Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal....................................................................
peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist) · Pottsepatöödel Otstarbe järgi jagunevad: · Ei kivistu vaid kuivab tahkeks · Müürimördid - peab kive siduma ja kandma edasi · Kasutamine ainult kuivades kohtades koormust · Kõrge kuumakindlus · Krohvimördid - ülesandeks pindade silumine ja kaitsmine välismõjude eest · Hea plastsus ja veehoidvus Krohvimördid: Peavad olema hästi töödeldavad (plastsed) ja küllaldase Koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest veehoidvusega Valmis ehitusegud, millest puudub ainult vesi
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks
Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide
*Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette. *Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel. Õhekrohv - soojustussüsteem *Aluspind peab olema puhas, tasane ja kõva. *Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse. *Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil. *Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile
vettimavad. · Silikaatkrohvid. Mineraalsed krohvid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterjalide hulka. Kuivsegud · Kuivsegudeks nim. valmis ehitussegusid, milledes puudub vesi. · Turustatakse pakendites, millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk. Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid · Müürimördid · Krohvimördid · Pahtelsegud · Plaatimissegud · Vuugisegud · Peeneteralised betoonid 1. Mida nim. sideainetaignaks? V: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. 2. Mida nim. mördiks? V: Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. 3. Mis on betoon? V: Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. 4. Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3)
imendu kivide pinna sisse Sise- ja väliskrohvid:krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimiselaitsmiseks : ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks. Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud, vuugisegud, peeneteralised betoonid. 1.Mida nimetatakse sideainetaignaks? 2.mida nimetatakse mördiks? 3.mis on betoon? 4.Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?3 5.mida näitab betooni klass ? 6.normaal-betooni koostisosad 7.betooni lisandid 8.täitematerjali ülesanne 9.milleks on vaja plastifikaatoreid? 10.mis on tihendamise eesmärgiks? 11.milleks kasutatakse mörte ? 12.kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13.mördile esitatavad nõuded 14
7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või
Kaseiinkrohv on kaseiinsetel sideainetel baseeruvad ja erinevaid täiteianeid sisaldavad krohvid. Väga heade nakkeomadustega. Sobilikud peeneks viimistluseks. Stucco lubipahtel on lubjapastast ja täiteainetest koosneva pastaga on võimalik pärast vahatamist saavutada väga elavaid läikega pindasid. Sobilik nii niisketesse ruumidesse kui kuumadele pindadele. Kipskrohv- sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. 2.2 Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Lubimördid P I - Kasutatakse kõige rohkem puit-, tellis-, betoon- ja teiste pindade krohvimiseks. Need mördid on plastilised ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja on kuivades kohtades kestvad. Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Valmistatakse lubjataignast. Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört. Lubi - kipsmört - Lubi-kipsmördid on plastilised ning küllalt tugevad. Neid
Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks Viimistluskihtide tegemiseks Dekortattivkrohvide tegemiseks Eriotstarbeliste krohvide tegemiseks Jagunemine täitematerjalide järgi: Rasked mördid (jõe, järve või mäeliiv, erinevate kivide puru) Kerged mördid (liiv, saepuru) Tardumise ja kivinemis kiiruse järgi jaotuvad Kiirtarduvad mördid (kips, tsement) Aeglaselt tarduvad mördid (savi, lubi, liimilisanditega) Mineraalsed krohvimördid jagatakse neid mineraalse sideaine järgi viide põhigruppi Lubimördid Lubitsement mördid Kips Tsemntmördid Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi. Tsementmört Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade
Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnalekandmist. Hoone nurkadesse ning akende ja uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Kui tugevdused on paigaldatud, kantakse seinale esmane tasandus. Paksema tasandus- ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement-polümeerset kiudkrohvi. Krohvimördid Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide Krohvimört peab olema hästi töödeldav valmistamisel otstarbekas kasutada madalama (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv margiga (odavamaid) sideaineid. aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse kahes-kolmes kihis
Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). 40. Õhklubja tootmispõhimõte ja kasutuskohad? Põletatakse temperatuuril 900-1150℃, kustutatakse ehk segatakse suure hulga veega, jahvatatakse., kustutatakse ehk segatakse suure hulga veega, jahvatatakse. Kastutatakse lubivärvides, paberi-, tekstiili-, puidu tootmises, krohvimördid, kuivsegud Õhklubjaks nimetatakse põhiliselt kaltsiumoksiidi CaO või kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 sisaldavat materjali, mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga CO2. Õhklubja kasutamine: Müürimördid-efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört Krohvimördid segus kipsiga Kuivsegud Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) Lubivärvid
......................................... 17 32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon .................................................................................................. 18 35. Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad. ................. 18 36. Betooni keskkonnaklassid. ....................................................................................................... 19 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid .................................................................................... 20 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 45. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. ....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49
Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga. Teine kihton põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kihton viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört . Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
Omadused kergkruusal : • on valmistatud looduslikest lähteainetest • on põlematu ja külmakindel • on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust 21. Lubisideained- eelised, puudused, kasutuskohad Lubja kasutamine • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) • Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad Kasutuskohad : • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine
Kustutatud lubi sisaldab 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Lubja kivinemine seisneb tavalisel temp veega segatud mördis ümberkristalliseerumisprotsessi tekkes, tekkinud kristallid kasvavad ja põimuvad üksteisest läbi ja moodustavad struktuuri. Võib olla tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12
küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. 8. Segamört 9. Terrasiitkrohv ehk pesukrohv tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. 10. Pritskrohv pritsitakse seinale ja jäetakse silumata. 11. Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja loobitakse talle peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. 12. Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. 13. Kuivsegude liigid: müürimördid; krohvimördid; pahtelsegud; plaatimissegud; vuugitäited; peenteralised betooni jne. 14. Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega. 15. Transportimist taluvad paremini lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. 11. Põletamata tehiskivimaterjalid Mis on silikaattellise tooraineteks? Kvartsliiv, lubi ja vesi. Mida tähendab autoklaavne kivistamine? See tähendab telliste kivistamist 170...180 kraadi juures 8...12 tundi
Tooraines ei tohi olla savi rohkem kui 6%. TOOTMISE ETAPID: 1) lubja põletamine- toimub vertikaalsetes sahtahjudes 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm temperatuuri tsooni eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Ahjust saadakse kustutamata lubi, mis on n.ö poolfabrikaat. Lupja kahjustab nii üle kui ka alapõletamine. 2) Lubja kustutamine- seineb selles, et kustutamata lubi segatakse veega. KASUTUSKOHAD: müürimördid, krohvimördid, lubivärvid, kuivsegud 24.Kipssideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Kipssideaineks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. TOORAINE: 1) looduslik kips, kus piiratakse looduslike lisaainete (dolomiidi, paekivi või savide) sisaldust. 2)Looduslik anhüdriit. TOOTMINE: Madalatemperatuursel tootmisel saadakse
Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted (silikaatkivid), lubivärvid, lisand teiste sideainete valmistamisel, teistes tootmisharudes (paberi, tekstiili, puidu jne.) 21. Kipssideained tootmine (tootmise viisid autoklaav. kipsikeedukatel), kasutuskohad Tootmine: Toorained Looduslik kips CaSO42H2O, looduslik anhüdriit CaSO4. Autoklaav Kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu
üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga lõhub aurudes moodustunud struktuuri, seetõttu on tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 18. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad 6.3. EHITUSKIPS
temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Õhklupja kasutatakse enamasti kuivas keskkonnas, sest tema omadused niiskes keskkonnas kaovad. *Lubja kasutamine -Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört - Krohvimördid segus kipsiga - Kuivsegud - Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) - Lubivärvid - Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks - Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus.
ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. · Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud 05.05.2014 · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 23. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad- · Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust
............ 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid ............. 138 10.2. Mörtide üldomadused ............. 139 10.3. Mördi täitematerjalid ............. 140 10.4. Müürimördid ............. 141 10.5. Krohvimördid ............. 143 10.6. Dekoratiivkrohvid ............. 144 10.7. Kuivsegud ............. 147 10.8. Mördid talvisteks töödeks ............. 147 10.9. Erimördid ............. 149 10.10. Mörtide valmistamine ja transport ............. 150 11. Põletamata tehiskivimaterjalid .......
POST: riivtalad toetuvad postile, panel toetub riivtaladele. Pstid toetuvad kannudesse. MÖRDID LIIGITUS JA ÜLDOLEMUS: koosnevad sideaine, vesi, ja peentäitematerjal, jämetäitematerjal puudb. Sideained on samad, mis betooni puhul. 1. Õhkmördid lubimört, kipsmört 2. Hüdrauliline tsemendi basil OTSTARVE: 1. Müürimört kõrgema margilistest sideainetest 2. Krohvimördid, pinnakattemördid madalama margilistest sideainetest. Krohvimörtides suurem sideainete hulk. 3. Plaatimissegud põrandaplaatide jaoks suurema tugevusega. Lihtmört 1 sideaine Segamört 2 sideainet Mahumassi järgi: piir 1500 kg/m3. Alla 1500 = kerge, üle 1500 raske ÜLDOMADUSED: 1. Vedela, värske omadused: plastsus (lastakse koonusel mörti vajuda (mm). 2
· Raualisand võib põhjustada üle põletamist · Dolomiitsed lubjakivid sisaldavad MgCO3, mille põletustemperatuur on oluliselt madalam 600...6500C, seetõttu lubja põletustemperatuuril tekib üle põletatud MgO, mis veega kustutamisel tekitab hilinenud paisumist ja purustab juba tekkinud struktuuri. · Kui lähtematerjali tihedus on suur (näit. marmorid), siis tõuseb põletustemperatuur. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines.
tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamärte sageli, Lubi või savi .segatakse märdisse vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamärdi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja antakse 3 arvuga. Näiteks 1: 1 ,5;6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka märdi seguvahekorras ei allta. 'elt lisatakse märdi segamise käigus silmajärgi 43. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind märdist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama märdiga, ~t ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viirnistluskihi märt peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledarnat panda.
annaabi.ee 
