Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Vana krohv, lahtised osad ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada. Müüritis peab olema korrektselt vuugitud. Lahtised kivid eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis on vajalik vastava injektsioonivahenditega tihendada. HI-kiht ei tohi ületada teravaid nurki. Välisnurk tuleb maha lõigata ning mineraalse isolatsioonivõõbaga tihendada, sisenurgad thenduskohviga täita ning moodustada raadius min 5cm (2- komponentse bituumen-pakskatte puhul 2 cm kiht). Vanade HI-katete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga ning nende sobivust uue kattega. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. Hoone maapealse sokliosas kõrgusega kuni 25cm ning vundamendi osas on oodata niiskuse suuremat koormust. Sealt on vajalik olemasolev bituumenkiht eemaldada.
üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3] A ehk huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades. Huumusainete akumaltsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks (hall kuni must, sageli pruunikas). [5] Bmt(g) ehk metamorfoosne-tekstuurne sisseuhtehorisont-kakao- või šokolaadipruuni põhivärvusega. On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus (g) tähendab gleitunnustega
segatud. See soodustab nii humifikatsiooni kui ka mineralisatsiooni. Loomulikult olid põldudeks valitud võimalikult vähem liigestatud reljeefiga alad. Mineraalselt rikkalikuma koostisega leedemuldadel esinevates IIIII boniteediga pohlamännikutes alusmets puudub või esineb hõredalt kadakat, pihlakat ja vaarikat. Alustaimestik on liigivaene. Puhmarinne on hästi välja kujunenud. Sambla-samblikurinne on aga pidev. Vaesema mineraalse koostisega liivadel kujunenud leedemuldadel kasvavad madalaboniteedilised männikud. Alusmets puudub või esinevad üksikud kadakad. Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt. Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla- samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel.
mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega. Sünteetiline kiud on valmistatud vedeliku või lahuse polümeeri vaigust. Kiud mineraalse päritoluga kasutatakse armeerima ja valmistama eriti tugevad tooded. Keraamilised kiud viitab mineraalse päritolu kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilise kiud valimistuvad väga hästi puhastatud toorainest alumiiniumi pulber, kvartsi liiv, kasutamiseks kõrgematel temperatuuridel liisatakse tsirkooniumi liiv. See keraamiline segu kuumutatakse elektriahjudel 2000 [4] üle ja sulatanud materiali vool välja pigistavad kiududeks puhumiga või pöörlemiga
Kui see on kord alanud, kulgeb ta lakkamatult edasi. Mulla tekkimiseks võib kuluda sadu või tuhandeid aastaid. Mulla hävitada suudab inimene aga mõne aastaga. Sellepärast peab mulda hoidma. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Muld võib tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus. Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust
väga ebapüsiv aine. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Mittemetallid argielus Kuigi mittemetallilised elemendid hõlmavad kõigist elementidest ühe viiendiku, on mittemetallide aatomeid universumis üle _____99________ %. Mittemetallide osatähtsus inimese, loomade ja taimede elutegevuses on äärmiselt suur. Võtame näiteks süsiniku - eluslooduse alus - või räni - mineraalse maailma alus. Süsinik moodustab taimede kuivainest 45% ja loomade puhul 63%; enamik tuntud ühendeist on orgaanilised ühendid, st süsinikuühendid. Süsiniku allotroop ________teemant____ on kõige kõvem ja sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi südamikud, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena.
Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus.
kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist aga kuivus. 4. Selgita mulla teket - Lähtekivim anam mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised omadused. Taimete lagunemisel lisandub huumust. Putukate elutegevuse jäägid rikastavad pinda. 5. Iseloomusta ja too näiteid ***** mõjust mulla kujunemisel *Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused *Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus(N: kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine,
imevad endasse õhuniiskust, samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad aga surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. Kõrgemate taimede kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide ja selgrootute loomade elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Samuti on väga tähtsateks teguriteks aeg ja inimesed - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Sulfiidsed mineraalid kuuluvad anorgaaniliste mineraalide sulfiidide rühma. Sulfiidsed mineraalid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli ja väävli aatomit. Sulfiidsed mineraalid on ka oma omaduste poolest sarnased metallidele. Neil on tihti metalne läige, suur tihedus, hea elektrijuhtivus jne. Enamiku sulfiidide kristallstruktuuri ehitus on võrdlemisi lihtne. (Vikipedia 2006) Sulfiidide klassi kuulub üle 250 mineraalse liigi, millede seas paljud on olulisteks Cu, Ag, Pb, Zn, Ni, Co maakmineraalideks (Kirsimäe jt 2008). Suurem osa metallimaake on sulfiidsed, mis teeb need mineraalid ning neid sisaldavad kivimid olulisteks maavaradeks. Tekkelt on sulfiidsed mineraalid enamasti hüdrotermaalsed või magmalised. Seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S'ga. (Vikipedia 2006) Sulfiididega seotud analoogid on mineraalide arvukuselt, tuntakse üle 160, edestab teisi arseen,
Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
Kulunorm: 1 kott piisab ca 10 m² katmiseks, arvestades 4 kg/m2, sõltub aluspinnast. Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C. Vastavate normide ja tehnilise andmete kõrval tuleb jälgida aktuaalset ekspertiisi-infot. Kbelosan V vastab WTA normidele Kasutusala: Soolakahjustatud mineraalse müüritise tasanduskrohv sise- ja välistöödeks, kombineerituna krohvidega Kbelosan P ja Kbelosan J. Saneerimiskrohvide ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Tasandatav aluspind peab olema mahupüsiv, vettimav, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja teistest naket halvendavatest ainetest. Esmase krohvikihina kasutada Kbelosan P.
Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke
Bioloogiline mure valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda
Sümbioos, 16. Parasitism, 17. Kisklus, 18. Herbivooria 1.A 1. Põder mänd-H, 2. Lehetäi kask-D, 3.mutt-vihmauss- kisklus, 4.vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5
Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
hapetes lahustuva fosforpentaoksiidina, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast fosforpentaoksiidist peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes; või 10 % P2O5, kui fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina. Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist peab läbima 0,160 mm avadega sõela, vähemalt 96 % materjalist peab läbima 0,630 mm avadega sõela. 2a) Lihtsuperfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ja väävelhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat, sisaldab kaltsiumsulfaati. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 16 % P2O5. Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 93 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv vees. 2b) Kontsentreeritud superfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ning väävelhappe ja
Metallurgia Tööstusharu, mis tegeleb metallisulamite tootmise- ja valmistamisega. Peamine tooraine on maak. Metallimaagid on moondekivimid. Metalliosakaal on kivimis väike, see tuleb kivimist kätte saada. Maagi kaevandamine-maagi rikastamine-maagi sulatamine-puhta metalli/sulamite loomine. Toorainet toodab mäetööstus 1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu.
Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liivsavi) MULDA KUJUNDAVAD TEGURID 1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine)
Kõikumised ja vesi b) Keemiline murenemine e. Porsumine- mõjub vesi koos selles olevate ühenditega. Rikastatakse mulda erinevate keemiliste ühenditega. c) Bioloogiline murenemine- Taime juured tungivad kivide lõhedesse. Elusorganismide toimel, kes kivimitega kokku puutuvad Leostumine-protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. Karstumine- protsess, mida viib läbi põhjavesi kergesti vees lahustuvate kivimitega, tekitades tühimikke ja mulle mineraalse osa ärakannet Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 4.2 Mulla teke Humifitiseerimine Huumusmaterjali moodustamine mulla koostisesse C,N,S seotud ühenditega. Surnud taimse massi lagundamine. Toimub 2st etapist: 1. Kõdunemine-surnud organismide lagunemine mineraalaineteks(H20, Lämmastiküh, NH3) 2
sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb
Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste kasutamine sai alguse aastal 1840 kui saksa keemik Justus von Liebig esitas taimede mineraalse toitumise teooria. 6. Millepoolest erinevad täisväetised teistest väetistest? Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ja mikroelemente: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. Teised väetised ei sisalda kõiki makroelemente ja kõiki mikroelemente. 7. Mida tuleb rangelt silmas pidada mineraalväetiste kasutamisel? Tuleb teada makro- ja mikroelementide vajalikku kogust olenevalt taime liigist ja mulla
loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks- nendest ühenditest olulisimad on süsinik ja lämmastik. Muld võib olla teraline või sõmeraline, see sõltub mineraalide ja huumuse rohkusest mullas. Sõmeralised mullad on paremini õhustatud. Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas
Kõrbes - on rabenemine, ööpäevaringne temperatuuri kõikumine väga suur, väike sademete hulk Vihmametsades porsumine, suur sademete hulk ja huumus soodustab elustiku kasvu Lubjakivi mureneb kiiremini kui graniit, sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees Happevihmad soodustavad murenemise keemilist kiirust, näiteks linnades majade fassaadid 4. Mulla teke Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse Ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskuse sisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet, taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Taimed kõdunevad ning see rikastab mulda 5. Erinevate tegurite mõju muldadele 6. Külmas kliimas kus mulla teke on aeglane , on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed
eriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. Kõrbealadel pidurab porsumist aga kuivus. Murenemise tagajärjel moodustub kivimitest aeglastel kobe kiht nn rabenemismurend, mis on taimedele kinnitus- ja kasvukohaks ning elupaika mikroorganismidele, kes omakorda sekkuvad murenemisprotsessi. Mullatekketegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või
· Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. · Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. · Mullaõhk-täitab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapnikku. · Mullaelustik-segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. Mullaelustiku tegevus muudab nii mulla õhustatust kui ka struktuursust. 6. Muldade kujunemisel jaguneb ainete liikumine: · Ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet,
sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest huumuseks. Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused.Aeg muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima mõjutab oluliseslt murenemis protsesse, ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett
RABA ÖKOSÜSTEEM Olga Dalton 12. B MIS ON SOO JA RABA? Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest
Mulla koostis. MULD ELUS OSA ELUTU OSA Bakterid Mulla vesi Vetikad Liiv Ussid Kruus Putukad Orgaaniline aine Huumus Mulla õhk Lähtekivimi mõju mullale. Annab mullale mineraalse aluse. Määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemine- kivimite murenemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas (temperatuuri, vee, õhu, elusorganismide toimel), Lähtekivim- pindmised kivimid, mis on peenemaks murenenud. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Kui ei oleks murenemist, ei oleks mulda, sest ei oleks mulla osasi ja pinnamood oleks teistsugune. Piirkonnas, kus on rohkem sademeid ja kõrgem temperatuur on murenemiskoorik paksem.
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks
kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga. Suurema aluspinna ebatasasuse korral võib kasutada meetodit, kus liimivall kantakse plaadi tagakü tagakülje tervele äärele äärele ning soojustuse keskele. Ei või kinnitada ilma ääreliimita ääreliimita
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim. Reljeef ehk maapind, Aeg- aja jooksul muutub muld nö. küpsemaks ehk soodsamaks taimeksvuks. Kliima mõjutab murenemis protsesse: 1) Sialiitne murenemine- toimub mõõdukas kliimas keskmise sademe hulga juures. 2) Alliitne murenemine- toimub troopilises kliimas, kus mineraalid lagunevad kiiresti. Ilmastik eelkõige sademed ja temperatuur mõjutab taimestikku tekkmist. Taimkate on1
Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. üdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks
*taimede kasvuks peab mullas leiduma ka orgaanilisi aineid. *mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline aine koguneb. *mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Nt süsihappegaas *Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas orgaaniliste jäänuste muutmine kergetest ühenditest keerukamateks. Nt huumus. tekketegurid: passiivsed *Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head. *reljeef. *aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem. aktiivsed *kliima mõjutab mullateket oluliselt. *Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel. *Inimtegevus. Kultuurmullad. mullahorisondid: Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont, turvas, sademed>auramine läbiuhteeline veereziim
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed...
mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeelimine muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Mullahorisondid- mulla jaotatavus erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. 5.Mullatekketegurid:passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse. Reljeef- tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet
2007 Kergbetoonid Referaat Koostaja: Juhendaja: Roland Allak TEK Sisukord · Konstruktiivne kergbetoon · Koostis ja omadused · FIBOMIX Kergbetoon · FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel · Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid ...
tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest . Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest . Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel. Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid tekivad peamiselt
saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljonit tonni ehk ligi 3 % on ohtlikud (ei arvestata põllumajandusjäätmeid, mida tekib 700 miljonit tonni aastas). Iga inimese kohta tekib 3,5 (3,8)tonni tahkeid jäätmeid aastas. Euroopa Liidus on peamisteks jäätmete tekitajateks ehitussektor (34 % üldkogusest), mineraalse toorme hankimine - kaevanduste ja karjääride jäätmed (27 %), tööstusettevõtted (17 %) ja elanikkond (16 %). Energia tootmisel tekib 4 % üldisest jäätmekogusest. Jäätmed viidakse prügilasse või põletatakse. Prügilad võtvad enda alla suuri maa-alasid , põhjustavad õhu, vee ja pinnase reostust. Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Kui vaadata meie igapäevasesse ostukorvi, siis näeme, et peamise osa
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel
Eestis on vee- erosiooni rohkem kõrgustike aladel lõuna-eestis. Eriti kagu-eestis- Pandiveres ja Vooremaal. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 3. TAGAJÄRJED Mulla hävimine- Inimesed niisutavad, kuivendavad, väetavad muldi- seeläbi võib tekkida erosioon, mis omakorda põhjustab muldade kõrbestumist Mullaviljakuse langemine- Sest tuul või vesi kannavad mullast mineraalse osa ära, seeläbi kaotab muld viljakuse. Sügavad orud- Kui vesi koondub kitsastele äravoolualadele ja võib uuristada sügavaid käike. Kõrbestumine ja kõrbed- Mulla viljakus langeb, muld kaotab elujõu ja kuivab kokku. Taimkatte hävimine- Kui mullast on viljakad mullaosakesed ära kantud, siis ei saa enam taimestik seal kasvada. 4. VÄLTIMISE VÕIMALUSED
sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud kristlik usulahk. Kümmekond sajandit hiljem jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Populaarsuselt teine religioon on Aafrikas islam. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Inimeluks soodsaimad alad põhja- ja lõunarannik ja Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautsuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk). Majanduslikult arenenuimad on Lõuna-Aafrika Vabariik, Põhja-Aafrika maad, Namiibia, Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea. Mõisted: · Sahara maailma suurim kõrb (u 9 milj km²). · Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. ·
MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2. MULLAREAKT-SIOON
negatiivne mõju; põhjustab maanihkeid, lõhenemist, üleujutusi, tsunamisid, tulekahjusid seismilised lained;kivimitest vabanevad elastsed pinged, mis levivad maavärina koldest eemale Pedosfäär on litosfääri osa muldkate sinna alla kuuluvad: metsakõdu, turvas. Muld koosneb mileraalainetest, huumusest, elusorganismidest füüsikaline murenemine; on tingitud temperatuuri kõikumisest, tulemusena toimub peenestmine, millega ei kaasne kivi mineraalse koostise muutus. On ülekaalus aladel, kus on kuiv kliima ja vähe sademeid, ( kõrbed, tundrad nt. Kanadas) keemiline murenemine; kivimi keemiline koostis muutub, toimub kui on soe ja niiske. Völiskuju muutub vähe. Lõuna-Ameerika mulla tekke tegurid; lähtekivimi murenemine keemiline murenemine(toitainete tekkimine) orgaanilise aine lagunemine( taimed, loomad) mineraliseerimine humifitseerumine mulla horisondid; Horisondid tekivad tempratuuri ja niiskuse mõjul
2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. * Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
