Tallinn 241092A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000, valem nr I t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu.- proovikeha maht [cm3]. 4. 1. Korrapii rase kuj u ga ehitusmaterj ali tiheduse miiiiramine Korrap?irase kujuga keha ruumala arvutatakse m6Stmiste tulemusena saadud keha m6Stm...
TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tl...
TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr - 3,59Yo AlzO: - 2,60yo FzOs ' l,33Yo CaO - l,25yo MgO - 0,58oh SO: - 0,2l%o 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitiiiistuses Liiva kasutusala...
ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder diameetriga 75 mm - Kaalumis- ja tdstmisndud 4. Killustiku liihtematerjalid ja saamine Killustik on s6mer mehaaniline sete. Killustiku liihtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lShkamise v6i purustamise teel, millest saadud produkt s6elutakse (kuiv- v6i miirgsdelumine), et lahti saada tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. Killustiku kasutusalad Tavalist killustikku (...
Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st...
Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused...
Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piiravad arhitekti võim...
1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lis...
Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad s...
EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante...
Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulemused. V=a*b*h...
Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse ta...
x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Ehitusmat...
Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus l...
Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betooniseg...
Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et...
Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proo...
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga...
Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kgm3 kohta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
