67b), Makitakinnitus (Joon. 67c), topelt Tkinnitus (Joon. 67d) ja soonkinnitus (Joon. 67e). OHUTUSNÕUDED 1. Töötamisel tikksaega kasuta kaitseprille, kuulmekaitseid ja vajaduse korral ka tolmumaski. 2. Töötamise ajal peab tikksaag toetuma alustallaga kindlalt saetavale pinnale. 3. Sae eemaldamiseks materjalist oota kuni saeleht on seiskunud. 4. Pendelliikumise (ettenihke ) valikul pea meeles järgmist: õhukese või kõva materjali saagimisel kasuta väikest pendelliikumist või lülita see üldse välja; pehme materjali saagimisel kasuta maksimaalset pendelliikumist, maksimaalset pendelliikumist kasuta ka pikipuitu saagimisel. 5. Pea meeles: erinevate tootjate poolt toodetud tikksaagidel võivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtad
hambad painutatakse ühekaupa paremale ja vasakule, kuid kolmandat ei painutata. Väikese sammuga saelehed painutatakse laineliselt . Laineliselt painutatud saeleht kulub kiiremini. Painutus ulatus peab ületama lehe paksuse 0,2...0,5 mm. Enne kui hakata metalli lõikama, on vaja valida saeleht, mis vastaks saetava materjali kõvadusele ja mõõtmetele. Kruustangide vahele kinnitatud materjali tasand peab vastama töölise kasvule. Saagimisel tuleb kruustangide ees seista 450 nurga all kruustangide telje suhtes. Toetudes vabalt natuke ettepoole asetatud vasakule jalale, parem jalg asetada vasaku suhtes 60...700 nurga alla. Saagimisel peab sirgelt seisma. Saagimisel tuleb saagi hoida rõhtsalt. Saag peab liikuma sujuvalt ilma jõnksudeta. Survejõud peab olema umbes 10 nj saelehe 0,1 mm paksuse kohta. Lõike lõpus tuleb survet vähendada. Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest. Sae
kehavigastusi operaatorile ja teistele. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Mootorsae edasitoimetamise ajal kasuta alati saelati kaitset . 4.2. Sae transportimise ajaks seisata mootor ning pidurdada saekett ketipiduri abil juhusliku käivitumise vältimiseks. 4.3. Enne mootori käivitamist aseta saag stabiilsele alusele või hoia seda kindlalt. Saelati ja -keti piirkond peab olema takistustest vaba. 4.4. Saagi hoida tugevasti mõlema käega. 4.5. Okste saagimisel kasutada saelati keskosa, mitte selle otsa. Olla eriti ettevaatlik pinges okste saagimisel. 4.6. Vältida heitgaaside sissehingamist, eriti juhul kui saagi kasutatakse kinnistes ruumides. Viimasel juhul töötada korraliku ventilatsiooni tingimustes. 4.7. Igasugusel, ka lühiajalisel sae kasutamise lõpetamisel või peatamise seisata mootor. 4.8. Keelatud on saeketi reguleerimine, vahetus või puhastamine töötava mootori korral. 4.9. Töötada sobivas, ohutut tööd tagavas tööriietuses
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
Võrumaa kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia õppetool Pto-07 Puidu kuivatamine Laboratoorne töö nr. 1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödude...
liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga.plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Tavaliselt armeeritakse iga meetri tagant kuid Esimesel ja viimasel real tuleb ka kindlasti armeerida . Tööriistad mida võib vaja minna. Vesilood,kellu,mõrdiämber,liimikelk,nöörlood,kummihaamer ja saag. Isikukaitsevahendid mida on vaja sellise töökäigu puhul. Kiiver,vastav tööriietus,turvajalanõud, kindad, kaitseprillid,plokkide saagimisel võiks olla peas respiraator või mingi muu mask mis kaitseb hingamisteesid. 2.Mõõdulint.niveliir. Oluline ka teada: § 1. Ehitise kasutamise otstarve (1) Ehitise kasutamise otstarve tähistatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud loetelule kasutamise otstarbe nimetusega ja viiekohalise koodiga. (2) Ehitise kasutamise otstarvete loetelu ülesehitus on hierarhiline, milles üldisema täpsusastme kasutamise otstarbe tähistus sisaldab suurema
Teritatakse risti saelehega Lõikeserv on hamba tipus Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile
Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi. Kord on kellaosuti number viie kohal, mõni aeg hiljem aga näiteks kaheksa . Osutab liigub. Kõikide liikumiste ühiseks jooneks on see, et keha asukoht muutub. Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul . Liikumine on pidev. Punktmass ja Trajektoor. Liikumise kirjeldamisel pole sugugi alati tähtis, millise kuju ja mõtme...
ümber on kasvanud puit. Terve oks ümbritsevast puidust veidi tumedam mädanemistunnusteta oks. Sarvoks kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete vaikudega ja muude värvivate ainetega. Värvusega oks mädanemise algstaadiumis olev oks. Pehkoks mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis on kaotanud oma esialgse struktuuri ja kõvaduse. Tubakoks okaspuit on kõdunemise viimases staadiumis. Ümarovaalne oks saematerjali saagimisel või tahumisel põiksuunas läbilõigatud oks. Õmblusoks saagimisel või tahumisel pikisuunas läbilõigatud oks. Sõrgoks tüve pikuti läbisaagimisel sümmeetriliselt saematerjali pinnale jääv kahest oksast koosnev ühes ja samas oksakimbus asuv okste grupp. EBATERVED VÄRVUSED ja MÄDANIKUD võivad olla sisemised või välimised.. Sisemised ebaterved värvused on: sisepunavus(tugev punane värvus), täpilisus(kohati
hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel. Käsi ketassaega lõigatakse käsitsi(sellel puuduvad liikuv laud ja jaotusplaat). • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kindad, kaitseprillid või -mask jne. 2. Saagimisel seisa saetava materjali kõrval mitte taga 3. Keelatud on pöörleva saeketta juurest tükkematerjali käega eemaldada. 4. Töötava sae juurest ei tohi lahkuda! 5. Saagimise lõpetades lülita välja nii saepink kui ka puruimemismasin. Paksuspink Paksuspink • Kasutus: Kasutatakse puidu paksuse muutmisel. • Ohutusnõuded: 1. Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse
Okaspuu 1 ; 1 ; 35 ; 40 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 25 ; 50 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 20 ; 40 ; 30 ; 90 . Põikikiudu saagimine : Okaspuu 2 ; 1 ; 0 ; 40 ; 50 ; 45 . 2 ; 2 ; -25 ; 50 ; 65 ; 45 . Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale .
kiilukujuline tera . Lõiketöötlemise viisid masintöötlemisel : Lõikeliikumised Puidu lõikamine toimub töödeldava materjali ja lõikuri omavahelise liikumise tulemusena : Lõikeinstumendi liikumine mööda oma liikumise trajektoori ehk pealiikumine Detaili liikumine lõikeinstrumendi suhtes ehk etteandeliikumine . Lõikuri tipu liikumise trajektoor freesimisel ja saagimisel on tsükloid Lõikuri tipu pöörlev liikumine ümber telje (pealiikumine) Pöörlemistsentri sirgjooneline kulgev liikumine (etteandeliikumine) A-pealiikumise kiirus B – lõikekiirus C – etteandekiirus . Lõikekiirus Lõikekiirus tekib kahe liikumise kiiruste summana : Pöörleva tera hamba tipu joonkiirus ehk pealiikumise kiirus Detaili liikumise kiirus tera suhtes ehk etteandekiirus
Elektrihöövel Höövli kasutaminer Höövliga töötamisega harjumiseks soovitame kõigepealt testida seda mõnel proovitükil ning alles siis asuda töödeldava detaili kallale. Kui masina seadistused ei ole õiged, siis võib höövel materjali maha hööveldada kiiremini soovitud. Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik te...
Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel. Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida. Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse. 4 Kiilnuga Kumera kiilu kujuline kiilnuga paigutatakse vahetult saeketta taha. See takistab saetee sulgumist ning seega saeketta kinnijäämist
veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv. Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata. Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks.
Saagides seisa pingi kõrval. Soone saagimine Saeteest laiemat soont lõigates sae kõigepealt soone servad õige sügavuseni (3) ning seejärel eemalda vahepealne osa, nihutades juhtlatti järk-järgult saetee laiuse kaupa edasi (4). Punni ja nuudi saagimine Punni lõikamiseks pead detaili kummalegi poolele võrdse valtsi saagima. Sae esimene lõige kitsamale küljele, seejärel keera detail teistpidi ja sae punni teine külg (5). Seejärel sae punnide õlad (6). Nuudi saagimisel seadista juhtlatt, tee kõigepealt üks lõige, siis keera detail teistpidi ja sae soone teine külg. Lõpuks eemalda vahepealne osa eespool kirjeldatud viisil. Õppematerjal ,,Puidutöötlemis masinad" A. Roos 2
lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele. Saega lõikamisel tuleb tükeldatav materjal kinnitada tugevalt kruustangide vahele. Saagimisel tuleb kruustangide ees seista poolpöördega, s.o. 45° nurga all kruustangide teljejoone suhtes. Toetudes vabalt natukene ettepoole asetatud vasakule jalale, tuleb parem jalg asetada vasaku suhtes 60 ... 70° nurga all. Saagimisel peab sirgelt seisma. Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest, mitte ainult saelehe keskmine osa. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30 ... 60 kaksikkäiku minutis. Lattmaterjali (joon
3.2. Käsisaed peavad olema teravad ja korralikult räsatud. 3.3. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3.4. Haamri vars peab olema kõvast puust ja ovaalne. Haamer peab olema tugevasti otsa kiilutud. Vars peab vaba otsa poole jämenema, et haamer seisaks paremini peos. 3.5. Kontrollida, et peitli käepide oleks sile ega anna pinde. Puitkäepideme otsa tuleb lüüa metallrõngas. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Käsitsi saagimisel ei tohi sõrmi hoida saehammaste lähedal. 4.2. Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt. Materjali saagimine põlvel ja mistahes juhuslikel esemetel on ohtlik. Läbisaagimisel tuleb saetavat otsa käega toetada. 4.3. Hööveldamisel hoitagu höövlit õigesti. 4.4. Laudu ja prusse ärgu hööveldatagu kiududele vastassuunas. Töödeldav toorik tuleb kindlalt kinnitada. 4.5. Höövlist ei tohi laasta välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga. 4.6
Lubamatud muudatused ja varuosad võivad põhjustada raskeid, isegi eluohtlike kehavigastusi operaatorile ja teistele. Mootorsae edasitoimetamise ajal kasutada alati saelati kaitset. Sae transportimise ajaks seisata mootor ning pidurdada saekett ketipiduri abil juhusliku käivitumise vältimiseks. Enne mootori käivitamist asetada saag stabiilsele alusele või hoida seda kindlalt. Saelati ja –keti piirkond peab olema takistustest vaba. Saagi hoida tugevasti mõlema käega. - Okste saagimisel kasutada saelati keskosa, mitte selle otsa. Olla eriti ettevaatlik pinges okste saagimisel. - Vältida heitgaaside sissehingamist, eriti juhul kui saagi kasutatakse kinnistes ruumides. Viimasel juhul töötada korraliku ventilatsiooni tingimustes. - Igasugusel, ka lühiajalisel sae kasutamise lõpetamisel või peatamise seisata mootor. Keelatud on saeketi reguleerimine, vahetus või puhastamine töötava mootori korral.
Räsatud saeleht metalli saagimiseks. Lainja räsaga saeleht metalli saagimiseks . Volframkarbiidiga kaetud saeleht. Nuga. Ohutusn6uded 1.Töötamisel tikksaega tuleb kasutada kaitseprille, kuulmekaitsmeid ja vajadusel tolmumaski. 2.Töötamisel ajal peab tikksaag toetuma alustallaga kindlalt saetavale pinnale. 3.Sae eemaldamiseks materjalist peab ootama kuni saeleht on seiskunud. 4.Pendliliikumise (ettenihke) valikul peab meeles pidama järgmist: 6hukese v6i k6va materjali saagimisel peab kasutama maksimaalset pendli liikumist, maksimaalset pendli liikumist peab kasutama ka pikkipuitu saagimist . 5.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud tikksaagidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades . Käsiketassaag Käsiketassae p6hiosad 1.Käepide 2.Toitelüliti 3.Saagimissügavuse regulaarhoob 4.Lükkeplaat 5.Alumine kaitse 6.Kettapolt 7.Raam 8.Äärik 9.Saeketas 10.Külgjuhik 11.Külgjuhiku reguleernupp 12.Saagimisnurga reguleernupp Saekettad 1
lokata. Rahvas ja saadikud peavad tegema pidevat koostööd ning arenema ühtselt. Kui inimestel kaob huvi poliitika vastu ja ainult virisevad, et elu on niivõrd kehv, ei muutu riigis midagi. Riigi kõrgeim võimuorgan olemegi meie, rahvas, ning loobudes oma häälest ning sõnavabadusest, loobume võitlemast parema heaolu eest. Oksa saagimine vallandab ahelreaktsiooni: saag kulub, on vaja uus osta; istumisalust oksa saagides on suur tõenäosus, et selle läbi saagimisel saab ka inimene haiget, kes sellel istub ja ka puu kannatab. Selline tegevus ei tee kellelegi head. Samamoodi ka elus kus kõik kannatavad. Ahelreaktsioon järgneb igale tegevusele mille inimene, loodus või loomad korda saadavad: inimene tahab sooja, selleks kaevandatakse maavarasid või raiutakse puid, millega kahjustatakse looduse loomuliku struktuuri, mille tagajärjel tekivad osooniaugud ja tänapäeval väga aktuaalne kasvuhooneefekt. Seda kõike saab vältida
Terakaitse Saeketta kohal paikneb tugev metllist või plastist terakaitse, mis takistab inimese võimalikku kokkupuudet saekettaga, samuti pidurdab detaili hoogu siis, kui saeketas selle õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. Lükkelatt Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse detailide järkamisel ning otste nurga alla saagimisel vahemikus 450-900. Latt peab soones liikuma sujuvalt, kuid mitte liiga lõdvalt. Selle nurga peab saama seadistada loetava skaala abil. Liuglaud Tavaline lükkelatt sobib hästi lühikeste detailide ristisaagimiseks, kuid suuri plaate on keerulisem saagida, kui ei ole saekettaga paralleelselt liikuvat liuglauda koos juhikutel liigutatava juhtlatiga. Sisse- ja väljalülitusnupud Otsapink, mille nupud on töö ajal käeulatuses. Kõigil uuematel mudelitel on lüliti, mis
Terakaitse Saeketta kohal paikneb tugev metllist või plastist terakaitse, mis takistab inimese võimalikku kokkupuudet saekettaga, samuti pidurdab detaili hoogu siis, kui saeketas selle õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. Lükkelatt Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse detailide järkamisel ning otste nurga alla saagimisel vahemikus 450-900. Latt peab soones liikuma sujuvalt, kuid mitte liiga lõdvalt. Selle nurga peab saama seadistada loetava skaala abil. Liuglaud Tavaline lükkelatt sobib hästi lühikeste detailide ristisaagimiseks, kuid suuri plaate on keerulisem saagida, kui ei ole saekettaga paralleelselt liikuvat liuglauda koos juhikutel liigutatava juhtlatiga. Sisse- ja väljalülitusnupud Otsapink, mille nupud on töö ajal käeulatuses. Kõigil uuematel mudelitel on lüliti, mis
Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist. Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal. Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine .Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet).Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole ilmselt võimalik saavutada. 13. Selgita saekava saagimisel 14. Selgita saekava saagimisel lihtlõikusega (joonis) . prussimisega (joonis) 2 15. Selgita milles seisneb saematerjali servamine ehk seimerdamine (joonis) Saematerjali servamine ehk seimerdamine : servamata saematerjali servade ülelõikamine selliselt, et servamata saematerjalist saadakse servatud materjal. Variandid laudade
Eesmärgiks on :Vajaliku ristlõikega ja kvaliteediga saematerjali saamine. Suurima võimaliku saematerjali väljatuleku saavutamine palgist. Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal. Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine .Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet).Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole ilmselt võimalik saavutada. 13. Selgita saekava saagimisel 14. Selgita saekava saagimisel lihtlõikusega (joonis) . prussimisega (joonis) 2 15. Selgita milles seisneb saematerjali servamine ehk seimerdamine (joonis) Saematerjali servamine ehk seimerdamine : servamata saematerjali servade ülelõikamine selliselt, et servamata saematerjalist saadakse servatud materjal. Variandid laudade
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõud...
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Su...
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ri...
kemikaalidega. Parandab ja laiendab pinnakäsitlemisvõimalusi. 52. Kuivatamisvõimsus Kuivatusvõimsus= puidu tegelik niiskus/keskkonna tasakaaluniiskus. Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest
Tume tükksuhkur *Rootoorsuhkrut valmistatud tume, aromaatne ja kõva tükksuhkur. Kohvi ja tee magustamiseks Hele tükksuhkur *Niiske peensuhkru pressimisel kangideks, kavatatakse, saetakse tükkideks Puudersuhkur, tolmsuhkur, tuhksuhkur *Peensuhkru kristallide purustamisel või shkrukangide saagimisel *Lisatakse paakumist takistavad aineid *Valmistatakse ka värvilisena, mida kasut. glasuuride vahustatud täidiste, pumatipulbri valmistamisel *Mittesulav tolmsuhkur - nonmelting sugar - toode, kus iga suhkrukristall on kaetud imeõhukese letsitiinikihiga (E400..E499, emulgaator), ei sula niiskuse ega kõrgete temperatuuride korral Suhkruasendajad
(Soome), 18% (Rootsi) ja 12% (Austria) 1,9 mln. ha ehk 44,4% Eesti pindalast on kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 280 mln.m3. Aastane prognoositud juurdekasv on 9,2....9,8 mln m3 ja vastavalt Eesti Põllumajandusülikooli andmetele võiks lubatav raiemaht ulatuda 8...9 mln. m3-ni. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel raiejäätmed, kui ka puidu töötlemisel puidutöötlemisjäätmed. Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid: · Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. · Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud
2,6...3,4 t. Inglise kuupsülla moodustamiseks kasutatakse mõõtepinki. Mõõtepingi pikkus on 2,1 m, kõrgus 1,05 m. Kahe meetri pikkuse metsamaterjaliga täidetud mõõtepingi mass on umbes 3 t. 3.4.3. Vineer Vineeri hakati tootma 20. sajandi. alguses. Kui möödunud sajandi 30-ndatel ja 40-ndatel aastatel kasutati vineeri põhiliselt siseviimistluses ja mööbli tootmises, siis tänapäeval kasutatakse teda kandekonstruktsioonide materjalina. Vineer saadakse puidupakkude piki kiudu saagimisel või hööveldamisel või spiraalsel lahtilõikamisel tekkivate õhukeste puidukihtide spooni kokkuliimimisel. Iga kihi kiud on eelmise omaga risti, seepärast on vineerikihtide arv alati paaritu. Pealmise kihina kasutatakse kas kase- või okaspuuspooni, selle põhjal jaotatakse vineerid kase- ja okaspuuvineerideks. Sõltuvalt kasutatud liimisordist eristatakse välis- ja sisevineeri. Välisvineeri valmistamiseks kasutatakse fenoolliimi
piikus kõigub 0,5m tavapäraselt 6 meetrini .lehtpuidus ümarmaterjalid on peened läbimõõduga 80 130 mm.keskmiselt 140-240 mm jämedad üle 260 mm.ümarmaterjali hulka arvestatakse hulka tm.ja tükiviisiliselt.mahulisel määramisel võetakse keskmine läbimõõt ja pikkus ning arvutatakse nagu silindri ruumala.arvestamise kergendamiseks on koostatud tabelid kus ladva läbimõõdu järgi ja pikkuse kaudu saab palgi mahu teada Saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide saagimisel,saeveskistest ehk sae tööstustest.saematerjalid on järgmised: 1. Poolpalk-saadakse palgi pooleks saagimise teel 2. Veeranpalk- saadakse poolpalgi poole pooleks saagimine.antud kahte materjali kasutatakse enamus kaevanduses tugipostidena 3. Pinna tefinu on saetööstuse jääkmaterjal mida tavaliselt kas.kütteks või purustatakse freessaaagedel laastmaterjali ja jaotatakse kaheks:1.laudselg jääb üle palkide saagimisel ja laudserv jääb üle laudade servamisel
saeleht kulub kiiremini. Painutus ulatus peab ületama lehe paksuse 0,2...0,5 mm. Enne kui hakata metalli lõikama, on vaja valida saeleht, mis vastaks saetava materjali kõvadusele ja mõõtmetele. Kruustangide vahele kinnitatud materjali tasand peab vastama töölise kasvule. Saagimisel tuleb kruustangide ees seista 450 nurga all kruustangide telje suhtes. Toetudes vabalt natuke ettepoole asetatud vasakule jalale, parem jalg asetada vasaku suhtes 60...700 nurga alla. Saagimisel peab sirgelt seisma. Saagimisel tuleb saagi hoida rõhtsalt. Saag peab liikuma sujuvalt ilma jõnksudeta. Survejõud peab olema umbes 10 nj saelehe 0,1 mm paksuse kohta. Lõike lõpus tuleb survet vähendada. Sae liikumine peab olema niisugune, et töötaks umbes 2/3 tema pikkusest. Sae liikumise kiirus oleneb lõigatava materjali kõvadusest ja on keskmiselt 30...60 kaksikkäiku minutis. Joonisel 101 on näited sae käeshoidmisest.
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada. Looduslikult kuivatamine e rõngaskoorimine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine niine kihis ja puit hakab kuivama. Kasutatakse liikide eemaldamiseks, mille maha saagimisel tekivad kännu ümber tülikad juurevõsud (haab,hall lepp,pappel). Maha langenud puul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- vahepealsel ajal võivad tekkida putukkahjustused. Virnades kuivatamine- Kõrge temperatuuri mõju- kõrgel temp. kuivatamisega muutuvad puidu mehaanilised omadused kehvemaks võrreldes tava temp. kuivatatud puiduga. 80...100°C juures 16 ööpäeva absoluutselt kuiv puit kaotab survetugevusest pikkikiudu 5-10%, löögisitkust 15-30%
..100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3)
puudel ? 2. Miks õhu pumpamisel jalgratta kummidesse jalgrattapump soojeneb? 3. Kahes ühesuguses ämbris on ühepalju vett temperatuuril 10 0C. Esimesse ämbrisse asetati maakivi temperatuuril 80 0C ja teise sama massiga terasetükk temperatuuril 80 0C. Kuidas soojeneb vesi mõlemas ämbris ? 4. Kasepuude kütteväärtus on 1,5% vôrra väiksem männipuu kütteväärtusest. Millega seletub aga, et kasepuid peetakse paremaks ? 5. Miks puude saagimisel kuumeneb saag, aga saetav puu ei soojene märkimisväärselt? 6. Miks vesivoodi täidetakse kuuma veega, võiks aga kuuma ôhuga - õhuvoodi ? 7. Millistel juhtudel on üleantud soojushulk negatiivne. Siis kui ....... 8. Erisoojus on soojusehulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule, ..... . 9. Kui agregaatolekus üleminekut ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojushulk ühe kraadi kohta ....... . 10
Töökäik: Liistude paigaldamist alustatakse kõige pikema seina järgi. Mõõdetakse liistu pikkus ja liist lõigatakse mõlemast otsast 45 kraadise nurga alla. Juhul kui sein on nii pikk, et ühtset liistu ei saa kasutada, liistu jätkatakse. Jätkukoht tuleb paigutada nii, et lühikesi alla meetri pikkusi jätkutükke ei tule. Mõõtu võttes ja liistu lõigates tuleb olla täpne. Lõikamisel kasutatakse liistulõikurit või peenehambulist saagi ja saagimiskarpi. Liist peab saagimisel olema õiges asendis. Jätkukohas lõigatakse liistu otsad 45 kraadise nurga all, millega saadakse korrehktne ja tihe liide. Liistude paigaldamist jätkatakse emmas- kummas suunas, sein korraga. Liistud kinnitatakse klambritega. Mustusplekid eemaldatakse. Välisnurkade tegemisel kasutatakse lisaks plastikust üleminekuid. Samuti kasutatakse sarnaseid plastikust üleminekuid jätkukohtades. Jätkukohtades lüüakse nael/paigaldatakse klamber võimalikult jätku lähedale, et vuuk tihe saaks
o M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga Üldjuhul: 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) Saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus Kohustuslik 2,5-7% lisamõõt niiske puu saagimisel Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev: kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Oluline on jälgida mõõtühikuid Tihti antakse saematerjali paksus (mm), pikkus (m) ja laius (cm) Jälgida et arvutamisel oleks üks mõõtühik Metsa kõrvalkasutus Mittepuidulised väärtused o Metsamarjad o Seened
• konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamin...
Maaülikooli andmetel on 2,27 mln ha ehk 51,5% Eesti pindalast kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 449 mln m3. Vastavalt metsanduse arengukavale (20012010) võiks lubatav raiemaht ulatuda 13,1 mln m3-ni. Sellest võiks kütusena kasutada 5 mln m3, statistikaameti andmetel on küttepuude kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) ·Puugaas kütteväärtusega 4,5...15 MJ/m3
niiskuse muutumisel võib liimiühendus nõrgeneda, või kilpdetail kaarduda. _____________________________A. Roos______________________________ 35 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 49. A- laudade liimimise skeem; B- valesti tehtud liimiühendus Saeveskites toorestest palkidest väljasaetud plangud ja lauad peavad peale kuivamist olema kindlaks määratud mõõtudega. Seepärast peavad saagimisel plankude ja laudade mõõdud olema lõplikest mõõtudest veidi suuremad. Peab arvestama, et saetud materjal kahaneb õhukuivaks kuivatamisel vastavalt niiskuse vähenemisele 30%-lt ( rakuseina niiskuse küllastuspunkt) 20%-le (õhukuiv). Seega tuleb aastarõngaste suunda arvestades mõõtudele lisada ca 1/3 kahanemisprotsendist. Kaardumine on pikkisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste
Saematerjalid Saematerjalid on materjal: Mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel Millel in vähemalt kaks tasaparalleelset pinda Liigid Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. Pindlaud – saagimisel eemaldatud palgi välimine osa, mille üks pind on saetud, teiseks pinnaks on palgi välispind. Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid nimetatakse saematerjali elementideks Poomkant – ümarpuidu külgpinna osa saematerjali servpindadel Eristatakse Tõmp poolkant Terav poolkant Sõltuvalt asukohast saekavas ja aastarõngaste asetusest restlõikes eristatakse
Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle. Saadi suuremustriline plaat suurusega 500×500×60mm. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse
Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus (kivid, naelad, traat, liiv jt) Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti: a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides...
Viimane võib olla suurekristalliline (pärlsuhkur), keskmise- ja peenekristalliline. Pärlsuhkrut võidakse valmistada värvilisena. Peensuhkru liikideks on veel kaneelisuhkur (saiadele ja kondiitritoodetele) ja zeleesuhkur (moosi keetmiseks). Tükisuhkrut saadakse niiske peensuhkru pressimisel kangideks, mis hiljem tükkideks lõhutakse või pressitakse automaatliinidel iga tükk eraldi. Tuhksuhkrut saadakse peensuhkru kristallide mehhaanilisel purustamisel, samuti tekib see suhkrukangide saagimisel kõrvalproduktina. Valmistatakse ka värvilist tuhksuhkrut. Eriti peeneks jahvatatud tuhksuhkru ja tärklisesiirupi segu nimetatakse pumatipulbriks (kasutatakse glasuurimisel). Fruktoosi (puuviljasuhkrut) saadakse sahharoosist või inuliini hüdrolüüsil. Ta on sahharoosist 1,7 korda magusam. Imendub aeglasemalt ja sobib seetõttu suhkruhaigetele. Invertsuhkur on glükoosi ja fruktoosi ekvimolekulaarne segu. Saadakse sahharoosi hüdrolüüsil.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
