Introduction (slide 2) In this presentation I'd like to give a brief overview of clay bricks. I'll speak about 15min to allow time for questions at the end. Firstly clay bricks are known for centuries as one of the most solid and reliable structural elements is set to play a role in reducing global warming. Apart form the many benefits obtained from using clay bricks in construction, such as their durability, insulation properties and aesthetic qualities, recent findings show that they also produce less carbon emissions than any other masonry material. History (slide 3) In more detail the earliest bricks were dried bricks, meaning they were formed from clay- bearing earth or mud and dried usually in the sun until they were strong enough for use. The oldest discovered bricks, originally made from shaped mud and dating before 10000 BC, were found in Mesopotamia related to the first known cities. Ceramic or fired bricks were first introd...
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub s...
-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist. Vähem levinud on ka klaasist telliseid. Moodultellise mõõtmed on 250x120x65 mm. Telliseid võib ka toota erikujudega ning neid nimetatakse seega spetsiaalseteks. 2 2 Telliste tüübid 2.1 Savitellised Savi erineb oma koostise poolest. Ühe savikoguse koostis võib erineda samast kohast kaevatud teise savikoguse koostisest. Savi kogutakse veskitesse, segatakse veega, et teha savi plastiliseks. Pärast seda vormitakse savi kas käsitsi või masinatega tellise mõõtmetesse. Tellised, mis vormitakse ja pressitakse käsitsi liivatud puitvormidesse, seejärel kuivatatakse ja põletatakse, omavad liivast tekstuuri ja on kõik erinevad oma värvi ja kuju poolest kasutatavaks fassaaditellistena
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa
Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuriga tellistest. Eelistati sinist ja kollast. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi(lõvid), fantastikat(ükssarv) ning oramentikat. Babülon pidi 539 eKr alistuma pärslastele, seega see hävis vms. Kõige kuulsamad püramiidid asuvad Kairo lähedal
parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepanu surmajärgsusele Ei tähtsustatud jumalaid, vaid ülempreestrit JUMALAD Perekonnaelu Meestel rohkem õigusi kui naistel Paarisperekonnad Mehe õigus oli naist petta, naiste puhul järgnes surmanuhtlus Ehituskunst Peamine ehitusmaterjal savi(savitellised) Hooneid kaunistati reljeefide ja maalidega Tsikuraadid ehk astmiktemplid Haridus ja kiri Haridust andsid preestrid Õpilased olid ühiskonna ülemkihist Matemaatika, tähetarkus, kirjandus Kirja kasutati igapäevaelus Kiilkiri(savitahvlile, pulgaga)
Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega
vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm looduslikku ja kolm tehislikku ehitusmaterjali. V:ehituslikud: klaas, betoon, tellised, looduslikud: lubjakivi, graniit, liiv ja savi. Mis põhjustavad happesademeid? Miks ei põhjusta süsihappegaas happesademeid? V:lämmastikoksiid oksudeerub ja siis muudab viham ja lume happevihmadeks. Millest tekivad osooniaugud ja miks on need ohtlikud?
· Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. · Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen. TELLISED · Tehismaterjalidest on ehitusel juba ammu kasutatud põletatud savist telliseid, katusekive jt detaile. · Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel · Saviosakeste vahele jäävad tühimikud (poorid) · Põletatud savi on kollakaspunane Fe(III) ühendite tõttu. · Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi. · Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda.
Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest. Levinud värvid olid must, pruun ja ookerkollane. Sellest asjast pärinevad Lascaux koopamaalid ja Willendorfi Venus. Mesopotaamia arhitektuur ja kultuur Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org),
Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav segu. Tehislikud ehitusmaterjalid Tellised Lubi Tsement Klaas Tellised Põletatud savist telliseid, katusekive ja teisi detaile on kasutatud juba ammustest aegadest. Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 °C juures. Sellel temperatuuril hakkavad saviosakesed kleepuma ja moodustavad tugeva ruumilise struktuuri. Savitellised peavad vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. Lubi Lupjast tehtud lubimörti kasutatakse sideainena. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C. CaCO2 → CaO + CO2↑ Tekib kustutamata lubi CaO, mis segatakse veega. CaO + H2O → Ca(OH)2 Kustutatud lubi segatakse liiva ja veega lubimördiks, mida kasutatakse sideainena. Tsement Tsement on tänapäeval ehituses peamine sideaine.
Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis. Kromlehhi rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. Ehitis ümbritseb väljaspoolt ring. Sees asuvad mitmed dolmenid. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Sumerite linnriigid asusid Mesopotaamia kaguosas. Praegu asub seal osas Iraak ja Kuveit. Enamik majad ehitati savi ja pilliroost. Hiljem võeti kasutusele savitellised. Majad olid kas 1-2 korruselised. Sest kõrgel katusel oleks olnud liiga palav, kuna päike paistab lagipähe. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on püramiidjas ehitusega astmeline torn Mesopotaamia templiarhitektuuris. Seda kasutasid preestrid ja linna ülikud. Tsikuraat oli pühendatud kaitsejumalale. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki.
- sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüria ja Uus-Bbüloonia kunst 1) Praeguse Süüria ja Iraagi aladel 2) Savitellised (osa põletatud, osa lihtsalt kuivatatud (polnud ilmastiku kindlad)) 3) Templid, lossid, linnakindlustused 4) Silmad olid väga hingestatud, figuurid aga lihtsustatud. Keha oli veider, proportsioonid paigast ära. Kohmakad. Jalad ja pea küljelt, keha ja silm otse. 5) Maailma vanim kirjasüsteem (kiilkiri), ratas 6.Vana-Egiptus. Püramiidid 1) 3000 aastat eKr 2) Vaaraode matmiseks. Cheopsi, Chefrene ja Mykerinose püramiidid 3) Nad uskusid elu pärast surma. Oli mitu jumalat
Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Mis materjali kasutasid mesopotaamlased oma hoonete ehitamisel, kas see oli hea või halb. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. Halb oli Mis on Istari värav, kirjelda. Babüloni linnamüüri kaheksas värav (9 on kokku ) linna peamine sissepääsukoht, pühendatud armastusjumalannale istarile . 12 m kõrged , topelt väravad , seedripuust , Missugune oli egiptlaste usund, kuidas kujutati jumalaid. Kultususund . jumalaid kujutati loomadega . Millesse uskusid egiptlased. Elusse peale surma . Nimeta egiptuse 3 haudehitise tüüpi, kirjelda.
tähendabki tõlkes kahejõemaad. Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Mesopotaamias oli tähtsaimaks ehitusmaterjaliks savitellised. Osad neist olid põletatud, kuid kuivatati ka päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Veel kasutati ehitusel kivi. Samuti kasutati ka Egiptuses savi ja kivi, kuna need olid tol ajal kõige kättesaadavamad ehitusmaterjalid. Kujutavas kunstis oli Mesopotaamias juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure
Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Asus linnriigis, kus kasutati kiilkirja ja ehitati esimesi templeid. 2. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda Kõige massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torin ülemisel tasandil olid pikk ja kitsas temple jumalakujuga. Tee ei olnud sirge vaid käänuline, et iga aste oli torini erineval küljel. 3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4. Nimeta 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühe kohta üks näide Templid - Valitsejate lossid - Linnakindlusetused - 5. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla
jõudude eest. 30.Millise riigi valitseja oli Assurbanipal ja mille tõttu ta kuulsaks sai? Asüüria. Tema korraldusel koguti olulist informatsiooni tema suurriigi kohta. 31.Kus asus tema pealinn? Ninives 32.Milliseid reljeefe võib leida tema paleest? Verd sülitav lõvi, Assurbanipal võitleb lõviga, Assurbanipal jahil. 33. Kes oli Uus-Babüloonia tähtsaim valitseja ja millal ta valitses? Nebukadnetsar II 34.Milline nägi välja Istari värav? Väraval oli müstiline lohe. Reljeefsed savitellised. 35.Mitu lõvi oli Protsessiooni tänaval? 1200 lõvi. 36.Mida kujutasid endast Semiramise rippaiad? Telliskivist laotud sammastele toetatud plaadid olid kaetud mullakihiga. Neile kunstlikult loodud terrassidele oli istutatud lopsakas taimestik. 37.Kui suur oli Paabeli torn? Kus see asus? Torni vundameni mõõdud olid 90X90 m. Kõrgus oli sammuti 90 m. Asus linna keskel. 38.Milline linn oli Babülon 6.saj.eKr? Oli korrapärase planeeringuga tihedalt asustatud linn.
Menhir kõrge püstine kivirahn Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat Kromlehh kiviring, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud Stonehenge kromlehh (vt eelmisest mõistest, millest koosneb) aeg: 3500 eKr. 12.Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel, laed olid puust. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. 13.Istari värav - on kaetud sinise ja kollase glasuuriga, reljeefidel on fantastilised loomad ja ornamentika. aeg: u. 575 eKr. 14.Tsikuraat oli kõrge, massiivne astangutega ülespoole ahenev torn, ülemisel tasandil paiknes pikk kitsas tempel jumalakujuga
3) Kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. 5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torni tipus asus Marduki tempel. Mõlemast räägiti ka piiblis. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati?
teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur. Tsikuraat ja Paabeli torn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest enamik olid ainult päikese käes kuivatatud (seetõttu pole ehitistest ka tänaseks kuigi palju säilinud). Leiutati kaared ja võlvid. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid.
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust hobuse kujuke Mesopotaamia kunst Kiilkirja märgid vajutatti pehmesse savisse, aga mõnikord raiuti või lõigati ka kivisse. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks eitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutatu kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Arhitektuur Ishtari värav Babülonis ~ 575 a. e.Kr Praeguse asukoht Berliini riiklikes muuseumides Saksa maal. Skulptuur Gudea Lagashi linna valitseja ~21 sajand a. e.Kr Silindervõlv Hea oli see kuna raskus vajus külgseintele, seepärast olid seinad paksud.
Hariduskoolid template juures, õp. Preestrid.; õpil. Ülikute pojad. Õpiti kirj, arvutamist, kirjandust, tähetarkust. Kultuurkangelaseeposed "Gilgames" Teaduspreestrie kätte koondus teadustöö. Astronoomiataevavaatlusi tehti tsikuraadi tipus, ajaarvestamiseks kujunes kuukalender, tunti planeetide trajektoori, kuuja päikesevarjutusi Astroloogia tähtede järgi ennustamine sai alguse mesop., jumalaid seostati taevakehadega Arhitektuur materjaliks kuivatatud ja põletatud savitellised, kaldtrepid, rippaiad, suured kuningalossid assüürias. Tsiviliastsiooni levik vihmaga niisutavale alale Kaananimaa vahemereisaranniku alad. Tänapäeva süüria, liibanon, palestiina. Maaharimine, käsitöö, kauplemine Foiniikia Linnriigidbyblos, siidon, tüürus Transiitkaubanduspeamine jõukuse allikas, osavaimad vahemerel Kolooniadvahemere pr., tähtsaim kartaago Tähtsaim kultuurisaavutus22täishäälikust tähestik
*temaatika- 1)illusoorsed aknad ja uksed 2) pidusöögid, tantsud ja musitseerimine 3) jaht, kalastamine 3. saj eKr- Roomlased vallutasid etruskid. Etruskid sulandusid roomlaste hulka ning nende kunst sai edaspidi eeskujuks ROOMA Arhitektuuri süsteem: · mitmed uuendused · ehitusmaterjalid: 1)kindla mõõdu ja kujuga savitellised 2) (tsement) betoon- vulkaaniline tuhk, kruus, vesi 3)marmor- viimistlusmaterjal 4)lubimört- telliste omavahel sidumiseks · ehitusvõtted (konstruktsioonid): 1)kaared- väravete ja uste avad 2)võlvid- (silinder)kitsaste ruumide katmiseks 3)kuplid- ringikujulise põhiplaaniga ruumide katmiseks
kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
Lääne-Rooma riik. 476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. EHITUSKUNST Ehituskunst oli ornamendi keskne. Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu
Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist. Talad blokid sambaosad fikseeriti metallklambrite, ankrute ja pulkadega. Avasid sillati kiviblokkidega. Algul ehitati puust Kasutati dooria joonia ja koritose sambaid. Rooma- mörti kasutati sideainena, põletatud savitellised. Marmorit kasut.lubja,liivakivi savi jne katmiseks. Avasid sillati kaartega, põrandapindu silindervõlvidega. Kaare lukustati lukukiviga.Kuplid 15. Kristlased laenasid roomlastelt templiehitamisel ühe hoonetüübi. Millise ja miks? Basiilika. Tarvis oli koguduse kogunemiseks valgusküllaseid ja hästituulutatavaid ruume. 16. Millised on oma ilmelt romaani kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kodakirik- Kirikute keskmist osa kõrgemaks ei tõsteta, valgmikku ei ole
Astronoomia: · Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. · Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. · Tunti planeetide trajektoore, ennustati kuu- ja päikesevarjutust. Astroloogia: · Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. · Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. Ehituskunst Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid.
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3)
Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele. Vaaraode hauakambrid asetsesid püramiidides. Giza püramiidid Niiluse jõgi Hieroglüüfid India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber Leiutasid india arvud - tänapäeval tuntud kui araabia numbrid, samuti arvu
Araablased väldivad eraldatust ja vaheseinu – neile ei meeldi omaette olla. Kaupluse tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma. Kui araablane tahab oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja ta selleks füüsilist privaatsust. Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6) Muistsed egiptlased ehitasid hauakambrid ja templid kivist, kuid majade ja paleede ehitamisel kasutati savitelliseid. Savitellised olid odavad, kättesaadavad ning hoidsid talvel majad soojad ja suvel jahedad. Oma reisikogemusest tean, et ka tänapäeval kasutatakse ehituses palju savi, liiva tsemendi koostisosana jm. Linnades on palju maju, mille ehitamine (ehk viimane korrus) on pooleli, sest poolelioleva maja eest ei pea maksusid maksma. Samuti ei pöörata tähelepanu maja värvimisele, värv on kallis, värvimiseks on tarvis ka asjaajamist - taotleda litsentsi. Figure 3 Savist hotell (Foto erakogust)
· Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod ja bürooruumid raamatute kirjutamiseks · Linnakindlused paks ja lai seest õõnes müür, vahitornid iga 50m tagant ja mitu väravat · Lossid mitu suurt siseõue ja palju väikesi, mille kaudu pääses valgus siseruumidesse · Kaared ja võlvid kumerad tellisest laotud laed. Peamiselt savist.
mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine. Sedusteandja Hammurapi ajal muutus tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babülon. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest osad olid põletatud, osad päikese käes kuivatatud, mistõttu polnud ehitised väga vastupidavad ja enamikust on säilinud ainult suured savikuhilad. Arheoloogid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagised planeeringud. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puidust. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole
2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad). 3)Paigaldavate detailide suuruse järgi (tellis-,väikeplokk-,suurplokk-, paneelseinad). 4)Töötamise iseloomu järgi (kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad). 5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad: Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja põletatud keraamilised savitellised, mõõdud 250x120x65 ja fassaaditellis 250x85x65. Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi,
veelgi kergemaks; 700-1000 °C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid. Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm. Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus
põletustsoon maksimaalne temperatuur; 3. jahutustsoon temperatuuri sujuv alandamine. Ahjust tulnud toote temp 40...100°C, järsul jahtumisel jääval tootesse temp.pinged. Põletustemperatuur tellistel 900...1000°C. Põletamisaeg sõltub toote massivsusest ja savist, tellistel 1,5...2 ööp. 6 2.3. Omadused Savitellised keraamiline ehitusmaterjal. Jaguneb alaliikideks. (Aseri ja Eesti tellis on värvuselt, punased, oraanzid, pruunid. Telliste põhisuurused on 250x120x65 mm (tingtellis) ja 250x180x88 mm (moodultellis). 2.4. Saviteliste alaliigid - Täistellis - Auktellis - Viimistlustellis - Vooderdus - Nurktellised - Klombitud tellised - Ahjutellised - Korstnatellis - Samotttellis - Klinkertellis ja Poorsed tellised
· Kraavidesse laskumine käsipuudega treppe mööda. Ülekäimiseks sillad. · Ekskavaatori töötsoonis ei tohi viibida inimesi, samuti ekskavaatori ja laaditava veovahendi vahel. · Pinnast laadida kallurile tagant või küljelt, mitte üle juhikabiini. · Mehhanismide toed (roomikud, rattad, tugikäpad) peavad süvendite kaevamisel olema servast ohutus kauguses, väljaspool varisemisprismat. 41. Nimetage materjale, millest rajada muuritisi. Savitellised, silikaattellised, Betoonist, autoklaavitud poorbetoonist ja tehis- ning looduskivist müürikivid. Müürimördid. 42. Nimetage muuritise vuukide tuupe, tehke eskiisid. Telliste pust- ja rohtvuugid peavad olema mordiga taidetud. 1.Puudulikult taidetud vuugid norgendavad
Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kirsas tempel jumalakujuga. Kõige paremini säilinud tsikuraat on sumerite linnas Uris. Kujutava kunsti juhtivaks alaks oli skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud
käsitletakse ainult lihtsama tellismüüri ehituse põhitõdesid. Need aitavad tellismüüri ehitamisel mõista, koordineerida ja tähele panna kõiki juhiseid ning töös konstruktiivselt osaleda. 4.2 Materjalid Ka kõige kaasaegsem tellismüüri ehitamine ei saa toimuda ilma telliste ja mördita. Tellised Looduslik kivi Kivi lihvitakse sobivalt ja kasutatakse sellisel kujul Tehiskivid Põletatud tellis Savitellised ja sillutiskivid 4.2.1 Põletamata tellis Lubjaliiva tellised ja betoonplokid; valmistatud lubjast, tsemendist ja liivast Tellise kirjeldus: 1: Ots 2:Vuugipoolne külg 3:Katte külg 4.2.2 Mõõtmed Laius: 1; Pikkus: 2; Kõrgus: 3 Tellise mõõtmed on antud sentimeetrites. Märkus: Sageli kirjutatakse millimeetrimõõt ülaindeksina: 11.3 cm = 11³ Standardmõõtmed (NF): 1 tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 7,1 Õhuke (DF): 1DF tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 5,2
kroom, vask jne) värvainest ja veest. Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 5.4. SAVITELLISED Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja “Wienerberger AS”. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Üle põletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm.
o Asüürlasi on natukene tp. säilinud, enamik on "arenenud" armeenlasteks. o Tipp hetk 8-7 saj. eKr o Suur riik lagunes kiiresti · Uus-Babüloonia - 625 eKr - 539 eKr o 539 eKr vallutasid Pärslased Babüloni. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakidlused. · Tähtsam ehitusmaterjal oli savitellised. Osad olid põletatud, kuid enamasti päikese käes kuivatatud. · Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati ainult väratate ja keldrite ehitamisel. · Vana-Babüloonias oli kõrgehitised, tsikuraatid e. astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks. Kõige paremini on säilinud tsikuraat Sumerite linnas Uris. · Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis olid seotud
..6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Telliseid tehakse nii täiskividena kui ka aukude või piludega kividena; telliseid on nii kumera nurgaga, lõigatud nurgaga, kui ka klombitud külgedega. 10 5 Tellised
täisnurksed.. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid . 17. Keraamika põhilised puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 18. Savitellised- täistellis, auktellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes, küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks.
kanalisatsioonitorud: roiskvee ära juhtimiseks. Peeneteraline polümineraalide kompleks - veega segades moodustavad plastse massi. Kuivatamisel säilitab toode oma kuju, veega niisutamisel muutub uuesti plastseks. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali - savi koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes ruumides, savitellised, millest ehitatakse ahjusid, klinkertellised- mida kasutatakse välisfassaadis 6.1 Keemiline koostis · Toorsavi (põletamata) kui ehitusmaterjal massiivsavi, krohvid, värvid · Põletatud savi ehk keraamika - savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooted · Tooraine sideainetele (tsemendile) · Tavalises tellisesavis 50-60% kvartsliiva (SiO2) ja tolmu. · Rasvased savid <40% tolmu ja kvartsliiva; · Lahjad savid >40% tolmu ja kvartsliiva
kivid kataksid alumised püstvuugid. Looduskivist müüritise paksus 60...70 cm Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet. Vastasel juhul tuleb kasutada teist konstruktsiooni, nagu ventileeritava õhuvaheda kahekihilisi seinu. Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38 cm. Kõik vuugid tuleb täita mördiga. Tellised Savitellised, tsementtellised, silikaatkivid Täistellised või õõnestellised. Ühe käega haaratavad, kaal 4-6 kg. Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust. Silikaattellised valmistatakse lubja ja liiva segust. Tellisseinu võib laduda kergseintena või massiivseintena. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Tellised laotakse seotult Kahekihiline plokkseotis
Saatis ülevaate ühele tolleaegsele akaloouurijale parun von Sakkerile, kes avaldas selle raamatuna. Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime. Soolakaevanduste sahtid viivad ka 300m sügavusele, seal säilisid laibad hästi. Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks. Hallstti kultuurile iseloomulikud küllaltki suured kindlused. Heuneburg vallides kasutatud kive ja puit konstruktsioone. Hallasttatis 6.sajandil e.Kr teada esimesed savitellised. Hallastt 800 5000 e.Kr õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast. Pronksmõõku tehti, et müüa Põhja Euroopasse, üks leitud Eestist Vajangu külast. Soomes ka üks taoline pronksmõõk, Lätis pole ning Leedus on varasem ja vähesemate kaunistustega. La Tene`i kultuur, mis saab oma nimetuse ühest Sveitsi järves asuva leetseljaku järgi, kust leiti uhkeid
võivad praguneda). Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurisegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest, mõne metalli ühendist, värvainest ja veest. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. 18. Savitellised täistellis, auktellis, samotttellis, porotherm kärgplokid Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.
........ 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7
3. KUIVATAMINE kamber või tunnelkuivatis temp 80-90 C. Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE tunnelahjus. Tooted läbivad ahjus kolm temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toote temp ahjus ei tohi järsult muutuda, sest see võib praguneda. Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri. 14. 17. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellised 15. 1. TÄISTELLIS ilma õõnsusteta kompaktne risttahukas, veeimavus suurem kui 6%, külmakindlus üle 15 tsükli. Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3
annaabi.ee 
