Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi 6 järgi. Eps tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2. [3] Valem 6. toote soojaerijuhtivus [] o toote tihedus [kg/m3] Toote deklareeritud soojaerijuhtivus D arvutatakse valemiga 7. Valem 7: D toote deklareeritud soojaerijuhtivus [] k katsetulemuste arvuga seotud tegur [2,07] S soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja arvutatakse valemiga 8 Valem 8: 5. Katsetulemused 5.1 Arvutused mõõtmete tolerantsi klasside määramiseks Katsekeha EPS: · Pikkus: a=996 mm 1000-996=4 mm
Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus proovikeha koormustaluvus [kPa] 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi 6 järgi. Eps tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2. [3] Valem 6. toote soojaerijuhtivus [] o toote tihedus [kg/m3] Toote deklareeritud soojaerijuhtivus D arvutatakse valemiga 7. Valem 7: D toote deklareeritud soojaerijuhtivus [] k katsetulemuste arvuga seotud tegur [2,07] S soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja arvutatakse valemiga 8 Valem 8: 5. Katsetulemused 5.1 Arvutused mõõtmete tolerantsi klasside määramiseks Katsekeha A: · Pikkus: a=1200 mm 1200-1200=0 mm
· õhuliikumiskiirus; inimeste aktiivsus; riietuse soojapidavus; · operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC] · ts - ruumiõhu temperatuur (oC); Ts kiirgavate pindade keskmine temper (oC) · soojusliku mugavust mõõdetakse iseloomustatakse soojusliku mugavuse indeksiga (PMV); PMV iseloomustamiseks 7-astmeline skaala: Soojuslik tunnetus PMV Kuum +3 Soe +2 Kergelt soe +1 Mugav 0 Kergelt jahe - 1 Jahe - 2 Külm 3 98. Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus? · Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest
• Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. KUUMSIN 6 SOOJAJUHTIVUS • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. • Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ).
4.6 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemiga (5).Tabelis 4.6 on välja toodud soojaerijuhtivused. EPS tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2: (5) kus 0 toote tihedus, kg/m³. 5 Tabel 4.6 Soojaerijuhtivus Katsekeha Soojaerijuhtivus, nr Tihedus, kg/m³ W/mK EPS 80 1.1 17,0 0,0364 EPS 80 1.2 18,9 0,0355 EPS 80 1.3 19,1 0,0354 EPS 80 2.1 16,2 0,0369 EPS 80 2.2 16,0 0,0370 EPS 80 2.3 16,2 0,0369 EPS 80 3.1 18,3 0,0357 EPS 80 3.2 17,6 0,0361
Vbr katsekeha ruumala, [cm3] [3] Rp katsekeha paindetugevus, [kgf/cm2] F purustav jõud, [kgf] l tugiava, [cm] h katsekeha paksus, [cm] b katsekeha laius, [cm] 1 kgf/cm2 = 98,0665 kPa [4] katsekeha koormustaluvus, [kgf/cm2] F koormus 10%-lisel deformatsioonil, [kgf] S katsekeha ristlõikepind, [cm2] [5] katsekeha koormustaluvus, [kPa] katsekeha tihedus, [] [6] soojaerijuhtivus, [] toote tihedus, [] [7] deklareeritud soojuserijuhtivus, [] keskmine soojuserijuhtivus, [] soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve, k katsetulemuste arvuga seotud tegur, k=2,07 7. Järeldused Valge EPS plaadi tiheduseks saime 13,2 kg/m3. Veeimavus massi järgi tuli 122,7 % ning mahu järgi 1,63 %. Valge EPS plaadi paindetugevuseks saime 130 kPa ja survetugevuseks 67,5 kPa. Survepinge kaudse meetodiga 51 kPa
Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemi 6 järgi. Soojaerijuhtivuse hinnangulise standardhälve saab arvutada valemi 7 järgi. 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10-5 * P 0 + P0 (Valem 6) Kus, -proovikeha tihedus [kg/m3] D = kesk + k * s (Valem 7) Kus, s -soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve. k- 2,07 (katsearvuga seotud tegur)
S kus, -katsekeha koormustaluvus (survetugevus), N/mm2 F- koormus 10%'lisel deformatsioonil, N S- katsekeha ristlõike pindala, mm2 Katse- ja arvutustulemused on tabelis 1.3 1.5 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga valemiga (4): 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10 -5 * 0 + 0 kus, - soojaerijuhtivus, W/(m*K) 0- katsekeha tihedus, kg/m3 Tulemused on tabelis.1.4 3 Tabel 1.1 Katsekehade mõõtmed ja tihedused h ruumala, Katse- mass, tihedus a (cm) b (cm) keskm,
Kaudsel määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutati valemi (5) järgi. 10=10,0*o-81,0 (5) Katsetulemused esitati kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelisse 4.5. 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi (6) järgi. =0,025314+5,1743*10-5*o+0,173606/o (6) soojaerijuhtivus [W/(m*K)] 4. Katse tulemused 4.1 Tihedus 4.1.1 EPS 60 Tabel 4.1 Katseke Katseke Katseke ha Katseke ha maht ha mass mõõtme Tihedus o [kg/m3] ha nr [cm3] [g] d [mm] a b h
tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavusega) Tuleohutuse tagamiseks krohvitakse pillirooplaadid lubi või savikrohviga Pillirooplaat on leidnud tänu oma omadustele kasutust üle maailma ja see näitab inimeste teadlikkust keskkonna säilimise ja tervisliku elukeskkonna vajalikkusest Pillirooplaadi soojaerijuhtivus on 0,055 W/mK (Watti /meeter Kelvini kohta) Hõre roomatt Pilliroomatti toodetakse kaheks erinevaks otstarbeks krohvialuseks matiks (hõre matt) ja kasutamiseks sisekujunduses ning aias (tihe matt). Hõre roomatt on ühekordne ja punutud roostevaba peenikese traadiga Hõredat roomatti paigaldatakse krohvi alusmatiks nii lakke kui seina, see seob ideaalselt krohvi (soovitavalt kasutada savi või lubikrohvi) ning seda on lihtne paigaldada
mineraalsetest täiteainetest koos lisanditega muldkuiv vibropressimise meetodil. Tootmises kasutatakse Saksa tehnoloogiat ja kaasaegseid seadmeid, mida juhib automaatika ning mis tagab plokkide stabiilselt kõrge kvaliteedi. Õõnesplokk 107,69-119,96/alusetäis Poolplokk 143,93 /alusetäis Vaheseina õõnesplokk 141,37 /alusetäis Balti kivitehas Õõnesplokk 74-89 /täisalus Silbet AS Silbeti plokid on valmistatud põlevkivituha baasil, kuivtihedus 500 kg/m3, survetugevus 2,5 N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10 W/mK, tulepüsivusklass REI 240, helipidavus 52 dB Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR
kraadi ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on kasutatud valet isolatsiooni materjali. Seega peab teadma, milline vill teatud tarindisse sobib. 1.8 Kivivill Kivivilla tooraineks on looduslik kivim. Selleks võib olla näiteks basalt, koks, räbusti jne. Kivivilla orgaaniline sideaine hakkab aurustuma juba 200-250 oC juures, kiud ise alles 1100 kraadi juures. Kivivilla mahumass on ca 30-100 kg/m3 ning soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m. oC. Eestis tuntud kivivilla tootja on AS Paroc. Kivivillal on head heliisolatsiooni omadused. Kivivill võimaldab summutada löögiheli, parandab ruumi akustikat, summutab väljast või teistest ruumidest kostuvaid helisid. Muidugi on vastavalt vajadusele ka erinevad kivivilla tooted. Näiteks kasutatakse villaplaate õõnesruumide isoleerimisel vaheseintes või helisummutusplaate sammuhelide summutamiseks põrandakonstruktsioonides
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
Orgaanilistest materjalidest kasutatakse kõige enam saepuru (soovitavalt okaspuu). Saepuru peab olema sõelutud. Puidu suhkur peab olema lagunenud,seepärast ei tohi puitolla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis nimetamisväärselt kasutatud. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, mahumass ja soojajuhtivus. Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/m ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15. Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm
alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on kergemad ja pliiklaasid raskemad. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m3 Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid klaase ei soovitata kasutada liiga suurte ruutudena *Optilised omadused. Klaasi optilised omadused on sõltuvad selle koostisest ja valmistusviisist Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92% nfrapunase kiirguse läbilaskvus 70-80% UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete
Periliit on suure räni sisaldusega vulkaaniline kivim, mis kuumutamise 700-1250C mureneb ja paisub 10...15 korda. Kasutatakse katuslagede soojustamiseks. 12. Soojaisolatsioonisegud koosnevad mingist sideainest(lubi, savi jne), poorsest täiteainest (diatomiit, treepel jne) ja veest. Kasutatakse kuumade pindade isoleerimiseks. Segu määritakse isoleeritavale pinnale kiht haaval. Isolatsioonisegude mahumass on 400...800kg/m3, soojaerijuhtivus 0,08...0,20W/m.C. ja ekspluatsiooni temp.kuni 600C. 13. Tardvahu saamine: Tardvahud kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis pihustatakse isoleeritavale pinnale. Seal segu paisub ja tardub. Tardvahusegu on harilikult mitmekomponendiline ja neis tekib gaasieraldav reaktsioon. 14. Poroloonmatid: Nakkuvad kõikide materjalidega, peale plastmasside ja ta sobib seinte, katuste, torude jne isoleerimisel. On veetihe ja katusel täidab ka katusekatte funktsiooni
Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem
5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11. Millistes piirides on soojaerijuhtivus? Soojaerijuhtivus on 0.041-0.055W/mC. 12. Millised on orgaanilised soojustusmaterjalid? VIIMISTLUSMATERJALID 1. Kuidas jagunevad viimistlusmaterjalid? 1.VÄRVMATERJALID, 2.KLEEPEMATERJALID, 3.PLAATMATERJALID 2. Millised liimid valmistatakse looduslikust toorainest? Looduslikud ja ökoloogilised liimid : MAARLILIIM EHK NAHALIIM, LAUDSEPALIIM, KASEIINLIIM (külm liim), KLIISTER 3. Millist liimi nimetatakse külmaks?
värvi kuivamist kiirendavatest lisaainetest ehk sikatiividest. mineraalvärvid- sideaine on mineraalne, kasutatavad pigmendid peavad olema leelisekindlad, lahjendamiseks kasutatakse vett. silikaatvärvid- kaaliumvesiklaasi lahusesse lisatakse leelisekindlaid pigmente ja täiteaineid. 3) Soojusenergia hulk mis kandub läbi ehitusmaterjali sõltub materjali sooja erijuhtivusest ja kihi paksusest. Aine omadusi iseloomustab soojaerijuhtivus lanta (W/mK). Tavalise nõukogudeaegse raudbetoonpnaeelist välisseina U-arv on ligikaudu 1 W/(m2K). Seda võib seina välispinnale soojustuse teel vähendada 0,4-0,3 W/(m2K). Praegune Eesti ehitusnorm soovitab elamu välisseinad kavandada selliselt, et soojajuhtivus ei ületaks 0.25-0,28 W/m2K. Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000 kWh energiat iga akna m2 kohta aastas.
Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%. Raskebetooni soojaerijuhtivus on 1,4...1,8 W/mºC. Raskebetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides. Veel kasutatakse teda teekattematerjalina, põrandateks, mitmesuguste torude valmistamiseks, hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raskebetooni eriliigid Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam.
Kranuleeritud vahtplast kasut. puistematerjalina Mineraalsed materjalid: Mineraalne aine sulatatakse kõrgel temp., pihustatakse väikesteks kraanuliteks. Pressitakse nt. Vattideks, plaatideks. Klaasvill koosenb klaas,soda,lubjakivi. Tuletõkke plaat käib mati peale. Paigaldatakse ka puistena(puhuritega). Kõiki villasid saab kasutada ka helisisolatsioonina. ISOVER Kivivill Firmad PAROC(kasut. basalt, soojaerijuhtivus 0,011i), ROCKWOOL (kasut. debaasi, soojaerijuhtivus 0,037). On olemas ka puistevillad. Mõlemad villad on kuuma(tule)kindlad. PAISUTATUD KIVIMID: 1)perliit, Kuumutamisel paisub kuni 15 korda 2)kermikuliit. Kuumutamisel paisub kuni30 korda Mahumass 70300 kg/m3, soojusjuhtivus 0,06 W/m* C, Tera läbimööt 38 mm. Kuumutatakse 7001200 C. KEGKRUUS:kasutatakse põrandate soojustamisel.
Survetugevus 2...3 MPa kandvat kui ka soojapidavusfunktsiooni. Paindetugevus 0,3...0,58 MPa Tuntud ka kui Siporex, Ytong, Hebel jpt. nimetuste all Elastsusmoodul 1000...1400 MPa Saadakse peeneksjahvatatud liiva, tsemendi, kustutamata lubja ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis auru Soojaerijuhtivus 0,1...0,12 W/mK keskkonnas kõrge rõhu all. Segule lisatakse ka jahvatatud Niiskuskahanemine 0,3 mm/m kipsi ja alumiiniumipulbrit Veeimavusvõime 25...35 mahu% Mass paigutatakse metallvormidesse, kus see paisub ja Tasakaaluniiskus < 6 mahu% tardub. Peale tardumist lõigatakse lõikemasinal plokkideks Poorsus 75...85% sõltuvalt tihedusest ja plaatideks ning seejärel autoklaavitakse.
naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog hinnatakse ja sorteeritakse enne plaadiks pressimist, samuti kontrollitakse valmistoodang, kust praak kõrvaldatakse enne ladustamist). 3 Foto 1: Rooplaadi valmistamise press (foto K. Akermann) Rooplaadi füüsikalised omadused Tihedus: 225 kg/m3 Soojaerijuhtivus: 0,055 W/mK (Construction Resources, UK) 4. Pillirooplaadi kasutuskohad See keskkonnasõbralik materjal on olnud ehituses kasutusel juba sajandeid ning tänapäeval kasutatakse rooplaati palju ka aianduses ja disainis. Pillirooplaat sobib seinte ja lagede soojustamiseks ning heliisolatsiooniks, samuti krohvi alusmaterjalina nii siseruumis (seined, laed) kui ka välisseintel. Plaate võib kasutada vooderdusena tasasel või konarlikul
erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud laboritöös saadi õhkkuivade proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 7,0 % ning immutatud proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 83,5%. Puidu soojajuhtivus sõltub paljudest teguritest nagu tema niiskusesisaldus, tihedus, puidu liik, temperatuur ning soojavoolu suund puidukiudude suhtes. Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus 0,22 W/(mᵒK) ning risti kiusu 0,14 W/(mᵒK). Kui puidu niiskusssialdus suureneb 1% võrra, kasvab puidu soojajuhtivus 1,2% võrra. Puidu tugevust mõjutavad näiteks tema niiskussisaldus, temperatuur ning koormamise kiirus. Et elimineerida puidu niiskuse mõju, arvutatakse puidu katsetamisel saadud tugevused 12%- lisele niiskusele. Antud laboritöös saadi kuivatatud, õhkkuivade ja immutatud proovikehade keskmiseks survetugevuseks vastavalt 73,5; 60,8 ja 18,3 N/mm²
kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus) Rv = 0,04 m²K/W (välispinna soojatakistus) n = 0,10 W/mK (poorbetooni soojaerijuhtivus, tihedusklass 400 kg/m³) AEROC EcoTerm 375 välisseina soojatakistus R = 0,13 + 0,375/0,10 + 0,04 = 3,92 m²K/W Soojajuhtivus U = 1/R = 1/3,92 = 0,255 W/m²K Vastavalt EPN 11.1 järgi peaks välisseina soojajuhtivus U 0,28 W/m²K. Seega ei vaja AEROC EcoTerm 375 välissein enam täiendavat lisasoojustust. Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on U-arvust tähtsam näitaja hoopis õhutihedus. Erinevates
kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu. Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C.
iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse 4 märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust temalt nõutakse. 6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist.
väljas (seinad), omades väga head soojus-ja heliisoleerimisvõimet. Neid võib kasutada tasasel või konarlikul massiivseinal, tahutud või tahumata palkseinal, samuti karkass-seinal või taladel vooderdusena. Rooplaat on olnud ehituses kasutusel juba sajandeid ja on materjalina tervise- ja keskkonnasõbralik. Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjaliks savi- ja lubikrohvi kasutamisel nii renoveerimistöödel kui uusehitustel. Tihedus 225kg/m3, soojaerijuhtivus =0,055W/mK. Lühiajaline kokkupuude niiskusega ei põhjusta roo kvaliteedi langust. Roog kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega või kui rooplaati kasutatakse viimistlematult märjas/niiskes keskkonnas. tselluvill-Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale.. Tselluvilla ei klassifitseerita
28. Poorse täiteainega kergbetoonid Täitematerjali järgi Looduslik poorne kivim Poorne Räbud Orgaanilised tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse
kvantitatiivne(ki palju vett materjal ajaühikus läbi laseb). Külmakindlus- on võime külmudes ja sulades hoida oma materjal koos ja mitte mureneda või lõhkeda, kuna külmudes suureneb vee maht asjades 10% võrra. Külmutustsükliga kontrollitakse külmakindlust, ehk üks tsükkel on siis kui materjal külmutatakse ja siis omakorda sulatatakse ülesse. Nt. Harilikul tellisel 15 tsüklit vähemalt aga kõnniteepaneelilt 100 tsükklit. Soojajuhtivus- Soojaerijuhtivus sõltub materjali omadustest ja koostisest, mida kergem ja kinniste poorsusega on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal on väiksema soojajuhtivusega kui jämepoorne. Soojamahtuvus- on omadus neelata sooja tema soojenemisel ja ära anda seda ajhautmisel. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, sellepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suurenbki. (Q=c(t1+t2)) . Sooja erimahtuvus C on nt veel 4200, puit 1500 jne
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Aurutihedus sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra.
10 · Difusioonimmutamine välisolukorras rakendatav. 2.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalide liigid, omadused ja kasutamine. Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega
ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi
25 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: · Ventilatsiooniga (nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) · Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) · Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonimaterjalide tihedus on _600kg/m3 ja soojaerijuhtivus ei ole suurem kui 0,18W/m0C. Neid kasutatakse soojuse ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees ei liiguks õhk, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: *mida poorsem ta on *mida rohkem on kinniseid väikesi poore
Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%. Raskebetooni soojaerijuhtivus on 1,4...1,8 W/mºC. Raskebetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides. Veel kasutatakse teda teekattematerjalina, põrandateks, mitmesuguste torude valmistamiseks, hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raskebetooni eriliigid Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam.
..12 tundi. Kõrgetemperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Eestis toodab silikaattelliseid AS Silikaat ja tema toodangu nomenklatuuri kuuluvad järgmised telliste liigid: rea-, väärik-, lõhestatud ja klombitud tellised, ning täisplokke. Survetugevus 88mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel- 25N/mm², 65mm paksusega väärikkivil, lõhestatud ja klombitud kivil-25N/mm². Silikaattelliste tihedus on 1850...1950 kg/m³, veeimavus 10-15% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste
grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks
jooksul, kui temperatuuri erinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Tõsiasi on, et gaasid on halvemad soojusjuhid kui tahked ja vedelad ained, kuid soojusenergia säilitamise koha pealt on see ainult hea näitaja. Näiteks on õhu soojusjuhtivustegur 0,026 W/mK ja parematel soojustus materjalidel on see 0,03-0,04 W/mK. Samas on puidu soojaerijuhtivus 0,12-0,14 W/mK , betoonil 1,7-2 W/mK ja tsingitud terasel 45-55 W/mK. Selgelt on näha, et mida suurem on materjali tihedus, seda suurem on selle soojusjuhtivustegur. (NIEMINEN, J. Soojuseteekond) Samat asja iseloomustab ka soojusjuhtivuse pöördväärtus R ehk soojapidavuse tegur. Eestis on minimaalne lubatud soojapidavus 0,65-1,34 m²·°C/W. Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega
ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus ʎ (W/mk) .Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/®C kg) Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks.
Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja
Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. See lagundab poorset materjali. 13 Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Hariliku tellise külmatsüklite arv on 15 ja kõnniteeplaatidel 100. Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi. Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
