Võrumaa Kutsehariduskeskus MULLBETOON Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andrus Kapp KBp-12 Väimela 2012 Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon
62). SAELEHED Saelehtede valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest milliste materjalide lõikamiseks nad on ette nähtud. Puidu lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse süsinikterasest (HCS). Pehmete metallide lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse kiirlõiketerasest (HSS) või bimetallist (BIM). Bimetallist saelehed on väga sitked ja ei murdu. Väga kõvade materjalide lõikamiseks (roostevaba teras, gaasbetoon, glasuurplaadid jms.) on ette nähtud volframkarbiidist hammastega saelehed. [22;294] Otstarbest sõltuvalt valmistatakse saelehed mitmesuguse suuruse ja hammastusega (Joon. 65; 66) Saelehtede kinnitusviise on kasutusel mitmeid, Viisenamlevinut on: Tkinnitus (Joon 67a), Ukinnitus (Joon. 67b), Makitakinnitus (Joon. 67c), topelt Tkinnitus (Joon. 67d) ja soonkinnitus (Joon. 67e). OHUTUSNÕUDED 1
efektiivsusega õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%. soojusvaheti: Soojaveevarustuses kasutatakse Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid. taastuvaid energiaallikaid: Energiasäästlikud kodumasinad: Energiasäästlikud külmkapid, pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja gaasbetoon vahtpolüstürool seina ja poroloontäidisega plastakna ristlõige Mis eristab null-maja energiasäästlikust või passiivmajast? Viimaste puhul pööratakse tähelepanu eelkõige maja soojustusele ja küttelahendustele. Null- maja puhul käsitletakse kütte ja elektrisüsteemi (energia vajadust) ühe tervikuna. Oluline on seadmete võimalikult madal elektrikulu.
pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga. Suurema aluspinna ebatasasuse korral võib kasutada meetodit, kus liimivall kantakse plaadi tagakü tagakülje tervele äärele
kummiamortisaatorid (suure sagedusega müra puhul elastsed muhvid, kummist, plastmassist vahetükid) 2) müra ja vibratsiooni vähendamine nende levikuteel (isolatsioon) Müra peegeldavad materjalid on metall, betoon, raudbetoon, tellis, klaas. Betoonsein paksusega 8 cm vähendab müra 100 dB-st 55-60 dB-ni. Peegelklaas paksusega 0,5 cm vähendab müra 100 dB-st 70 dB-ni. Müra neelavad materjalid on poorsed materjalid, mineraalvatt, saepuru, spetsiaalsed ehitusmaterjalid (gaasbetoon), millede müra neeldumiskoefitsient on 0,3- 0,8. Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult 0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline sein: P/ N / P Peegeldav neelav peegeldav materjal. 3) isikukaitsevahendid: kõrvaklapid ja kõrvatropid.
Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid. Suureformaadilistest ehituskividest müüritises jaotuvad pinged üle vuukide ebaühtlasemalt ja tugevamalt kui väikeseformaadilistest ehituskividest müüritises. Pinged, mis varem olid jaotunud ühtlasemalt üle kogu müüri, kontsentreeruvad, mille tulemusel tekivad praod. Sageli kasutatakse müürimördis liiga tugevat mörti, mis on ka üheks pragude tekkepõhjuseks.
müra 6 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused peegeldavad materjalid on metall, betoon,raudbetoon,tellis,klaas.Betoonsein paksusega 8cm vähendab müra 100dB-st 55-60dB-ni.0,5cm paksusega peegelklaas vähendab müra 100dB-st 70dB-ni .Müra neelavad materjalid on poorsed materjalid, mineraalvatt ,saepuru,spetsiaalsed ehitusmaterjalid(gaasbetoon),mille müra neeldumiskoefitsient on 0,3-0,8. Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline sein:P/N/P-peegeldav-neelav-peegeldav materjal. 2.2 Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on isikukaitsevahendid: · Kõrvaklapid ja kõrvatropid. Vibratsiooni normatiivid töökeskkonnas on toodud "töökeskkonna füüsikalist ohutegurite piirnormide ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korral'' (RT I 2002,15, 83).Vibratsiooni
· Veetihedad · Pragusid ületavad · Elastsed · Mehaaniliste vigastuste suhtes tundlikud · UV- kiirguse suhtes tundlikud · Survekindlad. (http://www.langeproon.ee) Mittesurveliste või survevee tingimustes kasutatav polümeerlisandiga bituumen-pakskiht on pastöösne materjal, mis pahteldatakse või pritsitakse seina. Ta võib olla ka polüstüroolgraanulitega segatud või kiududega armeeritud. Sobilikud aluspinnased on plokid, betoon, tellispinnad, gaasbetoon, krohv, bituumen katted. Alustasapinna tasandamiseks tuleks kasutada krohvi, mitte bituumenisegu. RULLMATERJALIST ISOLATSIOOIPAANID · Bituumenkatetele ja mineraalsetele isolatsioonvõõpaddele on alternatiiiviks järgmised bituumenpaanid või kunstmaterjalist paanid: · bituumenpaanid klaaskuidkangal, klaasvõrgul, metallvõrgul · polümeer- bituumenpaanid klaaskiudvõrgul · külmliimumisega bituumenplaadid · termoplastilisest kunstmaterjalidest paanid
vuukidesse. Plaadid peavad olema terve pinna ulatuses seotud, st ilma ristvuukideta. Soojustusplaatide vahele jäävad vahed tuleb täita, kas vahtplastist kiiludega või uretaanvahuga. Liimiseguga vahesid täita ei tohi. Pärast vahtplasti paigaldussegu kivinemist (min 2 tundi) lihvitakse võimalikud ebatasasused jämedateralise liivapaberiga. Düübliaugud puuritakse elektridrelliga, augu sügavus sõltub aluspinnast: betoon- ja tellisseinad min 5 cm, gaasbetoon, kärgplokid min 6...8 cm. Peale puurimist tuleb augud puhastada. Düübel paigaldatakse, surudes rõnga vastu isolatsioonikihti ja olenevalt tihvti tüübist, kas keeratakse või lüüakse lõpuni sisse. Õigesti paigaldatud düübel ei tohi isolatsioonikihist esile ulatuda üle 1 mm, samuti ei tohi ta rikkuda vahtplasti struktuuri. Pinna armeerimine Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub
ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon, lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3
pakskihist. Süsteem on ka armeeritud klaaskiudkangaga, tagamaks suurema tugevuse veesurve vastu ja tagab ka suurema praoületuse. Ülesannete poolest on tähtsaim just krundil, mis seob aluspinna pealse tolmu tagades parema nakke eelkihile. Krundiks võib kasutada nii bituumenemulsioone kui ka mineraalseid isolatsiooni võõpasid. Lisaks eelpool loetletud süsteemi koostisosadel võib kahekomponentne bituumen sisaldada polüstoroolgraanuleid. Sobilikud aluspinnad on plokid, betoon, müüritis, gaasbetoon, krohv ja bituumenkatted. Aluspinna puhul kehtivad samad reeglid mis võõpade puhulgi. Ehk aluspind peab olema niiske aga mitte veega küllastunud. Niiskuse saavutamiseks kas niisutatakse aluspind või krunditakse. Erinevus seisneb selles, et niisutatud pinna puhul peab kasutama vahekihina mineraalset isolatsioonivõõpa. Selliseid süsteeme kasutatskse pinnaseniiskuse vastu, mittesurvelises ja survelises veekeskkonnas, märgruumides, horisontaalisolatsioonina plaatida
kanalite. Õhuleket mõõdetakse õhu liikumise kiiruse ja lekkinud gaasi kogusega. Õhuleket iseloomustab õhulekkearv. 21 ... Difusioonitakistuskonstant ehk µ-väärtus näitab, mitu korda on antud materjali difusioonitakistus suurem kui sama paksusel seisval õhukihil. Näited: õhk: µ = 1. tellis µ = 6...12. gaasbetoon µ = 6...12. tsementkrohv µ = 19. polümeerkrohv µ = 140. polüstüreen µ = 15...70. õlivärv µ = 15000...27000. dispersioonvärv µ = 70...5000 22 11 Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi difundeeruva veeauru hulka. Selle leidmiseks tuleb sisse
Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini. Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam. ERILIIGID: KOREBETOON puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind). MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2. Eelpingestatud pinge antakse armatuurile, saavutab suurema kandevõime. Betoon kaitseb terast tule ja korrosiooni eest. Teras suurendab tugevust ja kaitsevõimet.
(F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega
Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K. Gaasbetoonplokkidest seinu ehitati kuni 1990-ndate aastateni paksusega 30 cm, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti. Kõik eelpoolnimetatud seinad vajavad tänapäeval lisasoojustust, kusjuures see tuleb reeglina paigutada väljapoole. Soojustatud tellisseinad Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigaldatud soojustus. 43 cm paksustes tellisseintes on 25 cm paksuse tellistest sisekihi ja 12 cm paksuse väliskihi
elukeskkonna, pikeneb eluaseme kasutusiga, suureneb eluaseme turuväärtus. HINNANG VÄLISPIIRETE KOHTA Hoonete välispiireteks tuleb lugeda nii välisseinad kui ka katused. Meie praegusest elamufondist on üle 1/3 eluruumidest raudbetoon- ja gaasbetoon välisseintega hoonetes, tellishoonetes ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segakonstruktsioonis hoonetes. Elamute jaotise kohta katusekatete järgi täpsemad andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh
Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. *Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured
Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. Betooni survetugevusklass C35/45, keskkonnaklassid XD3, XF4. Täitematerjali maksimaalne terasuurus: Dmax 16mm või kuni 32mm. Töödeldavusklass: S1 (koonuse vajum 10...40mm). Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 33. Kergete betoonide kasutamine- gaasbetoon, vahtbetoon- 05.05.2014 · Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Algul segatakse kokku sideaine (tsement), vesi ja peenliiv, seejärel lisatakse alumiiniumi pulber. Segu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis umbes
Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahumullid püsivaks. Kolmandas segistis segatakse vedel lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitatakse. Autoklaavitamine on rõhu all aurutamine. Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehastes. Gaasbetoon. Mulliline struktuur antakse betoonile lisandi abil, mis tekitab gaasi. Kõige sagedamini on lisandiks peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks kasutatakse tsementi, tuleb kindlasti lupja juurde lisada. Algul segatakse kokku sidesine, vesi ja peenliiv. Seejärel lisatakse 119 alumiiniumpulber. Betoonisegu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis poolest saadik.
annaabi.ee 
