrioolist. Ülesanne raku jagunemisel moodustavad kääviniite ja aitavad kromosoome lahku tõmmata. 3. Rakutuuma ehitus a) interfaasis: katab kahekihiline rakumembraan; sees on tuumaplasms, on näha tuumaosakesed, piirkonnad, kus toimub ribosoomide moodustumine; kromatiinaine-lahtipakitud DNA, mis on seotud tuumavalkude ehk histoonidega. b) raku jagunemise ajal: membraanid lagundatakse; tuumakesed kaovad; kromatiinaine pakitakse kokku, kromosoomid muutuvad nähtavaks. 5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2
rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes ühe sentimeetri pikkune keha, mille ühes otsas on tald ja teises otsas kombitsad ning suuava. Tallaga ta kinnitub taimedele või veealustele esemetele. Kombitsatega püüab ta saaklooma kinni ja halvab ta kõrverakkudega. Seejärel suunab toidu suuavasse, kust see liigub kõheõõnde. Seedimine toimub kehaõõnsuses. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Seetõttu saab hüdra oma keha kuju muuta ja liikuda mööda veekogu põhja. Hüdral on ka närvirakud, mis moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kuna ta ei uju vabalt ringi, siis nimetatakse teda polüübiks. Hüdrad on lahksugulised loomad. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. Ta kehale tekivad väikesed kühmud, mis kasvades võtavad hüdra kuju ja eralduvad ning alustavad omaette elu. Sügisel aga sigib hüdra suguliselt
tasub selle tootegrupi puhul unustada. VAHTPOLÜVINÜÜLKLORIIDTAPEET- hästi vastupidavad ja paksud tapeedid, mis on ette nähtud ükskõik millist tüüpi ruumidele. Tapeedi alumiseks kihiks on paber, pealmiseks aga kile. KLAASKIUDTAPEET- kerge puhastada ning varjab hästi seintesse tekkivaid pragusid. Siiski on selle vahepeal suurmoeks saanud materjali hiigelaeg möödas, eluruumidesse pole seda paigaldada soovitatud. ÜLEVÄRVITAV TAPEET- ülevärvitav kahekihiline struktuurne paberist seinakate. STRUKTUURTAPEET- sissepressitud mustri ja graanulitega tapeedid, mis on ette nähtud emulsioonvärviga ülevärvimiseks. Nende struktuur on kõige paremini nähtav viltu langeva valgusega. Tänu reljeefsele faktuurile varjavad need suurepäraselt seinte ebatasasusi. FLIISTAPEET- uue põlvkonna tapeedid, mis liimimise ajal ei deformeeru. Võimaldavad kiiret ja hõlpsat tapeetimist ilma tapeedi eelneva pehmendamiseta. Vanad fliistapeedid on seinast hõlpsasti
Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne
tugev. Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata. LIIKUMINE : Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega. Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures jääb selg tugevaks, kindlaks ja horisontaalseks. -5- KARV : Karvkate on kahekihiline. Alusvill on paks, pehme, tihe ja kattekarvast lühem. Kattekarv on sirge, kare/jäik ja veidi kerest eemalehoiduv. Peas, jalgade alumistel osadel ja kõrvadel on karv lühem. Turjal ja laudjal on karva pikkus ligikaudu 5 cm ning seega ka veidi pikem kui ülejäänud kerel, peale saba, kus karv on kõige pikem ja kõige lopsakam. VÄRVUS : Kõik värvid nagu punane, liivakarva, valge jne on lubatud, kaasa arvatud vöödiline ja laiguline
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas. Seetõttu ongi kasutusel 2-kihilised filtrid. Põhjuseks, miks jämedateralisem materjal asub ülevalpool peenemateralisest liivast on see, et ülemise kihi tihedus on väiksem kui alumisel. Seetõttu kihid ei segune. Enamkasutatav söefilter on antratsiidist, mis asub kvartsliiva peal. Kahekihiline filter on väga efektiivne filtri tüüp kiireks filtreerimiseks. 2.3. Filtreerimisprotsess Üldiselt kasutatakse eeltöötluse läbiviimiseks filtreerimist, samuti ka aeratsiooni ning toorvee neutraliseerimist, kui see on vajalik. Olenevalt vee raua , mangaani ja ammooniumi sisaldusest võib eeltöötlus piirduda ainult filtreerimisega, kui väljasadenevate ühendite hulk on väike, või kaheastmelise filtreerimisega kui sademe hulk on suurem
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt
ROGIER van der WEYDEN (u. 1400-1464) Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik. Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. Käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline. Van der Weydeni maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat. ,,Kristuse ristilt võtmine" püüab valu ja kurbust iga tegelase näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Tunnete loomutruu kujutamine, lihtne kahekihiline kompositsioon väldib ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jääb figuuride anatoomiline kujutamine kõikidel madalmaade meistritel tahaplaanile, tähtis on riietus, mille all pole keha eriti tunda. Meisterlik portreteerija portreed on suurejoonelised, ei toonita üksikasju, jäädes veidi ebaeluliseks. ,,Noore naise portree". Van der Weyden on olnud praktiliselt kogu madalmaade 15. saj. maalikunstnike eeskujuks, mõjutanud ka saksa kunstnikke. HUGO van der GOES (1430/40-1482)
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev e...
lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb
ROGIER van der WEYDEN (u. 1400-1464) Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik. Tema teoste ainestik põhines Maarja elulool ja Kristuse kannatuslool. Tema käsitlusviis oli dramaatiline, rahutu ja pateetuline. Tema maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat. Tema kuulsaim teos on "Kristuse võtmine ristilt". Ta kujutab valu ja kurbust iga tegelase näol ning lisaks üritab kujutada loomutruult tundeid. Lihtne kahekihiline kompositsioon väldib ruumi sügavust. Lisaks maalis ta portreesid. Need olid suurejoonelised, ei toonita üksikasju jäädes veidi ebaeluliseks. Üks kuulsamaid on "Noore naise portree". Eelnimetatud kunstnik on olnud praktiliselt kogu madalmaade 15. saj. maalikunstnike eeskujuks, mõjutanud ka saksa kunstnikke. "Kristuse võtmine ristilt" http://www.google.ee/imgres?q=Kristuse+v%C3%B5tmine+ristilt&hl=et&biw=1366&bih=665&tbm=isch&tbnid=SKt_j-v2eyqm- M:&imgrefurl=http://en.album
2. Materjalid Katsekehad olid kivivilla alusel valmistatud kiulised isolatsioonmaterjalid erinevate tihedustega ja konkreetsete kasutusaladega. Kõik kasutatud proovikehad olid kaubanduslikud tooted, mis olid võetud ühe suurema tootja tootevalikust. Proovid mõõtmetega 300x300x100 mm kuivatati ja kaaluti enne mõõtmist ning arvutati nende tihedus. Raskeim materjalinäidis katsekeha A kasutatakse peamiselt lamekatuste konstruktsioonides. See on jäik ja raske tahvel kivivilla mis on kahekihiline ning veekindel kogu mahu ulatuses. Kiud on seotud orgaanilise vaiguga. Teine kiuline materjal katsekeha B on jäik kivivilla tahvel, täielikult veekindel, kasutatakse peamiselt lamekatustel. Kergeim isolatsioonimaterjal laborimõõtmisel katsekeha C on poolpehme, täielikult veekindel, mida kasutatakse kaldkatuste isolatsiooniks, tuulutatavates fassaadides ning sandwitch seintel. Deklareeritud Tihedus kuivalt
2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse. Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest,
Hiline päevitusreaktsioon algab 2-3 päeva pärast UVB ja UVA toimel, on kõige intensiivsem 4-10 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi 30 päeva, s.o. epidermise uuenemiseks vajalik aeg, v.a. väike osa, mis jääb eluks ajaks. (Kaur 1999: 8) LASTELE Nahk on meie kõige suurem elund. Nahk katab ja kaitseb meie keha, aitab hoida kehasooja. Naha osadeks on ka karvad ja küüned. Kõige õhem on meie nahk laugudel ja kõige paksem jalataldadel. Nahk on kahekihiline: pindmine on marrasknahk ja selle all pärisnahk. Naha all on polstrina rasvakiht, mis kaitseb meid teataval määral külma eest ja annab kehale ümarad vormid. Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi. Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu. Seepärast marrasknaha rakud aina uuenevad ja vanad rakud irduvad, moodustades üle keha nähtamatu mustuse kihi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
