ülejäänud. 11. GJS-400-18 – keraja grafiidiga malm, tõmbetugevusega 400MPa ja katkevenitus A=18% 12. L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, kus Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3% 13. DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65%
Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks. Teras Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse Cr muudab terase korrosioonikindlaks, sellest ka nimetus Roostevaba teras Mo ja W suurendavad kuumakindlust Mn tõstab kulumiskindlust Tähtsamaid ühendeid
Väheneb tihedus (puit läheb kergemaks); soojajuhtivus väheneb 25%; muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn. 16. Liimpuit, kasutus -Vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemendid. Lammellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. (vahelae talad, tugipostid, sarikad, sillaehitus) Metallmaterjalid 1. Malmi lähtematerjalid ja alaliigid Lähtematerjalid: rauamaak, koks, räbustaja Malmi alaliigid: valumalm, toormalm, erimalm 2. Toormalmi ja valumalmi kasutus Valumalm: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Toormalm: terase tootmiseks 3. Terase lähtematerjal, tootmine Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks
valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. *Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. *Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. *Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks.
sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.ee/Raud-m17126.html http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm
soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ja seda töödeldakse teraseks.
soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. · Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. · Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. NAATRIUM Naatriumi avastamine
valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. • Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. • Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. • http://et.wikipedia.org/wiki/Raud • rauasulamid tuntuim ja enim kasutatud on sulamid räni, mangaani, kroomi ja nikli ja levinumaid
21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli peeneteralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27. (Points: 2
maagist. Malmi tootmine pürometallurgilisel meetodil toimub kõrgahjudes. Kõrgahi on sahtahi kõrgusega üle 30 m ja läbimõõduga 7-8 m. Malmi tootmine kõrgahjus toimub pidevalt kuni remondini. Selline ahi annab kuni 5 miljonit tonni malmi aastas. Komponentide sulamisel voolab ahju alt välja kaks toodangut toormalm ja räbu. Malmi lastakse kõrgahjust välja 4-6 korda ööpäeva jooksul. Edasi läheb sulamalm, kas terasesulatamisahjudesse või valatakse metallvormidesse. Valumalm turustatakse kangidena. 4 1.1 Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis)
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina)
soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini.
a., kuid täiustas James Watt. Rauda toodeti rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetati kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimus raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahjus tekkinud raud reageeris osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saadud puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetati malmiks. Malm sisaldas 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. Teras sisaldab süsinikku alla 1,7%. Valumalm oli küllalt hea raudteerööbaste, tugipostide, rataste ja silla kandetalade tegemiseks. Ometi ei kõlvanud see täppistööriistade või masinate töösõlmede tarvis. Selleks vajati kõva elastset terast. Kõva elastne teras oli tuntud juba neljandal aastatuhandel e.m.a., kuid alles 1722. aastal lahendas prantslane Rene` de Reamure´ selle mõistatuse, muutes kõva terase elastseks süsiniku lisamise teel. Abraham Darby kasutas oma tõmbega rauasulatusahjudes (kõrgahjudes)
b. Ti ja Mg tootmisel c. Al tootmisel d. Cu tootmisel Question 7 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Select one: a. MgO b. MgCl2 c. naatriumkarbonaati d. Mg vesilahust Question 8 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on Select one: a. toormalm b. ferrosulamid c. kõrgahjugaas d. valumalm Question 9 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse Select one: a. vaakumkaarümbersulatust b. sünteetilisi räbusteid c. elekterräbuümbersulatust d. elektrolüüsi Question 10 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Minimaalne hapnikusisaldus on Select one: a. keevterasel b. rahulikul terasel c. poolrahulikul terasel d
mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. · Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. · Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu
laohooned jne. 10 METALLMATERJALID 1. Milliseid malmi liike toodetakse ning kus neid kasutatakse? Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malm on habras metall seetõttu ei saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks, ehitusmaterjalideks üsna vähe. Ta on veel hapram kui valumalm. Erimalmid(ferrosulamid) on mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Malmi liigid: valumalm, toormalm, erimalm. Kasutusala: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad. 22. Mis on terase tootmise põhimõte? Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud
Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. 17. Mustmetallid ja nende kasutus ehitusel Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem kui terases. 18. Malmi kasutuskohad Malm jaguneb kolme liiki valumalm (kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.), toormalm (valmistatakse terast, ehitusmaterjale praktiliselt mitte), erimalm (erinevate omadustega malm mida ehitusel vähe kasutatakse) 19. Terase põhilised kasutuskohad, tooted Terast kasutatakse ehituses konstruktsioonide valmistamiseks – talad, armatuur. Veel ehitusmaterjalid (naelad kruvid jne), tööriistad, võib kasutada viimistluses, katused, ei tohiks kasutada kuumades kohatdes. 20
METALLID 1. Kuidas metallid jagunevad? Must- ja värvilised metallid. 2. Kuidas mustmetallid jagunevad? MALMIKS toodetakse malmi kõrgahjudes ja malmist saadakse 75% rauamaaki. 3. Kuidas malm jaguneb? 1)VAHUMALM põhiliselt on toodetud vahumalmist valatud. 2)TOORMALM valge, musta pinnaga. 3)ERIMALMID ehituses vähekasutatav. 4. Kuidas saab eraldada valumalmi toormalmist sisu poolest? Valumalmis on süsiniku struktuurimuutused. Valumalm on hallikas ja toormalm valge. 5. Milleks kasutatakse toormalmi? Toormalmi kasutatakse TERASE TOOTMISEL. 6. Kuidas jagatakse teraseid? Jagatakse 3 gruppi: a) GARANTEERITUD MEHHAANILISED OMADUSED. b) GARANTEERITUD KEEMILISED OMADUSED c) GUPIL ON MÕLEMAD OMADUSED. 7. Mis on legeerimine? Legeerimine on vääristatud mõne teise metalliga, mis muudab terase veel tugevamaks. 8. Mida annab metallile vase lisamine?
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele
Metallmaterjalie kasutatakse nede suure tugevuse, keevitatavuse ja elastsete-plastsete omaduste tõttu Puuduseks korrodeerumine Metalle iseloomustab kõvadus ja sooja-elektrijuhtivus Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks MUSTADMETALLID Peamine tooraine rauamaak Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms Malm – 2..4,3% C Teras - <1,7% C Malmid jagunevad: o Valumalm e hallmalm o Toormalm e valge malm o Plastnemalm(sisaldab sulamilisandeid) o Tempermalm Valumalmi tehnilised näitajad: o Survetugevus 750Mpa o Tõmbetugevus 200Mpa o Paindetugevus 400 Mpa o Eritihedus 7,1..7,3 g/cm3 Malmist tehakse kanalisatsioonitorud, radiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Teras On tähtsaim ehituses kasutatav metall Terase kasulikud omadused:
6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3
*Santehniline keraamika wcpotid, kraanikausid etc. Helevalge kaoliinsavi. Bajanss, poolportselan, portselan. METALLID 1. Mustad MALM, TERAS 2. Värvilised ALUMIINIUM, VASK, NIKKEL, KROOM, PRONKS. MALM toodetakse kõrgahjudes, rauamaagist, lisandub süsinik 2¤ %, kahjulik, ka väävel ja fosfor, muudavad hapraks. Tõmbetugevus on survetugevusest mitmeid kordi väiksem. Tõmbet. 200 N/mm2, survet. 750 N/mm2. Jaguneb: 1. Valumalm e. hallmalm,kasutatakse valatud toodete puhul, haudepotid, malmvannid, radiaatorid) 2. Toormalm e. valgemalm, kasut. terase tootmisel. 3. Erimalm, ei kasutata ehituses. TERAS saadakse toormalmist, võrdselt tugev kõigis koormustes. Otstarbe järgi: A kontrollitud mehaanilised omadused B kontrollitud keemilised omadused C kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused
aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine lubjakivi, dolomiit , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga
kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall. Seda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude ja lööke. Toormalmid. Toormalmi nimetatakse ka valgeks malmiks, sest tal on hele murdepind. Malmis olev süsinik on rauaga ühinenud. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Toormalmi kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks vähe. Toormalm on hapram, kui valumalm. Erimalmid ehk ( rauasulamid ). Ehitustehnikas kasutatakse neid vähe. 4.3. Terased Terase tootmine. Terast toodetakse toormalmist või vanarauast. Terast tootes vähendatakse metallis tunduvalt süsiniku ja teiste kahjulike ühendite sisaldust. Terase omadused. Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbkatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Legeerterased sisaldavad lisaks rauale ja süsinikule legeerivaid
annaabi.ee 
