Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46% · moreen 25-40% · savi 50% (34-60%) · turvas 60-80% 2. Pinnase veeläbilaskvus · Veeläbilaskvus on pinnase omadus lasta vett läbi. · Veeläbilaskvus sõltub eelkõige pinnase poorsusest (seda mõjutavad ka pinnaseosakeste kuju ja teised välised tegurid). · Hästi laseb vett läbi jämedateraline suurte pooridega pinnas. · Suur poorsus ei tähenda veel suurt veeläbilaskvust. Näiteks savi poorsus on suur (üle 50%), aga vett laseb väga vähe läbi. Graniidi, savi, liivakivi ja moreeni poorsus
· Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga
Geosünteedid - konspekt Kasutatakse, et saaks 1)kasutusele võtta kehvemate füüsikalis-mehaaniliste omadustega pinnaseid, 2)rajada kauakestvaid ja püsivaid insenerrajatisi nõrgematele aluspinnastele, 3)tagada nõlvade erosiooni- ja varisemiskindlus, 4)prügilates reovesi ei pääseks aluspinnasesse ja sealt põhjavette, 5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse...
pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist ehk kõdunevat taimejäänuste ja huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks
hapniku puuduliku juurdepääsu tõttu surnu taimejäänused aeglaselt lagunevad. See on turvastumine, mille tagajärjel tekib turbakiht. Sooks nim maastiku seda osa, mille looduslikus seisundis on vähemalt 30 cm tüsedune turbakiht.Soo tekib veekogude kinnikasvamise või mineraalmaa soostumise tagajärjel. Veekogu kasvab kinni timedega kas veekogu põhjast või veekogu pinnalt. Mineraalmaa soostub alalise liigniiskuse tagajärjel. Kõik tegurid mis soosdustavad liigniikuse tekkimist(mulla halb veeläbilaskvus, äravoolu takistav maapinna reljeef, kõrge põhjaveeseis, suur sademete hulk, vähene aurumine) aitavad kaasa mineraalmaa soostumisele Vett raskesti läbilaskev muld ja maaala liiga väike lang põhjustavad mulla liigniiskust, mille tagajärjel hakkab kasvama niiskuslembene taimkate. Et taimejäänuste lagunemine on liigniiskes keskkonnas takistatud, siis hakkab poollagunenud org aine maapinnale kuhjuma ja algab turvastumine ja tekib soo. Madalsood, siiresood ja rabad. 16
elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. 4.) muldade kaitse eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas. Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See võib lõppeda katastroofiliselt kogu ökosüsteemile. Kuidas? Tuleb arvestada nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu
läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. · Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. · Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
moondekivimite dehüdratiseerumisel Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I poorsus; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p = (v/V)100% veemahtuvus veeläbilaskvus pooriruum 1 Kivimite veelised omadused II Põhjaveele mõjuvad jõud ja põhjavee liigid:
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
17 Mis on veeand? A Kivmi omadus anda endast välja teatud hulk vett B Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett C Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus 18 Millise kivimi veeand on suurim A Suureteraline liiv B Saviliiv C Liivsavi 19 Millest oleneb kivimi veeläbilaskvus? A Lõimisest B Hüdraulilisest gradiendist C Granulomeetrilisest koostisest 20 Mis on madalsoo? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala kattub levikualaga C Toiteala on suurem levikualast 21 Mis on siirdesoo ? A Toiteala on väiksem levikualast
2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi (III–Vklass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. 6.Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme
Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud (Penu. 2006). Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad, millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud.
kurrulised. Õied kreemikasvalged, lihtsad. `Saugeana` Laiuv peente kaarduvate okstega põõsas. Lehed väikesed. Õied punakasvioletsed. SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada ja huumusesisaldust suurendada madalsooturba lisamisega. Liiv- ja turvasmullas on sobiv ph 5,5-6,0, liivsavimullas pH 6,0-6,5, saviliivmullas pH 6,5-7,0 ja raskes savimullas pH 6,8-7,3. kergete muldade happesuse reguleerimiseks kasutatakse lubjakivijahu, rasketele muldadele lisada kustutatud lupja. SIREL EESTIS
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine kivimite mehaaniline kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku, põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine. vabanevad mineraalsed toiteelemendid, on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur ...
tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv. Vesi aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Veeläbilaskuvus - võime juhtida vett ülemistest kihtidest alumistese Veeläbilaskvus sõltub mulla mehhaanilisest koostisest, niiskussisaldusest , struktuurist, lasuvustihedusest. Hea veeläbilaskvus on üle 150, keskmine 50-150 ja halb alla 50 mm/tunnis. Imendumine toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud mulla ja õhu niiskusest,temperatuur, mulla lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt)
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad. Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud. Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud. Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning
oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C tähistab mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. [5] Kasutus hinnang Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4] Miinused: – kohatine toitainete puudus – -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad – kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud [4] 6 Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega,
lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006). Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Niitmise ja intensiivse karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi
toimuja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(IIl)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. SOOLDUMINE- SOOSTUMINE- 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; MULLATÜÜBID- muldade jagunemine vastavalt neis esinevatele horisontidele ning omadustele Mullahorisont- erineva värvuse ja koostisega kihid
Kuulub montmorilloniidi rühma. Kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Värvus
kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, see soodustab juuremädanike levikut. Koorehaavandid tüvedel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine Tallamine viib pinnase tihendamisele, väheneb mulla õhustatus ja veeläbilaskvus, mille tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda. Teetammide ehitamise käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse või üleujutuse tõttu puud kuivavad. Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas. Puudele võib mõnikord kahjulikult mõjuda ka kuivendamine. Näiteks kõdusookaasikutes on soodsamad tingimused
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad poorid. Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda õhust niiskust. Veeläbilaskvus on materjali võime vett läbi kasta, sõltub pooridest ja nende kujust
mõjutajateks on näiteks liikluskoormus, vibratsioon, harimisvõtted ja vihmutamine. Kuna tihenemise käigus surutakse kokku eelkõige makropoorid ehk õhupoorid, siis nende maht väheneb ning õhu ja vee üldine suhe poorides muutub taime jaoks ebasoodsaks. 12 Kasvupinnase tihenemisega kaasnevad juurestikupiirkonnas järgmised muutused: Väheneb pinnase veeläbilaskvus, kuna selleks vajalike makropooride maht on vähenenud. Maapinnale sademetega langenud vesi ei jõua juurestikupiirkonda, vaid voolab ära mööda maapinda. Halveneb kasvupinnase soojusrežiim ning seda mõlemas suunas: kevadel püsivad tihenenud kasvupinnased pikemalt külmana, talvel jäätuvad sügavamalt ning suvel kuumenevad üle. Gaasivahetuse intensiivsus ja kvaliteet langeb: ühelt poolt ei saa juurestik hingamiseks
▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3 • Mõnede materjalide sorptsioonikõverad: KUUMSIN 4 • Mõnede materjalide adsorptsioonikõverad: KUUMSIN 5 VEEKINDLUS • Materjali veekindluseks või veetiheduseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitingimist • Vastandmõiste on veeläbilaskvus, mis sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) • Veekindluse nõue võib olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. ▪ Kvalitatiivne: (vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) katusekattematerjali katsetamine toimub 50mm veesamba rõhu juures, kusjuures materjal ei tohi 4-7 päeva jooksul vett läbi lasta.
Liblikõielised haljasväetised elavdavad ka mulla mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus. See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete väljaleostumist. Liblikaõieliste haljasväetiste mõju võib kesta mitmeid aastaid, kuna need avaldavad mõju kõigile olulisematele mulla füüsikalis-keemilistele omadustele. Kõige vajalikum on siis liblikaõieliste kasvatamine puuduliku mikrobiloogile tegevusega ja
Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus)
Kaasnevad mullaliigid maastikul on kõrgematel kohtadel leostunud mullad ning Lõuna-Eestis ka näivleetunud mullad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leetjad või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus - leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad - kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritudSäästlik kasutamine: - säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi - kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala)
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
1.Täppsiviljeluse olemus Täppisviljelus on tehnoloogia kus agrotehnikanõudeid täidetakse täpsemini kui tavaviljeluses, arvestades saaki mõjutavate tegurite muutumist põllu piirides nagu mulla omadused, kahjustajate esinemine, põllu naabruses olevad objektid. 1. Saagi koguse ja kvaliteedi kaardistamine põllu piires 18. Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, 2. Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga 10. Põimmasinad. erinevused. Põimmasinad, mis sooritavad ühe töökäiguga mitu Ketas ja pii (käpp) tööseadisena töötlevad mulda erineval 3. Taimestiku seisundi kasvuaegne hindamine käigu pealt operatsiooni. Põimmasinad võimaldavad olulis...
30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l. 5
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
rannajoon on suhteliselt väheliigestatud, mistõttu on soodsad eeldused rändeliste settevoolude tekkimiseks Möllirand - Selline rand on tavaliselt väga lauge ning taimestik kasvab kuni veepiirini, kõrkjad ja pilliroog ulatuvad isegi kaugele paguveerannale. 22) Põhjavete tegevus: vee olekuvormid kivimites, vee kujunemine pinnases, kivimite veeläbilaskvus, vee liikumine kivimeis, mineraalveed ja nende liigitus.Osa sademetest imbub pinnasesse ja sealt sügavamale maakoorde, kus vesi võib esineda: Aurutaoliselt - tühemikes dünaamilises tasakaalus õhus oleva auruga Hügroskoopselt - absorbeerituna mineraalosakeste pinnale Kileveena - kivimi- ja mineraalosakeste paljumolekulaarse kihina
poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konsolideerunud savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on kivimite poorid osaliselt veega täidetud. Küllastusvöös on kivimite pooriruum veega küllastunud - Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus
suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavad punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. Koha valik Enne kui istutada ühtki viinapuud, seisab ees otsustava tähtsusega tegu - koha valik. Peale niisuguste asjaolude nagu pinnase veeläbilaskvus ja hallade vältimine ei tohi unustada ka majanduslikke tegureid. Kas viinamarju saab koristada mehhaniseeritult? Kas turustusvõimalused on teada? Kui on kavas avada veinikelder, kas jätkub möödasõitvaid kliente? Mis maksab maa? Champagne'is on aakri hind palju kõrgem kui näiteks Languedocis. Pookealused Euroopas ja Californias ning sageli ka muudes maailma paikkondades poogitakse viinapuud enne istutamist tingimata teistele tüvedele
27)Milles avaldub kuivenduse mõju? 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) Kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid. Äravoolu maksimumid suurenevad, reguleeritud veejuhtmetes setted ei jää enam lammile. Intensiivne detailkuivendusvõrk suurendab lämmastiku väljakannet. Remondi ja süvendustööd kraavidel vabastavad vooluvete ja eesvooludesse heljumit,
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob
enamasti vähesel määral. Montomorilloniit: kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c -telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas, kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Montomorilloniidi rohke sisalduse korral mullas ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. 20%-s soolhappes mõningal määral lahustuv. Kloriit: raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga. Sekundaarsed kloriidid mood. küünekivi, biotiidi, hüdrovilkude muundumisel. Värvus roheline, kõvadus 2 -4, erikaal 2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini
mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta
moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust Hügroskoopsus on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga marerjal seisab kaua püsias keskkonnas, siis ta saavutab tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjalide poorsusest ja pooride kujust (avatud või suletud poorid). Neid nimetatakse ka hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste kihtide loomiseks. gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi,
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
