Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada;
järgmine : Vask +0,345 Nikkel -0,20 Tsink -0,76 Antimon +0,20 Koobalt -0,255 Mangaan -1,10 Vesinik 0,00 Kaadium -0,40 Alumiinium -1,34 Plii -0,13 Raud -0,44 Magneesium -1,87 Tina -0,14 Kroom -0,56 Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : · Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile. · Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist. · Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile. · Korrosiooni uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid
anood valgus katood Vooluahel: valgus If G (I,) U + - Heiti Aarna 2008 Kvantoptika Lähteseisukohad: 1. Metallist elektronide väljalöömiseks on vaja energiat, mida saab valgusega kantava energia arvel. Seda igale metallile omast energiat nimetatakse väljumistööks A. 2. Metallkatoodist väljalöödud elektronid, sattudes anoodi ja katoodi vahelisse elektrivälja, pannakse väljajõudude mõjul liikuma, mis ongi vooluahelas elektrivoolu tekkimise põhjuseks (tekib fotovool). Seaduspärasused: 1. Vool ahelas ei teki igasuguse lainepikkusega valgusega valgustamisel sõltumata valguse intensiivsusest I. Igale metallile on omane kindel maksimaalne lainepikkus p, mille puhul veel
tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud elektroodid on ESAB andmetel mustale metallile (4320), roostevabale metallile (6330) ning nn. segaelektroodid, mis on mõeldud musta ja roostevaba metalli keevitamiseks (6770). Elektroodid on kaetud kattega, mis sulades moodustab sulametalli. Keevitusvannis tekib keevisõmbluse pinnale seda välismõjude eest kaitsev räbukiht ehk slakikihit. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Elektrood valitakse vastavalt metalli paksusele ning loomulikult ka keevitusaparaadi võimsusele
tamist asetada ............................................ . Meie planeedil Maal ei jätku paljudes kohtades ........................................, suurlinnade õhk on .................................., ..................... pole kuskile panna. Väljapääsuks on asuda ................................................................................. Ühe inimese kohta tekib aastas umbes ......................................................... Mullas kõdunevad lisaks metallile ja toidujäätmetele ka ............................... .................................................. Plastmass, kile ja klaas mullas ................... Kõdunematutest jäätmetest saab teha uusi asju, kui need ........................... ..................... . Keskkonnasõbralik olla tähendab mõtelda nii .............. kui ka ..........................................................................................
müügihinda ehk väärtust. Neile kes ostavad vana auto oleks hea teada kuidas korrosioonist hoiduda, hoida seda alustamast ja leida rooste kui seda on juba tekkinud. Näiteks üks artikkel käsitles 71. aasta Plymouth Barracuda keretöid. Kere puhastamiseks otsustati kasutada kemikaalide vanni. Kere paljaks, üleni vanni üheks päevaks. Happevann - näiteks 10% HCl lahus (hape eemaldab rooste, metalli ei puutu); 3-4tundi - ja roostega juba ok, aga ka päevane ligunemine ei tee metallile midagi tulemuseks oli kõik värv ning pahtel lahti. Survepesu täies ulatuses ning teise vanni, kus roostevastane kemikaal. Uuesti survepesu ja tulemuseks haljas plekk. Kogu autokere puhastamine keemiliselt on suhteliselt keerukas (keemiliselt) operatsioon. Nagu öeldud, kõigepealt leelisevann, kõige muu kui pleki ja rooste eemaldamiseks, vahepesu, seejärel puhastus happevannis, neutraliseerimine ja pesu. Tavaliselt järgneb sellele ka nn."metal
aatomitest KVANTOPTIKA aatomitest energiaportsionite energiaportsjoni kvantide kaupa; valguse poolt te kaupa. metalli pinnalt väljalöödud elektronid on võrdelised metallile langeva valguse vooga. Valgus kui osakeste voog. Footonid: valguse osake; me näeme asju seda värvi, mis Luurmeetriga saab algust mõõta. värvi footineid tagasi Mida rohkem valgust, seda põrkuvad; footoni kiirgus on rohkem luxe
Lakialustele värvidele(base) enamlevinumad seadmed HS MS Euronõue VOC 420g/l kohta lahustit Laki ülesanne ,kaitseb värvi löögid annab läike ilmastik (päike vihm, happevihmad, temp) happed rasvad soolad värvipüstoliga 1,3 2-2,5 bar Kihtide arv vähemalt kaks 1. kiht a) udu b) märg Vahekuivamine ca 20 min 2. Kiht märg vahekuivamine ca 20 minti 3. kiht Märg kuivamine 10h (värvikambris ca 60 min) HS lakk kuivab 60 min 60 c juures Poleerimiseks aega maks nädal Füüsiliselt tugevam Täiskuivamine kuni 6 kuud kuumaga tasanduvad väiksemad kriimud ise kuivab vabas õhus olnemata tingimustest, niiskus,temp, kuivab uv valguse toimel tugev, samas elastne ei kuiva üldse ilma uv valguseta (nurgatagused) väga vedel, ei nakku Kokkuhoidlik energia koha poolt loodusele ohutumad Maalrile ohtlikud probleemid vastupidamisega Sama pealekanmis ja kuivamis tehnoloogia nagu tavalisel lakil täpselt sama mis...
puuduvad elektrit juhtivad osakesed + G - 2. Einsteini võrrand metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni väljalöömiseks metallist (väljumitöö A) ja väljalöödud elektronile kineetilise energia andmiseks. E=h h=A+mv2/2, kus h on Plancki konstant Punapiir Igale metallile on omane max. p, mille puhul tekib fotovool. 3. Valguserõhk Valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Footonid langedes mingile pinnale annavad sellele üle oma impulsi. See põhjustab valguse rõhu tekkimis. 4. Comptoni efekt Valguse levimis suuna ja laine pikkuse muutumine põrkumisel elektroniga või teiste elementaar osakestega. 5. Fotogeemililised reaktsioonid Keemilised reaktsioonid, millede kulgemise
ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel . Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepärast rohkem levinud. Oluline on vasara valimine massi järgi
• Kuum valtsimine. • juhtme valtsimine. • Valtsimispingid. Mis on valtsimine? • Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on mitmesuguses vormis ja mitmesuguse kujuga - valuplokid, slääbid, bluumid, nelikanttoorikud, talatoorikud – sõltuvalt sellest, millist toodet tahetakse valmistada. Kuumvaltsimisel saadud tooted klassifitseeritakse enamasti kuju järgi kahte põhitüüpi: lehttootedja pikad tooted. Juhtme valtsimine
metallelektroodil. Seepärast toimub metallioonide taandamine metall elektroodi pinnal, ehk üldisemalt tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. · negatiivsel elektroodil - metalli kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. II. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selle
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus
David Brown Milne on kirja pandud kui esimene kunstnik, kes tegi värvilisi kuivnõela pilte, tehes iga värvi jaoks eraldi plaadi. Töövahendid Teoreetiliselt sobib kuivnõela tegemiseks mistahes terav objekt, nii kaua kuni sellega saab uuristada jooni metalli. Hambaarsti tööriistad, naelad ja metall viilid kõiki neid saab kasutada. Kuigi eelistatakse kindlat tüüpi spetsiaalselt tehtud nõelu: Teemant-otsaga nõelad on kallid, kuid graveerivad imelihtsalt igasugusele metallile ega vaja teritamist. Karbiid-otsaga terasnõelad on odavamad kui teemant-otsaga nõelad, kuid vajavad sageli teritamist, terasnõelu kasutatakse traditsiooniliselt. Trükiprotsess Trükkimine on põhimõtteliselt sama nagu teistel süvatrüki tehnikate puhul, erinevusena pööratske erilist tähelepanu freeside säilitamisele. Peale seda kui kujutis on valmis või vähemalt piisavalt, et proofi teha, kannab kunstnik svammiga plaadile trükivärvi.
elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. *FOTOEFEKT Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale . omase lävisageduse Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega *KUIDAS? Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov :järeldusteni 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. *FOTOEFEKTI SEADUSPÄRASUSED Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole
Fifth level kus, h· footoni energia [J] A elektroni väljumistöö [J] A (m·v2)/2 kineetiline energia [J] Nobeli preemia 1921 aastal 4 Fotoefekti seaduspärasused Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov järeldusteni: 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. 5 Fotoefekti punapiir Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole suutelised
Levinud on nikeldamine või kroomimine kasutades elektrolüüsi. Kuid kasutatakse ka katmist näiteks tina või tsingiga. Seda küll äiteks vihmaveetorude või katusepleki juures. c)Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn. protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. d)Korrosiooniaeglustaja kasutamine. Aeglustajad ehk inhibiitorid tuleb lisada metalli ümbritsevasse keskkonda. 5
· Gaasiline tseesium leiab kasutamist ka niinimetatud " keraamilistes elektrilampides ". · Tseesiumisooli kasutatakse meditsiinis mõnede haavandite ravimisel. · Radioaktiivset tseesiumi kasutatakse laialt tööstuses. Füüsikalised omadused: Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall, mille tihedus on1,904g/cm3. Tseesiumi sulamistemperatuur 28,4° C on leelismetallide seas üks madalamaid. Tseesiumit võib isegi sulatada peopesal. Metallile on iseloomulik hea soojus-ja elektrijuhtivus. Keemilised omadused: 1)Reaktsioonid tseesiumiga toimuvad reeglina väga aktiivselt, nii süttib see kohe kokkupuutel hapnikuga ning moodustab, nagu ka kaalium ja rubiidium, hüperoksiidi: Cs+O2 => CsO2 2)Tseesium reageerib ka veega väga aktiivselt, moodustades tseesiumhüdroksiidi. See reaktsioon toimub isegi jääga -116 °C juures: 2Cs+H2O =>2CsOH+H2 3)Tseesiumi reageerimine happega: 2Cs+2HCl => 2CsCl+H2
vastuabinõusid rakendada; • kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; • kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 25. Korrosiooni liigitus algpõhjuse järgi Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: • ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, • veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, • maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, • korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. 26. Korrosiooni kaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske;
Mingi iseäraliku omaduse tõttu köitsid nad meie eellase tähelepanu , oli see siis kulla sära, raua tihedus ja kõvadus või mõni muu omadus. Ka esimese elemendi au on kindlaks määramata. Mõned peavad selleks rauda, teised vaske, kolmandad kulda. Vanal ajal usuti, et taevakehad on seotud metallidega. Tol ajal arvati, et metalle ongi ainult seitse ehk sama palju kui pidi olema planeete.Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Igale metallile vastas oma planeet. Kõige täiuslikumaks metalliks peeti kulda, mida seostati tema värvuse ja sära tõttu Päiksega. Rauda seostati põhiliselt Marsiga ja vaske Veenusega. Metallide kuningas kuld Kulda nimetati inimhigi, pisarate ja vere metalliks. Inimkonna ajaloos pole ilmselt ükski metall mänginud nii tähtsat osa kui kuld. Kulla pärast peeti sõdu, hävitati riike ning rahvaid, sooritati kuritegusid. Kollane metall andis inimesele võimu ja iga valitseja
Raud(Fe) Kõige levinum metall. Rauda leidub ehetalt maale langenud meteoriitides ja ka maakidena. FeO Fe2O3 Raud on keskmiste omadustega.Raud on peamiselt hõbe hall Raual on peamiselt kaks tähtstat sulamit malm valmistatakse radiaatoreid ja ahju uksi .Teine tähtis sulam on Teras kasutatakse lõige terade tegemiseks. Roostevaba teras sisaladab kroomi. Raud on vere hemoglobiinis hapniku kanda ja muudab vere punaseks. Korrosioon. Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Tekitab metallile peale rooste. Korrosiooni põhjused. *Niiskus *Hapnik *Sool *Temp kõikumine Korrusiooni vältimine. *Kasutada roostevaba sulameid mis sisaldavad kroomi *Metallide katmine mitte metallsete ainetega nt plastmass, kumm, vaselin *Katmine mitte roostetavate metallidega kuld, hõbe, tsink. INHIBIITORID Ained mis hoiavad ära või aeglustavad roostatamise.
SULAMID Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam.
need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 5. Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust. Tsooniteooria keeles tähendab see, et 5-valentne lisand tekitab diskreetse nivoo keeluvööndis juhtivustsooni põhja lähedal, nii et kristalli soojusvõnkumised suudavad
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on teadusharu, mis uurib seoseid metallide ja nende sulamite koostise, struktuuri ja omaduste vahel. Vastus: metalliõpetus Tagasiside Õige vastus on: metalliõpetus Küsimus 3 Õige Hinne 5,00 / 5,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrake igale metallile tema tihedus Vastus 1 Raud 7800 kg/3 Vastus 2 Titaan 4540 kg/m3 Vastus 3 Alumiinium 2700 kg/m3 Vastus 4
intensiivsem on korrosioon. Jää sulatamiseks kasutatavad soolad suurendavad korrosiooni kiirust. 11. Mis on uitvool? on elektripaigaldistest ja -seadmetest soovimatult pinnasesse, vette või maa- alustesse tarinditesse (nt metalltorustikesse) hargnev elektrivool 12. Kuidas mõjutab temperatuur elektrokeemilist korrosiooni? Temperatuuri suurenedes korrosioon kiireneb 13. Millise kaitse annab kuumtsinkimine metallile? Pikaajaline kaitse, kergelt kättesaadav 14. Mis vahe on kuumtsinkimisel ja galvaanilisel metalli katmisel? Galviseerimine on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga. Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ja mis kaitseb samuti pinda korrodeerumise eest. 15. Mis põhjustab polüstüreenvahu sulamist? – Bituumenid ja mõned lahustipõhised liimid põhjustavad PS materjali lagunemist (sulamist).
Koostas:Liis Kaljuvee Paikuse põhikool 8 klass 1 Sissejuhatus optikasse......................................................................................2 Valgusallikad............................................................................................. 3 Valguse levimine ........................................................................................ 3 Valguse peegeldumine .........................................................................................4 Valguse murdumine.................................................................................................4 .............................................................................................................................................6 Sissejuhatus opt...
reageeri. b)vesinikust eespool olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekib sool ja eradub H2. N. Mg + N. Mg + 2HCl →MgCl2 + H2 Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 Erandid on HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 , millega reageerivad ka Cu, Hg ja Ag c)metallid reageerivad soolade lahustega: met.+ sool → uus met. + uus sool Cu + 2AgNO3 → 2Ag + Cu(NO3) Ag + Cu(NO3) →ei reageeri Sulamid-moodustuvad, kui sulatatud metallile lisatakse ühte või mitut metalli (vahel ka mittemetalli).Eelised:odavamad, omadusi saab muuta, paremad omadused (suurem kõvadus, madalam sulamistemp.) Fe- sulamid: malm ja teras; Cu-sulamid: pronks (vask ja tina), messing ehk valgevask (vask ja tsink), melhior (vask ja nikkel), Al- sulam:duralumiinium; amalgaamid on elavhõbeda sulamid, väärismetalli sulamid. Väärismetalli proov on arv, mis näitab mitu massiosa väärismetalli on 1000 massiosas sulamis.
millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse plastmasse toiduainetööstuses toidupakendite, plastpudelite, kreemi- ja jogurtitopside ning kuivainete ja küpsiste pakendite valmistamiseks. Veel kasutatakse plastmasse kodutehnika ja kontoritarvete tootmiseks. 80% laste mänguasjadest(v.a. pehmed loomad) on valmistatud plastmassist. Kui linnas ringi liikuda, siis torkavad kinlasti silma igasugused reklaamsildid, mis on lisaks metallile tehtud ka plastmassist. Tänapäeval väga populaarseks saanud sidevahendi mobiiltelefoni korpus on valmistatud plastmassist. Plast-masstooteid võibki nimetama jääda. Kuna plastmassi on lihtne valmistada ja töödelda, on see kasutusel peaaegu igasugustel valdkondadel alustades legojupist ja lõpetades kosmosesüstikuga. Plastmasside head ja halvad küljed Head küljed: · odav · kerge · pestav(ilma suure vaevata)
Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami, millel puudub metallile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomide vastastikune mõju AMORFSED METALLID Amorfsetest sulamitest võiks nimetada Pd82Si18 (82% pallaadiumi, 18 % ja räni). Amorfsete metallide tõmbetugevus 1500...5000 MPa, elastsus on madalam, võrreldes kristalse struktuuriga materjalidega. Nad on halvasti deformeeritavad. Amorfne metall
Täpsemalt nende mehaanilise omadustega ja nende määramise meetoditega, ning tutvuda: 1. Metallide, plastide ja komposiitmaterjalide omadustega. Uuritakse just materjalide tõmbetugevusi, uurida ja analüüsida tõmbediagrammi ning leida tugevus- ja plastsusnäitajad. Samuti määrata materjalide võimalik kasutusala; 2. Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, uurida metallide pindu ning aru saada temperatuuri erinevat mõju metallile. Katsete tulemused Materjalide tugevusnäitajate määramine tõmbele Materjal b t S0 L0 Fmaks Rm F Rp L1 A Rm/ K mm mm mm2 m kN N/mm2 p N/mm2 mm % mg/m * m m3 k
Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis. Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg
Vastseliina Gümnaasium Sulamid Kersti Kaupo 10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur
MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest.
Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu suurenemist ja vere kolesteroolitaseme tõusu. Peaaegu pool organismis leiduvast kroomist on 2
18)Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. Lihtained jaotatakse: a) metallid(head soojus-ja elektrijuhid, plastilised, läigivad, enamus hallika värvusega, redutseerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt kuni kolm elektroni) b)mittemetallid (halvad soojus-ja elektrojuhid, läige puudub, erineva värvusega, oksüdeerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt üle kolme elektroni) 19)Liitaine koosneb erineva elemendi aatomitest (näiteks NaCl, K2 CO3 ) 20) Metall on lihtaine, millel on metallile iseloomulikud omadused (vt p 18) 21)Ahelisomeeria- isomeerid erinevad süsinikahela ehituse poolest. 22)Mittemetall on lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (vt.p 18) 23) Asendiisomeeria- isomeerid erinevad kas aatomite , aatomirühmade või mitmiksidemete asendi poolest 24) Alkoholaat- alkoholist tekkinud soolataoline ühend 25) Amiid- karboksüülhappest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga
Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse või karastatakse. Nii kasutatakse teraseid vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutatakse tema painduvuse pärast laialdaselt ja tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Vaske kasutatakse peamiselt juhtmetes oma hea omadusena elektrit juhtida. Miks kasutatakse sulameid? Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam
Leelismetallide käsitlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning kasutada mitmeid kaitsevahendeid (kummikindad, kaitseprillid jms.), sest nahale sattumisel nad tekitavad sügavaid söövitushaavu. Kui leelismetall anumast õli seest pintsettidega välja võetakse, siis õlitilkade eemaldamiseks kuivatatakse teda veidi filterpaberil enne katsete sooritama asumist. Leelismetallide süttimisel ei tohi neid kustutada veega! Kustutamiseks tuleb takistada õhuhapniku juurdepääs süttinud metallile näiteks sinna liiva peale viskamisega. Kui katsete käigus on jäänud osa leelismetalli kasutamata, siis seda ei tohi visata prügikasti, vaid tuleb see asetada tagasi õli- või petrooleumikihi alla. Alljärgnevalt vaadeldakse lähemalt leelismetallide reageerimist hapniku ja teiste mittemetallidega, vee ning hapetega. Reageerimine hapnikuga Õhus ja eriti hapnikus oksüdeeduvad metallid väga kiiresti ja nagu eelpool
soolade lahustesseVaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest faasist teise. Tsingi kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. Seega toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise peale keemilise töö ka veel elektriline töö. Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja asetuvad kas metalli pinnale või selle lähedusse, tekitades elektrilise kaksikkihi. Vaatleme vaskelektroodi vasesoola lahuses. Lahuses olevate vaseioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui vaskelektroodil. Toimub vaseioonide taandamine metalliliseks vaseks vaskelektroodi pinnal, ehk üldisemalt (võttes
1. temperatuuri kasvamisel korrosioon kiireneb 2. mida happelisem lahus, seda kiirem korrosioon 3. mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon 4. metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeeruvad kiiremini kui puhas metall 5. korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid Korrosioonitõrje 1. Metalli enesekaitse (nt: alumiinium, kroom, tsink) osadele metallidele tekib oksiidikiht, mis takistab edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga (enamasti nikli- või kroomikihiga elektrolüüsi teel) 4. Raudesemete kaitsmine õhukese tina- või tsingikihiga kastetakse metallese vastavasse sulametalli. 5
Ka pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios - roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite iseloomuliku (mürgise) lõhna (kreeka osme - lõhn) järgi. Et iriidiumisoolad on niisama värvikirevad kui vikerkaar, siis anti teisele metallile nimetuseks iriidium (kreeka iris - vikerkaar). 5 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli mõjuv
(Uute originaalosade puhul eemaldatakse võimalikud trantspordi tagajärjel tekkinud vigastused, olenevalt vigastuse suurusest kas tavalise liivapaberiga või 2000-se vesipaberiga, ning matistatakse kuldse villaga). Lõpetuseks pestakse osa korralikult enne kruntimis ära. Kui on tegemist plastik osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse paljale metallile happekrunti (1K). Eeltöödes enne värvi alustatakse osa visuaalsest kontrollimisest, vajadusel pahteldatakse väiksed täkked või krundi poorid peenpahtliga. Kantakse peale kontroll tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se
Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi esinemine looduses Kroom on 21. kõige rikkalikumalt esinev element maakoores , mille keskmine kontsentratsioon 100 ppm. Tavaliselt looduses on leida mitte Kroomi lihtainena vaid Fe(CrO2)2 ainena, mis on tähtsam kroomi maak. Teda leidub Türgis, USA-s, Lõuna-Aafrikas,
KG K 5) Leiame metalli aatommassi kasutades Dulong-Petit’ seadust: Aatommass ∙ erisoojusmahtuvus ≈ 26 000 26000 Aatommass ≈ erisoojusmahtuvus 26000 Aatommass ≈ 216,96 ≈ 119.8 Tulemus: Katses leiti metalli erisoojusmahtuvuse kaudu selle aatommass, milleks on 119.8. Järeldused: Arvutuste järgi on aatommass 119, mis ei ole realistlik mass metallile. Lähedaseim aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall. Vead võisid tulla sellest, et osad andmed saadakse vaatluse tulemusena ja silm on tihti ebatäpne. Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri. Silma järgi hinnates tundus, et tegemist oleks tina või rauaga. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest ülesmärkimisest või temperatuuri mõõtes kiirustades. 2 TÖÖ 3 2
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Keevitustraat (joonis 6) valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: • Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas • Keevitus inertse gaasi keskkonnas • Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus)
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) tagasi kistakse. Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub
ning kipsplaatide värvimiseks. Tinglikult sobiv ka eelnevalt dispersioonvärvidega värvitud pindade ülevärvimiseks. Sel juhul tuleb eelnevalt teha kindlasti prooviruut ja veenduda tulemuse sobilikkuses (vt nõuanne lõpus). Tugevalt või ebaühtlaselt imavad aluspinnad tuleb eelnevalt kruntida kaseiinkrundiga (art nr 145). Värv ei sobi eelnevalt liimvärviga värvitud või määrivatele lubivärviga pindadele, vanale õlivärvile, lateksvärvile, kunstmaterjalist pindadele, metallile, tapeediliimi jääkidega pinnale ja kõikidele mitteimavatele või püsivalt niiskes ruumis olevatele pindadele. Niisketes ruumides on värv kasutatav tinglikult, st ainult juhul, kui on tagatud hea õhutus. · OMADUSED - pulber veega segamiseks - kergesti värvitav - difuusne - erakordselt hea kattevõimega - loomulik valge toon, mis tuleb peeneks jahvatatud marmori kasutamisest - ei sisalda titaanvalget - mitu korda uuesti ülevärvitav - pühkimiskindel, õli lisamisel tinglikult ka
Geo küsimused 1.Mis on legeerimine Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia
Soolade keemilised omadused 1) sool + metall uus sool + uus metall ALUSEKS PINGERIDA! Reageeriv metall reageerib selle lahustuva soolaga, milles olev metall on pingerea alusel reageerivast metallist vähem aktiivsem. Kui soolas olev metall on reageerivast metallist aktiivsem, siis reaktsiooni ei toimu. Kui pingerea alusel reaktsioon toimub, ent sool on mittelahustuv, siis reaktsiooni samuti ei toimu. (Reageeriv metall on üksikult olev metall. Alljärgnevates näidetes on reageerivale metallile joon alla tõmmatud.) 0 + - 2+ - 0 2+ - 0 3+ - 0 Fe + 2AgNO3 Fe(NO3)2 + Ag 3NiCl2 + 2Al 2AlCl3 + 3Ni 4 0 2+ 2- Zn + MgSO4 reaktsiooni ei toimu, kuna soolas olev metall on reageerivast metallist aktiivsem 0 2+ - Cr + PbI2 reaktsiooni ei toimu, kuna lähteaines olev sool on mittelahustuv *** Kui lahustuva soolaga reageerib aktiivne metall (I A rühma metall ja II A rühma metall alates kaltsiumist), siis toimub reaktsioon kahes etapis. Algul reageerib aktiivne metall soola
peab saama kasutada kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul.1 Selleks, et raha turvaliselt kasutada, peavad tal olema teatud omadused: · Stabiilsus, mis tekitab raha suhtes usalduse. Selleks, et vältida raha väärtuse kiiret langust, rakendavad riigid meetmeid, et ohjeldada hinnatõusu. · Kasutamise mugavus ehk piisavalt väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda. · Sobiv materjal. Vajadus hoida raha käibel võimalikult pikka aega tingib kasutatavale paberile, metallile või plastikule kõrged kvaliteedinõuded. · Sama nimiväärtusega raha peab alati olema sama väärtusega. Kui näiteks mõned 10-eurosed rahatähed oleksid rohkem väärt kui teised, tekitaks see üpris palju segadust. · Võimalus jagada raha osadeks, mis on oluline raha eelis muude vahetuskaupadega võrreldes. Teiste sõnadega kaupu on raha vastu vahetada kergem kui teiste kaupade vastu. Euro sobib maksevahendiks näiteks kanast paremini seetõttu, et eurot saab jagada sentideks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
