vahetab harva. Mari koetakse mitmesse pesalohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marja arenguks on olulise tähtsusega vee hapnikusisaldus, mis ei tohi langeda alla 4 mg/l. Koeb 200...1500 marjatera, mille läbimõõt on 2,3...3 mm. Areng Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 2...6 kuud, vastsed hoiduvad kivide varju ja toituvad kividel kasvavatest taimedest. Suguküpseks saab 2...3 aasta vanuselt. Elueaks arvestatakse kuni 15 aastat. Koht Jõeforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Teda on varem ökosüsteemis kasvatatud ka tiikides. Püüdmise alammõõt on 32 cm. Ohustatus ja Jõeforelli ohustab kudemispaikade hävimine - jõgede tõkestamine kaitse tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel.
Sirbikuid leidub igal pool maailmas.Perekond sirbik kuulub lehtsammalde hulka ja tömpkaanikute sugukonda.Ta on kuni 10cm kõrgune tiheda vaibana kasvav sammal.Värvuselt võib ta olla kollakasroheline, heleroheline ja läikiv.Lehed on sirbikul sügavate pikikurdudega ja tipp on pikalt teritunud.Leheserv on peensaagjas.Varred on suhteliselt nõrgad ja lamavad või tõusvad.Nii varre kui ka okste tipud on kõverdunud.Sirbik paljuneb eostega.Eosed valmivad kevadest suve lõpuni.Ta kasvab kividel,puutüvedel ja ka huumusrikkal pinnal.Mõningatele putukatele on sirbik varjumispaigaks.Eestis on teda vähe ja ta ei ole kaitsvate taimede nimekirjas.
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab.
pikaealine metsasammal.Varred on tal sulgjalt harunenud, erineva pikkusega meenutades kuuse siluetti. Kõrgus on kuni 15 cm. Lehed keskmiselt 2mm pikad, munajad, tömbi tipuga; leheroog väga lühike. Niiskena muutub vars tumepunaseks. Harilik palusammal paljuneb eostega. Eoses moodustub eelniit, milles kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Kasvukoht on okas- ja segametsades maapinnal samblarindes harvem kividel. Kasvab palu-, loo-, ja nõmmemetsas, harvem laane-, raba-, ja soometsas. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti happelise ja huumusrikka mullaga. Harilik palusammal ei talu puude võralt langevat uhtvett. Palusammal on pohla, mustika ja kanarbiku kaaslane. Teda võib pidada meie kõige tavalisemaks samblaks.
pigmente ja nad vajavad eluks valgust ja niiskust. 2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e. Tsüanobakterid · Elavad meres kui ka mageveekogudes, kuumavee allikates. · Mõned põhjustavad õidsemise ajal massiliselt paljunemist. · Võivad põhjustada loomadel mürgitusi ja inimestel allergiat.
ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel · Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad ja normaalse niiskuse hoidjad Allikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/loomets.htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Sammaltaimed#Samblad_ja_samblik ud · Pildid: http://static.err.ee/gridfs/17D3FABF0D9D9254BB5106E1CD1B440CCB557386A14D38810E19C2C824E15EB7.jpg?width=300&crop=(0%2C0 %2C807%2C455.9322033898305)&cropxunits=807&cropyunits=538&rotate=0&s.contrast=0&s.saturation=0&s.brightness=0&s
7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, 14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi
kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/yhep aevikul.htm · http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9807/yhe paevik.html
murdunud samblatükkidega. 13) Samblad takistavad vihma ajal mulda liigniiskeks muutumast. 14) Samblad takistavad põua ajal mulla kuivamist. 15) Sammalde läbikuivamisel tekivad rakukestades mitmesugused kaitsvad muutused, mis võimaldavad hiljem ainevahetuse kiiret taastamist. 16) Sammalde siseehitus on lihtne, nende rakkudes ei ole puitainet ega juhtsooni. 17) Samblad kasvavad metsas, soos, niidul, puutüvedel, majakatustel, kividel ja müüridel. 18) Samblad eelistavad niiskeid ja varjulisi kasvukohti. 19) Samblad on toitainete suhtes vähenõudlikud. 20) Rohket valgust ja kuivust aitab samblal taluda tihe padjandiline kasvuviis, lehel kasvavad väikesed näsakesed.
13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?
põisadru-keskel, agarik-kõige sügavamal| Sambliku ehituses ei saa erinevalt sammaldest erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis eristada vart ja lehti, kuigi põõsakujulisel põdrasamblikul tunduvad need osad olemas olevat. rohevetikate/sinikutega(tsüanobakter)|Samblikud kasvavad: puudel, maja katustel, kividel, Sambliku keha on kõikjalt sarnase ehitusega, sellepärast ei saa sellel organismil eristada kaljudel, (seal ka kus on ebasoodne neil) mullapeal jne.| S. Kasvuvormid: 3 rühma: erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis koorik(kaartsamblik), leht(seinakorp), põõsasamblikud (habe-,põõsasamblik)| Paljunevad
Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal. Pesitsusaeg on mai kuni septembri keskpaik. Aastas sünnib 1 pesakond. Lumekakk muneb munad mõne päevaste vahedega, seega kooruvad ka pojad erinevatel aegadel.
on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu. Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes
4) mädandab puitu 10. milline ülesanne on mükoriisas taimejuurel ja milline ülesanne on seeneniitide põimikul? Mükoriisas taimejuurel: seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineaalainetega, ise saavad juurtest orgaanilisi aineid seeneniitide põimikul: seene jalg koosneb sellest 11. pilviku ja puraviku alakülje ehitus: pilvik: eoselehekesed puravik: torukesed 12. erineva kasvuvormiga samblikud: puutüvel (harilik seinakorp), kividel (kaartsamblik), maapinnal (Alpi-põdrasamblik) 13. samblike tähtsus looduses: 1) samblikud loovad elutingimusi taimedele, kuna nad murendavad kive ja tekitavad esmast mullakihti 2) toiduks põhjapõtradele samblike tähtsus inimesele: 1)kasutatakse rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel 2) õhtupuhastuse hindamisel 14. samblike paljunemine vegetatiivselt ja eostega 18. 19. hüüf e. seeneniidid mütseel e. seeneniidistik
Jõeforellide pulmapeol kujunevad välja kindlad rühmad, partnerite vahetust tuleb harva ette. Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist alles 2...6 kuu pärast, algul toituvad nad kividel olevatest vetikatest. Täiskasvanud jõeforellide toidulaud on kirju. Nad toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest. Jõeforellil on kõrgelt hinnatud liha, kuid ta on ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mis on tingitud jõgede tõkestamisest tammidega ja metsatöödest jõe kallastel. Looduskaitse alla ei kuulu.
Suurus 0,008...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb eranditult õhkkeskkonnas, vees hukkub. Peamiselt kasvab puutüvede alumistel niisketel osadel, kuid ka kividel. Koht ökosüsteemis Kasvupinnaseks on enamasti puutüvede alumised osad, kuid tihedamalt ei ole teiste organismidega seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Teadlastele pakub huvi seepärast, et tõenäoliselt põlvnevad õistaimede eellased ürgsetest temataolistest rohevetikatest.
välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad.
Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla 24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rstikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid jrjest. Esimestel kevadpevadel peale rkamist hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel. Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani
katavad õisiku eostega. Torikulised mädandavad puid ja kände. Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid. Kooriksamblikud(80%) on siledad või teralise koorikuna. Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb servades hõlmadeks(seinakorp)Põõsassamblikud(pikk habesamblik, Alpi-põdrasamblik, kollane lõhnasamblik) Samblikud paljunevad vegetatiivselt. Samblikuid on kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks, sest need kasvavad aeglaselt ja vanaks. Eritavad ained, mis murendavad kivimeid. Nad surevad ja kõdunevad ka ise ning tekib huumusekiht. Samblikke kahjustavad väävliühendid ja tolm
seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk
läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4...2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2...4 °C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm
Fifth level Fifth level 8 Kormoranid CClilcikckicioconn Phalacrocorax totoadaddppicitc uturere carbo Kehvad kõndijad, head lendajad, väga head ujujad ja sukeldujad. Nende sulestik vettib, seda tuleb kuivatada tuule käes kividel. Kormoranid on hanesuurused linnud, pesitsevad kolooniatena, toituvad kaladest. 9 3. Jalutuskäik CClilcikckicioconn totoadaddppicitc võrratus uturere vanalinnas Boppardist pärit vanimad arheoloogilised leiud onVana-Rooma aegsed. Laske mitmekesisusel end võluda. Gute Reise! Head reisi!
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level 8 Kormoranid Phalacrocorax carbo On kehvad kõndijad, head lendajad ja väga head ujujad ning sukeldujad, kuid nende sulestik vettib, seda tuleb kuivatada tuule käes kividel. Kormoranid on hanesuurused linnud, pesitsevad kolooniatena toituvad kaladest. Reini veed sobivad neile elamiseks Click icon to add picture Click icon to add picture 9 Vana ja uus on maitsekalt kokku sobitatud Click icon to add picture Click icon to add picture 10
Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Värvuse alusel jaotatakse vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikad elavad põhiliselt vees, kuid üksikud võivad kasvada ka mullas, puutüvedel ja kividel. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Vetikate levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Maailmas on vetikaid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (u. 7 000). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid
Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on isendite arvuks saadud alla tuhande. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. 6 SIGIMINE, ARENG
amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil
Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud
Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord
Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda. Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda. Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa. Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik (ussjas) või kurki (näiteks inglise keeles neid näiteks nimetataksegi merekurkideks) meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas
Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii
Tallinn 2009 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Vetikad üldiselt & Vetikate vajadus inimestele 4. Vetikad toiduks &Vetikad meditsiinis ja kosmeetikas 5. Kasutatud kirjandus 2. Vetikad üldiselt Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Vetikad on põhiliselt veekogudes elavad ainu- ja hulkraksed. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vaid üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mullas, puutüvedel ja kividel. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele mis seal paikneb. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, kuna nad vajavad fotosünteesiks valgust, mille käigus eritavad nad keskkonda hapnikku. Nemad on tootnud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Enamik veekogude toiduahelaid algab just neist. Vetikate vajadus inimestele Vetikad sisaldavad paljusid vitamiine ja mineraale. Neis on rohkesti süsivesikuid, soolasid ja eriti C vitamiini
paadiga". Tegemist on õlimaaliga. Maalile on värv kantud suhteliselt ühtlase kihina, kasutatud arvatavasti peenikest pintslit kontuuride jaoks ning laiemat pintslit ülejäänu tegemisel. Maalil on kujutatud kivist mereranda mille kaldal on ilus valge paat. Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kabrali õlimaali ,,Harmoonia". Värv on peale kantud
Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Paljunemine Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia jagunemise või eriliste sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel ei pea sugurakud ilmtingimata väliselt erinema. Kui palju on vetikaid? Maailmas on neid üle 10 000 liigi
peale surma siirdub hing putukatesse. Peale surma käidi enamasti lahkunu haua juures, et nö sidetpidada ning suhelda, jättes sinna nii mõnigikord liha tükk või leivakäär pruukostiks. Matuse talitluse juurs on ka nähe lääne kiriku mõju, mistõttu hakati mõninga aja pärast surnute põletamise asemel neid hoopiski matma. Muinaseestlaste suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed austasid loodust ja kõike sellega seonduvat sügavalt, uskudes, et loomadell, lindude, putukate, kividel, puudel jne on oma hing. Sellist hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla. Pühadeks puudeks, kus ohvritalitlused aset leidsin peeti enamasti pärnasid, tammesid kui ka pihlakaid. Teisteks pühapaikadeks olid ohvrikivid, mille pealispinnal olid enamasti, kas looduslikud või inimese poolt uuristatud lohukesed.
Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasambla sigikehakeste mahutid. KASVUKOHAD Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. HULK Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. TÄHTSUS
märgalasid. Osa tillukeste huntämbliklaste liike varjab end taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suured huntämbliklased vajavad suuremaid varjupaiku ning ehitavad tavaliselt sügavaid urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval teised liigid harrastavad aga öist eluviisi. Mõned liigid armastavad päikesepaistel peesitavad ja neid võib neid näha kuumenenud kividel või puutüvedel. Paljunemine Innaaeg on parasvöötmekliimas suvel ja troopilistel liikidel aastaringselt. Huntämbliklaste paaritusrituaal algab eriliste signaalidega, millega isane emast oma olemasolust teavitab. Isasloom läheneb emasele ettevaatlikult ning liigutab kergelt oma lõugkobijaid (kopulatsioonielundeid) ning esimest paari jalgu üles-alla. Kui emane on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksemal isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea
Raamatute kõrvale olid jäätud valged kindad, millega huvilised said raamatuid kahjustamata sirvida. Uudsena näis minu jaoks see, kuidas kunstnikud suutsid teha kõige igapäevasematest asjadest tõelised kunstiteosed. Näiteks oli Katnika Pilscheur kasutanud maalimiseks küünelakki. James Ferris tegi omapärase teose pealkirjaga “Itsita malbelt, naerata ulakalt”, kus värvilised köögikäsnad põimmitud ümber posti. Nicolas Party maalis akrüülidega kividel nii, et need nägid välja nagu puuviljad. Tegemist oli väga huvitava kaasaegse kunsti näitusega. Tööd olid muljetavaldavad ja inspireerivad. Näitusele valitud kunstnikud olid kõik üsna erinevad ja omapärased, kuid neid sidus sarnane värvikasutus, mis muutis kohati tööde eristamise keeruliseks. 3
Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui inimene midagi rikkus või hävitas. Ühesõnaga, loodust austati väga. Tänapäeval enam loodust nii väga ei austata. On lihtsalt olemas metsad, mille kaitseks on paika pandud neid hävitada keelavad seadused. Kuigi on säilinud ka üks vanaaegne komme tänapäevani. Usutakse, et allikasse või mõne muu taolisse kohta hõbemündi viskamine toob õnne.
välja või segatakse joogivee hulka. Vedel mass filtreeritakse läbi kiulise palmikoore kausikese sisse ning sõltuvust tekitav märjuke ongi valmis. Kava sarnaneb mudaveega ja ka maitseb nii ning tema mõju all olles muutub keha tuimaks, kuid paljud naudivad seda. Kavat kutsutakse kohalikus keeles teiseks naiseks. Kui kell saab 5 õhtul, jätavad mehed naised lastega koju ja seavad sammud kavabaari poole. Vanuatulaste rahvustoit on lap lap. See on tärkliserohkest tarost tehtud ja kividel banaanilehe sees küpsetatud mass. Vanuatu avastasid eurooplased mais 1606 Pedro Fernández de Quiróse juhtimisel. 1839. aastal randus esimene misjonär, kes pandi kiirelt nahka. Kohalike arvamus, et valge mees on puhas ja teda ei pea enne küpsetamist pesema, pidurdas oluliselt sisserännet muust maailmast ning võõra kultuuri juurutamist. Isegi tänapäeval võib mõnel eraldatumal saarel kohata külaelanikke nende
Poegi toidab ainult emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Jäälinnust video http://www.youtube.com/watch?v=kUmliIBBbyc&feature=related Vesipapp Vesipapp on jässaka kehaga ja väga huvitavate elukommetega lind. Tema jässakus tuleneb osalt paksust sulestikust, mis võimaldab tal väga külmas kliimas isegi jäise veega mäestikujõgedes tegutseda
kohta. Nad söövad korjusest ära nii palju kui vähegi saavad ning nad võivad ühestainsast murtud sinilambast elada pool kuud, enne kui jälle jahile lähevad. Aastas peab irbis murdma paar-kolmkümmend täiskasvanud sinilammast. . VÄLIMUS Irbis on umbes leopardi suurune: tüvepikkus 120150 cm, mass 2341 kg. Kõige enam iseloomustab irbiseid eriti pikk saba (pikkus 90cm), mis aitab neil kividel turnides tasakaalu säilitada ning loomulikult paistavad välja ka mustad laigud, mis ta karval laiutavad. Irbise karvastik on väga tihe, kohev ja pehme ning see kaitseb hästi ka külma eest. Karvastiku põhivärv on suitsuhall või kahvatukollane, aga kõhualt on see valge. Irbisel on lühike koon, kumer nägu ja ebatavaliselt suured ninaõõnsused. See kohastumine aitab loomal hingata mägede hõredat külma õhku. Ning lisaks aitavad tal kõrgel paiknevad
Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. Kehamõõtmed ja kehamass • Keha pikkus ulatub 120-180cm Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. Elukoht • Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää , kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine • Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. Areng • Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine
Maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Bohusläni ümbruses Edela-Rootsis. Viikingiaeg (800-1050) Viikingid meresõitjad, kaupmehed, maadeavastajad, vallutajad. Ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. Kõige rohkem ruunikive (umbes 85%) - üle 2800 on leitud Rootsist. Enim leidub ruunikive (1300 tk) Mälardalenis ning eriti Upplandis (Stockholist lõunas ja põhjas) Kivide loomise kõrgaeg aastail 980-1100. Kividel kombineerub fantaasiarikas loomornamentika (vendelstil) tekstiga. Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks. Esimesed teadaolevad Rootsi ,,kunstnikud" olidki ruunikivide meistrid : For, Öpir ja Balle Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis
sealt on leitud palju luustikke ja märke ohverdamisest . Aubrey augud peaksid sel juhul olema pääsud allilma. Stonehenge tänapäeval Tänapäevaks alles jäänud Stonehenge on naeruväärne võrreldes sellega, milline see oma hiigelajal oli. Me saame ainult välja uuritud andmete põhjal ette kujutada, milline see võis kunagi olla ning olla uhked selle üle, et inimkond on millegi sarnasega hakkama saanud. Praegugi käivad seal koos sektid, kes usuvad, et kividel on erinevaid võimeid, näiteks ravivaid või tulevikku toovaid. Praegu on sellest saanud Inglismaa turismimagnet ning seda ümbritsevad Stonehenge piltidega riided ja kõik muusugused mõtetud esemed, mis on muutnud Stonehenge kunagiste inimeste elumõttest labaseks turismilõksuks. Stonehenge uurinud ajaloolased Esimesena asus seda uurima 17. sajandi arhitekt John Aubrey, kelle järgi on nimetatud vallikraavide augud. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William
Taignast küpsetatud leib on sajandeid olnud eestlastele ja üldse peaaegu poole inimkonna põhitoit. Viimastel aastatel on lisandusnud lisaks leivale rohkem saia, makarone ja teisi jahutooteid. Kõik need toiduaeined annavad meile põhilise ,,kütuse", sest nad koosnevad hästi seeduvatest süsivesikutest. Leiba tehakse mitut moodi. Vanim, kiireim ja lihtsaim on õhukeste lamedate kerkimata taignast leibade, karaskite küpsetamine, mis vanasti toimus kuumadel kividel või koldetule paistel. Selliseid nätskeid tihkeid leibu tehakse tänini Taga-Kaukaasias, Ees- ja Kesk-Aasias. Meile meeldib rohkem kohev leib, mida saadakse pärmiseente mõjul kerkinud (käärimisega kobestunud) taignast. Kuumust hoidva ahju kasutuselevõtuga hakati küpsetama suuri leivapätse. Leiva pinnal tekkiva krõbeda magusa kooriku tõttu valmib leivasisu aeglaselt ja ühtlaselt. Rukkijahust saadakse tume rukkileib jämeleib, mageleib, jämedast nisujahust heledam
tulemuseks on keha tekstuuri sarnasus varema Osbergi stiiliga. Raamistikud ümber paneeli näitavad taime motiive, mis on ilmselge mõju mandri Euroopast. Ringerike (980 - 1050 a) Esimene stiil, mis ilmnes põhiliselt kividel. Peamised leiukohad: nimi tuleneb Ringerikest Norrast leitud paari raiutud kiviplaadi nn Alstadi kivide järgi. Motiivid: loomad muutuvad veel väänlevamateks. Väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. Loomakehasid ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Antud kivi kujutab metssiga puu otsas.
keeltesse. Ei mullast sul olegi enam suurt lugu Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu, kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää, kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd, kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. 4 Lapse palve paide pärast Ema, tule, tee mulle pai, sinu käsi on pehme ja pai,
Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks. Ruunikiri, milles kividel tekst kirjutatud oli, koosnes sirjoontest, mida oli kerge nii puule kui kivile täksida ja ruunitähestikku kuuluvad ruunid olid Põhjamaade esimesed kirjatähed.
Admiral Tutvustuseks Nimetus ,,admiral" tekkis prantsuse keelest väljendist ,,admirable", mis tähendab ,,imetlusväärne". Inglased aga kutsuvad admirale mõnikord ,,aldermaniks" (raehärra). Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Kindlasti on ta üks suurimaid ja värvikamaid põhjapoolkera parasvöötmes elutsevaid liblikaid. Elu iga on umbes 10 kuud. Tiivaulatus 55- 64 mm, punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Eesjalad on lühikesed ning harjataolised. Liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunevad kevadeti ja nende munade arv on kuni 100 muna. Munad arenevad 2 7 päeva ja sellest järgnev etapp on rööviku areng 2 3 nädalat. Admiral kuulub koerliblikate sugukonda, neid esineb kogu maailmas, alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja H...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
