xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus.
See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosiooniga tõsiselt tegelema. MINERAALSED SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojustusmaterjali valides tuleb meeles pidada, et mitte iga vill ei kaitse tule eest Ehitamisel on lisaks põhikonstruktsioonide korrektsele teostamisele oluline kasutada kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Tooraine sulatatakse 1400...1800°C juures. Saadud
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine...................................................................................................................................25
1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4. Tiheduse järgi 5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks.
Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on tselluvilla niiskustase sügis- ja talveperioodil madalam. See omadus alandab hallituse tekke ohtu sügisel ja kondenseerumise ohtu talvel
kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni. 6. Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige
b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal. Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid
jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. Näiteks: Mineraalvillad- 0,03…0,06; puit- ca 0,18; tellis- 0,90…1,00 (W/mK). Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi
põrandakonstruktsioonides, kus koormus ja kihipaksus on väikesed, ei tihendata, RB lagede, pinnasele rajatavate põrandate või madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur. Mineraalvillad-sulatatud mineraalaine, mis pihustatakse kiududeks. Ei põle ega kõdune ning on väikse hügroskoopsusega ja suure soojapuidavusega. Mineraalvilla plaadid paiknevad õhutihedate kihtide (ehituspaber) vahel ja on kaetud ka pealt õhutõkkega. Üldotstarbelised ehitusvillad-rullvillad(põrandade, lagede, vahelagede, pööningute soojustamiseks. Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks. Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid.
Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on tselluvilla niiskustase sügis- ja talveperioodil madalam. See omadus alandab hallituse tekke ohtu sügisel ja kondenseerumise ohtu talvel.
Roog kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega või kui rooplaati kasutatakse viimistlematult märjas/niiskes keskkonnas. tselluvill-Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale.. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Söestunud, kuid sulamata tselluvill takistab pikalt ka tule levikut kontstruktsioonides. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele, takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist. Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil kolmel eri viisil: Kuivpuistena- avatud pööningutele ja põrandatesse Märgpuistena- sise- ja välisseintesse
Lammutusprojektis esitatakse: - lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused - demonteeritavate elementide sõlmelahendused ning sõlmede lahtiühendamise viisid ja järjekord - olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmelahendustest - lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused, eraldi materjalide kaupa: betoon ja raudbetoon; kivi; puit; teras ja muud metallid; klaas, soojustusmaterjalid (näidates liigi: mineraalvillad, vahtplastid, räbu, termoliit vm.); plastmaterjalid - lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad, juhindudes kohalikust ehitusmäärusest või haldusasutuse ettekirjutusest - ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine - lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded - tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad Osalise lammutuse puhul näidatakse lammutatavad konstruktsioonid (mõõdistusjoonistel).
massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega ( terasvarrastega ), st voodrikiht ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes
Operatiivne temperatuur siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ts + (1 k) tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? · süsihappegaas · radoon · osoon · lämmastikoksiid · vingugaas e. süsinikoksiid · formaldehüüdid · hõljuv tolm · tubakasuits · asbest · mineraalvillad · allergeenid ppm miljondikke mahuosakesi ppb biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 massina õhu ruumala kohta g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel
Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? • süsihappegaas • radoon • osoon • lämmastikoksiid • vingugaas e. süsinikoksiid • formaldehüüdid • hõljuv tolm • tubakasuits • asbest • mineraalvillad • allergeenid ppm – miljondikke mahuosakesi ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 – massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon?
soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. 44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tootmine, tselluvill Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel.
1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4. Tiheduse järgi 5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks.
muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei kõdune, on suure soojapidavusega, vett mittesiduvad ning tuntud ka hea helisummutava materjalina. Tuntumad on klaasvill ja kivivill. 4.1 Klaasivill Klaasvillatooteid valmistatakse klaasipurust, liivast, soodast ja lubjakivist. Klaasipuru moodustab kuni 70 % koostisest. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab villa kollakaks. Valmistoode on väga elastne, pakkimisel pressitakse teda kokku 40 kuni 80 % , mis omakorda lihtsustab nii ladustamist kui transportimist
kiiremini vä välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vä vähendab see oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud “elamine” vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei “mängi” niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. 94 47 Puitkarkasspiirete ehitus Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu- ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti;
Rooplaat on mahupüsiv, kui kasutatakse normaalsetes tingimustes nn."hingava" seinakonstruktsiooni osana. Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale. Kiustamise protsessis lisatakse paberimassile tavaliselt 12% boorhapet ja 7% booraksit. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla niiskus, nii kiudude poolt seotud vesi, kui ka boori keemiline ja kristallvesi aeglustavad temperatuuri tõusu konstruktsioonis. Söestunud, kuid sulamata tselluvill takistab pikalt ka tule levikut kontstruktsioonides. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele, takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist
Polev, suttivuse vahendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10
Ei ole vastupidav eetrile, kloororgaanilistele ainetele, tärpentinile jms. Põlev, eritab põledes palju vingugaasi ja musta suitsu. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. 11. Mullpolüstüreenid jagunevad: 12. · Paisutatud polüstüreen EPS 13. · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW 14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat
*toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). Paljud isolatsioonimaterjalid on hügroskoopsed. Niiskumisel nende soojapidavus langeb. Seepärast tuleb neid niiskumise eest kaitsta. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. 26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005.
Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, kasutatvad erinevad seotised Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud ja rasked ning selliselt koormataks liialt alust, kulutataks tunduvalt rohkem
tahumata palkseinal, samuti karkass-seinal või talade vooderdusena. Tõhus alternatiiv kipsplaadile. Eriti sobilik alusmaterjaliks savi- ja lubikrohvi kasutamisel nii renoveerimistöödel kui uusehitusel. Tihedus 225 kg/m3. Kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega. tselluvill- toormeks on paber/ajalehepaber. Kiustamise protsessis lisatakse pabermassile tavaliselt (boorimineraale e.) 12% boorhapet ja 7% booraksit. Ei ole tulepüsiv, kuid peab tulele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädanevate seente ja putukate tõrjevõime, isegi kui niiskus puitkonstruktsioonis tõuseb. Tihedus puistel 30-60 ja plaadil 60-90 kg/m3. Niiskusesisaldus <12%. Tselluvilla paigaldatakse 3 eri viisil: kuivpuistena- avatud pööningule ja põrandatesse, märgpuistena- sise ja välisseintes, õõnespuistena- kaldlagedes, avatud õõnsustes. Omadused: loodussõbralik, niiskuskindel, ei mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata,
............ 201 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid ............. 203 15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid ............. 204 6 15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid ............. 205 15.4. Orgaanilised puistematerjalid ............. 206 15.5. Mineraalvillad ............. 207 15.6. Paisutatud kivimid ............. 211 15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid ............. 212 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1
Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu, mis kohe kõrgahjust väljavõtmisel kiiresti maha jahutatakse, mille tagajärjel ta mureneb urbseks massiks. Katlaräbudest on kasutusel kivisöe põletamisel tekkiv jääk, mida vajadusel veel peenestatakse ja sõelutakse. Omadustelt jääb alla kõrgahju räbudele Nr 57. Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi.
Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vähendab oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud elamine vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei ,,mängi" niiskusesisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaat. Õhu ja aurutõke Liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile 20 cm ülekattega ja teibitud. 53 Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks. Mittetuulutav soojustuse liitsüsteem:
normaalsetes tingimustes nn."hingava" seinakonstruktsiooni osana. 05.05.2014 · Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale. Kiustamise protsessis lisatakse paberimassile tavaliselt 12% boorhapet ja 7% booraksit. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla niiskus, nii kiudude poolt seotud vesi, kui ka boori keemiline ja kristallvesi aeglustavad temperatuuri tõusu konstruktsioonis. Söestunud, kuid sulamata tselluvill takistab pikalt ka tule levikut kontstruktsioonides. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele, takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist
annaabi.ee 
