Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad
Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti ...
.........................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu akende all olevale palgireale. Maja otstes olevad palgid võivad samuti vahetamist nõuda, sest viilkatus sinna peale ei ulatu. 2) Kola sorteerimine
pakkumine ei ole see õige. 5. Lähene vanale majale tervikuna ja püüa vaatamata erinevate lahenduste paljususele säilitada vana hoone traditsioonilist iseloomu. Töötades detailide ja erinevate materjalidega ei tohi käest lasta pilti tervikust. 6. Eelista kasutada kui vähegi võimalik traditsioonilisi ja naturaalseid materjale. Nende kasutamine on oluline nii stiili kui tehnoloogia külje pealt. Palkmaja taastamist alusta vundamendist Oskuslikult renoveeritud palkmaja võib silmailule lisaks olla hindamatu emotsionaalse väärtusega ja kanda endas ajastu hõngu, millest moodsate majade elanikud ainult unistada võivad. Siiski on vana palkmaja renoveerimine tihtipeale suurem ettevõtmine kui uue maja ehitamine ja selle otstarbekus tuleks spetsialisti abiga hoolega läbi kaaluda. Niiskus kontrolli alla * Vana palkmaja renoveerimist on
1. Ebamäärane kasv puidu karvamisel. 2. .... ehk maja on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 3. Seinapalgil peab olema enne ehitamist 20+/-5% sisaldus. 4. Palkide kuivama panemisel peab jääma tuulutav ava, muidu võib tekkida ... oht. 5. Kasutusel olevad, ehk... esemed 6. 7. vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. 8. Maja osa, mis kaitseb sademete ja päikse kiirguse eest. 9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult.... (materjal oleks vähemalt 50cm kõrgusel maapinnast ja palkide vahele oleks piisav tuulutus. 15. .....põhjustab palkide kokku tõmbum...
1 k e e r d 2 h o 3 4 5 k a s u 6 k o e 7 s i r 8 9 o 10 k a l a 11 e h 12 n u r g a s e 13 k o n t r 14 v i r 15 16 k u i v 18 n 19 v u n d a 20 s a r 21 22 s 23 k a n 24 25 v 26 l õ 1 k e e r d ...
neid saaks hiljem kasutada. Ehitus praht, mida on võimatu taaskasutada tuleks sorteerida. Näiteks puitmaterjali võib teha küttepuudeks. Krohv ja muu praht samuti sorteerida ja viia vastavatesse asutustesse. Tööpind tuleb just kui ette valmistada, et saaks vajaliek töödega alustada ja eelnevad tegemised ei hakks sega ehitusprotsessi. See pärast tuleksi hoida ehitus plats alati puhas. Nii ennem ehituse algust, ehituse ajal ja ka ehitus lõpufaasis. . Kokkuvõte Reeglina on iga palkmaja, mille seinad ei ole päris mädad või vammi täis, võimalik taastada - lihtsalt ja lühidalt öeldes puhastatakse seinad seest ja väljas, vajadusel asendatakse mitte sobivad seinapalgid kas siis olemasolevate vanade palkidega või uute käsitööpalkidega, mis vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja
SOOJUSTAMINE Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega
1)Matrioska valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=VhR9ALVd0Js 2)puidust tooli valmistamine invaliidi poolt https://www.youtube.com/watch?v=wVELzR-deKA 3) höövli seadistamine https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
...........................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................10 6. Palkmaja eelised...................................................................................................................................11 7. Kokkuvõte............................................................................................................................................12 8. Kasutatud kirjanud...............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS
Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju erinevaid traditsioone, kombeid,võtteid ja meetodeid. Võrreldes möödunud aegadega on tänapäeval elanike nõudmised eluruumide mugavusele, funktsioonidele ja energiatõhususele muutunud kõrgemaks. Artikli autor on juba üle 15 aasta kokku puutunud käsitsi palkmajade ehitamisega ja teab
Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal. Lisaks: Jalgpalliplats, 2 rannavolle platsi, 4 ujumiskohta, külakiik, grilliplats ja lõkkekohad, vibulaskmine, kirveviskamine, batuudid. Teenused: Kanuumatkad (hind al 170 EEK/in), öömatkad rabas ja kanuus, ATV safarid. Hinnad: Telkimine 50 EEK/in, kämpingus al 150 Eek/in, palkmaja (10-15in) 2500 EEK, kümblustünnid 1000 EEK ööpäev, saunad 500 EEK/3H.
korraldamiseks. Puhkekeskuse süda on raakatusega jahimaja, milles on kamniasaa, saun ja bassein. Majutuseks on 4 nelakohalist küttega täispalkmaja. Lisaks on veel aidamaja – privaatne maja, neile kes soovivad omaette olemist. Lisavõimalusteks on toitlusamine ettetellmiseks. Telkimisvõimalus suurel maa-alal. Korraldatakse kanuumatki Kunda jõel. Pakutakse kirve viskamist, vibu laskmist. Jahimaja hinnaks on 325 €, Jäägri saun 225€, 4-kohaline küttega palkmaja alates 52 €, 8-kohaline suvemaja alates 77 € ja aidamaja 100 €. 7 KOKKUVÕTE Majutusturu ülevaates saime uusi teadmisi Lääne-Virumaa piirkonnast, mida varem ei teadnud. Piirkonnas on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid, puhkebaasid ja laagrid, 30 puhkemaju ja suvilad, 18 turismitalu ning tärnihotellid puuduvad
Millega naine oli meelsasti nõus. Ning mees muidugi ei rääkinud sõnagi naisele oma plaanist korraldada romantiline esimene õhtusöök. Vaid pöördus selle jutuga minu poole, kuna ma olen tema parim sõber ja teab et olen õppinud kelneriks ja oskaksin midagi meeldejäävat korraldada. Ja siis ma mõtlesingi mis saaks olla veel ilusam esimesel õhtusöögil, kui sõitta kaugele Eesti metsadevahel paikneva järveäärde kus asub hubane värskelt valminud palkmaja. Ja nüüd ma sooviksin teile seda kirjeldada natuke. Ilusas Eestis keset männi metsa paikneb väike järv mille kaldal on värskelt valminud palkmaja. Ilusa pilliroo katusega hubases majas on restaureeritud vanaaegne mööbel. Nurgas mängib vaikselt vana gramafon tume tammepuumööbel annab majale sellise mõnusa hõngu. Küünlad on paigutatud akna laudadele ja ka osadele kapi servadele. Ning ilusad lilled kaunistavad tube ja lauda. Kujundatud menüükaart:
erinevaid. Inimesed arvavad,et puitmajad on soojemad kui kivimajad ning ka kodusemad, tundub hubasem. Kivimajadele on lihtsam soojustust paigaldada ja on vastupidavamad. Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad. Kivimaja suudab tuult paremini tõkestada ning õige soojustuse ja niiskusetõkkega on maja vägagi soe. Kivimaja on rohkem säilivam ning hoiab paremini soojust. Palkmajad on soojemad ja ilusad. Palkmaja välimus on ilus, puit hoiab sooja. Puitmaja on hingav ja tervislik. Samuti arvatakse, et korraliku puitmaja saab valmis teha odavamalt kui kivimaja. Järeldus: Vastanutest oli rohkem naisi kui mehi. Enamik vastanutest olid noored inimesed, vanuses 15-20. 92% vastanutest eelistab elada maal ning sama palju eelistab elada ka eramajas. Enamik inimesi eelistab elada puitmajas, kuid palju ka kivimajas. See oleneb maitsest ning põhimõtetest, mis on inimestel erinevad.
(Sindi paisu juures) Ettevõtte andmed Tel: 44 74 347, 55 984 204 Töötajaid 1-5: Administraator, kokk, baaridaam ja koristaja Ettevõtte sihtrühm: Igas vanuses kliendid Ettevõte pakub Majutus (külalistemaja ja saunamaja) Toitlustus Forellipüük Peoruumid ja konverentsisaal Sauna rent Külalistemaja- ühe ja kahesed toad Saunamaja Vaatega Sindi paisule Õlgkatusega palkmaja mahutab kuni 30 inimest Eesruum sobib väiksemateks seminarideks, pulmapidudeks ja sünnipäevadeks Ööbimisvõimalus Saunamaja Saun, WC Esimesel korrusel kaminasaal 25-30 inimesele Teisel korrusel saal 25-30 inimesele 4 tuba, igas toas 2 magamiskohta ja rõdu Forellipüük Kõik forellid on võimalik ise püüda, kellel aga pole aega
on kas öko- või mahetooted, alates söögist kuni mööblini. 4) Ettevõttesse saabumine: Meie maamajutusettevõte asub looduslikult kaunis kohas, metsade ja niitude vahel ning järve kaldal. Majutusettevõte on ümbritsetud käsitsi laotud kiviaiaga, mille väravat ümbritsevad kaks suurt kivisammast. Värava kohal on puidust nimetahvel, kuhu on raiutud majutusettevõtte nimi ja loomisaasta. Maja peasissekäigu juurde viib mullast teerada. Majutushoone on kahekordne palkmaja, millel on rookatus. Majutushoonet ümbritseb suur aed, kus kasvavad õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi ja murelipuud. Puude kõrval paiknevad tikri-, mustsõstra-ja vaarika põõsad. Mahe Maamajutuse aias on ka oma väike kasvuhoone ja põllumaa, kus kasvatatakse aedvilju, köögivilju ja marju. Majutushoone on valgusküllane kahekordne palkmaja. Lisaks on aias külastajetele mõeldud tünnisaun. Uksest sisendes pääseb külastaja suurde ja avarasse külalistetuppa, kus asub hubasust
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Ragnar Rahu Kood: 105390 EAEI52 2012 Töö kirjeldus ja foto Tegemist on internetist otsitud pildiga. Palkmaja palgi läbiviigu puurimine puurpingiga. Töö eesmärgiks on palgile korrektse augu puurimine tõmbi jaoks. Puurpingi ümber palju saepuru ja tolmu. Palk on mehaaniliselt fikseerimata. Tabel 1. Ettevõtte RISKIHINDAM Kuupäev: talv Ilm: Siseruum 18°C nimetus ja ISE ANKEET Riski hindas: Ragnar Rahu aadress Töökoht: ehitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Liikuvad masinaosad Puur Tööline 3 2 Ohtliku pinnaga esemed või osad P...
kividest laotud tee. Maja peaks asuma kindlasti mõne linna piiril või umbes kahe kilomeetri kaugusel linnast, et kauplus, treeningvõimalused, kool, lasteaed, perearstikeskus, apteek jne oleks häda korral lähedal. Kindlasti võiks läheduses olla naabrid, aga samas mitte nii, et nad aknast sisse saaksid vaadata. Ideaalis asuks krundi ligidal ka järv, kus oleks hea ujumas käia. Maja võiks olla kahekorruseline palkmaja. Eluruumide põrandad oleksid puidust, pesuruumides keraamilise plaadiga kaetud ja kindlasti oleks pesuruumides põrandaküte. Maja üldine küttelahendus võiks olla maaküte. All, keldrikorrusel, võiks olla aurusaun, dussinurk, wc, minu töötuba ja hubane kaminaga ruum, mille seinal oleks suur televiisor ning kus oleks hea sõpradega istuda. Samuti võiks sellel korrusel olla veel majapidamisruum, kuhu oleks paigutatud pesumasin, kuivati ning triikimislaud
Kui varasemalt kasutati pilliroogu katustes ja krohvi alusmatina, siis nüüdseks on see populaarsust kogumas ka soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Pilliroo hea isolatsiooniomaduse tagavad seest õõnsad ja endas õhku hoidvad varred. Lisaks ei ima materjal endasse vett ega niiskust, mis võimaldab pilliroogu kasutada ka ilma aurutõkkekileta, näiteks puit- ja palkmajade täiendaval soojustamisel, seejuures säilitades palkmaja peamise eelise - hingava seina. Materjal sisaldab ka palju räni, mistõttu ei ole ta ka kergesti süttiv. 2. Pilliroo levik Pilliroog on kohalik taastuv ressurss, mis kasvab peaaegu kogu maakeral ja on laialt levinud ka Eestis. Eesti suurima (samuti Euroopa ühe suurima) Matsalu märgala biomassitoodang on näiteks ~10 t/ha aastas. Pilliroog on kasvatatav ka kunstlikel märgaladel, kus nende produktsioon on kuni kahekordne, võrreldes looduslike märgaladega.
11. Trepp a. Trepp on valmistatud betoonist. Invaliididele on mõeldud alumiiniumist kladtee. Küte ja ventilatsioon Kuna palgil on hea omadus akumuleerida sooja siis on hoonel talvel soe ja suvel meeldivalt jahe. Looduslikult püsib palkmajas ka hea ja värske õhk. 1. Ventilatsioon a. Pesuruumis on eraldi tugev ventilatsioonid, sest tegemist on palkseintega, mis on otseste piiskade eest kaitstud klaasseintega. Lisandub palkmaja loomulik ja hea ventilatsioon. 2. Kütmine a. Hoonel on põranda soojustus ja suured puiduga köetavad kerised saunas. Tuleohutus Kasutamisotstarbe järgi võib seda pidada IV klassi hooneks. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R30. Hoone on ühekorruseline seega evakuatsiooniks saab kasutada aknaid ja on olemas varuväljapääs, milleni viin koridor laiusega 1,75m
Nagu ma eespool mainisin, miks mina valisin kõrghariduse oli, et ma saaksin enda üle uhkust tunda. Aga teisalt see, et ma saaksin kindel olla, et peale kõrgkooli lõpetamist oleks mul kindlalt kuhugi tööle minna erialale, mida olen õppinud. Mitte, et ma peaksin jääma koju ja passima käed rüppes. Kõrgharidusega on tööpõld tunduvalt suurem ja loomulikult ka valik, SIIRI PAURSON millele spetsialiseeruda. Mitte nagu kutseõppes õpinud inimesed, näiteks õpid palkmaja ehitust, ei oska sa kunagi teha pottseppa tööd, kuna sinu erialaks on palkmajade ehitus. Spetsialiseerumis võimalus on piiratud. Vaevalt küll, et kõrgkooliski seda mõlemat korraga õppida saab aga kõrgkoolis on võimalik võtta vabaaineid, mis laiendab teadmistepagasit. Paljud tööandjad otsivadki oma meeskonda vaid kõrgharidusega töölisi. Isegi kui mõni, kes pole omandanud kõrgharidust võib oma intellektuaalsusega vastata samale tasandile, mis kõrghariduse omandanud inimene
"See on mõistlikum valik kui laudis seepärast, et krohvil on suurem soojusakumulatsioonivõime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana," teab Kokkota. "Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne." Täispalk on massiivpuit, mida pole liimitud. Linna sellisest materjalist maja ei sobi, metsade vahele aga küll. Looduslik toormaterjal mõistagi mängib ja elab, aga Kaldi Roost Eesti Puitmajaliitu kuuluvast Tender Ehitusest sõnab, et professionaalne paigaldaja timmib palkmaja garantiiaja sees vajumise järgi uuesti paika, nii et hiljem peaks kõik korras olema. "Täispalk on hingav, karkassmaja muidugi ka, kui sinna pole kilet vahele pandud. Kui siseseintele-põrandatele panna savikivi, savikrohv, mesilasvaha või looduslikud kivid, siis hingab kogu maja," ütleb Roost. "Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog."
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järg...
Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi
mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond PUIDU TULE KAITSE Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Puit 2. Puidu siseehitus 3. Puidu omadused 4. Puidu vead 5. Tuletõkkevahend MP FR 6. Tuletõkkepeits 7. Kasutatud kirjandus 1. Puit Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoops...
hea mürakindluse. lmastikukindel AEROC EcoTerm Plus välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. Loodussõbralik AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. "Hingav" ning soojust akumuleeriv AEROC EcoTerm Plus välissein loob hoones tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav palkmaja omaga. Tulekindel AEROC ei põle ning peab väga hästi vastu mitmeid tunde kõrge temperatuuri mõjule. AEROC poorbetoon kuulub tulekindlusklassi A1. Lihtsalt töödeldav AEROC on sama hästi töödeldav kui puit. 3.Tooted Aeroc toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma
ka interjööriga ning need oleksid olnud mõõtudelt väiksed. Lahendus soovituste ja uuringute põhjal leidsin, et pean ise ehitama sobiva suurusega kubu ja kasutama suurköögi ventilaatorit, mis kannatab rohkem kuumust. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Kavandamine Poes müüdav ventilaator maksis ~150 eurot kogemata leidsin, et minu vanaisal garaazis on selline täitsa olemas. Interjöör on meil vana palkmaja stiil sobiva materjali leidsin ka puukuurist vanad suured uksepiidad 200x200mm, mis poes oleksid kokku maksnud~40 eurot. Nendest oli teha kubu äär. Vanametalli hunnikust leidsin sobiva paksusega pleki poehind~30 eurot. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Kavandamine Mõtlesin läbi kinnitamise seinale ja ventilatsioonitoruga ühendamise. Materjalidest oli vaja veel suuri kruve
välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. 6 Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Vundamendi mahamärkimisel ei tohi unustada üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. 7 Kasutatud allikad https://ehituspood.eu/vundament-maja-ehituse-alus/ http://www.4seina.ee/uudised/vundamendi-ehitamise-abc https://et.wikipedia.org/wiki/Vundament 8
kasutusotstarvel. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Füüsiline vananemine ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine Moraalne vananemine Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel. Hoonete ehituslooline ülevaade Puitelamu ajalooline kujundamine Palkmaja - Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr - Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna - Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega. Puitelamu ajalooline kujundamine - Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil. - Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Sõltuvalt sellest, kui kogenud spetsialistiga on tegemist, varieeruvad ka tööülesanded. Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab kogenuma kolleegi juhendamisel näiteks sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel. Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele. Töökeskkond Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv.
17. Puumaja solgitoru kaas oli pealt ära võetud ja masinad seal juures. Kahjuks ei olnud pandud märki maha, et ohtlik või ettevaatust. Poiss kukub sinna sisse. Õnneks olid töömehed juures ja kiired päästma. 18. Masin tõstab puitlaastplaati. Tüdruk kõnnib seal all. Masin kogemata pillab plaadi maha ja tüdruk kannatab. Saab haiget korralikult ja selgroo vigastusega viiakse ta haiglasse. 19. Ehitusmajas tehakse palkmaja ja meie tislerid on seal neile abiks. Üks osa paneb maja seinu ja teine valab betoonpõrandaid. Kogemata jäetakse üks tisleripoistest betooni sisse kinni. Kohale saabub päästeamet. 20. Trepikäsipuu on puumajas katki. Õpilased jooksevad vahetunnil mööda treppe alla.. Üks tüdruk, kes hoidis aga käsipuust kukkus trepist alla. Tüdrukule kutsuti kiirabi. 21. Poisid jooksevad puumajas ja jäävad juhtmetesse kinni. Üks poiss kukub oma põlve
lähemal, oli miski, mis meenutas hiiglaslikku piparkoogimaja. Erkroosaks, roheliseks ja valgeks värvituna oli see naeruväärsuse piirimail, uhked ääristused ja ornamendid igal mõeldaval serval. Midagi niisugust, mille üle oleksin rahulikumas olukorras naernud. Rileyt polnud kuskil näha, aga Diego oli all seisma jäänud, mistõttu oletasin, et see on meie retke lõpp-punkt. Võib-olla oli see asendusmaja, mida Riley valmistas ette juhuks, kui suur palkmaja kokku vajub. Ainult, et see siin oli väiksem kui ükski teine maja, milles olime peatunud, ja sel ei paistnud olevat keldrit. Pealegi oli see Seattle´ist veel kaugemal kui meie praegune peatuspaik. Diego vaatas üles minu poole ja ma viipasin talle, et ta minu juurde tuleks. Ta noogutas ja läks veidi maad tuldud teed tagasi. Siis tegi ta hiiglasliku hüppe mõtlesin, kas mina oleksin suutnud nii kõrgele hüpata, ehkki oli noor ja tugev ning haaras kinni oksast lähima puu keskosas
Puitfassaadi soojustamine ja renoveerimine Puitfassaadide renoveerimine ja ehitamine Vanad puitasumid on tänaseks elupaigana üsna populaarseks muutunud ja päris paljud vanad majad on omanike poolt kenasti korda tehtud. Vähegi mõistlik omanik alustab remonti muidugi katusest, fassaadi renoveerimine on tavaliselt järgmiseks sammuks. Kui selle töö käigus ka seinte seisukord üle kontrollitakse ja vajalikud parandused tehakse, on tööde järjekord igati õige. Puitfassaaadi renoveerimist alustades tuleks esmalt otsustada, millises ulatuses on eesmärgiks maja esialgse välisilme säilitamine. Õnneks kohtab üha sagedamini selliseid omanikke, kelle jaoks on maja välisilme säilitamine ja esialgsetega võimalikult sarnaste materjalide kasutamine eesmärgiks omaette ja seda isegi neis piirkondades, mida ametlikult miljööväärtuslikeks kinnitatud ei ole. Tavaliselt pannakse puitvoodri vahetamisel hoonele ka lisasoojustus ja kahjuks jäe...
õhuniiskust, seega sobib ta palkseina kõrvale häid sisekliimaomadusi toetama. Kas vooder seina sise- või välisküljele? Põhitõed seina soojustamisel jäävad samaks sõltumata sellest kas soojustust paigaldatakse välja või sissepoole. Sein peab olema soojapidav, õhutihe, helikindel ning omama võimet siduda niiskust ja seda vabastada. Kileefektiga materjali kasutamine rikub palkhoone 3 mikrokliima. Tavaliselt paigaldatakse ka palkmaja soojustus välisseina välisküljele. Aga ka sisekülje vooderdamine ei tooks olulist efektiivsuse kadu, sest valjapoole jääv nelikantpalk sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina. Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte
sademeid tuleb vähe, tema sõnul küll rohkem teoreetiliste killast. Sageli sajab vihma ja lörtsi ning mured niiskusega on pehmel talvel veel suuremad. Hea ventilatsioon tagab, et ei tekiks hallitust ega niisket seisvat õhku. Samuti soovitab Uiga palgata usaldusväärse ja kompetentse ehitusjärelevalve. Võidate kvaliteedis, enda närvides, rahas ning hilisemates remondi- ja ekspluatatsioonikuludes, annab ta nõu. Palkmajal tõrjub niiskust immutamine Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem. Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni. Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks. Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele, sest pidevas vihmas on toores palk kuuga tumesinine ja hallitab. Kui saab ruttu katuse alla,
Sisukord 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE............................................................................ 3 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS..................................................................................4 4. PROJEKTI KIRJELDUS........................................................................................5 5. TURUSTAMINE....................................................................................................7 6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................9 7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE......................................................9 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID .............................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 11 ...
[7] Eesti-Saksa: eigenschaft, besitz, grunstück, immobilien, liegenschaften. [8] Eesti-Soome: tilat, maatila, omaisuus, lavaste, maat, laatu. [9] Eesti-Rootsi: ägodel, egenskap, egendom, gods. [11] Eesti-Norra: fast eiendom. [12] Eesti-Prantsuse: accesoire, propriete fonciere, immobilier. [13] Eesti-Hispaania: bienes rafces, inmuebles. [14] 1.2. Minu kinnisvara Kinnistu asub aadressil: Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga. Kinnisvaraks on ehitusjärgus palkmaja. 1.3. Kinnisvara asukoha kirjeldus Kinnistu asub Tartumaal, Kambja vallas Mäeküla külas. Kambja vald asub Tartu maakonna lõuna osas. Oma 189 km2 pinnaga moodustab vald Tartumaast 6,4%. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Vallas on 30 küla ja Kambja alevik. Mäeküla kaugus keskustest: Kambja alevik 2km, Tartu 19 km, Võru 53, Otepää 30, Tallinn 202 km.
tuuletõkke vahel jt. Vaba külma välisõhuga kokkupuutuvad soojustused, nagu näiteks pööningu lagede soojustused koos tuuletõkkega jt. 2. Mittetuulutatavad ehl soojustusisolatsiooni liitsüsteemid: Õhekrohvi või pakskrohviga kaetud soojustusmaterjalid ehk tüüpiline soojusisolatsiooni liitsüsteem (SILS) Teras- või betoonsandwich paneelides kihtide vahel olev soojustus Palkmaja soojusisolatsioonisüsteem (puit+tihendused) 3. Muud soojustussüsteemid: Pinnases olev külmakerkeisolatsioon, pinnasega kokkupuutuv soojustussüsteem Läbiviikude soojustus- ja tuleisoleerimissüsteemid Poorbetoonplokkide kasutamisel saadav soojusisolatsioon Poorsete krohvidega saadav soojusisolatsioon 61 ...
veoauto, lokirullid; c. mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. 3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat, nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu, metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi
hädavajalik, kuid puude mahavõtmisega liialdamine, hävitab meie metsadest taime- ja loomaliike. Eestis on üheks väga oluliseks riigimetsamajandajaks RMK, mis asutati 1. jaanuar 1999 aastal. Metsade röövmahavõtmisega hävinevad paljude taime- ja loomaliikide elupaigad ja nendele liikidele olulised söögisaamise kohad. Ebaseaduslikku metsaraiet tehakse vaid raha pärast, mis on täiesti vale, sest raha peab teenima ikka õiglasel viisil töötades. Öeldakse, et metsaraie halb, palkmaja hea, kuid arvestades, et raie on viimasel aastatel tõusnud, ei hooli seadusevastase metsalangetamisega tegelevad isikud sugugi kahjust, mille nad keskkonnale tekitavad. (http://www.maaleht.ee/? page&grupp=metsaleht&artikkel=538) Oluliseks mõjutajaks on kindlasti ka hoonete, majade ja teede ehitamine, millega hõivatakse palju võimalikku metsakasvu pindala. Looduslikud hävinemise tegurid, nagu üleujutused ja tulekahjud, on oluliselt vähenenud tänu
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
tema ettevõtlikus ja ärivaim, täielik vastand mehe leplikule iseloomule. Kuigi kümne lapse sünnitamine väga lühikese aja jooksul o9li talle suureks koormaks, leidis ta võimaluse avada võlgu võetud kaubaga vürtsipood. Ainult nii suutis ta oma lastekarja toita. Kui hiljem osteti vanaisa päranduse eest kivimaja-enneolematu luksus linnas, kus valitses puit-,laskis ta selle avarale õuele ehitada kolm palkmaja, mille üür viis perekonna päris jõukale järjele. Feiga-Ita välimuselt oli arvukatest seelikutest jäme nagu vene matrjoska, rätik peas, oli laialt tuntud peoproua, kes alati ahnelt aguliklatsi jahtis. Küllap elasid Chagalli mälestustes ja unelmates veel kaua kõik need lõputud lood, millega ema videvikutundidel oma rohkest sõõgist rammetult ja kuumusest tukastavat pere kostitas. Kõige enam jumaldas Marc enampoolset vanaisa, kelle pool Lioznos Marc oma suved veetis.
palgist. Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vä vältimiseks tuleb eelistada et palgimaterjal kuivatatakse enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine ühtlane niiskusesisaldus eelnevalt kuivatatud seinapalgil peab olema enne ehitamist 20± 20±5% (mõõdetuna 3 cm sü sügavuselt). 73 Rõhtpalksein Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3- 3-5% (s.t. 3…5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2- 2-3 aastat, olenedes palgi lä läbimõõdust ja ka ilmastikust. Kuna vaheseinad on palgi mõlemalt poolt kuivas keskkonnast vajuvad need ~1% rohkem, kui välisseinad. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
Ruudi talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad. Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest: · elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; · aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; · pesuköök-saun - palkmaja; · suitsusaun palkmaja. Ruudi turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. · Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel. · Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X rahvuspark
Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus Ruudi talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad. Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest: elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; pesuköök-saun - palkmaja; suitsusaun palkmaja. Ruudi turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel. Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
