Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html AITÄH!
Tallinna Arte Gümnaasium Liitium Koostaja : Maris Lallo 2010 Sisukord 1.Üldinfo 2.Omadused 3.Ajalugu 4.Liitiumi aspektid ja ravi 5.Liitiumi kasutamine 6.Liitiumi omadused 7.Kasutatud kirjandus Liitium Li metall Liitium Aatomnumber: 3 Aatommass: 6,947 Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus:
tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused Keemiliselt on liitium väga aktiivne (teistest leelismetallidest on liitium vähemaktiivsem). Oksiidi tüüp on tugevaluseline. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Ka liitiumi soolad on vähempüsivamad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi oksüdatsiooniaste on kõikides ühendites 1. Avastamine Brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva avastas 18. sajandil esimese mineraali, mis sisaldas liitiumi. Selleks oli petaliit (LiAlSi4O10). Tõeliselt liitiumi olemasolu suudeti kindlaks teha alles 1817. aastal rootslase Johann August Arfvedsoni poolt Rootsis Stockholmis. Aastal 1818 avastati liitiumsoolade omadus
temp e r aturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metal ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1817. aastal avastas rootsi keemik J.Arfedson suhteliselt haruldase mineraali pentaliidi analüüsil uue keemilise elemendi
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi
6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2 Zn + H2Ot ZnO + H2 Cu + H2O reaktsiooni ei toimu 10) Mitu liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga? 4Li + O22Li2O 4Liitiumi aatomit readeerib 1 hapnikumolekuliga tekib 2 molekuli ? 20 molekuliga ?=20 * 4 = 80 Vastus: 80 liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga. 11)Sulami valmistamiseks kasutati 128g vaske ja 22g tina. Mitu % kumbag metalli sulam sisaldab? Antud: 128 g Cu 22 g Sn 150 g sulam 150 g 100 % 128 g x % X= 128 *100 / 150 = ... % Metallide keemilised omadused:
Liitium *********** Avastamine ja kasutamine Esmakordselt tehti liitiumi olemasolu kindlaks 1817 aastal. 1818 aastal avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C.
siirduvad elektronid ühelt elemendilt teisele. Selle tulemusena muutuvad ainete koostisse kuuluvate elementide oksüdatsiooniastmed. Kui üks element loovutab elektrone, siis teine liidab need ning lõppkokkuvõttes võrdub äraantud elektronide arv omastatud elektronide arvuga. Elektrone loovutavat elementi nimetatakse redutseerijaks. Elektronide äraandmisega redutseerija oksüdeerub ning elemendi laeng muutub positiivses suunas. Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas oksüdeerub liitiumi aatom. Elektrone omastavat elementi nimetatakse oksüdeerijaks. Elektronide liitmisega oksüdeerija redutseerub ning elemendi laeng muutub negatiivses suunas. Keemilist reaktsiooni, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, nimetatakse redoksreaktsiooniks. Vasakpoolsel joonisel on esitatud liitiumi reaktsioon hapnikuga. Selle käigus loovutavad neli
(mitte kuivelementidel) massi. Galvaanielemendis tekkib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendi elektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Li-ioon akud Liitiumakud leiutati teadlase Bell Labs poolt, kes avastas et grafiitne süsinik omab pöörduvat liitiumi mahtuvust, samal aastal sai idee ka patendi vääriliseks(1981. aasta) Järgnevad fundamentaaluuringud teadlaste grupi poolt eesotsas John Goodenough' ga päädisid esimese töötava liitiumioon aku tootmisega Sony poolt aastal 1991. Li-ioon akud erinevad teistest akutüüpidest seetõttu, et nendes kasutatav elektrolüüt koosneb veevabast orgaanilisest lahustist ja lahustunud liitiumi soolast. Seetõttu on selline süsteem
Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide
LIITIUM Karlis Litvinjuk Avastamine 1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall,
tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni esilekutsumiseks kulus. Termotuumareaktorite kütuse kaks vesinikugaasi liiki: deuteerium ja triitium. 1 l vett=33 mg deuteeriumit Triitiumit saadakse liitiumi tuuma lõhustamisel TulevikITER Maailma energiatööstuse aastakäive on umbes 4.5 triljonit eurot Otse energiaettevõtetelt läheb teadusuuringuteks umbes 1% ehk rahaliselt 45 miljardit eurot aastas ITER maksumus jagatakse ära umbes 20 aasta peale, seega ITER hõlmaks jooksvalt vaid 1% energeetikaalastest teadusuuringutest maailmas! Miks on meil termotuumaenergiat vaja? Ø Termotuuma energia kütteväärtus on kõrgem Ø Reaktsioonil ei teki ka
jootepiludesse ning annavad tugeva ja korrosioonikindla jootliite, mis talub löök ja vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe. Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle. Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis, vesinikus, inertgaasides ning võimaldab neid joota harilikus keskkonnas ilma räbustita. Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C. Kuldjoodised Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja
Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda rohkem on ühine elektronpaar tõmmatud antud aatomi poole.
leelismetallide leidumine looduses : Ühenditenam(Nacl,Kcl). Leelismetalle hoitakse õlis või petrooleumis, sest nad on aktiivsed metallid. Süttimisel ei tohi kustuda veega, vaid tuleb takistada hapniku juurdepääs. Leelismetallide Leekreaktsioonid : Li roosa leek, Na kollane leek, K Lilla leek. Na on vajalik soolhappe moodustamiseks maomahlas, osaleb soola ja vee ainevahetuses. K on vajalik südametegevuseks, laiandab veresooni ja alandab vererõhku. Aeroon on alumiiniumi ja Liitiumi sulam, on kerge, tugev ja korrosioonikindel. Kasutatakse lennuki ja autotööstuses. LibBr Meditsiinis, LiCl pürotehnikas, Li2CO3 Meditsiinis, NaCl Toiduainete tööstus, tänavate soolamine, NaHCO3 Toiduainete tööstus ja meditsiin, Na2Co3 pesupulber, klaasitehas, KMnO4 - kaaliumpermaganaat, NaOH seebi valmistamine, KNO3 püssirohi, väetis. 2A Rühma metallide omadused : hallikad, kerged, hoitakse õlis või petrooliumis.
deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.) Aatompomm-toimub raskete tuumade lõhustumine. Tuumalaeng on esialgu mitmes osas, mille iga mass on alla aine kriitilise massi. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi. Tuumareaktor- toimub juhitav ahelreaktsioon
ühes kilos kaevandusest pärit kullamaagis 200 mg Au 5 mg Au 1 kg mobiile 1 kg kullamaaki 40 X Metalli ümbertöötlemisfirma Aurubis Jäätmetest toodetud kuld Iga kang · kaalub 12,44 kg · väärtus vähemalt 410 000 eurot Igal aastal läheb prügimäele · kulda · pallaadiumi · plaatinat · indiumi · hõbedat · koobaltit · vaske · tantaali · liitiumi · berülliumi · galliumi tonnide viisi Nii palju visatakse minema · Uus näib ihaldusväärsem ja parem · Tooted muutuvad lühemaealisteks kineskooptelerid 15 aastat lameekraantelerid 5 aastat remont ei tasu end ära Töökorras mobiili vahetab ameeriklane iga 18 kuu tagant jaapanlane iga 12 kuu tagant Planeeritud vananemine Seadmete eluiga lühendatakse,
valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7 %, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall. 1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja määrasid uuritava aine spektris veel kaks lähestikku asuvat sinist spektrijoont. Nad ei tundnud elementi sellise spektriga, kuid eeldasid, et tegemist on leelismetalliga. 1860. mais avaldas Bunsen Berliini Akadeemia koosolekul, et on avastanud uue leelismetalli ja nimetanud selle. Tseesiumi nimetus tugineb tema spektris olevatele sinistele spektrijoontele sealt tulenevalt ladina keelest tulnud sõnale ,,caesium,, - helesinine.
kasutuskõlbulikku pommi, peab seda rikastama kuni 90% U-235-ni ja vaid 10% U-238-ni. Pommides võib U-235 asemel kasutada ka plutoonium-239-t. 5 kg U-235 (või pisut vähem plutooniumi) on kõik, mida vaja aatompommi jaoks. Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia. Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri
25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28. Kas leelismetallide võime loovutada elektrone rühmas ülevalt alla kasvab? 29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31. Kas Kaaliumi reageerimine veega on tormiline reaktsioon? 32. Kas hapete alustega reageerivad leelismetallid veel aktiivsemalt kui veega? 33. Kas IIA rühma metalle nimetatakse leelismuldmetallideks? 34. Kas leelismuldmetallid reageerivad hapete alustega aktiivsemalt kui veega? 35. Kas metallide pingerida algab Litiumiga ja lõppeb Aurumiga? 36. Kas pingereas asuvad vasakul kõige aktiivsemad metallid? 37
lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid tekivad tähtede eluaja lõpul. · Uued elemendid Tekivad tuumasünteesi tulemusena. Tuumasünteestoimub looduslikult tähtedes ning on tähtede energiaallikaks
haruldasemaid siirdemetalle (näiteks vanaadium, molübdeen jt). Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel, mis annavad kuldkollast valgust; temaga redutseeritakse maakidest tantaali, titaani ja tsirkooniumi. Naatriumiühendite kasutamine on laialdasem - igapäevane söögisool, sooda, kõik seebi baasil toodetud pesuvahendid, meditsiinis on isegi füsioloogiline lahus söögisoola lahus jne. Liitiumi kasutatakse soojuskandjana tuumareaktorites, teda peetakse perspektiivseks tuumkütuseks. Liitiumi sisaldavad emailid ja glasuurid ning opaalklaas. Teda kasutatakse alumiiniumsulamite tugevuse suurendamiseks ning pliisulamite kõvaduse tõstmiseks. Rubiidiumist ja tseesiumist valmistatakse fotoelektroonikas fotoelemente. Kulda ja hõbedat on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks, kuid lisaks sellele kaetakse kullaga detaile täppisaparaadiehituses ning hõbedat kasutatakse foto- ja
Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energia ehk soojusena . energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Tuumareaktsiooni võrrandid Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse (üles) tuuma nukleonide koguarv ning (alla) tuuma prootonite arv. Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline: 63Li + 21H 2 42He Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Ahelreaktsioonide alguslugu Ahelrektsioonide võimalikkust ennustas juba 1934.a füüsik Frederic Joliot Curie. Ahelreaktsioonid
igapäevaelus. 2. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. 3. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. 4. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. 5. Naatriumiühendeid kasutatakse klaasi, paberi, tekstiili ja metallitööstuses. 6. Uuritakse naatriumi kasutuselvõttu võimalusi akuelemendina liitiumi asemel. KAALIUM: 1. väetised 2. Kaaliumkarbonaadist tehakse klaasi 3. Kaaliumhüdroksiidist tehakse puhastusvahendeid ja vedelseepi 4. Kasutatakse elektrolüüdina leelisbatareides 5. tuletikud 6. püssirohi 7. hapnikumaskid 8. Tervislikum keedusoola asendaja on kaaliumkloriid 9. kaaliumpermanganaat
Iooni tekkel muutub väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon. Leelismetallide ja nende ühendite mõjul on võimalik muuta põleti leegi värvust järgmiselt: Li - punane, Na kollane, K kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. Li Na K Rb Cs Liitiumi, naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi leekreaktsioonid (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 ) Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10 Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest.
Keemiliste sidemete liigid: Kovalentne side- Ühiste elektronpaaride abil moodustunud side, esineb aatomite vahel. Mittepolaarne kovalentne side- mittemtall lihtainena( H2, N2, CL2, BR2, I2). Polaarne kovalentne side- erinevate mittemetallide aatomite vahel ( H 20, HCl, NO2) Iooniline side- mittemetalli ja metalli ioonide vahel (NaCl, CaO, Na2S). Metalliline side- metall lihtainena( K, Mg, Al, Fe jne) Perioodilisustabel Järjenumber(aatomnumber) = tuumalaeng = prootonite arv(p). Näiteks liitiumi aatomnumber on 3, see tähendab, et tuumalaeng on ka 3 ja prootoneid on ka 3. perioodi nr = elektronkihtide nr ( Kui Mg asub 3. Perioodis, siis on tal 3 elektronkihti Mg: +12 2)8)2 ) A- rühma nr - e- arv väliskihil, maksimaalne o.-a. Minimaalne o.-a. saadakse, kui rühma numbrist lahutada 8. B- rühma elementidel on tavaliselt väliskihil 2e- Prootonite arv= tuumalaenguga Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv Mitu neutronit on magneensiumis? Magneesiumi aatomnumber on 12
3. staadium 23He + 23He =24He + 211H + 12,86MeV (106 a) + veel mitu milj a, et energia jõuaks Päikese tuumast pinnale TERMOTUUMAPOMM Pommi südamikus on lõhustumistuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temp, mis käivitab termotuumareaktsiooni (joonis).Tänapäevastes pommides on kütuseks Liitiumdeuteriid LiD. Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite voog ka liitiumi heeliumiks, tulemuseks on plahvatus, mis ületab tavalise tuumapommi võimsuse kümneid või sadu kordi. Juhitav Reaktsioon Ioniseeritud gaas (plasma) temp on võimalik tõsta, tekitades selles elektrivoolu. Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg tuumareaktsiooni kulgemise aeg. http://www.abiks
Miks ehitatakse termotuumapomme selle asemel et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? terrmotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.Tulemuseks on plahvatus, mis ületab näiteks sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse. Sünteesireaktsioonid. Mis ja kus? Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. Tuumafüüsika rakendused
(ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on (st, neutroneid on A-Z). 6. Elektro negatiivsus Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Alljärgnev tabel toob ära mõnede elementide elektronegatiivsused. 7. Ühendite polaarsus Lähtuvalt sellest kas molekul sisaldab polaarseid või mittepolaarseid kovalentseid sidemeid jagatakse molekulidpolaarseteks ja mittepolaarseteks. Kõik molekulid, milles esineb mittepolaarne kovalentne side on mittepolaarsed. Kui molekulides
tootmises klaasi pinnakattena, mis blokeerib Tööriisatad on valmistatud vanaadium terasest infrapunakiirgust . Vanadate saab kasutada terase rooste kaitseks ja elektrokeemilise muundamise kattena korrosioonil . Liitiumi vanaadium oksiid kasutamiseks on · Sulamid tehtud ettepanek kasutada liitiumi ioon patareide tootmisel. Ligikaudu 85% toodetud vanaadiumist kasutatakse · Bioloogiline roll ferrovanadium või terases lisaainena. Vanaadium märgatavalt suurendab terase tugevust. Vanaadiumi
6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2 Zn + H2Ot ZnO + H2 Cu + H2O reaktsiooni ei toimu 10) Mitu liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga? 4Li + O22Li2O 4Liitiumi aatomit readeerib 1 hapnikumolekuliga tekib 2 molekuli ? 20 molekuliga ?=20 * 4 = 80 Vastus: 80 liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga. 11)Sulami valmistamiseks kasutati 128g vaske ja 22g tina. Mitu % kumbag metalli sulam sisaldab? Antud: 128 g Cu 22 g Sn 150 g sulam 150 g 100 % 128 g x % X= 128 *100 / 150 = ... % //////////////////////////////////////////// 3
Alljärgnevalt vaadeldakse lähemalt leelismetallide reageerimist hapniku ja teiste mittemetallidega, vee ning hapetega. Reageerimine hapnikuga Õhus ja eriti hapnikus oksüdeeduvad metallid väga kiiresti ja nagu eelpool kirjutatud võivad rubiidium ja tseesium õhus ja hapnikus põlema süttida. Hapnikuga reageerimisel peaks leelismetall moodustama oksiidi üldvalemiga E2O, kuid reaalselt moodustub selline oksiid ainult liitiumi reageerimisel hapnikuga. 4Li + O2 _ 2Li2O Reageerimine teiste mittemetallidega Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 _ 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 _ 2RbH (rubiidiumhüdriid) Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga
salpeetrites NaNO3, KNO3 · Valkude koostises vajalik eluks · Kaks stabiilset isotoopi 14N ja 15N Lämmastik · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust veidi kergem gaas (1,251 g/dm 3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,019 g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvem · Keemistemp.77,36K, sulamistemp. 63,15K. Lämmastik · Tavatemperatuuril ja -rõhul on lämmastikul kolmiksideme tõttu suur inertsus · ~ reageerib vaid liitiumi ja raadiumiga 6Li + N2 2Li3N; 3Ra + N2 Ra3N2 · Kõrgemal temperatuuril - 3Mg + N2 Mg3N2; 3Ca + N2 Ca3N2; 2Ti + N2 2TiN · Väga kõrgel temp. N2 + 3H2 2NH3; N2 + O2 2NO (ka ioniseerivate kiirte mõjul) · Koksiga 2C + N2 (CN)2 · Halogeenide ja S-ga saadakse üh. kaudselt Lämmastik · Laboris saadakse ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti termilisel dissotsiatsioonil (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O; NH4NO2 N2 + H2O · Samuti ammoniaagi NH3 reageerimisel
massi. Tekivad tuumad ( n + p ), mis hakkavad püüdma elektrone. Keemiline evolutsioon Keemiline evolutsioon oli Sõltuvalt tähe massist võimalik ainult tänu sünteesitakse füüsikalisele evolutsioonile, termotuumareaktsioo sest nende ühenduseks ongi nides keemilised elemendid aatomi teke. kuni rauani. Esimestena tekkisid vesiniku, Kui tähe mass ei ületa 1.5 heeliumi ja liitiumi aatomid. Päikese massi, jäävad uued Tekkisid ka keerukamad aatomid tähe sisse igaveseks. polümeersed ained. Termotuumareakstioonid Keemiline evolutsioon toimub käivitavad tähepõlemise. tähtedes. Supernoova ehk Kuskil mujal uusi algseid täheplahvatuse järel tekivad raskemaid aatomituumasid ei kõik rauast raskemad teki. elemendid.
olekus liitub elektron Cl + e Cl EA = 3,5 eV Kloori aatomist (RCl = 0,99 ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni, tekib negatiivne kloori anioon (RCl = 1,81 ), mille tuumas endiselt 17 prootonit , 18 neutronit , aga tuuma umber juba 18 elektroni (suurus kasvab) RCl1,81 > RCl 0,99 Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektroni, suhteline EN = (IP + EA)/2 Liitiumi elektronegatiivsus on võetud ühiku aluseks (ENLi = 1). Mõisteid (IV) Prootonafiinsus (PA) on energia, mis eraldub prootoni H+ liitumisel ühendiga Ammoniaak NH3 : NH3 + H+ = NH4+ PA = 204,0 kkal/mool = ~8,84 eV Vesi H2O: H2O+ H+ = H3O+ PA = 164,7 kkal/mool = ~7,15 eV (1 kal = 4,184 J ) CH3NH2 + H+ = CH3NH3+ PA = 214,7 kkal/mool
millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jäägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu. Booraks ja boorhape on nimetatud räbustites baasiks,
OH tekke) MgO + H2O Mg(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) Al2O3 + H2O ei toimu Katse 3. Reaktsioonivõrrand. Fe + CuSO4 FeSO4Cu Cu + FeSO4 ei toimu 5. Laboratoornetöö nr.5 5.1Korrosioonnähtus.Metallikatioonidemääramineleekreaktsiooniga Katse 1. Korrosioon elektrolüütide lahustes. Töövahendid: Raudnaelad, liivapaber, vasktraati, alumiiniumtraati, katseklaasid, leeknõelad, lahjsoolhape, punastveresoola, kaaliumi, naatriumi, liitiumi, kaltsiumi, baariumi ja vask(II) soolalahuseid. Punastveresoola K3 (Fe(CH)6 ) kasutatakse Fe2+ ioonimääramisekstekibtugevasinise värvusega ühend- nn. Turnbulli sinine Fe3 (Fe(CN)6 ). Jälgime katseklaasis toimuvat. Palju kiiremini hävib aktiivne metall, aga mitte passiivne. Katse2. Leekreaktsioonide kasutamine metallikatioonide määramiseks. Töövahendid: leeknõelad, HCl lahus, Li, Na, K, Ca, Ba, Cu soolade lahused. Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi
nende meeleolu halvendav toime ning häireperioodi pikenemine. Skisoafektiivse häirega kaasneb ka kõrge enesetappude protsent. Häire ravi on keerukas. Selles on, sõltuvalt häire tüübist, ühendatud nii meeleolihäirete kui ka skisofreenia ravi põhimõtted. Medikamentoosses ravis on üheaegselt kasutatud nii neuroleptikume kui ka meeleolu stabiliseerivaid preparaate. Neuroleptikumravi kasutatakse enamasti akuutse psühhoosi staadiumis, vajaduse korral ka kauem. Liitiumi ja meeleolu stabiliseerivate antiepileptikumide, nagu karbamasepiini ja valproaadi tarvitamine on aga pikaajalisem. Tabel. Skisoafektiivse häire redutseeritud kriteeriumid DSM-IV A. Katkematu B. Luulu või C. Meeleoluhäire D. Häire ei ole haigusperiood, mille meelepetteid esineb staadiumi tingitud keemilisest
puidusaaduste tarvis. Tsiili ürgmetsad seisavad silmitsi suure ohuga ebaseadusliku metsaraiega. Metsanduse tähtsus järjest kasvab ning praegu moodustab see 3,5% sisemajanduse koguproduktist. Eksporditakse üle 500 metsandustoote 940 ettevõttele maailmas. 10. TÖÖSTUS Tsiili on Ladina-Ameerika riikidest kõige industrialiseeritum riik. SKP-st moodustab tööstus üle 40 %. Suurimad tööstusharud on värviliste metallide (vase, liitiumi jm) ja teiste mineraalide tööstus, toiduainetetööstus, kalatööstus, raua- ja terasetööstus, puidu- ja puidutoodetetööstus, transporditööstus ja tsemenditööstus. 40 % maailma vasekontsentraadiekspordist tuleb Tsiilist. Samuti ekspordib Tsiili aktiivselt kalatooteid (eriti lõhe) ja puidutooteid. Tsiili on maailmas veinieksportijatest 5. kohal ja veinitootjatest 8. kohal. 11. TRANSPORT Tsiilisisene transport toimub põhiliselt maanteede kaudu. Linnade suurte vahemaade
· Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhjustatud liitiumi mõjust KNS rakumembraanide omadustele. Liitiumi manustamise äkiline katkestamine tähendab pooltele patsientidest viivitamatut maania taasilmnemist. Haigusrisk suureneb üldkokkuvõttes selles mõttes, et uue episoodi ilmnemine läheneb keskmiselt kaks aastat. [Inositool aitab edasi kanda närvisignaale, mille tulemusena lihaste kokkutõmbumine toimub veelgi efektiivsemalt. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides
Selle eeliseks on ka suur võimalik voolutugevus. Eluiga ulatub viie aastani. Nagu kõigil akudel, on ka sellel keskkonnale halb mõju nende ehitamise, kasutamise ja taaskasutamisega. Lisaks vajab see välja vahetamist iga 3 aasta järel. Pliiakud on suure osaga (25-50%) sõiduki lõpp-kaalust. Samuti on sellel oluliselt madalam energia tihedus (30–40 Wh/kg). 5.2. Liitium-ioonaku Liitium-ioonakus kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumi ioonid. Selle aku suure energia tihedus (110–190 Wh/kg) tõttu on nad akude seas väga eelistatud. Liitium-ioon aku kuumenemise tõttu peab autosse paigaldama keerulisi ja kulukaid jahutussüsteeme. 14 Varjuküljeks on aga lühike laadimiseluiga- sada kuni paar tuhat laadimistsüklit ja see väheneb märgatavalt aku eluea kasvades. Lisaks on see kasutatav temperatuurivahemikus 0–60 °C, mis
Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga. Teda oksüdeerib ka väävel. Kergesti reageerib magneesium veel halogeenidega. Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ning tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega .Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis. Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses palju, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedega. Samuti on neid mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esined näiteks karnalliidi ja kiseriidina
sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu
Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma et mõni footon neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines (välja jääb tume aine) oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. Gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototähtedeks. Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et tuumasünteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium
kaheelektroniliste sidemetega, sest aatomi valentselektronide arv ei ole piisav selliste sidemete moodustamiseks naaberaatomitega. Nii näiteks on liitiumil kuubiline ruumtsentreeritud võre, mistõttu igat kristalli aatomit ümbritseb kaheksa naaberaatomit. Sellise struktuuri korral peaks kaheelektroniliste sidemete moodustamiseks iga Li aatom andma kaheksa elektroni. See ei ole aga võimalik, sest liitiumi aatomil on vaid 2 1 üks valentselektron (1s 2s ). Seega seob metallides teatud arv elektrone üheaegselt paljude tuumade tsentreid. Elektronid võivad metallis ümber paigutuda, mistõttu metallides on tugevasti delokaliseeritud keemiline side. Lihtsustatult võib metalli vaadelda kui süsteemi, mille võre sõlmpunktides asuvad tihedalt paiknevad katioonid. Viimased on üksteisega seotud kollektiviseeritud elektronide (elektrongaasi) abil. Iooniline side
seejuures energiakvandi suurus hv=E1-E2. Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid. 2. Elektronegatiivsus: mõiste tähendus, seos keemilise sideme ioonilisusega Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus X Li = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Tekib väga erinevate elektronegatiivsustega elementide puhul (leelismetallid ja halogeenid); täiesti puhtal kujul ei esine Ioonside: molekuli mõistel on statistiline tähendus (posit. ja negat. ioonid ei moodusta ühist püsivat osakest, kuid nende osakaalud on võrdsed) 3. Maa atmosfääri koostis - püsivad komponendid: N2 (78%); O2 (21%); väärisgaasid Ar(0,93%); ülejäänud vähe
sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu
sünteesireaktsiooni kütuseks veeldatud(alla keemistemp jahutatud)deuteeriumi.Tänapäevastes pommides on kütuseks liituim-deuteriid LiD(tahke aine, mida on lihtsam hoida ja transportida kui tavatingimustes gaasilist deuteeriumi).Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.Tulemuseks on plahvatus, mis ületab näiteks sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse. Termotuumareaktsioonid Päikesel ja teistel tähtedel-Kosmoses on termotuumareaktsiooni rahulik käivitamine tavaline nähtus. Kui Päike tekkis u 5 miljardit a tagasi hajusast kosmilisest ainest supernoova plahvatuse jäägist, siis tema sisetemp tõusis gaaside gravitatsioonilise kokkusurumise tagajärjel. Kui temp tema keskmes tõusis küllalt
kapsas). [3] Magneesium väga tähtis aine kehas ja puudus on tavaline eriti stressi, spordi ja tavalise tööstuslikult toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet. [6] Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ja tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega. Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis (MgH2). Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses suurel hulgal, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esineda näiteks karnalliidi ja kiseriidina
tähtede tuumades. Näide: H H He 1n energia 0 42 3 1 2 1 +++ 2H 1 - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik 3H 1 - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele ja ka tuumajaamade uraanikütusele. Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees
annaabi.ee 
