Suhe väljendub järgmiselt: Heinrich Rudolf Hertz Heinrich Rudolf Hertz oli saksa füüsik Esimene füüsik, kes tuli toime elektromagnetlainete tekitamisega, registreerimisega Elektromagnetlainete tekitamine Elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi Elektromagnetlainete tekkimist nim ka nende kiirgumiseks Hertzi vibraator Hertzi vibraator. Kahe metallvarda kõrge pingega laadimisel tekib varraste otste vahele sädelahendus, sest vardad toimivad kondensaatori plaatidena. Säde aga tekitab EMlaine ja kui sinna suunata teine metallvarraste paar, siis tekkis ka seal varraste otste vahele säde, kuigi seal pinget muidu pole. Tänusõnad Täname tähelepanu eest!
· mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid. Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma. Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel, vähem jäiku segusid tihendatakse aga kõrgsagedusvibraatoritega, millel on väike võnkeamplituud. Paremaid tulemusi annavad kahesageduslikud või pakkvibraatorid. Viimased koosnevad mitmest väikese amplituudiga kõrgsagedusvibraatorist ja ühest suure amplituudiga normaalsagedusvibraatorit.
põõratud nurgasuurusVabavõnkumine-on võnkumine mis toimub süsteemi sisseste jõudude mõjulSuundvõnkumine-on võnkumine mis toimub välisjõudude mõjul Isevõnkumine-on see kus enregiaallikat sisldab süsteem endasElektomagnetväli- om muutuva magnetjaelektrivälja koos eksisteerimineElektromagnetlaine on ristlaineElektromagnetlaine(ristlaine) on elektromagnetvälja levimine ruumisLainepikkus on kaugus 2lähima samas taktis võnkuva punkti vahelAvatud võnkering ehk Hertzi vibraator on seada mille abil saadakse elktromagnet lainedModleerimine-kõrgsagedus võnkumise mõjutamine madal sagedus võnkumise abilElektromagnetlainete omaduse:peegelduvad metallpindadelt,difrageeruvad,interfereeruvad
Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. 38. Kuidas tekib nähtav valgus ja ultravalgus? Nähtav valgus ja ultravalgus tekib aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide kiirgumisel. 39. Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja
(,,delta" sobitus). Toiteliin ühendatakse võnkeringiga trafo kaudu, mis sobitab liini ja võnkeringi ekvivalent takistuse. 30. Selgitada, kuidas paiknevad antennisüsteemides reflektorid ja direktorid, kuidas saab aru, kumb on direktor, kumb reflektor; mis muutub antenni omadustes kui vibraatorile lisada reflekor ja direktor? Ees on direktor ja reflektor on taga(pikem). Kui passiivse vibraatori 2 reaktiivtakistus on induktiivne, siis vibraator kujutab endast REFLEKTORIT (peegeldaja), kui on mahtuvuslik, siis on vibraator DIREKTOR. Reaktiivtakistust on võimalik reguleerida lühistatud liinilõigu häälestusega või vibraatori pikkuse muutmisega pikem vibraator omab ind takistust, lühem mahtuvuslikku takistust. Suunakarakteristik paraneb, st võimendus paraneb. Kui ainult direktor siis mõlemas suunas ja kui ainult reflektor siis taha poole. 31
Sama aasta alguses konstrueeris Aleksandr Popov Peterburis elektromagnetlainete koheerertüüpi vastuvõtja. Vastuvõtjat kasutati algselt äikesemärkijana, seejärel morsesignaalide vastuvõtjana. Koheererile lisas ta atenni ja demostreeris seda 7. mail 1895. aastal. 24. märtsil 1896 korraldas ta esimese raadiosaate edastades 250 m kaugusele radiogrammi ,,Heinrich Hertz". Nii oli loodud uus sidetehnika, raadiotelegraaf. Kuna generaatori oluliseks osaks oli sädemikuga Hertzi vibraator, siis kasutati omal ajal ka nimetust sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil 1897 oma nimele Inglismaa patendi nt 12,039. 1899. aastal võttis Aleksandr Popov kasutusele 45 km pikkuse raadiosideliini. 1901. aastal loodi Marconi firma aparatuuriga telegraafiside üle Atlandi ookeani (3400 km). Algas patendivõitlus Marconi ja Nikolai Tesla vahel, kuna Marconi olevat kasutanud
Paradoks seisneb selles, et kui selle (paradoksaalne ruut) töö kestust vahendada, siis kogu projekti kestus suureneb. Asf brigaadi koosseis: asfaldilaotur, rullid, gudronaator, harjaga puhastusmasin, veeauto, minilaadur, väike asfaldifrees, asfaldisaag, vibroplaat, mehhanisaatorid, autojuhid labida- ja roobimehed. Laoturi tihendusplaadid: *Tamper -plaadi pikkune pruss ja liigub vertikaalselt suure amplituudiga suhteliselt madala sagedusega *Vibraator ekstsentrikvõll, mis tekitab kõrgema sagedusega võnkumist kui tamper, vähendab hõõrdumist tihendusplaadi ja asfaltsegu kihi vahel. Kui T langeb, siis bituumeniviskoossus tõuseb, mis omakorda suurendab asfaldi vastupanu tihendamisele. Eeltihendamine -5-7t tandem- vibrorull või kombirull; Põhitihendamine -7-9T; Lõpptihendamine >10t staatiline rull. Tigude kõrgus: *kui liiga madala- siis see takistab segu juhtimist plaadi alla ja tekitab laotatud
käigus generaatorit pidevalt jahutatakse õhk- või vedelikjahutussüsteemi abil. Antud generaatori tüübi klemmipinge sõltub rootori pöörlemissagedusest. Selleks, et pinge elektrisüsteemis ei tõuseks töö käigus lubatust kõrgemale on paigaldatud süsteemi pingeregulaator ehk õigema nimetusega pingepiirik või pingerelee. Pingerelee on lülitatud generaatori ergutusmähise vooluringi jadamisi. Pingerelee on tegelikult elektrooniline vibraator, mis katkestab ergutusmähise vooluringi. Vooluringi hakkab pingerelee katkestama siis, kui pinge tõuseb üle 14V või 28V. Vahelduvvoolugeneraator: 1- kontaktrõngad, 2- alaldi diood, 3- staatori mähis, 4- staator, 5- rootori poolus, 6- ventilaatori tiivik, 7- rootorimähis. Vooluringi katkestussagedus sõltub rootori pöörlemissagedusest st suurematel pöörlemissagedustel suureneb ka katkestussagedus. Vooluringi katkestamisega
Fridolin ptk 8 2. Tasapinnalise EM-laine täisnurkne langemine elektrijuhi piirpinnale. 3. Tasapinnaliste EM-lainete peegeldumine ja murdumine kahe dielektrilise keskkonna piirpinnal. Peegeldustegur. Läbimistegur. 4. Täielik sisepeegeldumine. Kriitiline nurk. 5. Täielik läbimine teise keskkonna sisse. Brewsteri nurk. Pilt/Meigas al lk 26 ka. 6. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 1. Elementaarsete kiirgajate tüübid. 2. Elementaarne vibraator (Herzi dipool). See ja eelmine Hinrikus skänneeritud ptk 7.2 3. Elektromagnetvälja tsoonid (lähi- ja kaugtsoon). Samuti kirjeldatud Hinrikuse skänneeritud versioonis. 4. Elementaarne elektriline vibraator ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, efektiivne pindala). Hinrikus skänneeritud 4. Duaalsuse printsiip Hinrikus skänneeritud 7. Huygensi element (tasapinnaline elementaarne antenn) ja tema parameetrid
· Tihendamiseks tuleb betoonis olevad tühimikud likvideerida. · Sarrused peavad olema tihedalt betooniga kaetud. · Betooni tuleb tihendada kiht kihi järel. · Tihendada saab mh tihendamisvardaga, labidaga ja vibratsiooniga. Lisaks kasutatakse ka eriseadmeid: 13 2.9.2 Nuivibraator Torka nuivibraator kiiresti betoonimassi ja tõmba seejärel aeglaselt välja. Vibraator Suru vibraator tugevalt vastu raketist ja lülita sisse ainult siis kui betoon on sama kõrgel kui vibraator. Pinnavibraator Tihenda sellega kuni mördi pinnale tekkib õhuke sätendav kiht. 2.9.3 Järelhooldus Betooni tuleb hooldada kohe pärast tihendamist. Betooni tuleb kaitsta äärmuslike temperatuuride ja enneaegse kuivamise eest. Tegevus sõltuvalt temperatuurist: · Kata polüteenkilega · Kasta sageli veega, pihustades pealiskihile
On siin tegemist alaväärsuskompleksiga, meeste püüdega alati targem olla kui naine või meeste vajadusega tunda end suure ja tugevana... Üheseid vastuseid ilmselt pole... Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Kerttu_Rakke" · http://www.ilumaailm.ee/index.php?lang=est&main_id=2&id=957 · http://et.wikipedia.org/wiki/Kerttu_Rakke · http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/fem/kerttu_rakke.htm · Barbi Pilvre "Kalevipoeg, vibraator ja Visa-kaart", Looming nr. 12, 2000, lk 1894- 1897 · Marko Mägi "Kes on Kerttu Rakke?", Areen 25. jaanuar 2001, lk B4 · Karl Martin Sinijärv "Kerttu, Rakke, Mõis ja praadimata munad", Looming nr. 2, 2001, lk 310-311 · Vaapo Vaher "Eesti proosa 2000: infantiilsusest seniilsuseni", Looming nr. 3, 2001, lk 429-442. · Jaanus Hämarsoo, Sven Haljand "Blondide käts", Kroonika 23. aprill 2002, lk 10- 13 · Evelin Kivimaa "Kerttu Rakke: Eramaa
või ka sisepõlemismootoriga varustatud vibraatorist. Jäik raam võib olla sõltuvalt töödeldavast pinna suurusest ja segu jäikusest ühe või kahe latiga või eriprofiiliga. Raami pikkus 3…14 m. Efektiivne mõjusügavus 10 – 20 cm. Tööpõhimõte on järgmine: seade paigaldatakse juhtlattidele ning veetakse neid mööda edasi. Sellega tasandatakse ja tihendatakse paigaldatud betoonisegu. Latile kinnitatud vibraator tekitab suunatud liikumise kus resultant-tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töölaiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse paigaldatud trossidega. Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt-vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse
Ülevoolude mõõtmistäpsus on hea, kuid nad mõõtmiseks. Töötada saab nii sillalt, ripphällist vee maht: Q=V/t. m3/s (jõed, ojad), l/s paisutavad voolu ning uhtained tikuvad nende taha kui ka veesõidukilt. Kajaloe andur, mille sees (torustikud). Teatava ajavahemiku vooluh keskv pidama jääda. Mõõterennid on sellest puudusest on vibraator, ja vastuvõtja lastakse vette nim keskmiseks vooluhulgaks. Vooluhulga ajalist vabad. Mõõteülevoolud sobivad vooluh mõõtm sügavusele d (võivad olla nt laeva küljes). kulgu kirjeldavat graaf nim vooluhulgahü- väikestes avasängides, reoveepuhastites mõõdet Vibraatori genereeritud ultraheliimpulsid drograafiks. Vooluh mõõtm on mitu võimalust, nendega väljavoolavat heitvett. Reovee jaoks nad
Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatotite võnkesagedus 2000...6000 võnket minutis ja amplituud 01...1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: · pindvibraator kujutab endast vibeerivad plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, kasutatakse õhemate kihtide korral; · sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; · vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda kasutatakse tehastes monteerivate detalide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral kasutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: · vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve;
• ülikõrgsagedusega > 10 000 võnget/min. Toime järgi jagunevad vibraatorid: • pinnavibraatorid • sisevibraatorid • välisvibraatorid PINNAVIBRAATORID ¾ VIBROLATT ¾ TÖÖ KÄIK: SISEVIBRAATORID Sisevibraatoreid (nuivibraator) kasutatakse kõige sagedamini ja põhiliselt vertikaalkonstruktsioonide tihendamisel: talad, postid jne. Põhimõtteline erinevus pinnavibraatorist seisneb selles, et vibraator pannakse tihendamisel betooni sisse. Vertikaalkonstruktsioonide betoneerimisel tuleb betoonisegu tõusukiiruse viia kooskõlla tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti ja seinakonstruktsioonide betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust. Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste nõudmistega: • valukohal peab olema korralik valgustus, mis võimaldab näha vormi põhjani;
vundamendi vahelise ala täide (vineer, geotekstiil);8 pinnase tihendamine 10 kontrollitakse, et torustikud on piisavalt kaitstud;11 kaldtee võimaldab koorma sissepoole maha laadida;13-15 pinnas laotatakse 20...30 cm kihtidena;16-18 täide tuuakse väljastpoolt; jälgida, et ei vigastataks;19 täitekiht tasandatakse enne tihendamist;20 tihendamine on efektiivsem, kui pinnast kastame;21 täitekihi tihendamine vibraator-plaadiga või pinnasetambiga. Keskmiselt 4...8 käiku, sõltuvalt töövahendist ja nõutavast tihendamistastmest.Nimetatud töödele rakendatakse 2...4 töölist. 33. Loetlegu vigu mullatoodel. · süvend kaevatakse vale kõrgusarvuni liialt sügava või madalana; · kasutatakse ebasobivat täitepinnast (näiteks külmakerkelist); · jämepurdtäidet kasutades pinnas ei tihene; · pole tehtud mahtude korrektset arvestust; toimuvad asjatud pinnaseveod;
pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator, mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annad lööke alasile, mis kinnitatud tugiplaadile. Viimane toetub vastava kinnitusseadme kaudu vaia peale. Kaasaegsete vibrorammide jõuallikatena kasutatakse peamiselt hüdromootoreid. 18. viimistlustöödemasinad: kompressorid. Masinad krohvimistöödeks. Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed)
Vergumat P 06 tehnilised andmed Hammasratasmootor: 6kw 200/280Upm Toiteühendus*: 400V/50Hz 32A Segukamber : 160 mm Juhtimispult: (soovi korral) Veepump: (soovi korral) Kompressor: (soovi korral) Keermepump: MP 1- MP 20 Silma suurus: kuni 8 /16 mm Pumpamiskaugus**: 50 m ja enam Võimsus**: 3,3 90 L/min Pumpamissurve: max. 50 bar Segu voolik: 25 / 35 mm Suurus (mm): 1500/800/600 Kaal: ca. 160 kg Spetsiaalsed lisaseadmed: Veepump: 380V/50Hz; kui saadaolev vee surve on liiga madal. Vibraator: Hõlbustab teatud materjalide voolu. Kaugjuhtimine: 20 m kaugjuhtimiskaabel või juhtmeta kaugjuhtimispult. Lehtrisuurendus: Suurema koguse kuivsegu manustamiseks. REP-võimsus: Pumpamissurve viimiseks kuni 80 bar'i. ,,Duomatik": Kahe erineva materjali segamiseks ühe töökäigu jooksul Pahtlipumbad: PRITS ATG (AIR TEXTURE GUN) Lihtne seade pinna dekoratiivseks viimistluseks. Võimaldab pihustada erinevaid pahtleid ja krohvi, mis raskusjõu mõjul valguvad läbi püstoli. Erinevad õhu- ja
liikideks muundunud osa. Võnkeamplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. Kõrgsageduslike võnkumiste Nende saamiseks peaksid võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus olema võimalikud väikesed. Klemmide vahel peaks suurem vahe olema ja ja pool tuleb välja venitada. Tagasiside On nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Avatud võnkering (Hertzi vibraator) Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. Elektromagnetlainete abil informatsiooni edastamise üldised põhimõtted Raadioside luuakse nii: saateantenni suunatud elektromagnetvõnked levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised
Äärmiste sekt-sioonide rattad on varustatud õhkpiduritega, mida teisaldamisel saab juhtida auto kabiinis. Vibrorullid: Vibroseadmed kujuavad endast dünaamilist süsteemi, mille parameetrid on mass, elastsete elementide jäikus ja võnkumise iseloom. energiaallikas (ajam ) annab sinusoidaalse (harmoonilise) võnkumise või mitu sünkroonselt harmoonilist võnkumist. Haake-vibrorull : Täitur on seest õõnes trummel 4, kuhu sisse ka- hele rulllaagrile on paigaldatud kiilrihmajamiga vibraator, mida käitab mootor 5. Trummel pöörleb veerelaagritel, mis kummi-amortisaatoritega on kinnitatud keevisraamile 3. Raami tiisli haakeseadis 1 on varustatud vedruleevendiga. Raami tagaotsas on mootoritalad hõõrdsiduriga mootori paigaldamiseks. Rulli liikumiskiirus sõltub töö tehnoloogiast ning seetõttu on neid vedavad traktorid varustatud käiguaeglus-titega. Kõige efektiivsem on ru1li töö kiirusel alla 1,5 km/h.
Tööpäevad 1 2 3 4 E Kraana LIEBHERR LTM 1050 2 2 2 2 2 Betoonipump 1 1 Betoonisegur 2 2 Vibraator 8 8 Vahetused 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 Tööpäevad 1 2 3 4 Kilbid kasutamata 1380 1031
Ideaalsel juhul JLT=SLT, praktiliselt aga JLT = 0.7...0,8. Veeauru kondenseerumisel tekkiv ainuke veetilk võib JLT väärtust märgatavalt vähendada. 9 GHz radari lainejuhe välised mõõtmed on 25,4x12,7 mm, 3 GHz radari 72,14x34.04 mm. Elektromagnetiliste võnkumiste edasiandmiseks lainejuhi liikumatult osalt pöörlevasse antenni toimub pöörleva koaksiaalühenduse abil, mis koosneb sideaasast, vardast ja sondist joon? Vibraator λ/4 Antenni eaas λ/4 Kuullaager λ/4 Varras eaas λ/4 Sideaas λ/4 Magnetronistt sλ/4 Pöörlev lainejuhi lüli Radariantennid Antenn kiirgab ülikõrgsageduslikke sondeerivaid impulsse ja võtab vastu
......................................... 97 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused............................................................ 100 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil..................................................... 100 5.10.2. Operatsioonvõimendi töö impulsreziimis (komparaator, multivibraator, mono- vibraator).................................................................................................................. 107 5.11. Saehammaspingegeneraator.................................................................................................. 113 5.12. Selektiivvõimendid............................................................................................................... 115 5.13. Siinusvõnkumise generaatorid...........................
Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatorite võnkesagedus on 2000.. .6000 võnget minutis ja amplituud 0,1... 1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: pindvibraator kujutab endast vibreerivat plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, käsutatakse õhemate kihtide korral; Q sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda käsutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; O vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda käsutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral käsutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve;
Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks. See täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid: Pindvibraator – see on vibreeriv plaat, mida lohistatakse üle betoonipinna. Pindvibraator tihendab betooni pealispinnalt kuni 20 cm sügavuseni. Seda kasutatakse õhemate kihtide korral. Sügav-vibraator. See kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse. Seda kasutatakse suuremate konstruktsioonide tihendamiseks. Vibrolaud. Vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi. Seda kasutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks. Vorm asub sel juhul vibreeriva platvormi peal. Tihendamisel muutub betooni pind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandate tegemisel) tuleb betooni pinda veel täiendavalt siluda.
annaabi.ee 
