Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus
Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2.3. Magneesium sideained Õhksideained, mille peamiseks koostisokas on magneesiumoksiid. 9 Magneesium sideaineid ei segata kasutamisel veega vaid magneesiumkloriidi vesilahusega. Peamised magneesiumsideained on kaustiline magnesiit ja kaustiline dolomiit [3]. Loodusliku magnesiidi põletamisel 800-850 juures ja sellele järgneval jahvatamisel saadakse CO2 kaustiline magnesiit ning põletamise käigus eraldub [3]. MgCO 3 . CaCO3=MgO . CaCO 3 +CO2 Peale jahvatamist on tekkinud MgO sideaine omadustega. Kivistunult on tema survetugevuseks 40- 60 N / mm2 . Kaustilise magnesiidi tootmine on piiratud, kuna puhast magnesiitkivimit leidub
a) Nimetus Naatriumhüdroksiid. b) Rahvapärane nimetus Seebikivi, vananenud nimetuselt ka sööbenaatrium, (varem ka kaustiline sooda) c) Kasutamine ja leidumine: Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 2Na+ + 2H2O + 2e H2 + 2NaOH Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel, nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor
Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Kaaliumhüdroksiid(KOH) : ehk kaustiline potas on valge hügroskoopne tahke aine . Ta on tugev alus , mille reageerimisel hapetega tekivad sool ja vesi . Teda kasutatakse ka tualettseebi valmistamisel . Kaaliumkarbonaat(K2CO3 ): On valge tahke aine , mis lahustub hästi vees , moodustades leeliselise lahuse.Teda kasutatakse klaasi , värvide ja samuti ka seebi tootmisel. Kaaliumkloriid(KCl): On valge vees lahustuv kristalliline aine . Teda leidub rohkesti merevees ja kivisoolas ning
Leelised on kuumutamisele vastupidavad. II a rühma hüdroksiidid siiski lagunevad, aga väga kõrgel temperatuuril. Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Leeliste hulka kuuluvad näiteks · Naatriumhüdroksiid - NaOH · Kaaliumhüdroksiid - KOH · Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH) · Baariumhüdroksiid - Ba(OH)2 Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH. Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine. Keemilised omadused Kaaliumhüdroksiid reageerib: · happega KOH+HCl=KCl+H2O · happelise oksiidiga 2KOH+SO2=K2SO3+H2O · soolaga 2KOH+CuCl2=2KCl+Cu(OH)2 on termiliselt stabiilne.Kuumutamisel sulab temperatuuril 420 Celsiust, moodustades ioonse elektrolüüdi, ja keeb ilma lagunemata temperatuuril 1317 C, moodustades aurufaasis dimeerid.
tekkiv tuhk. Vanasti kasutati selleks lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada. Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 9000C temperatuuril eraldusid sellest karbonaadid ning keraamikamassi jäid kaustiline magnesiit ja kustutamata lubi. Nõnda võis ahju materjal täita üksiti ka räbusti osa. Tööstusliku revolutsiooni kaks etappi I etapp Juba 1760.-1780. aastatel algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revolutsiooni. Selle aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega
3.2.2. Põletamine Põletamise protsess järgneb kuivatamisele. Selle protsessi toimumise järgi, ei ole savi algolek enam taastatav. 3) temperatuuril > 200oC hakkavad põlema org.ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400...700oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi . 5) 550...590oC dehüdratiseerub kaoliniit Al2O3 .2SiO2 6) temperatuuril 700...900oC dissotsieeruvad karbonaadid-tekkivad kaustiline magnesiit (MgO) ja kustutamata lubi CaO 7)Paakumine Paakumiseks nimetatakse savi omadust moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei ületaks 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti
Kordamine: 1. Kus kasutatakse kipsi? 2. Mis on kipsi puudusteks? 3. Kuidas peab kipsi säilitama? 7.4. Magneesium-sideained 94 Magneesium-sideained on samuti õhk-sideained. Neid ei segata kasutamisel veega, vaid segatakse magneesium-kloriidi vesilahusega. Peamised magneesium-sideained on magnesiit ja kaustiline dolomiit. Looduses leidub puhast magnesiitkivimit suhteliselt vähe, seetõttu toodetakse kaustilist magnesiiti ka vähe. Hinnalt on kaustiline dolomiit tunduvalt odavam kui kaustiline magnesiit. Magneesium-sideaineid kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks. Magneesium-sideainete baasil toodetakse fibroliiti ja ksüloliiti. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest ja magneesium-sideainest. Ksüloliit koosneb saepurust ja magneesium-sideainest. 7.5. Vesiklaas