tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. · Tõmbele- kontrollitakse suuri deformatsioone omavai materjale. · Paintugevuse- määramisel on proovikeha talakujuline ja ta surutakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus- materjali võime vastu panna teise materjali kivistustele või sissetungimisele. · Hõõrduvus- on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Kuluvus- on materjali massikadu hõõrde ja lõõkide koosmõjul. · Lõõgitugevus- iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisetele koormistele. · Elastsus- on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend.
· Tala alumised kiud pikenevad,ülemised lühenevad. Kõvadus · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes.kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik).
raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur. - keskmine hõõrdejõud töökäigul. - keskmine hõõrdejõud laua tühikäigul. - materjali ja lisaraskuste raskusjõud. Tabeli viimases lahtris ,,Keskmine" on märgitud hõõrde jõu keskmine takistus. Tabel 1. Hõõrdetegur Hõõrdeteg 0,13k 0,98k 0,36k ur Hõõrdejõu Tühikäigul 2N/ 4N/ 6N/ d 5 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,1 0,9 7,9 4,7 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,7
Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63 1.
Võnkumine keha perioodiline edasi tagasi liikumine tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. (pendel, kiik) Harmooniline võnkumine võnkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil. Vabavõnkumine (e oma võnkumine) võnku- Mised, mis toimuvad süsteemi seesmiste jõudude mõjul. Sumbuvvõnkumine võnkumine, kus hõõrde ja takistus jõudude tõttu võnke amplituud aja- jooksul pidevalt väheneb ja muutub lõpuks nulliks. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub Perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. (kell, patarei, elektri energ, raskusj, elastsusj) Resonants kui sundiva jõu sagedus ühtib süsteemi oma võnkesagedusega on tegemist resonantsiga. (laps kiigel) Matemaatiline pendel venimatu ja kaaluta niidi otsa on riputatud ainepunkti nim mat.pen. kasut maavarade otsimisel, reaalselt pole!
Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
m mittevajalikud liigendreaktsioonid FCX ja FCZ. B FBX M yC 0; 3 4.5 2.5 FBX 0; 3m FBX FAX 5.4 kN FBZ=4.5 Oleme leidnud kõik neli kN toereaktsiooni. KEHA TASAKAAL HÕÕRDE ESINEMISEL Seni olme pidanud kõik kehale rakendatud sidemed hõõrde-vabadeks. Tegelikkuses esineb kahe keha kontakti korral alati ka hõõrdejõud. Üldiselt hõõrde mõju, eriti staatika ülesannetes, on väike. Järgnevas vaatleme peamisi hõõrdejõu liike. v LIUGHÕÕRE F Ff FG Ff FG Fn Fn F Ff
Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja Mikrolaine-vaakumkuivati elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. TÄNAN KUULAMAST!
muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsetatav materjal 2. Valge testriie 3. Käärid 4. Hõõrdeseade 5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala 2.2. Tegevuskava 1. Lõigata uuritavast kangast välja kaks katsekeha mõõtmetega 150x120 mm 2. Võtta valge testriide karbist kaks katsekeha. 3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga. 3. Kuiva hõõrde puhul: Kuiv testriide proov kinnitada hõõrdeseadme „sõrme“ külge ja kinnitada klambriga. Uuritava materjali proov kinnitada seadmelauale parema poolega ülespoole. Liigutada seadmelauda 10 korda edasi-tagasi. Liikumise pikkus – 100 mm. 4. Märja hõõrde puhul: Märja katse jaoks ette nähtud testriide proov niisutada ja väänata välja,
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21
Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ??????? Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga. 11. Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest ning nad on võrdelised voolu läbitud teepikkusega. Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. Kohttakistusteks võivad olla: voolu ristlõikepinna suurenemine või
arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks vaja atmosfääri sisenevatele kosmoselaevadele kuumatõkkeid, sest õhu hõõrdumist poleks, olgugi, et see kosmoselaev peaks olema ehitatud ilma ühegi mutri, poldi ja klambrita. Üks väheseid võimalusi oleks neetimine, mis peaks olema teostatud veel siis, kui hõõre eksisteeris. Kui hõõrde jõudu poleks ei oleks ma saanud ka seda esseed kirjutada, poleks pidanudki, sest siis poleks võimalik ka inimeste eksistents.
suurem P>mg Alakoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis on väiksem 6. Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud. Fh=kN=kmg , Fh- hõõrdejõud, k-hõõrdejõu tegur, N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. b) liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrde põhjused: * pinna ebatasasus * kehade aineosakeste vaheline tõmbejõud. 7. Elastsusjõud: jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel. Liigid: tõmbedef., survedef., paindedef., väändedef., nihkedef. Fe= k* delta l, delta l- keha defor. Pikkus, k-jäikus Hookie seadus: deformatsioon, kus keha kuju taastub. Jäikus: füüsikaline suurus, mis näitab kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. 8
“Tulevikus reisime linnast linna kiirusega 600km/h” Välja on mõeldud õhutühjades torudes kihutav kapsel, mida juhivad magnetid.Võrdluseks Maailma kiireima rongi rekord on 581 km/h. Ühe vaakumtoru (läbimõõt 1,5 meetrit) läbilaskevõime saab olema sama suur kui 32realisel maanteel. Kapslid ise on umbes sõiduauto suurused ja suudavad kanda 360kilogrammist koormat. Need reisikapslid hõljuvad torus (tänu magnetitele) ja neil puudub nii hõõrde- kui ka õhutakistus. Võib öelda, et kapslite liikumist ei takista miski ja nende energiatarbimine on väike. Tehnoloogia nimega ET3 töötati välja välja koostöös Hiina Southwest Jiaotongi Ülikooli teadlasteg, idee peale tuli Daryl Oster. ET3 tööpõhimõtet võrdleb Daryl internetiga. Internetis on väikeste infoühikute liiklus tihe ja kiire. Iga teabekild on varustatud n-ö aadressiga ja leiab seetõttu tee internetvõrgustikus ise üles. Sama põhimõte peab ka kapsleid suunama
paneelid; torud ja muhvid) VO, SV-40, VV, VU, UV, PU, PK, PP, LP plaadid · Isolatsioonimaterjalid sbestbrikett, isolatsioonisegud, isolatsiooniplaadid, soveliit, njuvel, asbosuriit, vulkaniit · Asbesttekstiiltooted asbestkangas, armeeritud asbestkangas, isoleerlint, asbestnöör · Asbestpabertooted asbestpaber, abestkartong, asbest-tselluloosplaadid · Bituumentooted hüdroisool, isool, bitumeenkangad, boruliin, brisool · Hõõrde- ja tihendusmaterjalid asbestpidurlint, elastne hõõ · Viimistlusmaterjalid polüvinüülkloriid-linoleum, reliin, venüülasbestplaadid · Asbestplastid asbotekstoliit, asbogetinaks, asbofibriit ASBEST JA INIMENE Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. On teada, et mitmesugustes materjalides sisalduv asbest on ohutu seni, kuni materjalidest ei eraldu tolmu, millega tekiks
kvalifikatsiooni, asukoha (jne) ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme - muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Dünaamiliselt arenevas majanduses saavutavad mõned tööstusharud, firmad ja regioonid majanduslikku edu, kusjuures teised on samal ajal pikaajalise languse seisundis. Tööpuuduse jagunemine(2) Siirdetööpuudus- (frictional unemployment) ka hõõrde- ehk friktsionaalne tööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingi aeg vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on vabatahtlik ja enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. Seda on võimalik vähendada, kui luuakse hästi funktsioneeriv andmepank vabadest töökohtadest ja tagatakse tööotsijale informatsiooni kiire kättesaadavus. Siiski täielikult siirdetööpuudust
6) Arvutage vastavalt valemile (2) keha raskusjõud ja kandke see lahtrisse “Raskusjõud”. 7) Arvutage vastavalt valemile (4) seisu- ja liugehõõrdetegurid. Kandke tulemused tabelisse. 8) Tehke kokku 7 mõõtmist, seitsme erineva massiga. Järgige samme 2 kuni 7. NB! Kõikide katsete ajal peab “Hõõrdejõu” liugur olema samas asendis. Te ei tohi vajutada oranzile ringnoolega nupule. Mõõtmistulemused: Tabel: Hõõrdetegurite määramine. Katse Mass Seisu-hõõrde Liuge-hõõrd Raskusjõud Seisuhõõrde-t Liugehõõrde-t nr. m jõud FS (N) ejõud FL (N) FR (N) egur μS egur μL (kg) 1 40 101 75 400 0,2525 0,1875 2 50 126 94 500 0,252 0,188 3 80 201 150 800 0,25125 0,1875
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 Metallide ja teiste deformeeruvamate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist keha ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. JOONIS 1.3.4. Kõvaduse määramine Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse
2. aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vah. Tõmbejõud kasvavad märgatavaks.Nii jäävad üsna kõvasti kokku. Kui kehale kokkupuute pinnaga paralleelselt mõjuv jõud saab seisuhõõrdejõu maksimaalseks väärtusest veidi suuremaks siis keha hakkab libisema mööda teise keha pinda. Libisemisel mõjub kehale liuhõõrdejõud, mis on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga, see tähendab rõhumisjõua N. Hõõrde tegur müü sõltub kokkupuutuvate khade materialist ja pinnatöötlmisest. Fh=N; Ka veelikkes liikumisel esineb takkistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast ja väärtusest ning kehakujust.Väikestel kiirustel F~v;Suurtel Ft~v² Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt
Re=v*d/ υ Re=3.5 *0.018/35*10-6 =1800 – laminaarne voolamine 2. Arvutame hõõrdetakistus teguri λ Laminaarse voolamise puhul kehtib valem: λ=64/Re λ=64/1800=0.03555555 3. Arvutame hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu 1-2 vahel ∆�ℎ1−2= λ*l/d*ρ*v2/2 ∆�ℎ1−2= 0.035(5)*130/0.018*900*3.52/2=1415555.533 Pa 4. Arvutame kohttakistustest põhj. rõhukadu 1-2 vahel ∆��1−2= Σξ*ρ*v2/2 ∆��1−2=30*900*3.52/2= 165375 Pa 5. Arvutan hõõrde- ja kohttakistuste summa ∆�1−2= ∆�ℎ1−2+ ∆��1−2 ∆�1−2=1415555.533+165375=1580930.533 Pa = 15.80930533 bar Vastus: Rõhukadu p1 2 = 15.80930533 bar Ülesanne 3. Antud: ql=1m3/s – vooluhulk d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0.15904312 m2 d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 υ=0.0008m2/s Leida:
Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks. Muldkeha külmumisel protsessi käigus moodstub temperatuuride vahe +4 - +6 c-st (pinnasevete paiknemise sügavuses) kuni miinimukraadideno pinnase lemises külmunud kihis. Tempertuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne, mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda
veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
sooritatud nihet. Pöörlemisperioodiks nim. f.s., mis võrdub 1 kaks teineteisest 1m kaugusel asuvat ja 1 kg täisringi läbimiseks kulunud ajaga.T=t/N massiga keha. ÜRL kiirenduse suund on igas trajektoori Hõõrdejõu põhjused: kokkupuutuvate pindade punktis risti kiirusvekori krobelisus, -..-aatomite suunaga ning suunatud seega mööda raadiust vaheline vastastik mõju. keskp. poole. Hõõrde jõuks nim. jõudu, mis takistab keha V=const vektor a=const liikumist NI-Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste või liikuma hakkamist. kehade mõju kehale Seisuhõõrdej. on nähtus, kus hõõrdejõul püsib kompenseerib, siis on keha, kas paigal v liigub keha paigal. ühtlaselt ja sirgjoon. Liugehõõrdej. On nähtus, kus hõõrdumine Inertsiaalseks taustsüst. nim
põhjuseks? Kuidas seda vältida? lahustid, mis eemaldavad PVC-plastmassist pehmendusaineid ja kõvendavad katet (näiteks KSÜLEEN jätab püsiva jälje juba 25 sekundiga. Plastikkatted võivad muutuda pehmeks ja kleepuvaks ning mustust korjavateks kui neid lahustitega kahjustada). kanged happed, mis lahustavad plastikkatet kuumad pesulahused ja kuum vesi, kuumad esemed küürimisained ja hõõrde pesurid kriimustavad plastikkatete pinda, kriipiv mustus( liiv) liim veeldub kui plastikust katted või plaadid on paigaldatud betoonist aluspõrandale, mis pole piisavalt kuivada saanud (1cm nädalas) Kordamisküsimused Kummkatted 1. Loetle, kummikatete liigid. Mõningates vanades hoonetes on põrandakatteina kasutusel siledapinnalised looduslikud kummikatted, mille pind mõningas kohas on muutunud raskesti hooldavaks.
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism,
Mõõtes erinevate teepikkuste s1 , s2 , … , sn läbimiseks kulunud ajad t1 , t2 , … , tn , peab ilmselt kehtima seos: 2s1 2s 2 2s a 2 2 ... 2n (5) t1 t2 tn Kiiruse valemi V = at kontrollimiseks konstantse kiirenduse korral on vaja mõõta keha kiirus V ajahetkel t. Seda saab määrata järgmiselt. Kui liikumise ajal kõrvaldada lisakoormis, siis liigub süsteem hõõrde puudumisel edasi ühtlaselt kiirusega, mis tal oli lisakoormise kõrvaldamise momendil. Vardale A kinnitatud rõngasplatvorm ongi määratud lisakoormise kõrvaldamiseks. Mõõtes ühtlase kiirusega läbitud teepikkuse s’ ja selleks kulunud aja t’ , saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga: s s h V (6) t t
madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui vajuva ranniku tingimustes 1.Lainetus Eriti aga tormilainetus on peamine rannikualade morfoloogiat kujundav tegur. Kusjuures selle mõju avaldub nii purustavas tegevuses, kui ka kuhjavas tegevuses. Peamiselt kujuneb lainetus veekogudes tuule tegevuse tagajärjel,sest võib olla ka juhuseid, kus n. maavärinad v. vulkaaniline tegevus põhjustavad lainete kujunemist. Tuule mõjul, hõõrde tagajärjel hakkavad veeosakesed liikuma. Üksikud veeosakesed liiguvad teatud ringi mööda v. teatud orbiidil, kusjuures ta jõuab algasendisse tagasi ühe laine möödudes (kui alustab liikumist laine harjal, siis jõuab uuesti algasendisse uue laine harjal). Mida madalamaks vesi muutub, seda suurem on ka põhja mõju veeosakeste liikumisele. Ka lainete liikumise kiirus väheneb aga kiiruse vähenedes muutub ka lainepikkus lühemaks. Lainepikkuse vähenemine aga
elektrijõuga. Üks teadlane sai pettusest aru ning rääkis rahvale et vaadake igiliikurit pühapäeval, kuna linnast saadav vool oli olemas kõigil muudel päevadel peale pühapäeva siis inimesed veendusid jällegi et pole olemas igiliikurit ja said rohkem kinnitust sellele, et päris õiget mehhanismi selleks ei olegi võimalik leiutada. Näided Leonardo Da Vinci proovist teha igiliikur: Ise pakun välja idee mis võiks tööle hakata ületades teda mõjutavad hõõrde ning gravitatsiooni ja muud liikumist takistavad jõud. Idee tuleb sellest et kui mul on näiteks mingi ketas mida saab panna pöörlema, siis vasakpoolset osa alla tõmmates liigub selle tulemusel ju parempoolne osa üles ja ülesliikunud parempoolne osa omakorda sunnib vasakpoolset osa allaminema ja nõnda edasi. See ketas jääkski pöörlema kui puuduks hõõrdejõud mis ta üsna ruttu hetkel seiskuma sunnib. Seega mõtlesingi, et on vaja hõõrdejõust suurema jõuga sedanii
-Puhasta suusatald kõva nailonharjaga. Nailonharjaga harjates ei ole harjamise suund oluline. 3. Võib harjata edasi-tagasi liigutustega Korda kogu operatsiooni 2-3 korda, selle vahega, et järgnevad korrad lase põhjamäärdel enne tsikeldamist jahtuda Grafiittöötlus Grafiittöötlusega eraldub Start põhjagrafiitmäärdest grafiitosakesi, mis tungivad talla pooridesse. Nii tekitame talla sisse soojust juhtivaid ahelaid, mille toime on järgmine: - suusatades tekkiva hõõrde poolt põhjustatud soojuse tõus talla pinnale neutraliseerub - lumega kontaktis oleva tallapiirkonna soojus juhitakse grafiitosakeste kaudu sisemistesse tallakihtidesse põhja alla tekib vähem vett, mistõttu märghõõrdumine ehk imemisefekt väheneb ja libisemine 4 säilub. Grafiittöötlus toimib libisemist tagavatest teguritest ühe aktiivse osana. On tähtis kasutada õiget grafiitsegu - kui kasutatud vaha on liiga pehme või kõva, siis mõju on väiksem või puudub sootuks
kus 𝜗– vedeliku voolukiirus 𝑚 𝑠 𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse.
vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi HÕÕRDUVUS · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. KULUVUS · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid(nt. Killustik) · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. LÖÖGITUGEVUS · Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja
Kehade masse saab määrata: vastastikkuse mõjutamise meetodi abil (aatomite, planeetide massid). Ja kaalumise teel. Keha mass on muutumatu suurus, kuid relatiivsus teooria seisukohtadest lähtudes mass muutub. Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha suurus või kuju. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tema mõju kehale sõltub mõjumis suunast. Jõu liigid on: elastsus jõud, hõõrde jõud, raskus jõud, gravitatsiooni jõud. Jõu mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse dünamomeetriks ja neist kõige lihtsam on vedru dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon. Lähtudes Kepleri seadustest, mis käsitlesid planeetide liikumist ning üldistades varem teada olevaid andmeid tuli Newton 1667 a. järeldusele, et tõmbejõud mõjuvat kõikide kehade vahel. Neid jõude nimetatakse gravitatsiooni jõududeks. Gravitatsiooni jõude saab arvutada valemiga F=m 1m2/r2
Aunaste raamatust ,,Õmblusmaterjalid". 4 29. oktoober 2010. a. TTKK 1. KANGASTE FÜÜSIKALIS-MEHAANILISED OMADUSED Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus. a. Tugevus Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi. Eristatakse tõmbe-, hõõrde-, rebimis- ja survetugevust. Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm. Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist.
rühma. Mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm² Mördi mark tähendab 28 päeva vanuse mördikuubiku ( katsekeha ) survetugevust kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse.
Saematerjali paigaldatud andurite abil määratakse kindlaks, kus on kõige suurem niiskus. Siis saadakse teada, kust rohkem kuumutada. [2] Kõrgsageduskuivatus Kõrgsageduselektrivälja kasutamine tehnoloogilises protsessis põhineb materjali kuumenemisel muutuva suunaga elektrivälja mõjul. Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. Kiirelt muutuva elektromagnetvälja toimel kuumeneb puit seestpoolt kogu mahus.Puidu kuivatamisel kuumutatakse puidus olev niiskus keemistemperatuurini ja auru vaba väljapääsu puudumine puidu kapillaarsüsteemi takistuse tõttu põhjustab ülerõhu tekkimise puidu sisekihtides. Ülerõhk sisekihtides on selle kuivatusmeetodi puhul peamiseks niiskuse eemaldamist põhjustavaks väga efektiivseks
purunevad(lõuad lähenevad teineteisele). Ühe või kahe lõua eemaldumisel liigub materjal allapoole ning lõugadevahelisest kitsast pilust alla. Koonuspurustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodan väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Eristatakse kahte tüüpi : järsa purustuskoonusega(jäme ja keskmiseks purustamiseks) ja lauge purustuskoonusega (keskmiseks ja peenpurustamiseks). Järsu koonusega purustites tükeladatakse kuni 1200mm läbimõõduga kivimitükke, lauge koonusega koonuspurustites 100-200mm kivide teise astme peenestus. Valtspurustid, kus tükid purustatakse kahe rööpse vastassuunas pöörleva valtsi vahel.
Seega arvavad leiutajad, et masinad panevad vastastikku teineteist käima ja see liikumine ei lakka seni, kuni masinad ära kuluvad. Idee tundus leiutajatele erakordselt ahvatlevana; kuid need, kes on seda praktiliselt püüdnud teostada, pidid oma suureks imestuseks nentima, et kirjeldatud tingimustel ei tööta kumbki masin. Midagi muud sellest projektist oodata polnudki. Isegi siis, kui mõlema masina kasutegur oleks 100%, saaks neid sundida liikuma näidatud viisil ainult hõõrde täielikul puudumisel. Mainitud masinate ühendus, nn. agregaat, kujutab endast tegelikult ühtainust masinat, mis peab end ise käima panema. Hõõrdumise puudumisel liiguks selline agregaat igavesti, sellest aga poleks mingit kasu: niipea, kui nõuda agregaadilt tööd, jääb ta kohe seisma. See oleks igiliikumine, mitte igiliikur. Hõõrdumise olemasolul ei hakkaks agregaat aga üldse liikuma. Raske kett, mis on heidetud üle ratta nii, et parem pool on keti iga asendi korral
külmdeformeerimist: viib plastsuse paranemisele 11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga 12) Deformatsiooni kiiruse suurenemine viib metalli: plastsuse vähenemisele. 13) Külmdeformeeritud terase kalestumise võib kõrvaldada: rekristalliseeuva lõõmutamisega. 14) Suurim kogus töödeldabvast terasest töödeldakse järgmisel survetöötlusmeetodil: valtsimine. 15) Metalli haardetingimused valtsimisel tagatakse kõige paremini samaaegse: hõõrde teguri ja haarde nurga suurendamisega. 16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp.
> Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid. > Katse tulemusena leitakse materjali masskadu %des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus > Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus
Euroopa Liidu riikides keelatud. MIDA LOETAKSE ASBESTI SISALDAVAKS MATERJALIKS? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus-, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Tuntumad asbesti sisaldavad tooted on Asbesttsementplaat, Eterniit, Asbesttsement paneel, Asbesttsementtorud, Muhvid Asbestbrikett, Asbestkangas, Isoleerlint, Asbestnöör, Asbestvill, Asbestpaber, Asbestkartong, Asbest-tselluloosplaat.
liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris. Seega kolvi liikumise kiirus: v1 = q1/A1 Kolvi liikumis kiirust saab muuta drosseli abil. 19) Vedeliku voolamisel esinevad voolu takistuste liigid ja neist tingitud rõhukadu mõjutavad tegurid (voolureziim, takistustegurid, voolukiirus, torustiku ehitus, jne). Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: - hõõrde- ehk lineaartakistused, - kohalikud takistused. Vedeliku voolureziimid: *Laminaarne e. Kihiline voolamine. *Turbulentne e. Keeriseline. 20) Kirjeldage, millised on voolava vedeliku mehaanilise energia vormid. Nende omavaheline seos. Energia vorme on kaks : kineetiline ja potentsiaalne energia. Voolava vedeliku rõhk on suurem toru nendes osades, kus vedeliku kiirus on väiksem ja väiksem nendes osades, kus kiirus on suurem. Kitsamates osades, kus
Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuse eriliigid: · Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil.
vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. Hüdrostaatika: kirjeldab seisva fluidumi olukorda - rõhu määramine igas fluidumi punktis - p=f(x,y,z); - fluidumi iseloomustamine - r. Hüdrodünaamika : kirjeldab liikuva vedeliku olukorda - rõhu määramine + voolamise kiirus; - vedeliku iseloomustamine - r + m (liikumisega kaasneva hõõrde tõttu) Mehaanilise energia bilanss Mehaanilise energia bilanss järgmistel tingimustel · statsionaarne olukord, · üks sisend ja üks väljund, · mittekokkusurutav fluidum, · väljatõrjevool (korkvool) Vaatleme ideaalse fluidumi statsionaarset (hõõrdevaba) voolamist kahe punkti vahel seadmes, milles ei tehta tööd. Energiabilanss Bernoulli võrrandi kujul
Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Vooluhulgaks nimetatakse ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogust. Vedeliku voolu kiirus samas vedeliku voolus on pöördvõrdeline voolu ristlõike pindalaga. v1/v2 = A2/A1 15.Rõhulang voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Voolav vedelik kaotab liikumisel energiat, mis kulub voolamisel esinevate takistuste ületamiseks. Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: · hõõrde- ehk lineaartakistused · kohalikud takistused Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on põhjustatud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu aga samuti vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Kohalikud takistused on seotud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. 16. Vedeliku voolamisel esinevad takistused ja nende mõju voolamise tingimustele.
mittevastavusest tööjõu pakkumisele. Tsükliline töötus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Selline tööpuudus on valdavalt mittevabatahtlik. Tsüklilise ja hõõrdetöötuse vaheline piir ähmane. Hõõrdetöötus lühiajalisem kui struktuurne töötus. *Täistööhõive töötuse määr e. loomulik töötuse määr on hõõrde- ja struktuurse töötuse summa. Saavutatakse siis, kui tsükliline töötus on 0. Täistööhõive töötuse määr teisest seisukohast tähendab, et tööotsijate arv võrdub vabade töökohtade arvuga. Loomuliku töötuse määra korral saavutab majandus potentsiaalse kogutoodangu. *Arvamus loomuliku töötuse määra arvulisest väärtusest muutunud: kaasajal peetakse loomulikuks 5-6% töötust. Muutuse põhjus on tööjõuturu laienemine.
mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust. Fn = mg (F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja elastsusjõu suund on defromatsioon suunaga vastupidine. Elastsusjõudu arvutatakse Huoke'i seaduse järgi, kus elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(pikenemisega) Fe = -kl (k- jäikus, l- pikenemine) Pilet 7.2 Fotoefekti nähtus
· Kinemaatika- vaatab mehaanilist liikumisi geomeetria seisukohalt · Dünaamika- uurib kehade liikumisi kui seda põhjustavaid jõude Mehaanika uurimisel kirjeldas Newton integraal ja diferentsiaal arvutust. Kujunes välja 2 uurimismeetodit: geomeetriline ja analüütiline Masspunkt- on keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub keha raskuskeskmes. Absoluutselt sile keha välistab igasuguse hõõrde. Kasutatakse aksiomaatilisi meetodeid (väited mis ei vaja tõestust) VEKTORID: Skalaarid -suurused mis on määratud täielikult oma mõõtarvuga on skalaar (temperatuu, arv). Vektorid teiseks on ka suurused mis on määratud ka oma arvu ja suunaga (jõud, kiirendus, kiirus). Sirgjoont, millel asub vektor, nim tema mõjusirgeks. Vektor on määratud: 1. Tema mõju sirgega 2. Teda kujutava lõigu pikkusega 3. Tema suunaga mõju sirgel Vektori pikkust nim. tema suuruseks e. mooduliks.
3. Vääringu ehk hinna järgi- väärismetallid -hõde, kuld, plaatina. Värvilisi metalle tehniliselt puhtal kujul kasutatakse elektroonikas, elektrotehnikas kasutatakse sulamitena. Al- sulamid jagunevad: teformeeritavateks- ja vajatavateks sulamiteks. Teformeeritavateks sulamiteks on Al Mn, Al Mg, Duur Alumiinium- Al, Cu, Mg sulam.- kõrgema kõvadusega alumiinium sulam. Pronks-Sn, Cu- põhikomponendid, tähtsamad omadused- korrosiooni kindlus, väike hõõrde tegr, valatav matejal,- kasutatakse elektrotehnikas kontakt materjalina. Messing- koostis- Cu, Zn Cu, Ni sulamid- omavad suurt eritakistust, kasutatakse- kütteseadmetes reostaatides, omaduste muutmiseks kasutatakse lisandeid- Cr, Mn, Co- manganiin töö temp -200C kasutatakse täppis takististe valmistamiseks, konstantaan- Co lisand, talub -500C, küttekehade ja reostaatide valmistamise materjal. Nikroom-NI Cr- talub -200C
Suhteliselt madal kasutegur Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur: Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia Iga muutusega kaasneb energiakadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö.
annaabi.ee 
