tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. · Tõmbele- kontrollitakse suuri deformatsioone omavai materjale. · Paintugevuse- määramisel on proovikeha talakujuline ja ta surutakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus- materjali võime vastu panna teise materjali kivistustele või sissetungimisele. · Hõõrduvus- on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Kuluvus- on materjali massikadu hõõrde ja lõõkide koosmõjul. · Lõõgitugevus- iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisetele koormistele. · Elastsus- on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. S...
· Tala alumised kiud pikenevad,ülemised lühenevad. Kõvadus · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes.kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik).
raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur. - keskmine hõõrdejõud töökäigul. - keskmine hõõrdejõud laua tühikäigul. - materjali ja lisaraskuste raskusjõud. Tabeli viimases lahtris ,,Keskmine" on märgitud hõõrde jõu keskmine takistus. Tabel 1. Hõõrdetegur Hõõrdeteg 0,13k 0,98k 0,36k ur Hõõrdejõu Tühikäigul 2N/ 4N/ 6N/ d 5 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,1 0,9 7,9 4,7 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,7
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus o...
Võnkumine keha perioodiline edasi tagasi liikumine tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. (pendel, kiik) Harmooniline võnkumine võnkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil. Vabavõnkumine (e oma võnkumine) võnku- Mised, mis toimuvad süsteemi seesmiste jõudude mõjul. Sumbuvvõnkumine võnkumine, kus hõõrde ja takistus jõudude tõttu võnke amplituud aja- jooksul pidevalt väheneb ja muutub lõpuks nulliks. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub Perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. (kell, patarei, elektri energ, raskusj, elastsusj) Resonants kui sundiva jõu sagedus ühtib süsteemi oma võnkesagedusega on tegemist resonantsiga. (laps kiigel) Matemaatiline pendel venimatu ja kaaluta niidi otsa on riputatud ainepunkti nim mat.pen. kasut maavarade otsimisel, reaalselt pole!
1.Jõud mõõdab vastastikmõju. F 1N=1kg*1m/s2 jõud on vektor. 2.Resutand jõud on mitme jõu koosmõju. 3.I Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui jõudude resuntand on 0. II Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. III Jõud tekivad kahe keha vastasmõjus ja alati paarikaupa. Need kummalegi kehale Mõjuvad jõud o absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist nin...
B FBX M yC 0; 3 4.5 2.5 FBX 0; 3m FBX FAX 5.4 kN FBZ=4.5 Oleme leidnud kõik neli kN toereaktsiooni. KEHA TASAKAAL HÕÕRDE ESINEMISEL Seni olme pidanud kõik kehale rakendatud sidemed hõõrde-vabadeks. Tegelikkuses esineb kahe keha kontakti korral alati ka hõõrdejõud. Üldiselt hõõrde mõju, eriti staatika ülesannetes, on väike. Järgnevas vaatleme peamisi hõõrdejõu liike. v LIUGHÕÕRE F Ff FG Ff FG Fn Fn F Ff maxFf Kui jõud F kasvades Hõõrdejõud
Puidu kuivatamine Marco Oolo KAOB21 Tasakaalu niiskus Puidu kuivatamisel muutuvad materjali omadused, ning võivad tekkida suured pinged mis omakorda viivad puu lõhenemiseni. Joonis . Lõhed- 1-liitsäsilõhe, 2-säsilõhe, 3-kuivalõhe Niiskusdeformatsioonid Niiskusdeformatsio oni mõjul muutuvad puidu mõõtmed, mis võivad muutuda segavaks ehitusel. Seda on võimalik vältida termotöödeldes. Puidu kuivatuse vajalikkus Kuiva ja märja puidu mehaanilised omadused on vägagi erinevad. Arvestades, et puidu tihedus sõltub niiskusest, siis on teada, et pui...
muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsetatav materjal 2. Valge testriie 3. Käärid 4. Hõõrdeseade 5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala 2.2. Tegevuskava 1. Lõigata uuritavast kangast välja kaks katsekeha mõõtmetega 150x120 mm 2. Võtta valge testriide karbist kaks katsekeha. 3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga. 3. Kuiva hõõrde puhul: Kuiv testriide proov kinnitada hõõrdeseadme „sõrme“ külge ja kinnitada klambriga. Uuritava materjali proov kinnitada seadmelauale parema poolega ülespoole. Liigutada seadmelauda 10 korda edasi-tagasi. Liikumise pikkus – 100 mm. 4. Märja hõõrde puhul: Märja katse jaoks ette nähtud testriide proov niisutada ja väänata välja,
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t ...
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku ...
arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks vaja atmosfääri sisenevatele kosmoselaevadele kuumatõkkeid, sest õhu hõõrdumist poleks, olgugi, et see kosmoselaev peaks olema ehitatud ilma ühegi mutri, poldi ja klambrita. Üks väheseid võimalusi oleks neetimine, mis peaks olema teostatud veel siis, kui hõõre eksisteeris. Kui hõõrde jõudu poleks ei oleks ma saanud ka seda esseed kirjutada, poleks pidanudki, sest siis poleks võimalik ka inimeste eksistents.
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus. Välja on mõeldud juba tegevused mida nad tegema hakkavad, näiteks leiavad väljapääsu põlevast hoonest, veavad sõjväele varustust ja hoiatavad naftareostuse eest. Kuigi mõned neist päris loomade moodi välja ei näe, siis liigutused on sarnased. Iga loom on ehitatud erinevatest materj...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000) Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tege...
Tööpuudus Tööjõud; Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* ...
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on hõõrdumine ja hõõrdejõud. ● Õpilane teab, mis on hõõrdetegur. ● Õpilane teab, mille poolest erinevad seisu- ja liugehõõrdetegurid. ● Õpilane oskab määrata hõõrdetegurit simulatsiooni abil. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/forces-and-motion-basics/latest/forces-and- motion-basics_et.html Teoreetiline osa: Hõõrdumine tekib kui kaks pinda puutuvad omavahel kokku. Hõõrdumine tekib sellest, et mikroskoopilisel tasemel ei ole pinnad silevada, vaid on krobelised. Nüüd, kui kaks sellist pinda omavahel kokku panna, siis pindade kõrgemad tipud hakkavad üksteise külge ja kehade liigutamisel takistavad need kehade liikuma hakkamist ja liikumist. Sellepärast pannaksegi teatud olukordades kehade vahele õli, et hõõrdumist vähendada. Õli tungib pragudesse ja põhimõtteliselt silendab pindasid, mille tulemusena kõrgemad punktid muutuvad madalamateks ja kehad saavad üksteise ...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 Metallide ja teiste deformeeruvamate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist keha ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. JOONIS 1.3.4. Kõvaduse määramine Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse
2. aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vah. Tõmbejõud kasvavad märgatavaks.Nii jäävad üsna kõvasti kokku. Kui kehale kokkupuute pinnaga paralleelselt mõjuv jõud saab seisuhõõrdejõu maksimaalseks väärtusest veidi suuremaks siis keha hakkab libisema mööda teise keha pinda. Libisemisel mõjub kehale liuhõõrdejõud, mis on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga, see tähendab rõhumisjõua N. Hõõrde tegur müü sõltub kokkupuutuvate khade materialist ja pinnatöötlmisest. Fh=N; Ka veelikkes liikumisel esineb takkistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast ja väärtusest ning kehakujust.Väikestel kiirustel F~v;Suurtel Ft~v² Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides La...
Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks. Muldkeha külmumisel protsessi käigus moodstub temperatuuride vahe +4 - +6 c-st (pinnasevete paiknemise sügavuses) kuni miinimukraadideno pinnase lemises külmunud kihis. Tempertuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne, mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda
veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
sooritatud nihet. Pöörlemisperioodiks nim. f.s., mis võrdub 1 kaks teineteisest 1m kaugusel asuvat ja 1 kg täisringi läbimiseks kulunud ajaga.T=t/N massiga keha. ÜRL kiirenduse suund on igas trajektoori Hõõrdejõu põhjused: kokkupuutuvate pindade punktis risti kiirusvekori krobelisus, -..-aatomite suunaga ning suunatud seega mööda raadiust vaheline vastastik mõju. keskp. poole. Hõõrde jõuks nim. jõudu, mis takistab keha V=const vektor a=const liikumist NI-Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste või liikuma hakkamist. kehade mõju kehale Seisuhõõrdej. on nähtus, kus hõõrdejõul püsib kompenseerib, siis on keha, kas paigal v liigub keha paigal. ühtlaselt ja sirgjoon. Liugehõõrdej. On nähtus, kus hõõrdumine Inertsiaalseks taustsüst. nim
põhjuseks? Kuidas seda vältida? lahustid, mis eemaldavad PVC-plastmassist pehmendusaineid ja kõvendavad katet (näiteks KSÜLEEN jätab püsiva jälje juba 25 sekundiga. Plastikkatted võivad muutuda pehmeks ja kleepuvaks ning mustust korjavateks kui neid lahustitega kahjustada). kanged happed, mis lahustavad plastikkatet kuumad pesulahused ja kuum vesi, kuumad esemed küürimisained ja hõõrde pesurid kriimustavad plastikkatete pinda, kriipiv mustus( liiv) liim veeldub kui plastikust katted või plaadid on paigaldatud betoonist aluspõrandale, mis pole piisavalt kuivada saanud (1cm nädalas) Kordamisküsimused Kummkatted 1. Loetle, kummikatete liigid. Mõningates vanades hoonetes on põrandakatteina kasutusel siledapinnalised looduslikud kummikatted, mille pind mõningas kohas on muutunud raskesti hooldavaks.
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu...
Mõõtes erinevate teepikkuste s1 , s2 , … , sn läbimiseks kulunud ajad t1 , t2 , … , tn , peab ilmselt kehtima seos: 2s1 2s 2 2s a 2 2 ... 2n (5) t1 t2 tn Kiiruse valemi V = at kontrollimiseks konstantse kiirenduse korral on vaja mõõta keha kiirus V ajahetkel t. Seda saab määrata järgmiselt. Kui liikumise ajal kõrvaldada lisakoormis, siis liigub süsteem hõõrde puudumisel edasi ühtlaselt kiirusega, mis tal oli lisakoormise kõrvaldamise momendil. Vardale A kinnitatud rõngasplatvorm ongi määratud lisakoormise kõrvaldamiseks. Mõõtes ühtlase kiirusega läbitud teepikkuse s’ ja selleks kulunud aja t’ , saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga: s s h V (6) t t
madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui vajuva ranniku tingimustes 1.Lainetus Eriti aga tormilainetus on peamine rannikualade morfoloogiat kujundav tegur. Kusjuures selle mõju avaldub nii purustavas tegevuses, kui ka kuhjavas tegevuses. Peamiselt kujuneb lainetus veekogudes tuule tegevuse tagajärjel,sest võib olla ka juhuseid, kus n. maavärinad v. vulkaaniline tegevus põhjustavad lainete kujunemist. Tuule mõjul, hõõrde tagajärjel hakkavad veeosakesed liikuma. Üksikud veeosakesed liiguvad teatud ringi mööda v. teatud orbiidil, kusjuures ta jõuab algasendisse tagasi ühe laine möödudes (kui alustab liikumist laine harjal, siis jõuab uuesti algasendisse uue laine harjal). Mida madalamaks vesi muutub, seda suurem on ka põhja mõju veeosakeste liikumisele. Ka lainete liikumise kiirus väheneb aga kiiruse vähenedes muutub ka lainepikkus lühemaks. Lainepikkuse vähenemine aga omakorda tõstab lainekõrgust
elektrijõuga. Üks teadlane sai pettusest aru ning rääkis rahvale et vaadake igiliikurit pühapäeval, kuna linnast saadav vool oli olemas kõigil muudel päevadel peale pühapäeva siis inimesed veendusid jällegi et pole olemas igiliikurit ja said rohkem kinnitust sellele, et päris õiget mehhanismi selleks ei olegi võimalik leiutada. Näided Leonardo Da Vinci proovist teha igiliikur: Ise pakun välja idee mis võiks tööle hakata ületades teda mõjutavad hõõrde ning gravitatsiooni ja muud liikumist takistavad jõud. Idee tuleb sellest et kui mul on näiteks mingi ketas mida saab panna pöörlema, siis vasakpoolset osa alla tõmmates liigub selle tulemusel ju parempoolne osa üles ja ülesliikunud parempoolne osa omakorda sunnib vasakpoolset osa allaminema ja nõnda edasi. See ketas jääkski pöörlema kui puuduks hõõrdejõud mis ta üsna ruttu hetkel seiskuma sunnib. Seega mõtlesingi, et on vaja hõõrdejõust suurema jõuga sedanii
-Puhasta suusatald kõva nailonharjaga. Nailonharjaga harjates ei ole harjamise suund oluline. 3. Võib harjata edasi-tagasi liigutustega Korda kogu operatsiooni 2-3 korda, selle vahega, et järgnevad korrad lase põhjamäärdel enne tsikeldamist jahtuda Grafiittöötlus Grafiittöötlusega eraldub Start põhjagrafiitmäärdest grafiitosakesi, mis tungivad talla pooridesse. Nii tekitame talla sisse soojust juhtivaid ahelaid, mille toime on järgmine: - suusatades tekkiva hõõrde poolt põhjustatud soojuse tõus talla pinnale neutraliseerub - lumega kontaktis oleva tallapiirkonna soojus juhitakse grafiitosakeste kaudu sisemistesse tallakihtidesse põhja alla tekib vähem vett, mistõttu märghõõrdumine ehk imemisefekt väheneb ja libisemine 4 säilub. Grafiittöötlus toimib libisemist tagavatest teguritest ühe aktiivse osana. On tähtis kasutada õiget grafiitsegu - kui kasutatud vaha on liiga pehme või kõva, siis mõju on väiksem või puudub sootuks
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi HÕÕRDUVUS · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. KULUVUS · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid(nt. Killustik) · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. LÖÖGITUGEVUS · Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja
Kehade masse saab määrata: vastastikkuse mõjutamise meetodi abil (aatomite, planeetide massid). Ja kaalumise teel. Keha mass on muutumatu suurus, kuid relatiivsus teooria seisukohtadest lähtudes mass muutub. Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha suurus või kuju. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tema mõju kehale sõltub mõjumis suunast. Jõu liigid on: elastsus jõud, hõõrde jõud, raskus jõud, gravitatsiooni jõud. Jõu mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse dünamomeetriks ja neist kõige lihtsam on vedru dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon. Lähtudes Kepleri seadustest, mis käsitlesid planeetide liikumist ning üldistades varem teada olevaid andmeid tuli Newton 1667 a. järeldusele, et tõmbejõud mõjuvat kõikide kehade vahel. Neid jõude nimetatakse gravitatsiooni jõududeks. Gravitatsiooni jõude saab arvutada valemiga F=m 1m2/r2.
Anita Zuravljova KANGASTE OMADUSED REFERAAT Õppeaines: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11 29. oktoober 2010. a. TTKK Tallinn 2010 2 29. oktoober 2010. a. TTKK SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...............................................................................................................................4 1. Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................................ 5 a. Tugevus.........................................................................................
rühma. Mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm² Mördi mark tähendab 28 päeva vanuse mördikuubiku ( katsekeha ) survetugevust kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse.
Puidutöötlemise õppetool Referaat Õppeaines "Puiduteadus" Puidu kuivatamine Üliõpilane: Marco Oolo Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 PUIDU NIISKUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...........................................................4 Tasakaaluniiskus........................................................................................................4 Niiskusdeformatsioonid..............................................................................................5 PUIDU KUIVATUSE VAJALIKKUS..............................................................................6 PUIDU KUIVATAMISE LEVINUD M...
Järsu koonusega purustites tükeladatakse kuni 1200mm läbimõõduga kivimitükke, lauge koonusega koonuspurustites 100-200mm kivide teise astme peenestus. Valtspurustid, kus tükid purustatakse kahe rööpse vastassuunas pöörleva valtsi vahel. Valtspurusteid kasutatakse teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ka sidusate ja niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Löökpurustid , kus materjali purustavad suure kiirusega pöörlevad liigend- või jäigad vasarad. Habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse vasarate kinnituse järgi: rootorpurustud ja vasarpurustid. Vasarpurustitega(ühe ja kaherootorilised)
Seega arvavad leiutajad, et masinad panevad vastastikku teineteist käima ja see liikumine ei lakka seni, kuni masinad ära kuluvad. Idee tundus leiutajatele erakordselt ahvatlevana; kuid need, kes on seda praktiliselt püüdnud teostada, pidid oma suureks imestuseks nentima, et kirjeldatud tingimustel ei tööta kumbki masin. Midagi muud sellest projektist oodata polnudki. Isegi siis, kui mõlema masina kasutegur oleks 100%, saaks neid sundida liikuma näidatud viisil ainult hõõrde täielikul puudumisel. Mainitud masinate ühendus, nn. agregaat, kujutab endast tegelikult ühtainust masinat, mis peab end ise käima panema. Hõõrdumise puudumisel liiguks selline agregaat igavesti, sellest aga poleks mingit kasu: niipea, kui nõuda agregaadilt tööd, jääb ta kohe seisma. See oleks igiliikumine, mitte igiliikur. Hõõrdumise olemasolul ei hakkaks agregaat aga üldse liikuma. Raske kett, mis on heidetud üle ratta nii, et parem pool on keti iga asendi korral
külmdeformeerimist: viib plastsuse paranemisele 11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga 12) Deformatsiooni kiiruse suurenemine viib metalli: plastsuse vähenemisele. 13) Külmdeformeeritud terase kalestumise võib kõrvaldada: rekristalliseeuva lõõmutamisega. 14) Suurim kogus töödeldabvast terasest töödeldakse järgmisel survetöötlusmeetodil: valtsimine. 15) Metalli haardetingimused valtsimisel tagatakse kõige paremini samaaegse: hõõrde teguri ja haarde nurga suurendamisega. 16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp.
> Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid. > Katse tulemusena leitakse materjali masskadu %des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus > Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi...
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ...
Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuse eriliigid: · Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme. · Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. · Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil.
vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. Hüdrostaatika: kirjeldab seisva fluidumi olukorda - rõhu määramine igas fluidumi punktis - p=f(x,y,z); - fluidumi iseloomustamine - r. Hüdrodünaamika : kirjeldab liikuva vedeliku olukorda - rõhu määramine + voolamise kiirus; - vedeliku iseloomustamine - r + m (liikumisega kaasneva hõõrde tõttu) Mehaanilise energia bilanss Mehaanilise energia bilanss järgmistel tingimustel · statsionaarne olukord, · üks sisend ja üks väljund, · mittekokkusurutav fluidum, · väljatõrjevool (korkvool) Vaatleme ideaalse fluidumi statsionaarset (hõõrdevaba) voolamist kahe punkti vahel seadmes, milles ei tehta tööd. Energiabilanss Bernoulli võrrandi kujul
1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne posit...
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust. Fn = mg (F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja elastsusjõu suund on defromatsioon suunaga vastupidine. Elastsusjõudu arvutatakse Huoke'i seaduse järgi, kus elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(pikenemisega) Fe = -kl (k- jäikus, l- pikenemine) Pilet 7.2 Fotoefekti nähtus
· Kinemaatika- vaatab mehaanilist liikumisi geomeetria seisukohalt · Dünaamika- uurib kehade liikumisi kui seda põhjustavaid jõude Mehaanika uurimisel kirjeldas Newton integraal ja diferentsiaal arvutust. Kujunes välja 2 uurimismeetodit: geomeetriline ja analüütiline Masspunkt- on keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub keha raskuskeskmes. Absoluutselt sile keha välistab igasuguse hõõrde. Kasutatakse aksiomaatilisi meetodeid (väited mis ei vaja tõestust) VEKTORID: Skalaarid -suurused mis on määratud täielikult oma mõõtarvuga on skalaar (temperatuu, arv). Vektorid teiseks on ka suurused mis on määratud ka oma arvu ja suunaga (jõud, kiirendus, kiirus). Sirgjoont, millel asub vektor, nim tema mõjusirgeks. Vektor on määratud: 1. Tema mõju sirgega 2. Teda kujutava lõigu pikkusega 3. Tema suunaga mõju sirgel Vektori pikkust nim. tema suuruseks e. mooduliks.
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
Suhteliselt madal kasutegur Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur: Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia Iga muutusega kaasneb energiakadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
