Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on
MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks).
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi.
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
tõmbetugevuseks aga 0,5MPa. Siin erinevad autorite andmed jällegi oluliselt. Olgu mainitud, et kipsmördi tugevus ületab lubimördi tugevust, eriti tõmbetugevuse osas. Ligi 40 korda suurema vees lahustuvuse tõttu ei sobi see aga Euroopa niiskesse kliimasse. Hüdraulilise lubimördi lõplik survetugevus on ligikaudu 10MPa. Oluline on märkida, et puhas lubimört on tugevam kui vähese hüdraulilise lisandiga lubimört. Tugevuse miinimum asub lubjahüdraulilise lisandi suhtel 2:1. Sideained Ehituses mõistetakse sideainete all pulbrilisi materjale, mis vastastiktoimel veega moodustavad algul plastilise massi, millele võib anda igasuguse kuju. Aja jooksul kaotab see liikuvuse ja omandab kivisarnase struktuuri. Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi vette. Hüdraulilised sideained säilitavad ja suurendavad niisketes tingimustes tugevust. Nendeks on: hüdrauliline lubi, romaantsement, portlandtsement, putsolaan ja slakktsemendid. Õhksideained ei talu liigset niiskust
......13 35. MILLE POOLEST ERINEB KLINKERSILLUTUSTELLIS TAVAPÄRASEST SAVITELLISEST?.....14 36. MIDA LOETAKSE KERAMSIIDIKS NING KASUTUSKOHAD?.............................................14 37. MILLE POOLEST ERINEVAD LÄBIMASSPLAADID TAVAPÄRASTEST KERAAMILISTEST PLAATIDEST?................................................................................................................. 14 38. MILLEST SAADAKSE KERGKRUUSPLOKID JA KUS KASUTATAKSE?.................................14 MINERAALSED SIDEAINED..............................................................................................15 1. MIDA LOETAKSE ÕHKSIDEAINEKS NING SELLE KASUTUSKOHAD?..................................15 39. MIDA LOETAKSE VESISIDEAINEKS JA SELLE KASUTUSKOHAD?.....................................15 40. ÕHKLUBJA TOOTMISPÕHIMÕTE JA KASUTUSKOHAD?..................................................15 41. TOO VÄLJA ERINEVUS KIVISTUMISE KOHTA MADALATEMPERATUURSEL JA KÕRGTEMPERATUURSEL KIPSIL..................
paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale.2liiki:orgaanilised ja mineraalsed.Org sidea:ei kivistu,nad seovad oma kleepumisega.Mineraalsel sidea:protsess toimub vedelast olekust kivitaoliseks(pulbrikujulised).Kasut segata:neid veega,kivistumisel tekib sideaine,mis loodab kokku teisi materjale.Kivist järgi jagata:õhk-&vesisideaineteks.Keraam sideained:lubjad,kipsid, vesi- klassid,tsemendid.Õhklubi:nim põhiliselt CaO v. Ca(OH)2 sisal materjali,mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva CO2.Tooraine:lubjakivid,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus .lubjakivid lisandid:dolomiit,savi(mitte üle 6%),kvarts.Põletatud lubi:CaCO3=CaO+CO2,tooraines sisal lisandid põhjus põletustemp languse.Lisaainete mõju lubja kvali:*kipsilisand>1%line CaSO4 lisand viib alla lubja plastuse,*Lähtematerjali tihedus on suur,tõuseb põletustemp
Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.SIDEAINED......................................................................................................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................6 2.1.Õhklubja saamine.......................................................................................................................6 2.2.Kipsi saamine...............................................................
paagutatakse(st kuumutamine all pool sulamistemp.-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina SAVITELLIS * kuumakindel laotakse ahju ja soojamüüri , * ei ole ilmastikukindel mureneb SILIKAATTELLIS * valmistatakse liiga,vee ja lubja segust segu kuumutatakse rõhu all 400kraadi juures. Tekkivad kaltsiumsilikaadid seovad liivaterad kõvaks kiviks. * Vastupidav ilmastikutingimustele välismüür ,* ei kannata kõrget kuumutamist ,* ei saa laduda ahju. SIDEAINED: Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks sobivad savi, lubi ja tsement. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt tsementi, vähemal määral lupja. 1) LUBI * saadakse lubjakivist kuumutamisel 1000kraadi juures(põletamisel) CaCO3 -> CaO + CO2 * tekkinud CaO reageerib veega, tekib kustutatud lubi : CaO + H2O -> Ca(OH)2 * lubimört valmistatakse lubjast ja liivast * lubi reageerib õhus oleva hapnikuga ja hakkab kõvastuma alles kuivades Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O
Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Krohvitöödel kasutatavad materjalid: Sideaineid täitematerjalid vesi plastifikaatorid tardumis aeglustid pigmendid hüdrofoobsed lisandid eriotstarbelised valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks: õhksideained mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus(lubi, kips) vesisideained e. hüdraililised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement) Kustumis kiiruse järgi jagatakse lubjad: 1. Kiirelt kustuvaiks (alla 8 min) 2. Keskmiselt kustuvaiks (8-25min)
Mis on keraamiline materjal? Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. 10. Millise on keraamiliste materjalide puudused? Keraamiliste materjalide puudused: materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas, eriti põletamine 11. Milliseid omadusi annavad savile lisandid? Lisandid muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad savile mitmesuguse värvuse. 12. Mis on orgaanilised sideained? Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on kleepuvad. Nad seovad ainult materjale oma kleepivusega. Orgaanilised sideained on: - bituumen, - liimid, - vaigud. 13. Mida nimetatakse bituumeniks? Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele. Bituumen on kleepuv, must, väga viskoosne vedelik või pooltahke nafta vorm. 14
e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid.
Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid. Happega kivinevad lakid. Kruntlakid. Värvid Koostisesse kuuluvad: Sideained Pigendid Lahustid Lisaained Lõpp.
Ahjutarbed Pliidiuksed Pliidiplaadid Ahjuuksed Ahjukestad Siibrid Tahmatopsid Kuumakindlate lisanditega kvaliteetahjusegu puuküttega tulekollete, lõõride, ahjude ja kaminate ladumiseks AHJUSEGU Kasutatav igasuguste puuküttega tulekollete ladumiseks, ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise ladumiseks...
Enne liimimist peaks jälgima Aluspind seinal tuleb vanast tapeedist puhastada, liimijäägid eemaldada ning aluspind vastavalt vajadusele pahteldada, kruntida. Heleda tapeedi puhul peab jälgima, et seina aluspind on samuti hele. Vajadusel valge kruntvärviga sein katta. Seinale võib eelnevalt rulliga kanda aluskrundiks ka tapeediliimi, mis peab enne seinakatte paigaldamist lõpuni kuivanud olema. Liimimisel peaks jälgima Liimi juures ei tohi kindlasti kasutada keemilisi sideained (ainult veebaasil liimid). Liim tuleb kanda seinale ja seejärel asetada kohale tapeedipaan. Tapeedi paan vajutada kergelt seinale, kasutades kummist tapeedisurumisrulli; kuiva, pehmet käterätti või lambavillast rulli. Liimiplekid, mis on väliskihile sattunud, tuleks koheselt puhta pehme lapiga tupsutades kuivatada. Hõõruda ei tohi! Liimiplekid võivad jääda kuivades näha, vastavalt valguse langemise suunale. Tapeedi eripärasused
Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid, kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse vormis niiskuseni 10...14%. Glasuuritakse. Põletatakse. Tooted: kraanikausid, vannid, unitaasid jne. 4.MINERAALSED SIDEAINED Bindings 4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju
5.9. SANITAARTEHNILINE KERAAMIKA Sanitaartehniliseks keraamikaks nimetatakse: - kraanikausse, -klosetipotte, - loputuskaste, -bideesid, pissuaare - ja muid keerukama kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest valamise teel. 1)Põletatakse 1250…13000C juures, 2) kaetakse glasuuriga ja 3)põletatakse lühiajaliselt uuesti. Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID *Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki- 1) orgaanilised 2)mineraalsed. *Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). *Mineraalne sideaine muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised.
Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine: Sideaine, mis kivistub ainult õhus ja kaotab oma tugevuse õhuniiskuse käes (lubi, kips, savi) Hüdraulisedsideained: Hüdraulised e
plaatijateks.keskkond vahendid/materjalid tööaeg Töö toimub rohkem siseruumides, aga väljas, kuid harva märja, rõske või külma ilma korral. Töötatakse enamasti seistes, palju on tegemist ronimisega ja rippuvas asendis olemisega, käteasend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega, kuna need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima. Ehitusviimistleja töövahenditeks on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms. Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks.
loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa
parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid. Esimeseks maalimisele teaduslikult lähenenud kunstnikuks võib pidada Lenardo da Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja värvide perspektiivseadustel. 1 Värvi omadused Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult
triglüsidüüliotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku, bronhiaalastmat, isegi allergilist alveoliiti (kopsualveoolipõletikku). Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid põhjustavad samuti allergilisi kutsehaigusi. Mõningad värvid ja lakid sisaldavad epoksüvaiku, akrülaate, akrüülmonomeeri ja ultravioletkiirguse (UV kiirguse) abil kõvendavaid lisandeid, mis võivad olla allergeenideks. Tapeedi sideained sisaldavad mõnikord formaldehüüdi, muid hallitusseente vastaseid vahendeid ning kloriatseetamiidi (allergia oht). Käte puhastamiseks kasutatakse tärpentini. Ka muud orgaanilised lahustid võivad olla nahakahjustuste ja/või allergia põhjuseks. Maalritel täheldatakse käe (käte) ülepingutusest põhjustatud kutsehaigusi. Mürgistused värvidest ja orgaanilistest lahustitest. Remonid ja maalritööd tehes puutuvad tööajad
[1] 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev ehk tehniline kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. [1] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult.[1] 7.5 Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kips saab oma lõpliku tugevuse kuivanult. [3] 7.6 Kas kips tooted on vees püsivad? Kipstooted pole vees püsivad. [1] 7 7.7 Millistes tingimustes võib neid kasutada? Kipsi ei saa kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Kasutada saab seega
· Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid: · Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks.
kus makromolekulidel pole ristsidemeid. Pool kristalliinsed suurema kohesiooniga kui eelmised. Reaktoplastid-kus makromolekulidel on palju ristsidemeid. Elastomeerid- harvade ristsidemetega (kummid) Tüüpilised polümeermaatriksid on vaigud. Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus
näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva krohvimine. MÖRDID Koostis: põhilised koostisosad on: sideaine, täiteaine ja vesi. Sideainet kasutatakse mördi omaduste parandamiseks. Värvaineid lisatakse värvilise mördi saamiseks. Sideaine: seob mördi täiteainematerjalid tervikuks ja liidab mördi aluspinnaga. Sideained määravad ka mördi omadused. Sideaineid on kahte tüüpi: hüdraulilised ehk vees kivistuvad ja mittehüdraulilised ehk õhksideained. Õhksideained:_____________________________________ kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhu käes. Kasutatakse ___________________ tingimustes. Hüdraulilised sideained:_____________________________ kivistuvad õhu käes ja vees. Kasutatakse _____________________________________ tingimustes.
siis on tegu juba polümeeriga. 18.Polümeermaterjalid põhitüübid (tabel konspektis lk10) 1)Plastid kompaktplastid, kiled, vahtplastid, komposiidid 2)Kiud *Sünteetilised(tekstiil, koord, polüester, polüamiid) *Modifitseeritud tselluloos (tekstiil) *Looduslik(puuvill,siid, vill) 3)Elastomeerid *Sünteetilised (alkadieenid(auto rehv), polüuretaanid, polüsiloksaanid) *Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21. Mis on termoplast? Mis on reaktoplast?
Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse, tiheduse või külmakindluse järgi. Kasutusalad: • Kiviparkett • Vundamendid • Teeehitusmaterjalid • Seinamaterjalid jne. Mineraalsed sideained • Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad. • Mineraalsed(õhksideained-kips,lubi,anhüdriit) ja hüdraulilised sideained – tsement ja selle eriliigid. • Saamine – mineraalsed sideained saadakse looduskivimite või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, peamiselt kasutatakse
Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander). Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks. Rooma Arhitektuur: · eeskujuks etruskide ehitised · valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid olid teistsugused · võtsid kasutusele ehitamisel sideained · ladusid suurepäraseid võlve · alguses ladusid tavalisi kaari, pärast silindervõlve. Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid · Panteon: seal on üks suur ümar ruum, mis on kaetud suure kupliga. Sees sambad, poolsambad ja pilastrid. Pühendatud kõigile rooma jumalatele. Olemas peasissekäik. Lagi kaetud kassettidega. Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit. Ehitis on kompaktne ja terviklik
74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6
Malmi plussid ja miinused. 6. Millised tooteid valmistatakse malmist? (3) 7. Kuidas ja millest valmistatakse teraseid (põhimõtteliselt)? 8. Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks? 9. Teraste pos. Omadused. 10. Mida nim. korrosiooniks? 11. Kuidas saab vältida terase korrosiooni? 12. Vasest valmistatud ehitustooted 13. Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14. Metallide töötlemisvõtted. 15. Valtsmetall tooted. 16. Valatud tooted. MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained:
3) Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi pehmendama. 6) Kas kipstooted on vees püsivad? Kipstooted ei ole vees püsivad. 7) Millistes tingimustes võib neid kasutada? Kipstooteid võib kasutada kuivades tingimustes
materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, rauaühendid, rasvastes savides alla 40%. orgaaniline aine ja muud lisandid Vähendab savi plastsust ja
· Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi. · Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda. · Sideained peavad mõne aja jooksul kõvastuma · Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast · Lubja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000 kraadi juures · tekib kustutamata lubi (CaO), mis segatakse veega ehk kustutatakse · kusututatud lubi (Ca(OH)2) on tugev alus kuid lahustub vees vähe. · Lubi segatakse liiva ja veega taignataoliseks lubimördiks mida kasutataksegi sideainena. · Lubi kõvastub kuivalt
3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse ei kivine puhta veega segatult. 5. Kuivatamisel kasvab kipsmaterjalide tugevus. 6. Kipsmaterjalid on vees püsivad, kui neid on kuidagi töödeldud, et nad oleksid püsivad. (Nt. lakid, glasuurid, värvid) 7. Kipstooteid võib kasutada mitte ülemäära niisketes keskkondades, sest kips imab niiskust endasse ning hakkab pehmenema. Vastasel juhul hakkab materjal oma omadusi muutma ning pole pikemas perspektiivis nii vastupidav.
(sillerdavus). Firma MENDHI AS * Igikivi settemoondekivim. 90 95 % kvartsiiti. Vee imavus alla 0,17 %. Kõvadus 7 Mohsi skaalal. LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine Killustik, tänavakivid, põranda , seinaplaadid, soklikivid, trepiastmed, äärekivid. MINERAALSED SIDEAINED 1. Mineraalseks nim, ainet, mis füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel muutub vedelast, tainataolisest olekust kivi taoliseks. 2. Orgaanilised seovad oma kleepuvusega KIVISTUMISE ISELOOMU JÄRGI: 1. Õhksideained LUBI, KIPS 2. Hüdraulilised e. vesisideained. LUBI (õhklubi) Toodetakse kaltsiikivimist ( CaCo3) + magnesiit. Tooraine kaevandatakse, purustatakse, kuumutatakse.
Mineriittooteid armeeritakse tsementsideainega. 9. Betoonist valmistatud tehiskivid. Raketerm, klinkerplaadid fassaadikatteks, on kerged ja tugevad, toimivad nii viimistlusmaterjali, tuuletõkke kui soojusisolatsioonina. 10. Tehiskivist fassaadikate. 11. Betoonist katusekivid. Tsemendist, liivast, värvipigmendist ja vormitakse survepressis ja näited olid Monier, Lafagre teckel. 12. Kipsist ehitusmaterjalid. Kipsplaadid, MINERAALSED SIDEAINED 1. Kuidas jagunevad ehitussideained? Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad pulbritaolisest olekust vedelasse olekusse ja misjärel kinnistub. Veega segades lähevad vedelaks ja hiljem kivistuvad. 2. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained kivistumise iseloomu järgi? ÕHKSIDEAINED JA VESISIDEAINED. 3. Millised on õhksideained? LUBI JA KIPS. 4. Milline sideaine kinnistub niiskes keskkonnas? TSEMENT. 5
reeglina nii, et esimene seade on lihvpink Viimistlusmaterjalide koostis Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest : Sideaine ehk kilemoodustaja Lahusti Vedeldi Pigment ehk tooniv aine Lisandid omaduste parandamiseks Sideaine ehk kilemoodustaja Sideaine on viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusmaterjali omadused Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) Kilemoodustajad jagunevad kolme gruppi : Kuivavad õlid ja värnitsad Looduslikud ja sünteetilised vaigud Nitrotselluloos
murdub kindlaksmääratud koormise tingimusel. Viskoossuse mõiste: on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedeliku sisehõõrdumist (takistust osakeste liikumisele üksteise suhtes). Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne). asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite tähendus nt AC16 surf 70/100, mis on seguretsept, asfaltsegude sideained, laotamise tehnoloogiad, katsetamised - ohutud proovide võtmise meetodid, proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained); Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja aluste ehitamiseks mitmesugustes
Mõõtmisega saab kindlaks teha kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ja kus on lekete täpsed asukohad. Blower- door test on üks vähestest võimalustest ehituse kvaliteeti mõistlike kuludega kontrollida. Termokaameraga ülevaatus: võimalik tuvastada soojalekkeid, kontrollida hoone seina, akende ning liitekohtade kvaliteeti, võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu. Värvide koostises on : sideained- tugeva kile moodustav aine pulbrilised materjalid, mis veega segatult moodustavad pasta taolise massi, mis õhu käes füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena kihistuvad. Jaotatakse mineraalseteks ja orgaanilisteks täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid, mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk)
Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine ja/või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi. Värvi omadused: Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus.
Lambitahma tunti juba 2000 aastat e.m.a Hiinas. Seda saadi taimeõlide mittetäielikul põletamisel. Euroopas hakati tahmavärvi laialdaselt kasutama 18. sajandil. Lambitahm sobib kokku kõikide pigmentidega, see on püsiv kõigis sideainetes, samuti on see vastupidav valgusele ja kemikaalidele. Peente osakeste tõttu kasutatakse seda tussides, akvarellides ja trüki-tehnikas. Lambitahma kasutatakse harva molbertmaalidel ja seinamaalidel. Sideained Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Kelme sees on pigment ja muud värvi koostisosad. Sideaine määrab nakke alusega (adhesiooni) ja kelme osade omavahelise nakke (kohesiooni) ning värvi keemilised omadused. Sideainelt eeldatakse eelkõige optilist sügavust ja head katmisvõimet. Maalimisvärvi katmisvõime sõltub pigmendi ja sideaine murdumisnäitaja suhtest. Mida suurem on
- kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime - õmbluse kuju (kumer, nõgus) õmbluse kõrgus ja üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid - kaare ioniseerijad - sideained Kattetüübid: aktiivgaasis 1)happeline kate A 2)tsellulooskate C 3)rutiilkate R 4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR 6)tselluloosrutiilkate 7)happeline rutiilkate 8)aluseline rutiilkate 9)happeline tsellulooskate 1)Happelise kattega elektroodid võimaldavad kasutada suurt keevituskaare võimsust, saavutades sellega suure läbisulatuse ja keevituskiiruse. Happelise kattega elektroode kasutatakse põhiliselt horisontaalõmbluste keevitamiseks. Keevitatav pind peab olema puhas
39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga · pahteldada niiskete ruumide pahtliga 40. Levinuimaks pigmendiks lateksvärvis on: · karoliin · raudoksiid · titaandioksiid 41. Vesilahusel värvi kile on täiesti kuiv ning saavutanud oma lõpliku tugevuse umbes paari tunni jooksul: · õige · vale · enamasti õige 42. Enamkasutatavad sideained värvides on: · linaõli · alküüdvaik · tsement 43. Õlivärvidel on iseloomulik: · pikk kuivamis aeg · kiire kuivamine · pind kriidistub ja pleekib 44. Läikeastme suurenedes: · langeb värvi pesukindlus · tõuseb värvi pesukindlus · värvi pesukindlus ei muutu 45. Vesivärvide lahustid on: · tärpetiin · lakibensiin · vesi 46. Pigment annab värvile: · värvi (tooni)
Pleekimine värvi heledamaks muutumine päikesevalguse või kemikaalide mõjul Puutekuiv pind on puutekuiv, kui nt sõrmega vajutades ei jää värv või lakk sõrme külge kinni ja pinnale ei jää sõrmejälge, testimisel saab raskuse alla asetatud paberi testitavalt pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi Sideaine aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist Tihedus aine mass jagatud selle ruumalaga. Ühikuna kasutatakse kg/m3 või kg/l Tiksotroopia värvaine viskoossuse alanemine selle segamisel. Viskoossus saavutab endise taseme mõne aja möödudes peale segamise lõpetamist. Tiksotroopsed värvid on mittetilkuvad, zeleetaolised tooted
ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest. Kui lisandi tootja on ette näinud soovitusliku või minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida. Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa. Polümeermodifitseeritud sideainete käitlemisel ja säilitamisel tuleb järgida sideaine tootjapoolseid nõudeid ning mahutites tuleb tagada polümeermodifitseeritud sideaine mittekihistumine. Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega
kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi pehmendama. 6) Kipstooted ei ole vees püsivad. 7) Kipstooteid võib kasutada kuivades tingimustes. Ülemäärase õhuniiskuse eest peavad kipstooted olema kaitstud. Juba 60% suhtelise niiskuse juures algab pehmenemine. 8
annaabi.ee 
