96 Kilp 16 330x690 330 690 22.77 Seinaelement 330x60 330 60 1.98 17 AC TGE/4 330 330xX 330 0.00 Kilp 17 330x120 330 120 3.96 MPanel TRM/4 330x72 330 72 2.38 AC TGE/4 330 330xX 330 0.00 18 Pruss 330x4,4 330 4.4 0.15 Kilp 18 330x152,8 330 152.8 5.04 Seinaelement 330x120 330 120 3.96 19 Seinaelement 330x30 330 30 0.99 Ins Corner TE/4 330 330 0 19 Stopend TR/4 330x24 330 24 0.79 Pruss 330x2,5 330 2.5 0.08 Kilp 19 330x230,5 330 230.5 7.61
SISSEJUHATUS Kursusetöö lähteülesandeks oli ehitada kaevurake koos postidega, katuse paigaldavad järgmised kursusel osalevad üliõpilased. Antud töö on tellimustöö, millele on antud tellija poolt nõuded, mida peab täitma. 3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE Tellija kaevu välimine läbimõõt on 1100 mm, soovitav kõrgus 600 mm ning materjaliks anti meile 75x150 mm pruss, seega rakke välimine mõõt on 1250x600 mm. Rakke nurgad peavad olema puhta nurga tapina, seega tapid tulevad kalasabana. Materjal peab jääma hööveldamata ning välimised prussi servad freesitud 5 mm. Kuna saadav saematerjal ei ole millimeetri pealt mõõdus, siis otsustati, et välimised küljed jäävad tasaseks. Kuna tellija soovib kindlasti katust ja trumlit, peab paigaldama ka postid. Töödega graafikus olemise jaoks koostasime ka ajagraafiku (LISA 1).
Saepuru 10-15 11-16 Koor 10-12 0 Kuivamiskahanemine ja 4-6 5-7 järkamisvaru 36. Saetööstuse põhitoodang Saepuit – säilitab valmistamise käigus kõik füüsilakus-keemilised omadused, põhitootmise käigus valmistatud saematerjalile lähedased omadused. Poolpalk, kolmkant pruss, veerandik, kakskantpruss, raudteeliiprid, pruss, latt, servamata laud, servatud laud, pind, lipp. 37. Saetööstuse lisatoodang Normaalse tootmisprotsessi käigus moodustab lisatoodang poole saepalkide mahust (12-17% kogutoodangu väärtusest). Tehnoloogiline laast, saepuru, puukoor. 38. Mis on tehnoloogiline laast Spetsiaalsetes raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükid (35-60 nurga all puidukiudude suuna suhtes). Sõltuvalt kasutuseesmärgist peab andma pikkuse ja paksuse alam- ja ülemmäära
sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks • Redutseerimine – tüüakuse kõrvaldamine • Koorimine – lahtisaagimise kergendamiseks ja koorega oleva prügi eemaldamiseks(koore peal olev muld, liiv, lumi jne) • Pööramine – palgid liiguvad ühes pikisuunas ladvaots ees Palkide lahtisaagimise viisid Meetodid • Lahtisaagimine lihtlõikusega • Lahtisaagimine ringmeetodil • Lahtisaagimine sektor- ja pruss- segmentmeetodil Puidu lõpptöötlemine • Otsamine – Eelotsamine - rikete väljalõikamine ja otstele korrapärase geomeetrilise kuju andmine – Lõppotsamine - puidu vormeerimine vajaduse järgi • Sorteerimine - puidu grupperimine puuliigi, mõõtme, kvaliteedi, töötlemisastme järgi • Antiseptimine – puidu katmine keemiliste ainetega, et neid kaitsta seennakkuste eest • Ettevalmistus transporteerimiseks – puidu pakkimine
· püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks · tugiseinad- töötavad riiglitena või elimineeritavad katusekonstruktsioonide koormisi · landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes
Looduslikud & tehismaterjalid Puit / Mineraalid & kivimid 1.Puitu kasutatakse kütusena, tarbeesemete, mööbli, paberi ja tselluloosi valmistamiseks. 2.a) post valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust. b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5
Ehitusvoolud: *püsivad *mittepüsivad Ehitusvoolud: *rütmilised *erirütmilised *mitterütmilised Paradoks seisneb selles, et kui selle (paradoksaalne ruut) töö kestust vahendada, siis kogu projekti kestus suureneb. Asf brigaadi koosseis: asfaldilaotur, rullid, gudronaator, harjaga puhastusmasin, veeauto, minilaadur, väike asfaldifrees, asfaldisaag, vibroplaat, mehhanisaatorid, autojuhid labida- ja roobimehed. Laoturi tihendusplaadid: *Tamper -plaadi pikkune pruss ja liigub vertikaalselt suure amplituudiga suhteliselt madala sagedusega *Vibraator ekstsentrikvõll, mis tekitab kõrgema sagedusega võnkumist kui tamper, vähendab hõõrdumist tihendusplaadi ja asfaltsegu kihi vahel. Kui T langeb, siis bituumeniviskoossus tõuseb, mis omakorda suurendab asfaldi vastupanu tihendamisele. Eeltihendamine -5-7t tandem- vibrorull või kombirull; Põhitihendamine -7-9T; Lõpptihendamine >10t staatiline rull.
· servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni. Toormeks olev kõrgekvaliteediline kuuse või männipuit on läbinud hoolika optilise kontrolli. Tööstuslikult kuivatatud höövelpuidust toode pinnatöötlus on kõrge kvaliteediga.
teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm Plank Puitmaterjal, mille paksus on üle 38 mm kuid alla 100 mm ning laius üle 175 mm Pruss Puitmaterjal, mille ristlõike mõõtmed on vähemalt 100*100 Puitmaterjali pikkus vaheldub 1,8 meetrist 6,0 meetrini, sammuga 0,3 meetrit Ristlõike mõõtmed antakse millimeetrites, näiteks 75*225(pikkus*laius) 5% 3% Otsal ja serval 3% ning laiusel ja pikkusel 5% Püsipuit A- klass surveimmutatud puitu kasutatakse tarintites, mis puutuvad kokku maapinna niisukse ja veega.
omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest. - Puitseintele toetuvad vahelaed - Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida. Selleks kasutatakse vahetalade ühendamisel tõmbele töötavad tappühendusi (kalasabatapp, haritapp) - Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud. Pruss- Karkassmaja - Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina kande ja piirdefunktsioonid lahutati. - See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge - Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka
Höövelmaterjalide tooteride. Paksuses: 9,12,13,15,16,18,19,21,22,23,28,33,34,45,75,90Laiuses: 21.22,33,34,45,70 ,95,120,145,170,195,215,220.Jaotatakse: liistudeks laudadeks, lattideks, plankudeks ja prussideks.Liistud on mõõtevahemikus laiuses 15-34mm a paksuses 21-45mm.Lauad on vahemikus 9-28mm paksus, laiuses 70-220mm.Latid on alates 45*45 paksusega samas on 33-45 laiuseks 70,95,120.Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad
pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks (vt. joon.1). Joon.1 Puidu kuivamiskahanemine on eriti
ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A KIVIVILL 3x100 OONES P ANEEL 224 olo o o o rul- N -T
ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A KIVIVILL 3x100 OONES P ANEEL 224 olo o o o rul- N -T
Latva mei ei kasutata. Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites). Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm. Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi. Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal. Liiper- servamata äärega poolpruss. Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta. Lihtlaud- servamata äärtega laud.
1- terasriba, 2- pooltoru, 3- ribi, 4- braket, 5- terasleht, 6- neet või polt, 7- alusleht, 8- terasprofiil, 9- puitpruss, 10- terasriba, 11- polt, 12- välimine pruss, 13- sisemine pruss, 14 ja 15- profiilid, 16- kummipruss, 18- tihvt, 19- kork, 20- kate, 21- piiraja. Umbreeling. Tekst vaata Tahvel 9.V. Joon. 9.31. Umbreelinguid: 1, 20- umbreelingu plaadistus, 2,
Erinevaid jõuallikaid kasutava nn katapuldi ajaloolise tõepära küsimus? Erinevaid jõuallikaid, nagu on Eesti seni kõige enam kasutatud heitemasina joonisel, kasutava katapuldi ajalooline olemasolu ja tõepära on ülimalt kaheldav. Seda tänu paljudele tehnilistele puudustele: 1. kuna on mitu jõuallikat, peaks masinal olema väga tugev vints (et pingutada köite keerdpinget ja vibukaari) 2. raam ja põrketoendiks olev pruss, mille külge kinnitub vibukaar, peavad olema väga tugevad ja harukordselt jäigalt ning kindlalt teineteise külge kinnitatud 3. katapult peaks olema väga tugevalt maapinna külge kinnitatud, sest kaks jõuallikat annavad väga suure hoo 4. nöör tõmmatakse vibukaare suhtes väga nõmeda nurga all pingesse 5. iga heitega annab heitekang põrketoe pihta, mille küljes on ka vibukaar,
24. Milline on puidu süttimistemperatuur ja kuidas kaitsta puitu tule eest? 280 KRAADI JUURES süttib puit. 25. Milline on puidu kuivatanube kamberkuivatis? Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei
Eriti häid tulemusi annab libistamine kergema lõimisega muldadel, säilitades paremini mullastruktuuri ja tolmustades vähem kui äestamisel. Agronõuded libistamisel seisnevad töö tegemise õigeaegsuses (libistiga võib töötada niiskemal mullal kui äkkega), mullapankade purustatuses, mulla murendatuses ja pinnatasasuse ühtluses. Libisti purustab mullapanku paremini kui silerull, mis surub kuivanud pangad mullasse. Tööseadise kujunduse järgi eristatakse pruss-, plaat-, raam- (kast-), kett- ja rõngaslibisteid. Kõikide nende ühiselemendiks on esipruss. Silur on libistiga sarnane, ent töötab pinnakonaruste mahalõikamise (hööveldamise) põhimõttel. Sellest tulenevalt on siluril töösügavust piiravad seadised (tugirattad) ja tööseadiseks on lõiketeraga varustatud pruss või plaat, mille kaldenurk maapinna suhtes on muudetav. Silurina töötab ka kultivaatori, äkke käppade või rulli vms ees või järel.
Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet) Mõlemat eesmärki samaaegselt ei ole ilmselt võimalik saavutada Lahtisaagimine lihtlõikusega Südamikulaua või tsentraallaua meetod Palk saetakse kohe servamata saematerjaliks Lahtisaagimine prussimisega Kahetahuline pruss saematerjal Esimene läbimine = prussimine Teine läbimine = prussi lahtilõikamine Saadakse nii servatud kui servamata saematerjal Lahtisaagimine ringmeetodil Individuaalne lahtisaagimise viis Aeganõudev Võimalik saada suurem väljatulek Lahtisaagimise sektor- ja pruss- segmentmeetodil Kasuttakse eriotstarbelise saematerjali valm, - Resonantssaematerjal - Tünnilaud Radiaallõige sektormeetodil
tiheduse arvväärtus tuleb kolm suurusjärku väiksem. Erinevate vedelike tihedus on erinev ja normaaltingimustel näiteks: merevesi SW = 1,025 t/m3; magevesi FW = 1,000 t/m3; diisliõli DO = 0,900 t/m3; kütteõli HO = 0,950 t/m3. Kasutatakse ka suhtelise tiheduse (relative density, rd) mõistet, mis on antud aine tiheduse suhe puhta vee tihedusse temperatuuril 4 °C. Vee tihedus temperatuuril 4 °C on 999,972 kg/m3 1000 kg/m3 = 1,000 t/m3. Näide 1.1 Puidust pruss pikkusega 6 m, laiusega 0,3 m ja paksusega 50 mm on massiga 60 kg. Arvutada puidu tihedus. Puidu ruumala V = 6,00,30,050 = 0,090 m3. m 60 Puidu tihedus = = = 667 kg / m 3 = 0,667 t/m3. V 0,090 1. Hüdrostaatika 1.1. Vedeliku rõhk Pressure experted by a liquid Rõhu p ühikuks SI süsteemis on paskal Pa, mis on jõud 1 njuuton ruutmeetrile 1 Pa = 1 N/m2.
43 Välisuksed ja väravad 433 Terasuksed ja -väravad Sile teras turvaukse EI30 (10-12x21x22) paigaldamine 5,0 tk 47 Piirded ja käiguteed 473 Metallist piirded Terasest piirded koos postidega, tammepuidust käsipuuga 23,0 jm 48 Katusetarindid 483 Metalltarindid Tsingitud lehtteras 2mm 75 m2 Sokli tsinkplekist veeninaga 90 jm 486 Puittarindid Tammepuidust pruss, immutatud 2 m3 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon FIBO kruusast katuse kalle 57 m3 Aurutõke 380 m2 Isover koormusttaluv villaplaat OL-P-170 380 m2 Tuulutussoonega jäik klaasvillaplaat Isover OL-TOP 30 mm 380 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex pealmine
Karkassipostide ja vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne). Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit. Tugevussorteerimisel saab iga pruss tugevusklassile vastava templi. Soojustus paigaldatakse peale karkassi katuse alla saamist. Platvormmeetodil ehitamiseks vajalikke täpsemaid jooniseid leiab RT-kaardilt Platvorm- puitkarkass. Platvormmeetod on hästi kombineeritav teiste meetodite, tehase elementide kasutamisega jne. Posttalameetod Põhimõtteliselt on igasuguses puitkarkassmajas postid ja talad, ent sellist terminit kasutatakse juhul, kui postid-talad on suurema ristlõikega ja neid on seetõttu harvemalt. Samuti jäetakse
plaadid se järgi pin sortee- -naline riitud Puit- Puit- Liim- Termi- kips- laast- OSL pruss e. liselt plaadid plaadid liimpuit Tugevus Profilee- -sortee- ritud OSB Surve- ritud Liimplaat töödeldud MDF
plaadid se järgi pin sortee- -naline riitud Puit- Puit- Liim- Termi- kips- laast- OSL pruss e. liselt plaadid plaadid liimpuit Tugevus Profilee- -sortee- ritud OSB Surve- ritud Liimplaat töödeldud MDF
materjal ei pruugi C-sordi materjalist oluliselt tugevam olla, kõrgem kvaliteet tähendab okste ja rikete vähesust ja paremat sobivust tisleritöödeks või mööbli valmistamiseks, tugevuse jaoks on okste paiknemine nende arvust ja suurusest olulisemgi. Seepärast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud saematerjali. Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta. Sel viisil võtab tootja endale vastutuse selle eest, et materjal tõepoolest tagab nõutud tugevuse. Number tugevusklassi tähises näitab normatiivset paindetugevust N/mm2. Ümarmaterjalid:
ÕPIMAPP. 1. Detaili eskiis 2. Plaatmaterjali juurde lõikuskaart 3. Detaili tehnoloogia 4. Tappseotise eskiis . Puittoodetes kasutatavad detailidjagatakse vastavalt nende kujule mõõtmetele ja proportsioonidele tinglikult järgmiselt : Lauad Prussid Prussikud ehk peenprussid Kilbid Tüüpdetailid, millest puittooted koosnevad : Laud – detaili laius ületab paksuse kaks ja enam korda Pruss – detaili laius ületab paksuse vähem kui kaks korda Prussik ehk peenpruss – detaili paksus ja laius on alla 100mm Kilp – detaili pikkus ja laius on tunduvalt suuremad kui paksus . Kõik detailid võivad olla valmistatud : Monoliitsena ühest tükist ( näit. saematerjalist, plaatmaterjalidest ) Koostatuna osadest kasutades liimühendust (näit., sõrmjätkatud prussid, liimkilp) Konstruktsioodides tuleks eelistada koostatu (liimitud) detaile kuna :
VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm 2) Poolpakk, vähekasutusel 3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi. Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100) Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100) Puitprussi katusel, laes nim. TALA (50 x 100), (100 x 200) 5) Latid, latt väiksema ristlõikega, mittekandev konstruktsioon (20 40 mm),
kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt
on lauad,mida võib jaotada omakorda poomkandina ehk servamata laud. 4. ühest küljest servatud laud. 5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse
Kõige suurema väljatuleku tagab lihtsaagimine (joonis 5). Tänapäeval ei ole lintsaagidega saagimine väga otstarbekas, küll aga asendamatu vihmametsades kus puutüve läbimõõt on väga suur. Paralleelsete lõigete abil saadakse valdavalt tangentsiaalset, kuid ka veidi radiaalset saematerjali. Joonis 5. Lihtsaagimine Kombineeritud lihtsaagimise (joonis 6.) puhul saadakse palgi äärtest tangentsiaalsaematerjal ning keskmine pruss lõigatakse omakorda laudadeks. Joonis 6. Kombineeritud lihtsaagimine _____________________________A. Roos______________________________ 7 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Radiaalset saematerjali saadakse mitme erineva saagimisviisiga. Täiuslik radiaalsaematerjal saadakse üksnes siis, kui iga üksik laud on paralleelne säsikiirtega
4.9 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas lahendate ventileeritava lamekatuse tuulutussüsteemi katuse parapeti juures. Parapeti tuulutus on efektiivne õhutuskanalite pikkuse juures kuni 8 m. Hoone laiuse korral üle 8 m paigaldatakse katuse kõrgematesse kohtadesse lisaks alarõhutuulutid. Tuulutuskanali kujundamiseks kinnitatakse parapeti siseseinale ja pealispinnale puitprussid. Selleks, et vältida külmasilda läbi parapeti tuleks paigaldada prusside vahele soojustus (näiteks pruss 100x50mm vahel soojustus 50mm). Parapeti pealne pruss saetakse trapetsikujuliseks, kaldega katuse poole. Prussidele naelutatakse, kas tsementkiudplaadist või veekindlast vineerist aluslaudis. Katusenurka, aluslaudise külge 38 kinnitatakse kolmnurk liist, et ümardada katusekattekihtide ülespöörete murdenurka. Parapeti pealne kaitstakse plekk-kattega
Mõnikord Leedu-Moskva konfliktides tataritega suhteid, kes kus kellega. Al 15.saj lõpus Moskva pool idee piiripärandist. Kui Moskva suurvürst kunagise Kiievi suurvürsti pärija, kuidas ss Leedu saab pärija olla ? Pretendeeritakse Kiievile (Moskva). Tõenäoliselt I-d võimalikud variandid loodud fiktiivsetest aj. tekstidest, mis väidavadt, et Rjurik V suurvürstide esiisa (Rjuriku esiisa väidetavalt keegi Prus, kes valitses Preisimaad). Rooma keisri Augustuse ,,enda järeltulijad" Pruss Rjurik jne. Prussi legendide järgi võimalik õigustada mitte vaid Kiievi ala vaid ka nt Poola kuningriiki. On õigust. sellega sõjapidamine. Konkreetseid tülikohti Velike Luki piirkond L-Vm vahel. Suhted teravnesid juba 1480ndatel. 1492 suri Leedu ja Poola kunn Kazimir. Algas Moskva-Leedu sõda 1490ndatel (paneb aluse Moskva dip sidemetele keisriga; n-ö liitlaseks loodud, sõda Poola kunni vastu ühiselt soovitatkse. Aeg-ajalt lepingute sõlmimine
Kokku kulub jao kaeviku ja punkri ehitamiseks järgmisi ehitusmaterjale: 830 tk (59 tm) (jaopunker 224 tk palk läbimõõduga 12-14 cm [16tm]) sidumistraat Ø 4mm (põletatud) 4000 m kobad 8 x 20 cm 300 tk 12 x 30 cm 50 tk tõrvapapp 30 m² pruss 5 x 15 1,5tm (lavatsid ja uks) naelad 250 mm 10 kg naelad 200 mm 10 kg 97 naelad 100 mm 5 kg 40m² (punkri seinad ja killuvarje põllumajanduslik kile katused) metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø
olema paksusest vähem kui 2 korda suurem; 41 latid – erinevad prussist sellega, et lattide paksus on alla 100 mm; liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks. Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk, b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss, g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust. Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m³). Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks hööveldatud, freesitud jne. 42 Peamised puidust pooltooted on (vaata joonist 3.9.2): hööveldatud lauad; põrandalauad – paksus 22..
Varasemad merepraktika õpikud on peensusteni kirjeldanud ankrute toimetamist vajalikku kohta laevast eemal. Meie piirdume siin vaid märkusega, et tuleb läbi mõelda ankru paadi küljest vabastamise protseduur ja jälgida paadi püstuvuse olukorda kogu operatsiooni käigus. Lisame mõned selgitavad illustratsioonid. Joon. 17.13. Ankru tõstmine paadile. 1- ankur; 2- taimkiust tross; 3- paat; 4- pruss; 5- tropp. Ilmselt ei saa paadiga vedada suuremat kogust ankruketti (mitte enam ühest seeklist). Seega peab ankur olema lahti ühendatud ja tõmbe tekitamiseks kasutatakse vastava diameetriga terastrossi. Joon. 17. 14. 1- kandepruss;2- laagid; 3- kinni-tusotsad; 4-kandetross; 5- ankru-kett; 6- ankur. Ankur võib olla ka paadi ahtris parrastele
annaabi.ee 
