kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja ja kõrglegeerteraste, Al, Cu, Ni-sulamid. Sõltuvalt Mg, Ni, Ti ja pronksi keevitatavast materjalist keevitamiseks materjali valitakse kaitsegaasi liik. paksustel 0,15...6 mm. Materjalide max. paksus Suurimale paksusele piirangudÜle 6 mm paksust keevitada ei puuduvad. saa. Keevitustehnoloogia Keevitusprotsessi iseloomustab Kuigi toimub pidev elektroodi tootlikus kõrge tootlikus. peale andmine on keevitus- protsessi iseloomustab madal tootlikus.
Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. [muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu
sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka looduslikult vastavalt temperatuurile, ilmale, laius- ja pikkuskraadile. Ka muude looduslike nähtuste nagu vulkaanipursete toimel atmosfääri paisatavatel osakesel on märkimisväärne mõju osoonikihi paksusele. Millal taastub osoonikiht? Täpseid ennustusi selle kohta, millal osoonikiht taastub, pole. Teadlased eeldavad, et osoonimolekulide kontsentratsioon stratosfääris jõuab „normaalsele” tasemele käesoleva sajandi keskel, kui kõik montreali protokolliga ning selle parandusega ühinenud riigid täidavad oma kohustusi OKA-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade osas. Montreali protokoll
Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hambad" sügavusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga.
Lai ka roostevaba terast, Cu- ja Al- keevitatavate materjalide sulameid. valik.. Paksused Sobib materjali paksustele Sobib maksimaalselt 6 mm alates 1,0-1,5 mm ilma paksuste materjalide piiranguteta suurimale keevitamiseks. paksusele Tootlikkuse protsess ja Sobib üksiktootmiseks, Tehnoloogia on väga tootlik, pidevus remonttöödeks ja aga ei ole pidev. masstootmiseks. Väike tootlikkus, välja arvatud kõrgtootlikud elektroodid. Protsess on mittepidev, palju alustus- ja lõpetuskohti, mis on
sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud. Ma arvan, et selline ühiskond on kasulik ainult edukatele ja ülejäänud madalapalgalised ning töötud satuvad järjest raskemasse olukorda. Seega ma ei poolda liberaalsust, kus mõeldakse vaid iseendi heaolule.
Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse . Väärtused on järgmises tabelis ning joonistatud on adsorptsiooniisoterm =f(c) Joonestan graafiku 1/=f(1/c), millest leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalselt täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandi teisendatud kuju Leitud max järgi arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S 0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leain butanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109° Järeldus Eksperimantaalne ja arvutuslik tulemus on natukene erinevad ()
8. Juhiku piiraja 9. Tera kate 10. Reguleeritav laud 11. Lõikesügavuse nupp 12. Pikendusjuhtme tugi X Ülekoormuslüliti Paksuspink Ohutusnõuded: Enne seadme hooldamist toitevõrgust lahti ühendada. Enne töötlemist kontrollida, et töödeldav detail ei oleks pragudega ega muuga koos. Mitte hööveldada tugevat kaardus detaili. Kasutamine: Seada paksushöövli töölaud töödeldava detaili soovitud paksusele. Käivitada höövelpink ja lülitada sisse etteandesidur. Asetada töödeldav detail paksushöövli töölauale eelnavalt hööveldatud pinnaga allapoole ja libistada edasi kuni etteanderullide hardumiseni töödeldava detailiga. Ketasseapink Osad: terakaitse, siselaud, pealüliti, tolmuvoolik, poolitusnuga, juhtpiire, kaldkäepide, Tera tõstmise käepide, pööratavate jalgadega alus. Ei tohi kindaid kasutada. Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe
esimesena 1864. aastal Vene tööstur Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel. · Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW. Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899. aastal Inglismaal · Põhidisain oli võetud Pilotilt · Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne · Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes jää paksusele, mida on võimalik katki teha · Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid nii ees kui taga, veeballast, augud allpool veepiiri, millest lastakse välja õhumulle ning kasutavad asimuutkäiturit. USA · 1941. aastal hakkas USA tootma Wind klass jäälõhkujaid, mis olid laiad, lühikesed ning ümara põhjaga · Sellised omadused olid standardiks kui 1990 · Suutsid lõhkuda kuni 4 m paksust jääd · Kokku toodetud 8 laeva Venemaa · Venemaal on kokku olnud 86
0,0625 16 11,5 0,0115 0,000004721 211826,2609 0,125 8 12,5 0,0125 0,000005131 194880,16 0,25 4 13 0,013 0,000005337 187384,7692 Joonistatud graafik 1/ = f(1/c) Graafikult näeb, et max = (166090)-1 = 0,00000602 Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leian isopropanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 L0 = (0,10 + 0,14 + 0,30 + 0,10) * sin = 0,521 nm = 5,2 *10-10 m Vastus: Eksperimentaalne ja arvutuslik viga on veidi erinevad. Aga ma usun, et see võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel võis esineda ebatäpsusi ja ka graafikule puutujaid tõmmates, võis olla vigu.
oleksid valmistatud täpselt. Kalasabaseotist on kõige raskem teha, kuid oma mehaanilise tugevuse tõttu on see märksa toekam. Mõlemaid seotisi on võimalik valmistada peidetuna (s.t pesa ots ei jää näha ). Harktapid Harktapp on väga sarnane tavalise keeltapiga, kuid lõigatakse vastupidiselt. Jäägi eemaldamine sarnaneb pigem pool-poolega seotise valmistamisega. Tapikeele paksuseks mõõdetakse tavaliselt üks kolmandik detaili paksusest, kuid tegelikkuses ümardatakse see samale paksusele kõige lähema laiusega peitlitera mõõtu. Kitsastes raamkonstruktsioonides kasutatakse nii harktapiga T- kui ka nurkseotisi. Komponendid märgitakse samamoodi nagu läbival keeltapilgi. Tähtis on ärasaetavad osad enne lõikamist pliiatsiga tähistada, sest muidu võite avastada, et olete seotise valesti teinud. Keeltapid Põhiliselt mahutusmööbli, laudade ja toolide valmistamisel kasutataval keeltapil on suur mehaaniline vastupidavus ja lai liimipind
Ohutusnõuded: Enne seadme hooldamist ühendada lahti toitevõrgust. Kaitsekatet ja suundlatti hoida kasutamiseks alati käepärast. Enne töötlemist kontrollida, et töödeldav detail ei oleks pragudega, sissekasvanud okstega, kooldunud või võõrkehadega. Mitte üritada hööveldada tugevalt kaardus töödeldavat detaili, mis ei toetu täies pikkuses töölaudadele. Kasutamine: Seada paksushöövli töölaud töödeldava detaili soovitud paksusele. Käivitada höövelpink ja lülitada sisse etteandesidur. Asetada töödeldav detail paksushöövli töölauale eelnevalt hööveldatud pinnaga allapoole ja libistada edasi kuni etteanderullide haardumiseni töödeldava detailiga. Nurgasaepink. Ohutus: Hoia sõrmed võimalikult kaugel terast lõikamise ajal. Tera vahetamise ajal tõmba masin elekrist välja. Enne tõstmist laske teral lõplikult peatuda.
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2
W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 6 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . Lisamaterjalid TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne. Kaitsegaasidena kasutatakse TIG
Lihvimine .
Peiteldamine peitelduskettidega
Sellist töötlemist kasutata
suurde rotondi. Ukse kõrval on mõlemal pool nisid ehk orvud, kus paiknevad jumalate kujud. Kuppel on poolkera, mille läbimõõt 43,4 m võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on kupli tipus olev ava oculus (silm), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Rooma ehitajad on toime tulnud suurepärase saavutusega! Panteoni kuppel, mis toetub võimsale silindrikujulisele 6 meetri paksusele telliskivimüürile, on rajatis, mis valati lubimördist ühtse tervikuna tohutule puitsarrusele (centina). Tema sisekülge kaunistab kassetlagi, mille ehitamisel on kasutatud kergete, kuid tugevate ainete, nagu vulkaaniline tuhk ja tuff, segu koos tsemendiga. Võib arvata et tegemist on suurima kuppelrajatisega, mis eales ehitatud. Ta võib kaaluda enam kui 5000 tonni. Ehitis ise tervikuna on täpselt sama kõrge. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera
Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on selgitada inverterkeevituse tööpõhimõtet, eeliseid ning puuduseid võrreldes teiste tänapäeval levinud keevitustehnoloogiatega. Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood- keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud elektroodid on ESAB andmetel mustale metallile (4320), roostevabale metallile (6330) ning nn. segaelektroodid, mis on mõeldud musta ja roostevaba metalli k...
pinnatöötluse vahelihvimiseks. Ketaslihvpink Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel. Trummellihvpink Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks, raamide puhastamiseks. Trummlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trummli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil. Kombineeritud lihvpink Kombineeritud lihvpingid on ette nähtud karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks.
täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit teisendatud kujul . Graafikult on leida, et max = (195000)-1 = 5,13x10-6 mol/m2. 4 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: 5) Leian isobutanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 o. JÄRELDUSED Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,521-0,473=0,048 nm võrra. Erinevus on tegelikult üsna väike (ühe C-C sideme pikkus on 0,15 nm). Ma usun, et säärane mitteühtivus on tulnud
7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine. ·Ebaühtlane ettenihkekiirus. 8. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass. ·Pink on ebatäpselt seadistatud toorikute paksusele. ·Surutite antifrikatsioonkate on kulunud. ·Ettenihkekiirus on ebaühtlane. ·Lihvitavate toorikute pinna suured ebatasasused. Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1
7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine. ·Ebaühtlane ettenihkekiirus. 8. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass. ·Pink on ebatäpselt seadistatud toorikute paksusele. ·Surutite antifrikatsioonkate on kulunud. ·Ettenihkekiirus on ebaühtlane. ·Lihvitavate toorikute pinna suured ebatasasused. Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1
Mõnel ehtel on märge "kullaga täidetud" - see tähendab seda, et vähemalt 10- karaadine kuld on kuumutatud alusmetalli külge. Kuld peab andma vähemalt kümnendiku sellise eseme kaalust. Kullatud tähendab seda, et 10-karaadise või puhtama kulla kiht on elektrolüütiliselt või mehhaaniliselt kantud alusmetall peale. Kulda võib sellises esemes olla alla viiendiku, aga kasutatud kulla kogus peab olema ära näidatud. Kinaver viitab vähemalt 15 mikroni paksusele kullakihile. Ühendriikides on kõige levinum kulla puhtus 14 karaati ehk 583. Ühendriikides ei ole lubatud müüa alla 10-karaadist kulda, kuid paljudes riikides müüakse ka 8- ja 9- karaadist kulda. Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on
keevituskaare, kuid elektroodil eraldub suurem soojushulk.. TIG keevitus vajab püsivvooliallikat milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus. Toorikute ettevalmistamine: Antud toru keevitamisel kasutan I-õmblust, see tähendab, et toote servi ei pea faasima ning keevitusparameetrid valin vastavalt materjali paksusele ehk b= t/2 ehk õhupilu b peab olema 3mm. Tulenevalt peab keevitusvool olema arvutustest lähtudes 180A ning pinge 144V. Keevisliidete defekotskoopia: Visuaalne kontroll (VT) Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm. - Standartne protseduur keevisliidetel Magnetpulberkontroll (MT) Põhinevad magnetvälja hajumisel metallis asuvate
Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 ESSEE TERRASS Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku väljendi all mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või betoonkivist. Puitterras...
Kõikide terasliikide, madalsüsinikteraste malmi, Ni ja Cu sulamid ja keevitamiseks. Saab Keevitatavad materjalid piiratult Al-sulamite remont keevitada ka roostevaba keevituseks. terast, Cu- ja Al- sulameid Suurimale paksusele Materjalide max. paksus maksimaalselt 6mm piirangud puuduvad Väike tootlikus, ei ole Väga tootlik, ei ole Keevitustehnoloogia tootlikuks pidev pidev On vaja kasutada Ei ole vaja elektroode
Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600...650 kg/m3 ja tugevamad 5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3 Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K. Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid. Sillused Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu. Fibo sillus ei moodusta külmasilda, sest on valmistatud heade soojaisolatsiooniomadustega kergkruusast. Silluse soojusjuhtivus on 0,2 W/mK; Fibo sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima peab suuri koondatud koormusi (nt. vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus
kullast eseme. Mõnel ehtel on märge "kullaga täidetud" - see tähendab seda, et vähemalt 10-karaadine kuld on kuumutatud alusmetalli külge. Kuld peab andma vähemalt kümnendiku sellise eseme kaalust. Kullatud tähendab seda, et 10-karaadise või puhtama kulla kiht on elektrolüütiliselt või mehhaaniliselt kantud alusmetall peale. Kulda võib sellises esemes olla alla viiendiku, aga kasutatud kulla kogus peab olema ära näidatud. Kinaver viitab vähemalt 15 mikroni paksusele kullakihile. Ühendriikides on kõige levinum kulla puhtus 14 karaati ehk 583. Ühendriikides ei ole lubatud müüa alla 10-karaadist kulda, kuid paljudes riikides müüakse ka 8- ja 9-karaadist kulda. Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda. Kulla kaal ei näita, kui palju esemega tööd on tehtud ja seetõttu oleneb eseme
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus Rauno Lepp SILLUTISE EHITAMINE Referaat Juhendaja: Villo Vuks Paide 2010 Sisukord Drenaazi ja aluspõhja rajamine...................................................................................lk3 Aluskihi ehitus....................................................................................................................lk3 Äärepiirded..........................................................................................................................lk3 Liivapadja rajamine ja tasandamine.........................................................................lk4 Planeerimine........................................................................................................................lk4 Algusjoone valimine.........
Mõnel ehtel on märge "kullaga täidetud" - see tähendab seda, et vähemalt 10-karaadine kuld on kuumutatud alusmetalli külge. Kuld peab andma vähemalt kümnendiku sellise eseme kaalust. Kullatud tähendab seda, et 10-karaadise või puhtama kulla kiht on elektrolüütiliselt või mehhaaniliselt kantud alusmetall peale. Kulda võib sellises esemes olla alla viiendiku, aga kasutatud kulla kogus peab olema ära näidatud. Kinaver viitab vähemalt 15 mikroni paksusele kullakihile. Ühendriikides on kõige levinum kulla puhtus 14 karaati ehk 583. Ühendriikides ei ole lubatud müüa alla 10-karaadist kulda, kuid paljudes riikides müüakse ka 8- ja 9-karaadist kulda. Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda
Poogna eesserv vabaneb haarakust ja tema liikumiskiirus väheneb pidurdusvõlli kiiruseni. Inertsi mõjul liigub poogen eestõkisteni 9 ja põrkudes vastu neid langeb staapellauale. Poognate paremaks juhtimiseks on kasutusel puhumisseaded 10 ja 11 või spetsiaalne mehhanism - poognaladustaja 12. Poognad staapellaual otsestatakse eestõkisega 9 ja tagavinkliga 13 ning külgedelt külgvinkliga 14. Paberivirn, mis asub staapellaual 15, automaatselt laskub allapoole, vastavalt trükitava paberi paksusele. Mida paksem on paber, seda kiiremini laskub staapellaud. Väljamistransportöör liigub hammasrataste abil 16, millede asendit reguleeritakse kruviga 17 Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? Hõõrdevaltsid tagavad ühtlase värvikihi moodustumise Milleks kasutatakse kattevaltse? Kattevaltsid kannavad värvi vahetult trükivormi pinnale( aga ka samuti lülitub sisse seade, mis reguleerib valtside survet trükivormile Mitu kattevaltsi on tavaliselt kasutusel?)
tugineksid teaduslikele uuringutele. Heaoluriik-Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsustmaksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Saab kasutada ka mitteelektrilist lõhkamist. Kareda dolokivikarjääris puur- lõhketöödeks käesoleval ajal piirangud puuduvad v.a mäeeraldise idaserval, millest 300 m kaugusel asub talumaja. Seal tuleks kasutada
sulameid, mis on kaasajal tööstuse kasutusel. Tänapäeval leiab gaaskeevitus laiemat kasutust ehitusmontaaži-, põllumajandus- ja remonditöödel. Lehtmetallist tooted, paksusega kuni 1mm, võib keevitada ilma lisametallita. Üles painutatud servadega lehed pannakse kokku ja keevitatakse gaaskeevituse leegis, sulatades kokku painutatud servad. Paksemad leged keevitatakse lisametalli lisamisega keevisõmblusse. Kahe lehe vahele jäätakse pilu, mis peab vastama keevitatava metalli paksusele ja tehakse keevitusõmblus. Gaaskeevitust kasutatakse laialdaselt väikese läbimõõduga torude keevitamisel (kuni 100mm), eriti kütte- ja kuumavee süsteemide montaažil, vee- ja gaasitorustike ning teiste torukonstruktsioonide ühendamiseks. Keevituse protsessi tunnusnumber on 311. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad
VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2. Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m. Tänu VLK küllaltki suurtele mõõtmetele ja kergele kaalule on vahelae ehitamisel võimalik saavutada olulist tööaja ja - jõu kokkuhoidu tehases tehtud eeltöö arvelt.
3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 9 Pea meeles Paremsuunaline keevitamine on otstarbekohane üle 3 mm paksuste materjalide ja suure soojusjuhtivusega metallide keevitamisel. Kuni 3 mm paksuste detailide keevitamisel on vasaksuunaline meetod tootlikum. Keevitustraadi läbimõõt Keevitustraadi läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusele ja keevitamissuunale. Vasaksuunalisel keevitamisel võetakse traadi läbimõõduks d=s/2+1 Paramsuunalisel keevitamisel aga d=s/2 s keevitatava metalli paksus mm. Traadi läbimõõt saadakse millimeetrites (mm). Keevisõmblused Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevitusvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek või elektrikaar sulatavad ühes põhimetalliga ka lisametalli, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusmetalli.
15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist käsitlevates arvutusvalemites. 16. Mille määrab ära Darcy valem? vee liikumise kiirus on võrdeline veetulba kõrgusega ja pöördvõrdeline liivakihi paksusega filtris. Seega, vee voolukiirus (v) ei ole midagi muud, kui veetulba kõrgus (h) jagatult filtri paksusele (l) ja korrutatud filtratsioonimooduliga (k). 17. Millist suhet nimetatakse hüdrauliliseks gradiendiks? Suhet h / l nimetatakse surve- ehk hüdrauliliseks gradiendiks. 18. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit? 19. Mida loetakse depressioooni lehtriks? Depressioonilehter on lehtrikujuline veetaseme alanemine veevõtu tagajärjel. tema suurim tihedus on + 4° juures 1. Millised on puhta vee omadused? puudub lõhn ja maitse, vesi on läbipaistev ja suure kihis veidi sinaka varjundiga. 2
keevitamisel alumiiniumist ja tema sulamitest, vase, messingi, plii ja malmi keevitamisel ühes malmist, messingist või pronksist keevitustraadi kasutamisega, samuti kõvasulamite ning messingi pealesulatamisel teras- ja malmdetailidele. Keevitamiseks on tarvis, et keevitusleegil oleks vajalik soojusvõimsus. Leegi võimsuse määrab põletist ühe tunni jooksul läbinud atsetüleenihulk. Saab reguleerida otsakute vahetusega ja valitakse vastavalt keevitatava detaili paksusele ja metalli omadustele. Valitakse metalli paksuse 1mm kohta ja tehakse kindlaks katseliselt. Süsinikuvaese terase keevitamisel metalli paksuse 1 mm kohta tunnis on vaja 100...130 liitrit atsetüleeni ja saadakse korrutades keevitatava metalli paksusega. Seega 4 mm paksuse terase puhul on minimaalne võimsus 100x4=400, maksimaalne aga 130x4=520 liitrit atsetüleeni tunnis. Näide 1: Meil on vaja ehitusel keevitada toru Ø 159x4,5 mm. Selleks valime põleti otsiku “4-6”.
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...
Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. rist...
paremusjärjestuse lõpus Ida-Virumaa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et sellisel moel nagu maailm praegusel ajal majandab ei tohi elu edasi minna, kui soovime säilitada elu planeedil Maa. Inimeste meeletu tarbimine ja saastamine on meid viinud situatsioonini, kus osoonikiht hõreneb, maa kliima soojeneb ja jäätmeid ei ole varsti enam kuhugi panna. Õnneks on olemas inimesi, kes mõtlevad ka muule kui rahakoti paksusele ja ilusale autole maja ees. Need inimesed tegutsevad aktiivselt planeedi päästimise plaanidega ja see on ka viinud mitmete kokkulepete ja programmideni nagu Agenda 21 ja Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Kui meie eluea jooksul veel midagi drastilist juhtuma ei hakka siis tuleb ju mõelda ka tulevate põlvede peale, et meie lastel ka oleks koht kus meeldivalt aega veeta ja elada täisväärtuslikku elu
Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis
Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis
väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu
väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD.......................................................................
jääma liitekoht korrektne ega ei tohi tekkida kortse. Raami ja lengi furnituuri paigaldus: teostatakse vastavalt tootja poolsele juhendile. Selleks on antud vastavad skeemid ja tööjuhendid. Paigaldamisel tuleb kasutada ainult korrosioonivastase pinnagakattega kruvisid. Elektri kruvikeerajate kasutamisel vajalik kiirus 800-1000p/min. Klaasimine: teostatakse lõpp montaazi liinil RUCHSER. Klaasimise kiil tuleb valida vastavalt klaaspaketi paksusele ning kõik klaasid toetuksid klaasiklotsile. Klaasiliistu kinnitatakse tihvtidega SK330 ja pikkusega 30mm ning sammuga 200-250 mm. Lisaks kasutatakse silikooni. Nii sisemine kui ka välimine silikoonivuuk tuleb täita ja katkematu joana ning silikoon peab täitma võimalikult sügavalt silikoonile ettenähtud vuuki. Kindlasti tuleb kontrollida, et paigaldatav pakett oleks terve, puhas ja korrektne. Kindlasti jälgida paketi asetamisel sisemist ja välimist poolt vastavalt tellimusele
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
Tavaliselt kasutakse sellisel puhul kahte kihti kipsplaati, mille vuugid asetatakse eri plaadikihtides 600 mm nihkega ning viimistletakse pabervuugilindi ja pahtliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! 1. Akustiline profiil kinnitatakse karkassiposti külge nii, et kinnitusserv jääks allapoole. (AP- 25 kinnitatakse konstruktsiooni horisontaalselt.) Puitpostile kinnitamiseks kasutatakse T 29 kruve ja alla 0,9 mm paksusele metallkarkassipostile kinnitamiseks kasutatakse P 14 kruve. 2. Juhul kui AP-25 profiili kinnitamisel jäetakse kinnitusserv üles, halvenevad selle akustilised omadused märgatavalt. 3. Akustiline profiil kinnitatakse karkassipostide külge läbi olemasolevate kinnitusavade. 4. Kinnitusavade vahelt tehtud kinnitus halvendab tunduvalt karkassi heliisolatsiooniomadusi. 5. AP-25 profiili jätkatakse alati seina karkassipostil nii, et olemasolevad kinnitusavad jääksid kohakuti
Poogna eesserv vabaneb haarakust ja tema liikumiskiirus väheneb pidurdusvõlli kiiruseni. Inertsi mõjul liigub poogen eestõkisteni 9 ja põrkudes vastu neid langeb staapellauale. Poognate paremaks juhtimiseks on kasutusel puhumisseaded 10 ja 11 või spetsiaalne mehhanism - poognaladustaja 12. Poognad staapellaual otsestatakse eestõkisega 9 ja tagavinkliga 13 ning külgedelt külgvinkliga 14. Paberivirn, mis asub staapellaual 15, automaatselt laskub allapoole, vastavalt trükitava paberi paksusele. Mida paksem on paber, seda kiiremini laskub staapellaud. Väljamistransportöör liigub hammasrataste abil 16, millede asendit reguleeritakse kruviga 17 Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? Hõõrdevaltsid tagavad ühtlase värvikihi moodustumise Milleks kasutatakse kattevaltse? Kattevaltsid kannavad värvi vahetult trükivormi pinnale( aga ka samuti lülitub sisse seade, mis reguleerib valtside survet trükivormile Mitu kattevaltsi on tavaliselt kasutusel?)
hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib), mesosfäär(temp pidev langemine korguse kasvades kuni -80), mesopaus(temp püsib), termosfäär(temp hakkab korguse kasvades järsult tousma) Osoonikiht ja osooni tihedus selles- asub stratosfääris 15-55km, konts. Hapniku molekul O3, toimib maapinda kaitsva kattena neelates päikesekiirguse spektrist peaaegu kogu UVkiirguse Dobsoni ühik- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrohul (1 atm) temperatuuril 0*C Osooni roll ja moju troposfaaris ning stratosfaaris- ultraviolettkiirguse neelamine ja seeläbi elusorganismide kaitse hävitava kiirguse eest Osooniauk ja selle tekkimise pohjused- osoonikihi horenemine freoonide tottu. Freoonid neelavad uv kiirgust ja lagunevad ning eraldub kloor, mis reageerib osoonimolekulidega vähendades niimoodi nende konts. Maa magnetosfaar,selle ehitus ning tahtsus- Maa-lähedane ruumiosa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
