Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kihiti" - 149 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Pinnavormide kujunemine

Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad ­ Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos ­ Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn ­ Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen ­ Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik ­ Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik ­ Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised ­ Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg ­ Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg ­ Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg ­ Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid....

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
6
doc

2 KURSUSE PRAKTILINE LÕPUTÖÖ

Panen potipõhja margariini sulama. 2.Segan jahu margariini hulka ja lasen jahul pruunistada. 3.Segan jahu-margariini segu sisse vee ja lasen keema. 4.Lisan hulka piima ning maitsestan ja lasen uuesti keema. 5.Seejärel lisan hapukoore ning lasen ta keemiseni,mitte keema. Püüslaugukartul 1.Panen kartulid keema. 2.Jahutan kartulid maha ja lõikan nad viiludeks. 3.Võtan gn-ni ja hakkan kartuli viile sinna asetama. 4.Panen kihiti kartulid ja nende peale võid ning lisan sinna hulka ka läbi pressi pressitud küüslauku(võib ka küüslaugu soola panna) 5.Panen ahju. Köögivilja lisand 1.Pesen ja puhastan köögiviljad. 2.Lõikan porrult ära mitte vajalikud osad ja pesen ülejäänud hoolikalt ära. 3.Villutan köögiviljad ribadeks. 4.Võtan vokkpanni ja passeerin. 5.Maitsestan....

Kokandus
123 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus

Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. Sisehõõre - seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 3. Pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste. Pindpinevus - Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks 4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid....

Füüsika
83 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

Kõige lihtsam definitsioon: Tehisnärvivõrk on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorist. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Vaatleme mõnda nendest. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega....

Süsteemiteooria
86 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...

Süsteemiteooria
580 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Hulkraksed vetikad

Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti : kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elu Marsil

Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika-perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Retseptid

neid potis õli sees. * lisa vesi, puljongikuubikud ja purustatud tomatid, lase keema, pane juurde pasta * lisa maitseained, hauta madalal kuumusel kuni toiduained on pehmed,lisa frikadellid * keeda sebi, kuni frikadellid tõusevad pinnale, tõsta pott tulelt ja lisa maitseroheline SAIAVORM pool tahket saia 50 g võid 1 kl moosi, külmutatud marju 1 dl suhkurt 1 tl vaniljesuhkurt 3 muna 11/2 kl piima * Määri ahjuvorm võiga * Lõika saiad kuubikuteks, pane saiatükid ja moos kihiti vormi * Klopi monad suhkruga lahti, lisa piim ja vala segu vormi, nii et see ulatuks pealmise saiakihini * Pista peale suhkurt ja võitükikesi *Küpseta ahjus kaane all 30 minutit, siis 15 min.ilma kaanete. Lisandika ½ piima...

Tööõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Aatomi mudelid: 1) Dalton; 2) Thomson; 3)Rutherford; 4) Bohr; 5)kvantteooria. Aatomi koostisosad: tuum, elektronkate, prooton, neutron. 2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti . Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p III kiht 3s 3p Järjekord näitab elektronide energiataset. 7...

Keemia
297 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimefüsioloogia seminari ettekanne - Flavonoolid

FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti . Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad...

Füsioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Marss

Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinde...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Müürsepatöö ja betooni valmistamine

Segus võivad tekkida kohad, kus segust eralduvad teatud tüüpi kruus ja betoonipasta. · Valamine · Reeglid betooni valamiseks: · Betoon tuleb valada kohe, muidu hakkab see tahkuma. · Kontrolli raketist enne selle betooniga täitmist. · Vala betoonisegu kihiti (kihi paksus 30-50 cm) · Jälgi, et betooni sarrus ei liiguks. · Ära vala betoonisegu rohkem kui ühe meetri kõrguselt, sest vastasel juhul kaotab betoonisegu oma ühtluse. 2.9 Tihendamine Et tagada kivistunud betooni vastavus ettenähtud nõuetega, peab seda värskena tihendama. 2.9.1 Reeglid betooni tihendamiseks: · Tihendamiseks tuleb betoonis olevad tühimikud likvideerida. · Sarrused peavad olema tihedalt betooniga kaetud....

124 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600­ 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa ­ Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 4­5 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Köögiviljatoidud

keedetud kartul või kartulipüree hapukoore- või mädarõikakaste toorsalat ja maitserohelin Taignas praetud seened Valida ühesuurused seened, kasta taignasse ja fritüüris praadida Serveerida sõmera riisi, hapukoorekastme või muu kastmega ja maitserohelisega. Küpsetatud seenetoidud Seenevormitoidud Lisaks seentele ­ köögivilju, liha ja vorstitooteid, tangaineid ja makaronitooteid, juustu. Valmistamine: seened koos sibulaga kuumutada rasvaines laduda kihiti koos teiste toiduainetega ettevalmistatud vormi valada üle muna-piimasegu või muna-piimakaste pind määrida hapukoorega või panna peale võitükikesi, raputada riivsaia 250ºC 35-45 min. Lisandiks toorsalat ja maitseroheline NB! Lisades vahustatud munavalged, saame kohevad vormiroad. Üleküpsetatud seened Värsked seened tükeldada, kuumutada rasvas, lasta vedelikul auruda, lisada jahu ja kuumutada, lisada kuum vesi ning hapukoor, maitsestada....

Toitumisõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Mänge lastele - referaat

KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG Eesmärgid: õppida tundma riietusesemeid ja värvusi, õppida õiges järjekorras riideid selga panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus...

Mäng
587 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika raamatu küsimuste vastused

2.Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv ehk A=Z+N. 3.Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuum on ehituselt liitosake ning koosneb kahesugustest osakestest. Ei tuuma ega ta koostisosakesi ei saa kujutleda kui kõvu kehi, sest neil mõlemal on sisemine struktuur, puudub aga kindel välispind. Tuumaosakesed paiknevad tuumas kihiti . Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nende vahel on vastastikmõju. 4.Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud on ülitugevad, ei levi kaugele ning tuumajõud mõjub kõikidele osakestele ühte moodi.. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5.Mis määrab aatomi laenguarvu? Millega see veel seotud on?...

Füüsika
112 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Metallid ja mittemetallid

crystalclassics.co.uk/UserFiles/Image/articles/diamonds/641_002_crop.jpg Teemant kõige kõvem looduslik mineraal ja seepärast kasutakse teda lõikeinstrumentide valmistamisel. Teemanti lihvimisel saadakse kõige hinnalisem vääriskivi- briljant. 9 http://www.bradleygoughdiamonds.com/pictures/diamond.jpg Grafiit on hallika värvusega väga pehme kristalne aine. On seepärast pehme, et kristallis paiknevad süsiniku aatomid kihiti ning kihtidevaheline kaugus on suurem kui aatomite vaheline kaugus kihis. Erinevalt teemandist juhib grafiit elektrit. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/50/Graphit_gitter.png/180px- Graphit_gitter.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/7/75/Grafiit.jpg/120px-Grafiit.jpg Grafiidi kristallidest koosnevad tahm, nõgi ja süsi. Grafiidi mõjutamisel kõrge temperatuuri ja rõhuga tekivad (tehis)teemandid. Grafiiti kasutatakse pliiatsisüdamike ,...

Keemia
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun