Kasutusvaldkond: Seinte ja põrandate vuukimine · Seinte ja põrandate vuukimine · Seina vuukimine · Põranda vuukimine · Soovitused! Seinte ja põrandate vuukimine Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi. Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske vammiga üle siluda ja puhastada
ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee- sisaldusega või liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma ja teiste ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Vuugi pind viimistletakse siis, kui mört on niipalju tardunud, et vuugipinna siledus või kui jääb püsima. Kuivsegu on parim kuni 6 kuud peale pakendamist. Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel. Mört peab olema nii tugev, et peab vastu müürile tulevatele koormustele. Peab ka olema hästi töödeldav- plastne, sitke ja voolitav. (Silikaat AS) 2. MÜÜRIMISTÖÖST 2.1. Müürimistööde vahendid
4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3. kirjelda laepaneelide vuukide viimistlemist. 1. puhastame paneelivahelised vuugid kivistunud mördipritsmetest ja karestame ning niisutame paneelide servi. 2. seinale märgime vuugi keskme 3. täidame vuugi sõelutud mördiga ja hõõrume siledaks 4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame pooltardunud mördisse ühtlase laiuse ja sügavusega vuugi 6. lõpuks eemaldame juhtlaua, puhastame rustiksoone mördikübemetest ja viimistleme vuugi ääred hõõrutiga 4. kirjelda avakülgede krohvimist. 1
Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hambad" sügavusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga.
Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe. Tooma peab niiskustõkke, hüdroisolatsiooni, plaadikinnitus vahendi, plaadid, ja vuugi täite. 7. Plaatimine Enne plaatimist tuleks teostada veel kord kontroll. Paned paika juhtlaua tööd alustad teisest plaadi reast. Teed segu. Segu tegemise loed pakendilt juhist. Segu tehes peavad olema kaitse vahendid. Kui segu segatud toimub segu paisumine. Sell ajal toome mõned plaadid ette ja vaatame, et poleks toonivahet. Veel parem kui võtad korda mööda plaate. Umbes 15 minuti pärast segame uuesti. Siis kanname segu kelluga segu kammile ja siledama poolega seinale
= 10 - päikesekiirgusest tingitud temperatuurikoormus pindadele, mille katte paksus on 150 mm, sh asfaltkate, deformatsioonivuukide liikumisvaru arvutamiseks. T = tVII + T tnx + C T = 61,8; Lt = 63000mm temperatuurivahemik; f = 1,2 osavarutegur; -5 = 1,010 betooni joonpaisumistegur; = Lt*T** f a = 0,047m. Vuugi laiuseks on seega leitud 4,7 cm. 8 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE Praeguseks ajaks on mitmed firmad väljatöötanud erinevaid lahendusi deformatsioonivuukide rajamiseks. Iga firma pakub välja omapoolseid nägemusi koos vuugitäitematerjalidega vastavalt deformatsioonivuugi laiusele (pikenemine rohkem kui 2 cm ning vähem kui 2 cm).
lihvida. Järgmisena tuleks plaaditav pind katta niiskustõkkega. Oskajad plaatijad saavad hakkama kahekordse pinnale katmisega, aga algajal tuleks katta pind 3 korda niiskustõkkega. Niiskustõke peab korralikult ära kuivama, ehk katsudes ei tohiks ta kleepuda ega sõrme külge hakata. Loodimine Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esialgu kandma. Nii saame enne kõige alumise rea paikapanekut plaatida põranda ning vesi ei valgu hiljem põranda ja seina vahele. Kui plaaditakse terve seinaring, siis tuleks joon tervel ringil ära märkida. Nii näeb kas jooneotsad jooksevad kokku ja kas loodimine on õige. Suurema ruumi puhul võib seinale joone märkimiseks kasutada nivelli. Kaldega põranda
täiskummist ratastega, metallist või vulkollaanist. Miks eelpooltoodud info nii oluline on selleks, et määrata ratta kontaktpind betoonplaadiga. Vulkollaan ja metallrattad on põrandatele kõige ohtlikumad, kuna oma jäikuse tõttu on kontaktpind väike ja seega kontaktsurve põrandale väga suur (isegi kuni 10 N/mm²). Teine suur oht jäikade rataste puhul on see, et nad lõhuvad betoopõrandate deformasioonivuuke. Ratas tekitab üle vuugi sõites lööke, mis lõhuvad järjest kilde vuugi servadelt. Pneumaatiliste rehvidega tõstukite kontaktpind betoonplaadiga on suurem ja seega koormus rakendub suuremale pinnale. Kontaktsurve põrandale on tavaliselt kuni 1N/mm². Kõige otstarbekam oleks see, kui projektis on antud tõstuki mark ja konkreetsed andmed (omakaal, kandevõime, max. kontaktsurve), juhul kui on teada, milline tõstuk hoonesse tuleb. Vuugid Vuugid on vältimatud konstruktsioonielemendid kõikides betoonpõrandates.
1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: Seina paksus, Arvutus 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 3 kivi mm ½ kivi 1 kivi 1,5 kivi 2 kivi 2,5 kivi 3 kivi jne VUUGI PAKSUS Postid ja seinad Suurim lubatud hälve, mm Kirjeldus Klass 1 Klass 2 Klass 3 Posti ristlõike mõõtmed Seina paksus ±3 ±6 ±12 Kõverus ±2%0 ±3%0 ±4%0
Suru materjali tiehndalt vastu nurka spetsiaalse nurgarulli abil. Nurgas liitekoht peab asetsema ühel seinast 45 kraadi nurga all. Kui sobitad välisnurka, suru kate vastu nurka ja lõika lahti, alustades umbes 5mm kõrguselt põrandaest. Joonisel toodud juhtjooned näitavad nurga asetust ja lõikekohta nurgaga 45 kraadise nurga. Seejärel tee diagonaallõige, nagu on nädaitud joonisel. Selleks, et liimida kolmnurkseid tükke lihtsamalt ja ohtumalt, lõika spetsiaalse vuugi ettelõkiamisnoga kolmnurga tagumisele küljele soon. Soone sügavus ei tohi ületada poolt materjali paksust. Nüüd saab kolmnurka paremini murda ja nurgale paigaldada. Kolmnurk katab materjali ääri. Lõika üleliigne materjal maha ni, et moodustuks tihie liide. Kasuta kuumaõhupüstolit välis- ja sisenurkade nööriga ühendamiseks. Komplektis on erinevaid otsikuid nii nööri paigaldamiseks kui ka hilisemaks silumiseks (kui vaja). Põranda keskosas
Konstruktsiooni tugevus saavutatakse erinevate kihtide vuukide nibutamisega uksteise suhtes ja vuugis erinevate paanide servade kleepirnist teineteise kulge sideaine lisarnisega eelnevalt toodeldud servadele. Parima tulernuse annab ehitarnine Ill. kuurn-kuurn meetodil, mis kujutab endast voimalikult laia riba katrnist kahe v6i enama laoturi tiheaegsel katkernatul tootamisel, kusjuures tuleb tagada v6imalikult vaikeintervalllaoturitevahel,etvaltidajubalaotatud segujahtumistenne tibendamist 54. Vuugi ehitamine kuum-kuum meetodil. On kasutatav, kui on võimalik ehitusplatsi sulgemine muule liiklusele. Laoturite astmeline kasutamine üle terve ehituslaiuse tagab paanide parima siduvuse üksteise külge. Ehitamisel tuleb jalgida jargmist:-laoturid peavad liikuma võimalikult vaikese pikisuunalise ja ajalise intervalliga, et valistada segu jahtumine ja tagada korralik tihendamine; - laoturiga paigaldatav paan peab moodustama
PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esialgu kandma. Nii saame enne kõige alumise rea paikapanekut plaatida põranda ning vesi ei valgu hiljem põranda ja seina vahele. Kui plaaditakse terve seinaring, siis tuleks joon tervel ringil ära märkida. Nii näeb kas jooneotsad jooksevad kokku ja kas loodimine on õige. Suurema ruumi puhul võib seinale joone märkimiseks kasutada nivelli. Kaldega põranda
Vuukimine : Mört võetakse segamisnõust kummist vuugisiluti peale ja laotakse tugevasti surudes plaatide peale 40° nurga all. Elastsed vuugid : Plaadistuse nurga vuugid ning põranda ja seina ühenduskohad vuugitakse elastsete vuugimaterjalidega. Tavaliselt kasutatakse vuugitoonilist sanitaarsilikooni. Vuugiservadele paigaldatakse maalriteip, et silikoon ei satuks plaatide peale. Sõrmedega või niisutatud abivahenadiga viimistletakse vuugi kuju. Kui vuuk on 10-15min. tahenenud, eemaldatakse teip.
Plokk 140x190x39 1,4 0 Plokk 190x190x39 1,6 0 Plokk 240x190x39 1,8 0 Säilitamine Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis. Segupulbri säilimisaeg originaalpakendis 1 aasta. Töötamine Columbia-Kivi müüriseguga Müürisegu paigaldatakse soovitavalt müürikelluga õõnesplokkide kõikidele servadele, vuugi paksus on tavaliselt 10 mm. Pärast ladumist tuleb kidlasti kõik vuugid vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. Vuukimine peaks toimuma ajal, mil müürisegu on veel plastne (aeg sõltub ilmastikutingimustest). Fassaadi alumises reas on soovitav jätta iga 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus ja drenaaž laotud seinale. Mördi sattumisel fassaadile eemaldakse see peale tahenemist.
tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 32. Põrandate plaatimine. Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 33. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate poole ebavõrtselt, siis see osa mis ei mahu ära jagatakse pooleks ja liigutatakse keskmist joont sinna poole kuhu vaja. 34. Plaaditud pindade vuukimine. Plaadi pindade vuukimisel tuleb arvestada plaadi ja vuugi värvi kokkusobimisega. Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist
vihmasadude korral võib töid erandkorras jätkata. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise projekteeritud liiklusvooluga on keelatud. Insener peab segu temperatuuri kontrollima iga saabuva veoki kastist enne selle tühjendamist laoturisse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja vertikaalseks või vertikaalist 3045º nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. Vuugi lõikamisest ülejääv asfaltsegu koristatakse ja serv puhastatakse enne katte paigaldamise algust. Kui katte vuuk kanditakse ja tihendatakse spetsiaalse rulli külge paigaldatud seadmega, siis vuuki lõigata ei ole vaja. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see
äärepiirde puhul tuleb sirge kivirida rajada uuesti 1 - 2 rea kaugusel äärepiirdest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine). Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks on soovitav kasutada pingutatud nööri või jõhvi. 6.2. Ladumine Sillutiskivid on ühtlaste mõõtmete ja kujuga, mis võimaldavad kivide paigaldamisel saavutada vajaliku kividevahelise laiuse (vuugi). Kive ei tohi asetada üksteise vastu, sest selliselt laotud kivid võivad hiljem servadest kergesti killuneda või isegi murduda. Reeglina on kividevahelise vuugi laius 2 - 4 mm. 6.3. Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine Sillutiskivide lõikamine ja äärepiirde ning esimese kivirea vaheliste tühimike täitmine tuleb jätta ajaks, kui enamus sillutisest on juba laotud, kuna see on suhteliselt aeganõudev töö.
saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm.
Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud. Järelikult võib ka taanlasi pidada selles sõjas võitjateks. Samuti üritasid meie valdustest tükki saada ka rootslased. Nad tungisid 1220.a. Läänemaale ning süütasid Lihula linnuse. Siiski võib rootslasi pidada pigem kaotajateks, kuna Saksa ordu Taani tegid üpriski "puhta vuugi," järelikult Läänemere võimuvõitluse rooslased kaotasid. Venemaad võib Muistses vabadusvõitluses pidada lihtsalt pealtvaatajaks. Samas kaotasid venelased võimaluse kasutada ise eesti hüvesid ning ka võimaluse saada endale uusi valdusi, kindlustada ülemvõimu Läänemerel. Leian, et eestlased on läbi ajaloo olnud peksupoisid ning tallaalused. Kes on tahtnud see on meid aga vallutanud. Samas oleme me läbi aegade olnud väike, kuid visa rahvas. Muistses
1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6
Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist) Kergmördi kasutamisel fk = Kfb0,65 , eeldusel, et fb ei ole suurem kui 15 N/mm2 ja müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast Müüritise purunemine survel Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise
24 x 17,5 x 11,3 2 x 2DF-2 x 2DF tellist üksteise kõrval = 4 x 1 DF tellis Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 24 x 11,3 4.2.3 Õõnsused Müüriblokkides on nende kaalu vähendamiseks õõnsused. Blokid võivad olla eriti kerged, kui tootmise ajal luuakse lisanditega palju tühikuid. Õhutühimikke ei tohi mördiga täielikult täita, sest müüris olevad tühikud aitavad kaasa isolatsioonile. 4.3 Mört Telliste vaheline nakkuvus oleneb müürimördist. Iga mört moodustab vuugi (1) otsa vuuk, ca 1 cm paksused vertikaalselt, (2) alusvuuk, ca. 1,2 cm paksused horisontaalselt. Märkus: Jälgi, et vuuk oleks silendatud! Mõõtmete koordineerimine Tellismüüride ehitusel on arvutustes aluseks KAHEKSANDIK MEETRIST Kaheksandik meetrist on meetri kaheksanda osa pikkus: 1,00 m : 8 = 0,125 m 0 10 8 20 16 40 40 21 0 Märkus: 0.125 m on 12.5 cm!
kukkuda. Paneelide paigalduse ajal ei tohi paneelide paigalduskohast betoonseguga ühtlase pideva joaga. Betoonisegu peab täitma kogu Põhitüüp Tule- Paneeli Omakaal madalamal kõrgusjärgul (korrusel) töötada. Õõnespaneelid vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna omakaalu või paneeli püsivus omakaal vuugitult sängitatakse paigalduskohale paigalduskangi abil, vajadusel rihitakse välismõju- vibratsiooni toimel. paksus aeg kg/m² kg/m² paneeli asendit märkide järgi. Paigaldusel pööratakse erilist Betoneerimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.
õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II
tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate poole ebavõrtselt, siis see osa mis ei mahu ära jagatakse pooleks ja liigutatakse keskmist joont sinna poole kuhu vaja. 27. Plaaditud pidnade vuukimine Plaadi pindade vuukimisel tuleb arvestada plaadi ja vuugi värvi kokkusobimisega. Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist
ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida
Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. Lisainfot saad AS Columbia-Kivi sillutiskivide paigaldamise juhendist. Parkettsillutis Sillutiskivi uni Kõnnitee äärekivi Sõidutee äärekivi Sillutiskivi tri-radial Fassadikivid
Varem eemaldades ei saa me kvaliteetset õmblust, kuna õmblus oksüdeerub välisõhu toimel. Erinevalt gaaskeevitusest, kui põleti kaugus suureneb keevitusvannist, kus leegi temperatuur väheneb, siis TIG keevitamisel soojussisestus keevitusvanni suureneb. Elektroodi otsa väljaulatus gaasidüüsist on vahemikus 3..6 mm. Keevitusdefektid TIG keevitamisel. Sageli esinevad keevitusdefektid TIG keevitamisel kaitsegaasis: Keevitamisel mõjutavad tingimused vigade tekkeks. Vuugi ettevalmistus: Keevitusaparaadi seade: Vuugi vorm; Pinge/vool; Vuugi mõõtmed; Iseloomustus; Keevitatava koha puhtus. Kaitsegaasi kogus. Keevituspõleti juhtimine: Lisamaterjali juhtimine: Põleti õige liikumiskiirus; Varda õiged liigutused. Põleti õige pendelduse ulatus; Põleti pea õige kalle keevitatava materjali suhtes ja keevituskaare pikkus.
(2%) 854,8 Telliste püst- ja rõhtvuugid peavad olema mördiga täidetud. vaheldumisi piki töörinnet. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale Summa KM-ga ja Puudulikult täidetud vuugid nõrgendavad müüritist. Vuugi pind võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas sh kasum 2% 52313,7 võib olla tellise pinnast maksimaalselt 3 mm sügavamal. Vuukide nagu nad jäävad paiknema müüritises. Kive ei tohi tõsta sinna, nominaalpaksus on 12-15mm. Seina kõrvalekalle vertikaalist kuhu tuleb teha mördipeenar.
Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha. Jaotuslatt ja selle kasutamine Jaotuslati valmistamine:(normaaltellis): Arvutatakse müürikihtide kõrgused võimalike kasutatavate vuugipaksustega. Vuugi paksustega 10, 12, 14 ja 15 mm Arvutatakse igale kihile vastavad mõõtmed 80(80*80)=160, 160+(80)=240 240+(80)=320 Jaotuslatiga peab saama välja mööta 3 meetrise seina. Mõõtmed kantakse latile alates sirgekslõigatud otsast(nullotsast). Jaotuslati kasutamine Jaotuslati abil saab kiiresti võrrelda kui paksu kihti oleks kontrollitaval seinal sobivaim kasutada. Kontrolli objektideks on seina kogukõrgus, aknaalused, tellistalad
12tk/m2 kasutatakse nurgatsooni tüübeldamisel 8-22m kõrguseni. NURGATSOON: Fassadipinna laius kuni 8m 8-12m üle12m Nurgatsooni laius 1m 1,5m 2m AKNAPLEKI JA NURGAPROFIILIDE PAIGALDUS Akna veeplekk toetatakse varem monteeritud kronsteinide peale. Enne veepleki paigaldust lõigatakse soojutusmaterjali 2x2cm sälk. Tihend paigaldatakse veepleki otsatüki peale nin küljele, mis tihendab aknapõse ja otsatüki vahelise vuugi. Veepleki alla kinnitatakse bituumen-polüuretaantihend, et lumi ei tuiskaks pleki alt süsteemi. ARMEERIMINE Kõik välis- ja sisenurgad on vaja tugevdada nurgaprofiiliga. Profiilidega tehakse räisnurka. Arvestada, et profiil muudab 5-8mm aknajoone asendit Liide aknaraamiga tihendatakse polüuretaantihendiga. Esmalt kantakse profiili alusele pinnale armeerimissegu. Seejärel surutakse profiil tihedalt segusse. Silutakse roostevaba hõõrutiga ja üleliigne segu eemaldatakse.
tasapinnale 3. Akna kinnitusklambrid asetsevad akna välisnurgast ca 200 mm kaugusel, kusjuures kahe klambri vahe peab olema <-700mm. 4. Kinnitusklambritega fikseeritakse aken vertikaaltasapinnas 5. Akna asetsemisel avas lähtutakse esmalt loodimisest ja järgmisena aknaava mõõtudest ja kujust. 6. Sõltuvalt kasutatavast vahust, soojustusvuugi mõõdust ja akna konstruktsioonist asetada lisatoed vältimaks aknalengi deformeerumist vahu paisumisel. 7. Aknaava ja lengi vahelise vuugi täitmine soojustusvahuga (Soudal, Penoflex, jms.) 8. Esmase konsultatsiooni andmine kliendile: a) akent võib avada 24h peale paigaldust b) kandvaid klotse ei tohi eemaldada Akna kinnitamine toimub spetsiaalsete kronsteinidega või kruvide (tüüblitega). Soojustamiseks kasutatakse polüuretaanvahtusid (nt. Soudal, Penoflex). Tihendamiseks seestpoolt silikoon või vastavad montaazhilindid, väljastpoolt isepaisuvad tihendid või montaazhilindid. Akna tihendamisel kehtib reegel –
Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Ehitusplatsimört: segu, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade kekmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Mört (põhimört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm. Projekteeritud mört: mört, mille omadused rahuldavad vastava standardi nõudeid. Täitebetoon Täitebetoon: betoonisegu müüritise avade ja tühemike täitmiseks. Armatuur Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Jaotusarmatuur: töötava (piki-) armatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes.
nõrgemate hapetega eemaldatud. Glasuuriga plaatide pesemiseks on nõudepesemisnuustik, mille üks pool on kare, liiga kare glasuurile võivad tekkida kriipsud. Parem on teha seda pesuharjaga. Kui kasutatakse desinfitseerivaid kloori sisaldavaid puhastusaineid, ei tohi unustada, et samaaegselt ei kasutaks happelisi puhastusaineid (tekivad mürgised klooriaurud). Pinnahallituse vuugivahelt saab eemaldada naatriumhüpokloriidi sisaldavata puhastusainetega (Domestos, Cliff) Kuna pind on vuugi tõttu reljeefne, kasutada vuugiharja tulemus on parem. Kaitsmine: Keraamilisi plaate ei ole soovitatav vahatada pinnad muutuvad väga libedaks.
plaadisegu plaadi tagusele. Peale seinte alumise plaadirea vuukimist vuugitakse samal viisil ka põrand. Põrandapinnad vuugid tuleb jätta võimalikult tasa põrandapinnaga, et oleks lihtsam neid puhtana hoida. Vuuke tuleb esimese ööpäeva jooksul 1-3 korda niisutada veega. Nurkade tihendamiseks kasutatakse Kiilto Sanitaarsilikooni. Korraliku tulemuse saavutamiseks tuleks kasutada silikoonipüstolit ja maalriteipi. Maalriteip kinnitatakse mõlema vuugi äärele ning pannakse sobiv kogus silikooni. Silu pind näiteks seebivees niisutatud sõrmega ja seejärel eemalda maalriteip koheselt. Peale vuukimist võib dušširuumi kasutusse võtta ööpäeva möödudes. Kui ruumis on põrandaküte võib selle aste astmelt sisse lülitada nädala möödudes.
müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki. K- konstant, mis sõltub kivi tüübist, tugevusgrupist, mördist ja müüriseotisest. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast, Eestis 1,7. Müüritise purunemine survel. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise
mörti. See väljapressitud mört ei tohi kohe katkeda ega müürile valguda vaid tuleb müürikelluga ära kaapida tellist mitte määrides. Voolitavus seondub eelmainitud plastuse ja sitkusega. Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI: Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega. Keemiakindlus Mitmesuguseid müürimörte Tsement lubimört (KS)Sideaineks on lubi kui ka tsement lubi parandab mördi töötlemis omadusi ja tsemant kiirendab mördi kivistumist ja annab kivistunud olekus suurema tugevuse.NB! Tsement annab tugevust juurde vaid siis kui selle osakaal on vähemalt 35% sideaine koguhulgast.
Paigaldatud kihi vähim lubatud paksus on AC või MSE segudel 2D ning SMA segul 2,2D (D on asfaltsegu täitematerjali tera suurim nimiläbimõõt), kuid mitte väiksem kui 2,5cm. Paigaldatud kihi suurim lubatud paksus kahe ja enamakihilises konstruktsioonis on 3,33D. ·Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks või vertikaalist 30-45o nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. ·Pikivuuk (kuum segu vastu külma) esiteks rullida ainult 30cm ulatuses kuumal kattel, ülejäänd rull peab olema vanal kattel, järgmised käigud teha muldeserva juurest järjest keskele poole. (kuum segu vastu kuuma) esiteks rullida muldserva äärest järjest keskele poole kuni 15cm
niiskuse tõusuga, mis omakorda põhjustab telliste laienemise. Kui tellised kahanevad ei pruugi nad alati õigesse positsiooni naasta. Kahanemisel võivad tekkida ka praod. Telliste laienemine pikkades seintes ilma õigete vertikaalvuugi laiusteta võib tekitada selle, et tellised ei ole üksteisega peale paisumist kohakuti (väljaulatuvad) või seina nurgad pragunevad. Savitellistel on nõutud, et kahe tellise ühenduskoht peab võimaldama 10 mm-st paisumist. Seega peab vuugi laius olema 12-20mm. Silikaattellised pigem tõmbuvad kokku kui paisuvad. Ühenduskohad peavad olema kohandatud kahanemisele. Ekstra 300 mm-seid ankruid tuleb kasutada mõlemal pool ühenduskohta. Mõnes situatsioonis on vajalik paigaldada seinaankur läbi telliste ühenduskoha. Tellise tüüp Paisumise tüüp Vajalik laius ühenduskohtades (mm)
keelatud. Bitumenrullmaterjali paigaldamist alustatakse madalamast kohast e. kaevu, veesüliti või räästa juurest liikudes mööda kallet kõrgeima punkti suunas, et vältida ühendusvuukide teket vastu veevoolu. Bitumenrullmaterjal keevitatakse aluse külge kinni, kuumutades gaasileegiga selle aluspinda bituumeni sulamiseni samaaegselt materjali lahtirullides. Ühendusvuuk keevitatakse hiljem vuugirulli kasutades kinni, lastes bituumenil vuugi vahelt välja 1-1,5 cm ulatuses välja valguda. Kaevud ja veesülitid Kaev või veesüliti peab asuma ca 2-3 cm katusepinnast madalamal, soovitav süvendi suurus ca 1 m2. Rullide ühenduskoht on soovitav viia kaevusüvendisse, et vältida lompide teket. Kaevu alla tuleb alati paigaldada ca 1 m2 suurune tükk aluskihi materjali, et saavutada kaevu korralik kinnitus aluspinnaga. Vahetult enne paigaleasetamist tuleb "kaevuplaati" kuumutada
+elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu -vana asfalt katte puru stabil tuleb projekti koostamiseks võtta katte proovid (proovid võetakse teelt sagedusel vähemalt 1 proov 1km kohta) - kogemuslik stabil projekt peab sisaldama 1 lisateavet killustiku min kogus, peab olema vähemalt 45% 2 bituumenemulsiooni 1-1,2% 3 tsement 2-3% 36) -teel segamisel paanidena tuleb kõrval oleva varem valminud paani pikiserv ühtlase piki vuugi saamiseks 10-15cm ulatuses uuesti läbi segada - paani järkamisel tuleb eelmine paani ots vähemalt 3m ulatuses läbi segada -paraleel paanide paigaldamise vahe ei tohi ületada TS 4h, KS 4h, BS 5h -tee teljel asuvle paani servale võib naaber paani ehitada ka järgmisel päeval, kui on tegemist liikluse all oleva teega. 37) Segistis stabil tuleb kaaluda võimalusi kus on vaja töödelda nii olemas olevat kui ka uut
Kinnitus pindade vastu surumisega nt.pinnase poolt Kinnitus hõõrdega / pressimisega konstruktsiooni vahele Tuuletõkke puhul: Kinnitus naelutamise / kruvimisega Kinnitus spets. Kinnitusliistudega Kinnitus lattide vahele pigistamisega Kinnitus perimeetri liimimisega konstruktsioonile Aurutõkke puhul: Kinnitus klammerdamisega Kinnitus lattidega aluse külge Kinnitus liimimisega Vuukide puhul: Tihendamine vuugi / montaazi vahuga Tihendamine silikoonhermeetikuga Tihendamine villa või polüstüreeni ribadega Tihendamine erisüsteemiga (impregneer+vuugilint) Teipimine (aurutõketel) Vuukide kokkukeevitamine (aurutõketel) 88 44 Nb! Vuukide kinnitus- ja tihendusvahendid, läbikute tegemise vahendid Vuukide tegemine:
Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad Seinte, postide ja muude kivikonstruktsioonide tugevuse tagamiseks tuleb müüritis laduda niiviisi, et püstvuugid oleksid kaetud ülemise kihi kividega. Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi müüritises nimetatakse seotiseks. Muster sõltub seinapaksusest. Seotised
meeritud müüri) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest, arvutuslik põiksein. Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks Projekteeritud mört: mört mille omadused täidavad vastava standardi nõudeid Põhimört (mört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Ristlõikepind: elemendi ristlõike brutopind. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks 1äbi nõrkade vahekih-
jooksul plaatida. KIVINEMINE · Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni möödudes. · Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 23 ööpäeva. KULUNORM PLAATIMISEL · Segu kulu 1 m2 plaatide paigaldamisel on 3 4 kg sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. PLAATIDE VUUKIMINE · Oma heleda tooni ja peene (fraktsioon kuni 0,4mm) täiteaine poolest on Naks5 sobilik segu ka keskmiste ja laiemate vuukide täitmiseks. · Maksimaalne vuugi laius 10 mm. · Plaadi vuukide täitmisel soovitav kasutada kummist pahtlilabidat. · Enne vuukimist on soovitav vuugitavate plaatide pinda niisutada. · Segu kantakse vuukidesse viltuste pahtlilabida tõmmetega üle vuukide. · Sõltuvalt keskkonnast peab plaadid üleliigsest segust ettevaatlikult puhastama 1530 min. jooksul pärast vuukide täitmist. · Puhastamiseks soovitav kasutada niisket käsna.
kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel
Põletatud savitellistest, Silikaattellistest Tsementsegust tellistest 22 11 Tellisvooder Enne ladumise algust sobitatakse esimene telliserida ilma seguta, alles seejärel laotakse seguga; Müüri ladumisel kasutatakse korraga 3-4It erinevalt aluselt võetud telliseid, et toonide erinevus hajuks; Vuugi soovitav paksus on 12-14mm; Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder
joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 29. Mille poolest erineb sidumismõõde põhi ja naturaalmõõtmest? Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi - see on konstruktsioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstruktsioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstruktsioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse. 30. Iseloomustage vundamendi osi ja nende funtsioone
Sarrustamine 72. Vaheseinaplokid sarrustatakse tööjoo- niste kohaselt. Tavaliselt sarrustatakse sein siis, kui plokid täis valatakse. Valamine 73. Vahesein valatakse tavaliselt ruumi kõr- gusele vastavate osadena. Seinad, mis on kõrgemad kui 2,5 m, valatakse kahe või enama osana. Töövuugis jäetakse betooni pind ülemise plokirea poole peale. Vuugis peab olema piisav vuugi- sarrus. 74. Vaheseina tugevdamiseks võib seina osaliselt või täielikult betoonida. Betoo- nimisega võib tugevdada näiteks ukse- põskesid, seinajoone murdekohti või kõrvaltarindite kinnituskohti. 75. Seina valatakse betoonipumba abil või käsitsi. Sein valatakse alla 1 meetri kõr- guste kihtidena. Betooni tihendamiseks kasutatakse sisevibraatorit (läbimõõt 20 mm). 76. Valutöö lihtsustamiseks ning betooni ja
mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Vuukimine Vuugi pind viimistletakse siis, kui mört on niipalju tardunud, et vuugipinna siledus või kui jääb püsima. Säilitamine Kuivsegu on parim kuni 6 k peale pakendamist. Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel. Praktilised nõuanded Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5...+30 C Ohutusnõuded Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Väldi tolmu sissehingamist ja segu silmasattumist. Segu sattumisel silma loputada rohke veega ning vajadusel pöörduda arsti poole.
annaabi.ee 
