Ohtlike veoste liigid Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; kla...
Eriotstarbelised veokid ja veosed Õnne-Mari Lilletai Ohtlikud veod Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste liigid klass 1 -- lõhkeained ja klass 5.1 -- oksüdeerivad neid sisaldavad esemed; ained; klass 2 -- gaasid; klass 5.2 -- orgaanilised klass 3 -- ke...
lülitidioodid Pooljuhtdioodid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Enimlevinud eriotstarbelised dioodid Stabilitronid (zenerdioodid) Mahtuvusdioodid Valgusdioodid Fotodioodid. Alaldusdioodid Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Schottky alaldusdioodid Lülitidioodid
Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Krohvitöödel kasutatavad materjalid: Sideaineid täitematerjalid vesi plastifikaatorid tardumis aeglustid pigmendid hüdrofoobsed lisandid eriotstarbelised valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks: õhksideained mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus(lubi, kips) vesisideained e
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 (16) Sisukord Ehitusmasinate ülevaade lk.3 Üld- ja eriotstarbelised masinad lk.4-5 Üldotstarbelised ehitusmasinad lk.6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad lk.7 Ehituses kasutatavad väikemehhanismid lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud allikas lk.10 Ehitusmasinate ülevaade Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: - Üld- ja eriotstarbelised masinad - Üldotstarbelised ehitusmasinad - Spetsialiseeritud ehitusmasinad
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
Käsitööriistad. 1) Pintsel koosneb kolmest osast Vars, harjased, kate(kest) 2) Pintsli harjased tehakse Jõhvidest, loomaharjastest või tehiskiust 3) Pintslite liiguts ja loetelu Eriotstarbelised pintslid ja tavalised pintslid: Rõngaspintsel, lapikpintsel, lakipintsel Eriotstarbelised: Radiaatorpintsel, joonimispintsel, joonistuspintsel, tekstipinstel, šabloonipintsel, piitspintsel, soonpintsel, hajutamispintsel, lohisti. 4) Milleks kasutatakse maalriharju Maalriharju kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks. Eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel. 5) Kuidas hooldada pintsleid Pintsleid ja värvimisharju korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõpetamist ära puhastada. Kui töö katkestatakse lühiajaliselt võib panna töövahendid plastmaskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid seetõtt...
Sissejuhatus Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid. Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi. Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ja eriotstarbeliste masinate hulka kuuluvad veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport ja pidevtranspordivahendid. Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma:
TUULEGENERAATOR jaht- ja/või väikelaevadele · Tuulegeneraator (tuugen) on tuulik, mis muundab tuule kineetilist energiat elektrienergiaks. · Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist (turbiinist) ja selle juurde kuuluvast töömasina kompleksist, energiat akumuleerivast readmest ning automaatsest juhtimis-süsteemist. · Väikelaevadel (jahtlaevadel) kasutatavad tuulegeneraatorid on veel vähe levinud, nad on väikese võimsusega eriotstarbelised seadmed, mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s ·
· treppidel, mademetel ja astmetel langusega 1 meeter või rohkem · igal pool, kus langus on 2 meetrit või rohkem Kõigile kukkumiskaitsetele kehtivad külgmiste ohutuspiirete kõrguse mõõtmed. Katusetööde ohutuspiiretega tellingud Katusetööde ohutuspiirdega tellingud on kaitsvad tellingud töötamiseks kaldega katustel. Varikatused Varikatuse laius peab olema vähemalt 1,5 meetrit. Varikatustel peab olema vähemalt 60 cm kõrgune ohutuspiire. Eriotstarbelised tellingud Eriotstarbelised töölavana kasutatavad tellingud, nt fikseeritud otste või redelitega töölavad teevad töötamise turvaliseks ja tervisele ohutuks, sest paindumine ei ole võimalik. Lühiajaliseks tööks kasutatakse sageli teisaldatavaid tellinguid. Sel juhul tuleb meeles pidada järgmist: · Kui on tulemas halb ilm või kui töö lõpetatakse, tuleb teisaldatavad tellingud ümberkukkumise vältimiseks kinnitada.
Käsitööriistad ja mehhanismid Pintslid Rõngaspintsel- Looduslikud harjased. Sellega on hea värvida pinna õõnsused. Lapikpintsel- Kasutatakse pinna tasandamiseks ja silumiseks. Vars on puust. Harjased tehismaterjalidest. Pintsel Eriotstarbelised pintslid Radiaatoripintslid- Mõeldud ribiradiaatorite värvimiseks, pikk vars. Harjasteks looduslik harjas või tehismaterjal. Joonimispintsel- Joonte värvimiseks. Lamedad ja ümmargused variandid. Joonistuspintse- Vormilt on kirjutuspintsel joonimispintsli moodi ümmargune või lame. Maalriharjad Värvimishari- Kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks, eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel. Puust vars. Liimvärvihari- Kasutatakse liimvärvi pinnale kandmiseks. Liimvärve kasutatakse renoveerimistöödel. Tapeedihari- Töövahend, mida kasutatakse tapetseerimisel, seljaosa on puust. Pintslite hoidmine Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõ...
Mördile esitatavad nõuded: 6. hea tööteldavus 7. veehoidvus(lubimörtide veehoiduv on parem kui tsementmörtidel) 8. ei tohi kihistuda 9. hea raske aluspinnaga · Lubimörtidel on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasuatatakse õhkusisseviivaud lisandeid. Mördid jaotatakse · müürimördid · pinnakattemördid · värvilised dekotartiivmördid · eriotstarbelised mördid(näit. hürdrosisolatsioonimördid ,akustilised jne). Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müürtitse matrejalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur , siis imavad kivid endasse mördi leiduva vee ja kivinemiseprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väge väike ,siis ei saavutata head naked,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise-ja väliskrohvid. Krohve kasutatakse sise-ja väliskrohvimisel :
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
värvides. Palju erinevaid kasutusvaldkondi, samas on tegemist ka ohutu klaasiga, mille puhul võib kindel olla ka heas vastupidavuses. - Taustvärvitud karastatud klaas – sobib nii sise- kui välislahendusteks, olles eelkõige mõeldud kasutamiseks kohtades, kus läbipaistvus pole oluline, aga soovitakse saavutada sarnast peegeldust. Eriotstarbelised klaasid - Eriotstarbelised klaasid on spetsiaalselt välja töötatud täitma mingit kindlat funktsiooni. Ka neid on palju erinevaid. Neist levinuimad on järgmised: - Tulekaitse klaas – nagu nimigi ütleb, kaitseb seda tüüpi klaas tule, suitsu ja kuumuse eest. - Isepuhastuv klaas – seda tüüpi klaas puhastub ise loodusjõudude abil,
Vints Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljudeteiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi: a) üldotstarbelised. b) eriotstarbelised. 2. Ajami tüübi alusel: a) käsivintsid, b) mehhaanilised vintsid. 3. Trumlite arvult: a) ühetrumlilised, b) mitmetrumlilised. 4. Trumli ja jõuallika seostuselt: a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid. 5. Kiiruste arvult: a) ühekiiruselised, b) mitmekiiruselised. 6. Kinnituskoha alusel: a) põrandavintsid, b) seinavintsid,
7) Joop vaibad · Puit ja kork jaguneb veel omakorda kolmeks 1) laudparkett 2) laudpõrandad 3) korkpõrandad · Laminaatkatted · Kivi ja keraamika · Kummkatted · Eriomadustega katted, mis jagunevad : 1) libastumiskindlad katted 2) antistaatilised katted 3) elektrit juhtivad katted 4) akustilised katted 5) niiskete ruumide katted 6) spordipõrandad · Eriotstarbelised katted,mis jagunevad: 1) puhastusalad 2) terrassi ja rõdukatted 3) põrandakaitsematid Lincona põrandakeskus Tooted: · Puitpõrandad : 1) Kährs laudpõrandad 2) Solidfloor laudpõrandad 3) Boen laudpõrandad 4) Bambuspõrandad 5) Täispuit ja mosaiikpõrandad 6) Spoonparketid · Laminaatpõrandad: 1) Balterio laminaatpõrandad 2) Kronoflooring laminaatpõrandad
kehatüvel, mis ulatuvad kubemepiirkonnani. Kreemi tuleb määrida ka näopiirkonnas esinevatele karvadele, v.a kulmud ja ripsmed, kui sealt leitakse täisid või nende mune. Kuna NIX-kreem võib põhjustada silmade ärritust, ei tohi seda määrida ripsmetele. Sealt tuleb täid ja nende munad eemaldada pintsettide abil. Teist korda tohib kreemi nahale määrida siis, kui 7 päeva pärast ravi leitakse ravitud piirkonnast elusaid täisid. Eriotstarbelised shampoonid, kreemid jne. nad võivad erinemetusega olla, tuleb lihtsalt apteegist küsida kubemetäide vastast ravi. On veel olemas peatäid, ja nende ravimid võivad olla kubeme piirkonnale väga tugevad ja kahjustada õhrna nahka. Veel oluline moment - peale kreemi/sampooni kasutamist tuleb kindlasti vahetada kõik voodipesu, ihupesu, käterätikud jne, siis ellujäänud täid ei saa Sulle uuesti nn "külla tulla". Üleannustamine: 1
Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks? Pinna puhastamine, sisseviskekiht, nakkekiht, põhikrohvimine, kattekrohvmine. 7. Sabloon krohvimine? - Pigaldame juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollime seda. Kanname vööle üksteisejärel kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükkame juhtlattide vahel edasi. Kanname pinnale vedela viimistuluskihi. Üksikud kohad, mis jäid viimistleme käsitsi. Eemaldame juhtlati, puhastame servad. 8. Eriotstarbelised krohvid, nimeta? - akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne 9. Nimeta dekoratiivseid krohve? punane; helepruun; hall; valge; tumehall; kollane; roheline.
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · ...
1.Automatiseeritud tööpinkide kasutuselevõtt? 2.Arvjuhtimisega pinkide kasutuselevõtt võimaldab ka tootmist paremini automatiseerida. Toote, detaili valmistamiseks kulunud aeg lüheneb, täpsus suureneb. Paraneb toodangu kvaliteet ja ettevõtte konkurentsivõime. Samuti on võimalik kiiresti ja paindlikult tootmist ümber korraldada. Arvjuhtimisega seadmete kasutuselevõtt on arendanud kõvasti edasi tsehhide ja ka tehaste automatiseerituse taset. Masstootmises on juba pikemat aega kasutatud automatiseeritud spetsiaalpinke (eriotstarbelisi). 3.Mida kujutab endast arvjuhtimisega tööpink? 4.Kaasaegsed arvjuhtimisega tööpingid kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised alamsüsteemid tagavad koostoimimisel efektiivse terviku, mis väljendub nõuetekohase detaili valmimises. 5.3. Metalli töötlemispingi töölise oskused vanasti? Teadmised materjalidele,Lõikeriistadele, Seadmetele,Tehnoloogia tundmise...
KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KU...
Millised on nõuded valgustusele? Millised on halva valgustusega keskkonnas töötamisega seotud terviseprobleemid? Inimene saab nägemise kaudu põhilise info, mida ta kasutab töös, kuna valgustus on üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kindlasti peab töökoha valgustus vastama tehtavale tööle, mida täpsem on tehtav töö, seda suurem tugevam peab olema valgustus. 10-200 luksi valgustus ebatäpse töö korral. 200-800 luksi normaalseks toiminguteks. 800-3000 luksi eriotstarbelised tööd. Halb valgustus viib tööviljakust alla ja soodustab silmade väsimust. Lisaks soodustab halb valgustus silma-,närvi-,südame-veresoonte haiguste teket ja arengut. 5. Mis on psüühiline koormus? Mis võib tekitada lühiajalist stressi EMT kutsealal ning kuidas seda ära hoida (ennetus)? Psüühiliseks koormuseks võib olla võimetele mittevastav töö, halvasti korraldatud töökorraldus ja pikemat aega üksinda töötamine.
Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje
3 3. Juhtimissüsteemilt: käsitsijuhtimisega, automaatse juhtimisega, kombineeritud juhtimisega. 4. Juhtimisviisi alusel: tross-plokk ja hüdrojuhtimisega. 5. Tööorgani tüübilt ja otstarbelt: üldotstarbelised hõlmad, suure jõudlusega hõlmad (külgtiibade ja sirmidega), eriotstarbelised hõlmad. 6. Hõlma kinnituse järgi rõhttasandil: risthõlmaga ja pöördhõlmaga Tunnussuurus DZ-162 DZ-109B DZ-110V Traktor DT-75 T-130MG-1 T-130MG-1 Hõlma mõõtmed, mm Pikkus 2520 4120 3220 Kõrgus 1000 1140 1300
Mükeenes oli lineaarkiri kohandatud rohkem kreeka keelele. Lossid on alati olnud tähtsad asutused. Kreeta ja Mükeene kultuurides oli loss see mille juures paiknesid laoruumid ja töökojad ning mõlemas kultuurides oli olnud loss suur majapidamis keskuseks. Lossi võimu all töötasid sõlttlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad, kes olid kohustatud lossile andamit maksma. Kreeta lossid olid vabameelsemad, kui Mükeenel. Kreeta lossides paiknesid eriotstarbelised ruumid korrapäratult ning need ruumid paiknesid ümber ristküliku kujulise keskõue. Need lossid polnud valmistatud sõjaks. Kreetlasedel oli losside ümber kujunenud suured linnad. Mükeene lossid erinesid Kreeta omadest küllaltki. Mükeenes olid kindlustatud lossid, sest nendel tuli ette ka rünnakuid mille eest nad ennast kaitsma pidid. Üks parimaid ja hästi kindlustatud losse oli Mükeene. Mükeene kultuuris polnud ka losside
Tallinna Reaalkool Lüliti Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti tavaelus Oma igapäeva elus puutume kokku paljude seadmetega. Väga suur osa nendest töötavad elektrivoolu toimel. Köögis lainetab tehisvalguses mikrolaineahi, elutoas klõbiseb usinates kätes telekapult, kiired sõrmed käivad arvuti klaviatuuril jne. Esmapilgul tundub, nagu oleksid need seadmed üksteisest väga erinevad, kuid tegelikult on need seadmed väga sarnased. Kõiki neid ühendab üks lihtne seade lüliti. Kõikide selliste seadmete juhtimiseks ja kasutamiseks vajame lülitit. Olgu see siis lihtne valgustilüliti või keerukas mikrokiip. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti eesmärk: Kui me tahame kasutada elektrit oma huvides, siis peab elekter saama voolata, selleks tuleb luua vool...
· Külmakindlus täiskividel 75, plokkidel 50 tsüklit · Tihedus vähemalt 2000... 2100 ka in3 · Põhitoonid hall, punane ja pruun. Eritellimusel võimalikud muud toonid · Soojusjuhtivus 0.7 W/m°C Fibo kergplokk · Kergbetoonplokid on valmistatud kergeid täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm · Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused Kergploki tehnilised omadused · Survetugevus, MPa 3 5 · Mahukaal, kg/m3 650 800 · Külmakindlus 50 tsüklit · Soojusjuhtivus L, W/mK 0,20 0,24 · Mittepõlev ehitusmaterjal Poorne materjal, suure õhu- ja veeläbivusega
Prügikott LLDPE 40L KOLLANE 10tk/r. 800x550x0,035 Prügikott LLD 150L must 20 tk rullis 1150x750x0,020 HD prügikotid Prügikott HD 100L läbipaistev 50 tk/rullis Prügikott HD 25L läbipaistev 50tk rullis 600x500x0,007 Prügikott HD 16L läbipaistev 50tk rullis 520x450x0,007 Prügikott 30L must HDPE 100tk rull Prügikott HD 30L valge 51x60cm, 100tk/rl 10mic Prügikott HD 60L nööridega, 10tk/rull Eriotstarbelised prügikotid Prügikott 30L kollane LD 30tk rullis 700x500x0,100 Prügikott 50L must LD 10tk rullis 900x650x0,100 Prügikott 75L kollane LD 10tk rullis 650x1000x0,100 Prügikott 100L kollane LD 10tk rullis 1120x750x0,100 Paberkott sangaga 8L Ostukott HD 30/8x52 100tk/pk Prügikott Longopac Mini Odor-Control must 5x55 Prügikott Longopac Maxi Standard 110m läbipaistev Prügikott Longopac Maxi Standard 110m MUST Prügikott Longopac Maxi Standard punane 110m
4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% Score: 10/10 3. Kuidas liigitatakse polümeere nende rakendusomaduste järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid 100% 2. madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised 0% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid 0% Score: 10/10 4. Termoreaktiividele on iseloomulik, et nad... Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes purunevad sisepingete mõjul 0% 2. kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad 0% 3. kõvenevad keemilise reaktsiooni toimel üks kord ja pöördumatult 100%
Põrandat iga päev tõstetavad käsitoed tolmuimejaga Abistaja peab pääsema poti Patju pesta 2 kuu järel taha Pesu ja koristusained olgu Seinal rõhtkäsipuu lõhnatud, värvitud Kraanikauss tavalisest Eriotstarbelised toad madalam ja all vaba ruum Peegel, seebialus, kätekuivati madalam tavalisest Tuba ümbritsevad mugavust tagavad tegurid Korrus Hotelli üldine kvaliteet
vahetult elektritarbijateni ettevõtetes või eluruumides. Peale nende põhiliste rakendusalade kasutatakse trafosid mitmesugustes elektriseadmetes (soojendus- ehk kütte-, keevitus jms.), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod. Trafod jagunevad ühe- ja mitmefaasilisteks. Peale selle võib trafo olla kahe kolme või enam mähisega faasi kohta. Sõltuvalt jahutamise viisist jagunevad trafod õli- ja kuivtrafodeks. Esimesed on asetatud õlikasti, teisi jahutatakse õhuga. Vaatamata trafotüüpide suurele mitmekesisusele, on nende töötamisüõhimõte ja neis toimuvad
Objektil paigaldatakse parkettilauda „ujuvana“, st. lauda liimitakse omavahel kokku aga ei kinnitata neid aluspõranda külge. Terrazzzo Terrazzopõranda valmistamisel tehakse põrandasse eelnev metallliistudest raamistus, mis täidetakse seguga. Pärast selle tardumist valatakse ülejäänud põrand. Põranda välimus sõltub peamiselt täitematerjalist, pigmendist ja tsemendist. Eriotstarbelised põrandad peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, näiteks: 1) Spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid;
garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu
Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised; pöörlemistelje paigutuse järgi: horisontaalse- või vertikaalse teljega tuulikuks; koormuse reguleerimise järgi: keerispidurdusega nn. "stall",
Na + RbCl Rb + NaCl Rubiidium lendub auruna, mis metalse rubiidiumi saamiseks kondenseeritakse. Rubiidiumi ei ole võimalik saada rubiidiumkloriidi elektrlüüsil, sest rubiidium lahustub sulas rubiidiumkloriidis. 8 KASUTAMINE Metalset rubiidiumi kasutatakse fotoelementides ja fotokordistustes. Rubiidiumiauruga on täidetud eriotstarbelised valgustid. Rb-ühendeid rakendatakse eriklaaside ja keraamika valmistamisel. · fotoelementides · gaaside neelajana vaakumtorus · südamelihaste uurimisel · kütuseelementides · purunemiskindlas klaasis 9 BIOLOOGILINE TOIME Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid.
ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on : · Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstoli naelad jne. · Puidukruvid on kumer-, lame või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud. · Eriotstarbelised kruvid : kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keermesammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks, katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. · Poldid · Needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks.
ettnihkesuunad vastassuunalised. Vastufreesimisel püüab vertikaal lõikejõud toorikut laualt lahti tõmmata. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksmaalväärtuseni, pärifreesimisel maksimaalselt nullini.Pärifreesimisel surutakse toorik vastu pingi töölauda. Freesipingid: Üldotstarbelised pingid on vastavalt töövõlli asendile põhiliselt horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid, eriotstarbelised on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks. Horisontaalfreespinkidel on horisontaalselt pikenev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, risti- või vertikaalettenihke. Vertikaalfreespinkidel on vertikaalselt pikenev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Universaalfreespink on horisontaal- ja vertikaalfreesipingi kombinatsioon. Lisaks on tal ka pöörlev töölaud.
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks...
Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud 3 Töövedelikud 3.1 Sissejuhatus Kuna pole olemas universaalset töövedelikku, mis oleks sobilik Töövedeliku põhiliseks ülesandeks kasutamiseks kõigis kasutus- hüdrosüsteemis on kanda edasi energiat. valdkondades, vastates erinevatele Lisaks esitatakse töövedelikele täien- nõudmistele, siis tuleb töövedeliku davaid lisaülesandeid ja nõudmisi, mis valikul arvestada kõiki antud valdkonnas on seotud hüdroseadmete konstrukt- esitatavaid nõudeid, et tagada süsteemi siooniga ja nende erinevate tõrgeteta ja majanduslikult efektiivne kasutusvaldkondadega. ekspluatatsioon (...
Koristusmasinad Esimese tootmisesse sobiva koristusmasina valmistas aastal 1908 üks allergiline nahakaupmees. Asutustesse tulid tolmuimejad aastal 1920, kodudesse 1930. Veeimureid hakati kasutama umbes 60 ndatel aastatel. Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk.
teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsioonipääsu. 1 pääs otse välja on lubatud 1 korruselisel hoonel kui ruumis töötab : 1 tuleohuklassi puhul kuni 50 inimest 2 tuleohuklassi puhul kuni 15 inimest 3 tuleohuklassi puhul kuni 5 inimest Tuletõkkesektsioonide moodustamine · Tuletõkkesektsioonid moodustatakse vastavalt VV määrusele nr 315 2004a. · Lisaks tööstus- või laohoonetes asuvad muu kasutusviisiga eriotstarbelised ruumid jagatakse tuletõkkesektsioonideks ja piirpindala tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse järgi · Varikatuse või põlevmaterjali laoplats on alla 8m hoonest, siis peab hoone välissein moodustama tuletõkketarindi ja tagama tule leviku takistamise hoonesse sisse. Tuletõkkesektsioonid piirpindala järgi · Tuletõkkesektsioonide piirpindalad on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 1, sh: Kaalutuste järgi TP1 ja TP2 1 tuleohuklassiga hoonetes teatud tingimustel
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
kõikuv. 3.2 Peegellambid Kujult tavalise hõõglambi sarnane, kuid kolvi põhjaosas (esipeegellamp) või esiosas (tagapeegellamp) on valgust suunav peegelkiht. Esipeegellampide soklid on E14 ja E27, peegelhõbeda või kulla värvi. Võimsus on E14 lambil 20 ja 40 W, E27 lambil aga 40,60,75 ja 100 W. Valguse suunab ette valgustis olev reflektor. Tagapeegellamp ehk suundlamp suunab valguse ettepoole. Lambi sisemine peegelpind määrab nurga, mille ulatuses valgus välja suundub. 3.3 Eriotstarbelised lambid Mõeldud kasutamiseks ahjudes, külmkappides, õmblusmasinates, telerites jne. Kuna neid valmistatakse väga erineva suuruse ja võimsusega, tuleks nende soovitamisel täpselt selgeks teha ,millist lampi ja kuhu ostja soovib muretseda. 3.4 Halogeen ehk joodlambid Need on oma olemuselt sarnased hõõglambi, kuid nende sees on halogeengaas (tavalised jood). Sõltuvalt tüübist ja võimsusest on selle lambi tööiga 2000-4000 tundi. Ka
2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasutatavad ning nad on konstrueeritud nii, et seda saaks vedada mitme transpordiliigiga ilma kaupa vahepeal ümber laadimata. Konteinerid on virnastatavad, seega on neid lihtne ja mugav ladustada. Konteinerid jagatakse kolme põhilisse gruppi: Üldotstarbelised, Eriotstarbelised (kinnine õhutatav konteiner, pealt lahtine, lahtiste külgede ja platvormalusega, jne), Spetsiaalsed kaubakonteinerid (külmutuskonteinerid, termokonteinerid, paakkonteinerid, puistlastikonteinerid, konteinerid teatud kaupade (autod, loomad) veoks ning ka lennukikonteinerid). Peamiselt kasutatakse 20- ja 40 - jalaseid konteinereid, kuid lisaks neile kasutatakse ka palju 45-jalaseid konteinereid. Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- ja 53-jalaseid konteinereid
kondoomid, plaastrid ja läätsehooldusvahendid 2.1.1.6 Pesemiskeskkond 2.1.1.6.1 Saunakosmeetika, saunatarbed, froteerätikud, kardinad, matid ja vaibad, garnituur, vannitoatehnika 2.2 Koristus 2.2.1 Koristusvahendid 2.2.1.1 Puhastus- ja koristusvahendid 2.2.1.1.1 Universaalsed puhastusvahendid, WC-poti puhastusvahendid, õhuvärskendajad, eriotstarbelised puhastusvahendid, parasiitide tõrjevahendid, nõudepesuvahendid, puhastuslapid ja svammid, mehhaanilised puhastustarbed, elektrilised puhastustarbed, autokeemia, autotarvikud, elektripirnid, patareid, pisiremonditarbed, prügikotid, tolmukotid 2.3 Rõivaste ja jalanõude vahendid 2.3.1.1 Rõivaste ja jalanõude vahendid 2.3.1.1.1 Pesupesemisvahendid, Pesuloputusvahendid,
.............................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud............................................................................................5 1.7 Katusetööde ohutuspiiretega tellingud...................................................................................5 1.7.1 Varikatused..................................................................................................................... 5 1.7.2 Eriotstarbelised tellingud................................................................................................6 1.8 Tellingutel töötamine.............................................................................................................6 1.9 Tõsteseaded............................................................................................................................6 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid..................................................................
avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Mahalõikamine ja tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine ja puhastamine. 10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7
ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate leidmine on 60-ndatest aastatest stabiilselt langenud. Naftat leidub maailmas paljudes piirkondades. Nafta leidumine maailmas % Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC
· Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Ahjutarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist peamiselt) Sarrusteras - terasvarras, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Saadakse raudbetoon. Kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Metallpeen-materjalid · Naelad · Puidukruvid · Eriotstarbelised kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid jne) METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. · Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga · Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks. Korrosiooni liigitatakse: · Ilmastikuline (ilmastiku toimel)
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
