suurem. Niiskuskindluse teguril, põhilisel niiskuse iseloomustajal isolatsioonimaterjali puhul, oli samuti kasvutendents laiema temperatuurivahemiku puhul. Suuremad teadmised härmatise tekkimise kohta kivivillas võivad aidata mõista tegelikke probleeme ehitussektoris, mis on põhjustatud kõrge tihedusega isolatsioonimaterjalide kasutamisest. 1. Sissejuhatus Käesolev töö on esimeseks sammuks uusimustöös eesmärgiga leida kivivilla baasil toodetud mineraalsetes isolatsioonimaterjalides kahjustusi, mis on põhjustatud külmunud kondensaadist ja aja jooksul kogunenud niiskusest. Paksema isolatsioonikihi kasutamine, vastavalt suurtematele konstruktsioonide soojusjuhtivusnõuetele, tõstatab uusi küsimusi elamute elukvaliteedi suhtes. Esitades üksikasjalikku uuringut ehitusmaterjali ja tema kasutamise kohta on oluline teada materjali tegelikke omadusi, mis võivad veidi erineda arvutatud väärtustest
Huvitavad on lahendused, kus põrandakatteks on kasutatud dekoratiiv- või looduslikke kive. Põrandakütte olemasolu muudab põranda jala all soojaks ja aitab ruumil paremini kuivatada. Soojustus ja isolatsioon 5 Tähtis on ka soojustuse ja isolatsiooni valik. Kui on välja valitud ruum, kuhu soovitakse sauna ehitada, siis lüüakse seintele puitkarkass, mille vahele pannakse soojustusmaterjal. “Kindlasti tuleks panna soojustuseks kivivilla või klaasvilla,” ütles Gross. Karkassipostid tuleb panna vastavalt kivivilla laiusele, et vältida üleliigset soojustuse lõikamist. Kindlasti tuleb karkassiks kasutada korralikult kuivanud puitu, mitte niisket. Tavaliselt kasutatakse 50 millimeetri paksust kivivilla, aga kui on kahtlus seina eelneva soojustuse suhtes, siis võib kasutada ka kaks korda paksemat villa. Hüdroisolatsiooniks on parim fooliumpaber, mis hoiab niiskuse karkassist ja teistest ruumidest eemal ning tekitab
soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures. Toorine sulatatakse 1400-1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass pihustatakse kiududeks. Kiud meenutavad vatti, nende jämedus on 0.005-0.008 mm ning pikkus kuni 60 mm. Seejärel pihustatakse kiududele sideainet (va puistevillad). Lint suunab villa kihi valtside vahelt läbi ning saadakse korrapärase kujuga materjal.
Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta tervist-Eestis vanemale põlvkonnale tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad
Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone. Tuleohutus on
ja pööningute soojustamisel. Siseruumides kasutatakse ripplagedena ning torustike ja mahutite isolatsioonimaterjalina. Eestis on kõige enam levinud "Isover-klaasvill". 4.2 Kivivill Kivivilla valmistatakse looduslikust kivimist. Kivivillast rääkides rõhutatakse ikka ja jälle tema mittepõlevust ja kõrgete temperatuuride taluvust, vähest niiskumist ning vastupidavust deformatsioonile. Kivivill on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik, mis talub temperatuuri üle 1000° C. Kivivilla kiud on mittesüttivast materjalist, sideaine hakkab aurustuma , kui temperatuur tõuseb üle 250° C , kuid aurustumine ei riku kivivilla struktuuri: tänu sidususele ja kihilisusele püsivad kiud koos, kaitstes allolevaid materjale. Kivivilla tootmisprotsessis sulatatakse vulkaaniline kivim temperatuuril 1500° C, muutes selle kiududeks, ja segatakse enne villa moodustamist sideaine ning veekindla õliga. Suurem osa kiududest fikseeritakse
loodusele sõbralikumate materjalide kasutamist. Looduslikud materjalid on allergiavabad. Sobilikud on need materjalid, mis suudavad taluda õhuniiskust ja ei tekita klieefekti. Näiteks: Tselluvill, mida on puistevillana teistest keerulisem kasutada. Tegu on looduliku, taaskasutatava materjaliga. Ca 82 % ulatuses kasutatakse tema tootmiseks vanapaberit. Tselluvill nii seob, kui vabastab niiskust, olles sellega puidu sarnane. Ta on tulekindal, heli isoleeriv ja soojapidav. Kivivill 92-99 % kivivilla mahust moodustab õhk, seega on tagatud hea soojusisolatsioonivõime. Kivivill laseb läbi veeauru sama palju kui õhk, tänu sellele on kivivill ,,hingav" ja tagab on hea mikrokliima. Kivivill omab suurt tulekindlust ja head heliisolatsioonivõimet. Kivivilla on töödeldud niiskuse imamisvõime vähendamiseks vastavate ainetega. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi. Ülejäänud osa moodustavad vaik ja õli.
-jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud.
Knauf Insulation on kiiresti arenev ettevõte ja pakub väga laias valikus soojustus- ja isolatsioonimaterjale 7 arvestades samas pidevalt kasvavat nõudlust ja ehitustehnoloogia arengut. Säästliku energia tarbimise ja tõhusa helisiolatsiooni tagamiseks nii olemasolevates hoonetes kui uusehitustel, elamutes ja tööstusrajatistes toodab Knauf Insulation erinevaid tooteid. Klaasvilla, kivivilla, EPS ja XPS plaate turustatatkse tuntud kaubamärkidena Thermolan®, Rocksilk® ja Polyfoam®. Knauf Insulation on pühendunud järjepidevale arengule ja meid ümbritseva keskkonna säästmisele, kasutades tootmiseks suures osas ka ümbertöödeldud, taas kasutusse võetavat toorainet.[3] 2.2 Paroc AS Soomes on toodetud kivivilla juba alates 1952. aastast. Firma nimeks on Paroc AS, mis kuulub kontserni Paroc Group. Paroc Group on üheks
Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon. VIIMISTLEMINE Seinte tasandamine ja pahteldamine on mahukas ning kulukas töö. Seinte esmase tasandamise all mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse piisavalt sile pind peenemate viimistlussegude pinnalekandmiseks, plaatide paigaldamiseks ning ka tapeetimiseks. Eesmärgiks on sileda pinna saavutamine. Esmaseks tasandamiseks kasutatakse
Jas siis hakkasime armatuuri siduma . Sellejaoks oli eraldi tööriist millel oli konks otsas ja käis ringi. Kui see oli valmis siis käis elektrik ja aitasin ta juhtmeid vedada. Kui seinad laotud sai siis ehitajad valasid vöö ja paigaldasid laepaneelid mina seda tööd ei teinud vaid puhkasin. Kui laohoones tööd polnud käisin ülemuse sõbra juures ja aitasin tal palkmajas remonti teha. Alguses soojustasin põõningu lae 100mm kivivillaga. Kivivilla sidusin nööriga kinni , et ta prusside vahelt alla ei kukuks. Järgmisena paigaldasime allkorrusel puitkarkassi ja samuti soojustasime 100mm kivivillaga. Kui eelnevad tööd valmis paigaldasin ehituspaberi villa peale ja võtsin vajalikud mõõdud ja märkisn ka prusside asukoha põranda serva et hiljem oleks lihtsam . Järgmisena hakkasime kipsplaati paigaldama. Lasin 20 cm vahedega kruvid kinni. Ja hiljem pahteldasin kruvikohad ja liitekohad ära.
9 2 15.8 6 8 7.45 3 5 7 1 1.73 2.35 1.9 3.24 2.5 0.55 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2 Kivivilla hinna kõikumine eri poodides 8 Kivivill eri poodideshinnakõikumine 3 3 2.63 2.5 2.35 2.26 2 2 1.71 1.75
krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavusega) Tuleohutuse tagamiseks krohvitakse pillirooplaadid lubi või savikrohviga Pillirooplaat on leidnud tänu oma omadustele kasutust üle maailma ja see näitab inimeste teadlikkust keskkonna säilimise ja tervisliku elukeskkonna vajalikkusest Pillirooplaadi soojaerijuhtivus on 0,055 W/mK (Watti /meeter Kelvini kohta) Hõre roomatt
põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõige tähtsamaks pean ma materjali toomist. Kivivilla toodetakse kuuma ahju kaudau ning peale seda surutakse materjal suurtesse rullidesse, kiledesse ja nende oskus eraldada õhku teeb nendes hea kuumuse vastast isoleerismis materjali. Mittepõlev ja täismineraalne soojusisolatsiooni liitsüsteem vastab oma kõikides variantides ehitusmaterjalide klassile A. Spetsiaalse fassaadi isolatsioonimaterjalina kasutatakse klassikalist mineraalvill-isolatsiooniplaati kui ka selle suurendatud helikaitsega variante
lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3 isekustuv mark R(või kivivilla erikaaluga üle 110kg/m2). Mõõdult mitte suuremad 50 korda 100-cm ja paksus 15-cm plaadid peavad olema stabiliseerunud. Soojustusplaadid kleebitakse seinale Serpo 405 TermoFix kleepsegu on 25 kg pakendis segatakse 5l veega. Polüsterooli liikumisel siledale aluspinnale kantakse segu kogu plaadipinnale. Liimitavad plaadid paigaldatakse seinale tihedalt üksteise vastu, et kleepsegu ei sattuks vuukidesse. Plaadid kleebitakse malekorras
Lisaks kergele kaalule on klaasvillade eeliseks et näiteks kui katuseluugi lahtiununemise korral sisse pääsev niiskus jääb klaasvillal pealiskihtidesse, kui kivivillades niiskus valgub alumistesse kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks. KIVIVILLA soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, kasutades sellised kiviliigid nagu nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Toorained ja koks valatakse sulatusahju. Sulatusahjust väljavoolav sulam suunatakse ketrusmasinale, kus moodustuvad kiud. Lisatakse väike kogus sideainet ja mineraalõli, kiud kogutakse dekanterisse lintkonveierile. Villa tootmisstruktuuri ja tihedust reguleeritakse, kuni see
Raudbetoon konstruktsioonid Nõuded · Betoon peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 5 nõuetele. · 2.2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõik...
Mart Krais E3 Ehitus materjalid Penosil Niisketes ruumides tuleb ehituse või remondi käigus kasutada spetsiaalseid hüdroisolatsioonivahendeid, et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse ning hallituse tekkimist. Hüdroisolatsioonivahendid kantakse otse põrandale ja seinale (näiteks kivi-, betoon-, veekindlast vineerist vms aluspinnale) viimistluskihi (näiteks keraamilised plaadid, värv, rullmaterjalid) alla. Enne hüdroisolatsiooni- ja viimistlustöödega alustamist peavad seinaja põrandapinnad olema tasandatud, kuivad ning puhtad tolmust ning lahtistest osadest. Hüdroisolatsioonivahendid saab jagada pinna kasutusala järgi: Pinnad, mis satuvad otsesesse kokkupuutesse veega, tuleb katta nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber. Pinnad, mis on küll niiskes ruumis, kuid mitte osteses kokkupuutes v...
SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaal...
• kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune armeeritud alusvöö; • plokkidesse võib puurida avasid, raiumine on aga mittesoovitav; • kergkruusplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt tootja juhendile. Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2...3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivilla ja erivahuga P O O R B E T O O N P L O K I D Poorbetoon plokkide all mõistetakse gaasbetoonist ja gaassilikaatbetoonist valmistatud plokke (autoclaved a erated concrete), mille tootenäidisteks on AEROC, SIPOREX, SILBET-tooted. Lähteaineteks on tsement, lubi ja liiv. Paisutatud alumiiniumoksiidiga, autoklaavimisel tekib kõva homogeenne mineraal – tobermoriit, mis ei sisalda põlevkivituhka. Mahukaal sõltuvalt tootest 380 – 470kg/m3, tugevus 2 – 3 Mpa
Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid riputatult. 9
Tegemist on nii teadmatuse kui hoolimatu suhtumisega. Seni, kuni ehituses puudub vastav järelvalve ja tellija pole huvitatud akustiliste tingimuste hindamisest valmis hoones mõõtmiste abil, jääb müra- ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamine ehitises juhuse hooleks. Millel põhineb soojusisolatsioonivõime? Isoleermaterjalis olev õhk isoleerib PAROC-i kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Tugev kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Toodet saab kasutada ka kõrgetel temperatuuridel ning isolatsioon funktsioneerib hästi ka maa all keltsa isoleerijana. Õhukindlad konstruktsioonid Kuna kõik kiudisolatsioonid lasevad õhku läbi, takistatakse õhuvoolu pääsemist isolatsiooni sisse eraldi konstruktsioonikihtide abil. Seda teostatakse nii, et isoleermaterjali
osutunud sobivaks ega tervislikuks ehitusmaterjaliks. Kui hinnata eri materjalide primaarenergiat, s.t. kogu energiahulka, mis on vajalik materjali tootmiseks, alates toormaterjali saamisest lõpetades ehituspaika transportimisega, siis pillirooplaadi primaarenergia ühe kuupmeetri materjali kohta on soojustusmaterjalidest kõige keskkonda säästvam (võrreldes näiteks linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga). Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjal savi- ja lubikrohvile nii renoveerimistöödel kui ka uusehitusel. Nendega krohvimine tagab ühtlasi rooplaadi tuleohutuse. Et pilliroog ei paisu ega kahane, püsib krohv sellel kindlalt pragunemata. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid krohvimata ning eksponeerida neid looduslikuna. Tavalise rooplaadi mõõtmed on 2 m x0,6 m, paksus 5 cm ning 2,5 cm
Rookatuse tulekindlaks tegemisele ja tuleohu vähendamiseks on kaks erinevat lahendust: 1. Immutamine spetsiaalse vedelikuga Magma Firestop SG-2, mis on saanud kasutusload Hollandis, Inglismaal ja Saksamaal. Immutusvedelik on lõhnatu ja värvitu, tema puuduseks on kallis hind ja see, et iga 5 aasta tagant tuleks katus uuesti immutada. 2. Taanis kasutatavad lahendused, mille põhimõtteks on isoleerida katus ülejäänud ehitusest kasutades selleks Rockwool'i kivivilla ja tulekindlat kipsplaati või spetsiaalset tulekindlat kilet katuse alla ja sellisel juhul hävineb ainult rookatus. Lahenduse eeliseks on see, et tegemist on ainult ühekordse kulutusega. 4. PUITKATUS Puit on suurepärane ehitusmaterjal -- see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimpõlvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15
soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega
pealt) ja saunaahju kaugus külgsuunas põlevast materjalist seinani peab olema vähemalt 400 mm; nimetatud kaugusi on võimalik vähendada kui liiga lähedal olevad puitkonstruktsioonid katta tsementplaadiga, mille taga on tihedast kivivillast plaat metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla, korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks
väljakuivav ehitusniiskus fassaadi 9 Krohvitud mineraalvillast soojustus Krohvitud mineraalvillast soojustus koosneb neljast põhikomponendist: soojustus, krohv, Armatuurvõrk kinnitusdetailid. Soojustusena kasutatakse klaas- klaas- või kivivilla, mille mahumass on 65- 65-120 kg/m .3 Kõigi tuntud villatootjate tooteloetelus leidub õiget marki mineraalvilla mineraalvilla nii õhekrohviga, kui ka paksu krohvikattega soojustussü soojustussüsteemi jaoks. Soojustuse kinnitid ja armatuurvõrk on üldiselt kuumtsingitud- kuumtsingitud- või
ahju ja korstna lõõri ühendava metalltoru pealt) ja saunaahju kaugus külgsuunas põlevast materjalist seinani peab olema vähemalt 400 mm; nimetatud kaugusi on võimalik vähendada kui liiga lähedal olevad puitkonstruktsioonid katta tsementplaadiga, mille taga on tihedast kivivillast plaat · metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla, korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini · pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja · väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW · küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et
Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See annab valmis isolatsioonimaterjalile vajaliku jäikuse ning ainult talle omase sooja kollase värvitooni. Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Ka kivivilla heliisolatsiooni- ja summutus- ning niiskusomadused on väga head. Kivivilltooted ei põle ning neid võib kasutada kõigis hoonetes ilma piiranguteta. Pinnakatteta tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel A1 klassi ning alumiiniumfooliumi või klaaskiudvildiga kaetud tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel klassi A2 (EN ISO 13501-1). Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust
Ahi: ahjuuks, tuharuumi uks, tuhatopsid, tuharest, siiber, metall raud, plekkahjul plekist kest. 4.2 Soojuspaisumise arvestamine kamina, ahju ja pliidi ehitamisel. Ahju sisevooder ja välisvooder ei tohi oma vahel kokku puutuda. Neid peab eraldama deformatsiooni vuugiga. Vuuki võib paigutada villa, laine pappi või jätta tühjaks. Samot paisub ahjus rohkem, kui punane kivi, kuna ta on kuumem. Laboris on vastupidi. Kui panna metall latt siis võib otstesse panna kivivilla või loksutada paika panemisel. Malm paisub sarnaselt kivile. 1 mm 1 m kohta. Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures. Raud 1,2 mm vask 1,7 4.3 Tööohutus ja tervishoid pottsepatöödel. Peab olema terve ja kaine. Jalas peavad olema turvasaapad. Kiiver peas. Tolmutöö mask. Kaitse prillid. Töökindad käes. Kõrvaklapid. Riietus ei tohi narmendada. Katusel töötades peab olema turvavöö. Seda ei tohi kinnitada korstna külge.
Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla –200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape. • Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid. • Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse. • Hea mürapidavus Mittekujusad materjalid
Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla – 200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape. • Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid. • Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse. • Hea mürapidavus Mittekujusad materjalid
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t ...
Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. Värvid jagunevad: õlivärvid, vesivedeldajaga mineraalvärvid alküüdvärvid, lateksvärvid, epoksüvärvid ja eriotstarbelisedvärvid Värvi koostiskomponentideks on: lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine.
ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK. Tuntum tootja SaintGobain Isover. Toodete tähistusel KL plaatvill, KT rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27149kg/m3, =0,0350,040W/mK. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud.
Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10-130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, Rs =0,025MPa, sulamistemperatuur 600 C. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover ja Knauf. 5.1.2 Kivivill Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik., kivivill hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035-0,040W/mK, survetugevus kuni Rs=0,15 MPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Mineraalvillasid kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid,jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks.Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud või on tegemist keerulise konfiguratsiooniga
kiht peab olema niiskusttaluv (kaldvihm). Välisuks peaks olema varustatud kolmekordse klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema 0,47 m2K/W, klaasita osa soojapidavus 1,43 m2K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee-randiga. Garaaziga blokeeritud elamu vale peab olema tulekindel uks. Puituksed muudetakse tule- kindlaks kivivilla ja plekiga katmise teel, tulekindel on ka metalluks kivivillast täitega. Tänapäeval tihendatakse akna- ja uksepiitade vahesid silikoonidega, milledest viimasel ajal praktikud ei soovita "Makrofleksi", mis paisub väga pika aja jooksul ja põhjustab konstruktsioonide soovimatuid deformatsioone. Suuri (garaazi-, depoo-, lauda- jt) uksi nimetatakse väravateks, mille laius on harilikult 2,2 ... 2,4 m ja kõrgus 1,8 ... 2,4 m. Nad avanevad väljapoole või lae alla ning on soojade ruumide
ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10- 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035-0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud 58
Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40... 80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlammineraalvilla liik. Orgaaniline liimainehakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetudviimistluskihiga.
Klaasvilla tihedus 10-130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill. 05.05.2014 · Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035- 0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
elektrisüsteem, 6015 Paekivi, Tahutud palk, sees kipsplaat, Vana laudise peal uus Laineline tsementkiud- Viimistluseks Isotex laeplaadid, Plastmassist Täielik kapitaalremont, teise korruse krohvitud, kõrgus väljas 100 mm kivivilla, laudis ja parkett plaat teisel korrusel kipsplaadiga pakettaknad väljaehitamine, katuse vahetus 40 cm, kaetud tuuletõke ja värvitud puitlaudis viimistletud ja EPS-iga veeplekiga soojustatud katuslagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
