> Soojaeriuhtivus on sooja hulk dzaulides (J/s), mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis kui temperatuur on 1 kraad(K). Tähis lamta, ühik W/m 0K. > Soojavool suureneb materjali niiskudes, sest vesi on parem soojusjuht kui õhk (25 korda suurem). > Konstruktsiooi soojusläbivust iseloomustab soojushulk Q [W(J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1 ruutmeetri kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Soojamahtuvus > Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. > Erisoojus on soojushulk , mida vajatakse, et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra. > Väga suure soojusmahtuvusega on vedelikud. Seetõttu niiskumisel materjali soojusmahtuvus suureneb. > Väikese soojusmahtuvusega on metallid: Kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. > Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks oamama küllaldaselt soojusmahtuvust. See ühtlusab ruumide temperatuuri ööpeva kestet. Tulekindlus
mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra. Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud. Põlevus iseloomustab süttivus. 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2
kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. 6. Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke ja hea välimusega ning kuivas kliimas äärmiselt vastupidav.
SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu. Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C. Kuna puu tihedus on väike, ei saa puitu, vaatamata tema suurele soojaerimahtuvusele käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks tellised ja betoon. TEMPERATUURIPAISUMINE
jne. Niiskusest tingitud puidu nõrgenemist on näha graafikul 1. Katsest selgus et puidul on väga hea veeimavus, puit suutis endasse imada 90% vett võrreldes oma algse massiga. 7. Küsimused. 1. Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskussisaldusest sõltuvad järgmised puidu omadused: · Puidu tugevus (mida kuivem, seda tugevam) · Puidu soojajuhtivus (niiskuse suurenemisel kasvab ka soojajuhtivus) · Soojamahtuvus (mida kuivem, seda väiksem on soojamahtuvus) · Mahumuutus (piki tüve 0,1 0,3 %; radiaalsuunas 3 6% ning tangentsiaalsuunas 6 10%. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused · Varude taastuvus (mänd saab 70 80 aastaga küpseks) · Eritugevus
sama 50 0,04 10 1,67 vahtplast 5 1,25 10 2,50 15 3,75 SOOJAMAHTUVUS • Soojamahtuvus on materjali omadus neelata sooja tema soojendamisel ja ära anda sooja jahtumisel • Materjali soojamahtuvust iseloomustatakse soojaerimahtuvusega c. See on soojahulk Q (J), mis on tarvilik 1kg antud materjali soojendamiseks 1ºC võrra. • Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb
deformeeruvad. · Vahelduva sulatamise-külmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkivad plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkega proovikehas. Soojajuhtivus · Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestad. · Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% . · Väga suure soojamahutavusega on vedelikud. · Väikese soojamahtuvusega on metallid:kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. · Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks omama küllaldast soojamahtuvust.see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus
saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. Ristikiudu survetugevuseks tuli 4,9 N/mm2 7 Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke ja hea välimusega ning kuivas kliimas äärmiselt vastupidav.
• Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsendiga. Pikikiudu on temp paisumine 6,7 korda väiksem kui ristikiudu.
murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb reeglina peale tulekahju kasutamiskõlblikeks (suur osa kivimaterjalidest), osa muutuvad kasutamiskõlbmatuks (teras, klaas). 11. Külmakindluse mõõtühik: tsükkel. 12. Soojajuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. 13. Väikese soojajuhtivusega ehitus materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. 14. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. 15. Tulepüsivuse järgi liigitatakse hooned: mittesüttivad materjalid, raskeltsüttivad materjalid ja süttivad materjalid. 16. Kuumakindlus materjali võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 17. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või
Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: 2 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel.
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
...............................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. ...
U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Materjali tulekindluse mõõt on tema sulamistemperatuur 1.5.3.16.Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhtul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri vähemalt 1580°c (samott) - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1300 - 1580°c (ahjutellis) - sulavad materjalid taluvad temperatuuri kuni 1350°c (harilik savitellis)
kütteperioodide jooksul Seinakonstruktsiooni soojapidavust mõjutab ka AEROC Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada AEROC müüritise vuukide arv. Üleminek 1-2 mm paksustele plokkidega kokku puutuvaid puitkonstruktsioone, mis tuleb liimvuukidele on võimaldanud soojajuhtivuse näitajat sel juhul eraldada sobiva niiskustõkkega oluliselt parandada PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID Poorbetooni soojamahtuvus (erisoojausmahtuvus 1,05 kJ/kgK) on sarnane tavabetooniga, mis annab müüritisele kõrge soojuse akumuleerimise võime Hea veeauru läbilaskvus tagab hoones tervisliku mikrokliima Poorbetooni kahjustavad samad keemilised ained, mis tavabetoonigi. Poorse struktuuri tõttu tungivad kahjulikud kemikaalid poorbetooni aga kergemini, mistõttu võib olla vajalik poorbetooni pinna katmine sobivate katetega
Järeldused Puit on hügroskoopne materjal, seega sõltub tema tihedus ning mass oluliselt õhu niiskusesisaldusest. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 457 kg/m³, õhkkuivade proovikehade 470 kg/m³ ning immutatud proovikehade 415 kg/m³. Puiduliikide tiheduse võrdlevaks hindamiseks iseloomustatakse neid standardniiskusel 12%. Puidu tihedus on suhteliselt väike, seega ei saa seda vaatamata tema suurele soojamahtuvusele (puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/(kgᵒC)) käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks betoon. Puidu kui ehitusmaterjali väga oluliseks omaduseks on tema veesisaldus ehk niiskus, kuna sellest sõltub puidu tugevus, soojapidavus ja mõõtmed. Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud
* elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen),
temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks. Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
2) SOOJAJUHTIVUS materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi:
Erijuhtivus antakse materjali +20 0C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib. Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem. Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus: soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi. Ühikuks soojaerimahtuvus 0C. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. 3 Tulepüsivus: näit. kuidas mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
Deformatsioonide ja pragude tekkimine kandvates plaatides mittearvestatud mahu kahanemise ja katuse soojakoormuse tõttu. Teatavaid vigu tehakse ka seetõttu et puuduvad eesti keelsed projekteerimise (ja ka ehitamise ) juhendeid ja eeskirju. Reeglina kasutatakse kas soome või norra ,rootsi saksa omasid.. 58. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead Alumisel lael peab olema piisav aurutõke. Ülemisel katusekonstruktsioonil peab olema piisav soojamahtuvus. Madalamas punktis peab olema õhupilu laius 100 mm ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooniavad, iga ava 2% katuse pinnast. Külgnemistel vertikaalpindadega samad probleemid kui ventileerimatutel katustel. Vead lamekatuste projektides nagu aurutõkke lahendustes, õhutava soojustuse puhul ei ole projekteeritud korralikult toimivat süsteemi. 59. Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused?
Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse ja neid sisaldub taime vartes, lehtedes. Tsütoskeleti funktsioonid raku tugi- ja liikumissüsteem. Tema koostisse kuuluvad valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju. 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Vee omadused: (organismis 65% vett, parim lahusti) Kõrge sulamis-ja keemistemperatuur (0ºC ja 100ºC). Suur aurumissoojus (540 kcal/kg e.2260 kJ/kg). Suur soojamahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus (72 mN/m). Kõrge dielektriline konstant (~80). Maksimaalne tihedus vedelas olekus (1,0 kg/l). Vee struktuur: Vee molekulide vahel on nõrgad vastasmõjud Jää ja vee võrdlus H-sidemed ja liikumine Jää:4 H-sidet 1 vee molekuli kohta Vesi:2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta Jää:H-sideme eluigaumbes 10 mikrosekundit (10^-6) Vesi:H-sideme eluiga umbes 10 pikosekundit (10 ^-12) 5
3) SOOJAMAHTUVUSEKS nim. Materjali omadust salvestada endasse soojust soojendamisel ja hiljem jahtumisel ära anda ümbritsevale keskkonnale. Iseloomustatakse sooja erimahtuvusega. Vesi kõige suurema soojusmahtuvusega Vesi = 1 kJ/kg* C Kõikidel teistel alla 1 kJ/kg* C Puit 0,65 kJ/kg* C Looduskivimaterjal 0,18 0,22 kJ/kg* C Teras 0,115 kJ/kg* C Mida suurem on soojamahtuvus, seda aeglasemalt soojeneb, hiljem ka jahtub aeglaselt NB! 4) TULE PÜSIVUS on kõikidel materjalidel. Jaguneb 3 gruppi (kuidas peab materjal vastu tulekahju tingimustes). 1. MITTESÜTTIVAD ei pole, ei sütti, ei söestu. 1) omadused tulekahjus jäävad kahjustamata: betoon, keraamilised materjalid. 2) Kaotavad oma omadused: klaas, metallid, teras, alumiinium. 2
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt)
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. · Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...
Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi). Soojamüürid laotakse kas ahjupottidest või ahjukividest, viimasel juhul tuleb suitsukäigu sein paksem ja soojamüür soojeneb aeglasemalt, kuid tema soojamahtuvus on selle võrra suurem. Suitsukäik soojamüüris tehakse kas järjestikuste lõõridega või langevate lõõridega. 30. Kolded ja korstnad tööstushoonetele (vasta järgmistele punktidele)- korstna konstruktsioon, tugevusarvutused Kivikorsten suurema maksumusega alates kõrgusest 70 m, kuna 150 m kõrgune raudbetoonkorsten on sama kõrgest kivikorstnast 1,5 korda odavam. Alates kõrgusest 100 m on raudbetoonkorstna puhul ka tsemendikulu väiksem.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra. 14 Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali niiskumisel suureneb ka selle soojamahtuvus. Väikese soojamahtuvusega on metallid. Metallid kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt. Perioodilise kütte korral peaksid ruumide piirdekonstruktsioonid omama küllaldast soojamahtuvust. See muudab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel ühtlaseks. Tulepüsivus. See näitab, kui tundlikud on materjalid tule suhtes. Tulepüsivuse alusel jaotatakse materjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks, süttivateks. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu.
.. silikaattellistest. Kortna või ahjukividest, viimasel 3 tundi) ja soojust võetakse seinapaksus on tavaliselt ½ juhul tuleb suitsukäigu sein ruumi pikema aja jooksul kivi (12cm). skeem 10.3 paksem ja soojamüür (mitu päeva). Soojuse Lõõrid on üldiselt kivi või soojeneb aeglasemalt, kuid salvestamiseks peab ahju poole kivi kordsed (olenevalt tema soojamahtuvus on selle mass olema võrdlemisi suur lõõri kasutusalast võrra suurem. Suitsukäik (1...2 t). Ahju massi ventilatsiooni- või soojamüüris tehakse kas moodustavad lõõride seinad. suitsulõõr). Üldine põhimõte järjestikuste lõõridega või Ka siin kasutatakse igal koldel oma lõõr, igal langevate lõõridega. Skeem järjestikuste ja langevate ruumil oma lõõr, erladi on ka 10
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
