kasutatakse ka meditsiinis. 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Ehituskips saadakse loodusliku kipsikivi dehüdratatsioonil – kipsi kuumutamisel eraldub vesi auruna, mille järel produkt jahvatatakse. Ehituskips on kõrge veevajadusega (60-65% massist). Vesi, mis aurab kuivamisel jätab ehituskipsi poorid (u 40%). Ehituskips on peenem ja seetõttu vajab rohkem vett. Kõrgtugev ehk tehniline kips saadakse loodusliku kipsikivi kuumutamisel surve all – vesi eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega (40-45% massist) ja kõrgema tugevusega (tema tugevus ulatub 7 päevase kivinemise järel 15...40 MPa.). [1] Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega. [5] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kuna loodusliku kahe veega (H2O) kipsi lahustuvus vees on umbes 4 korda madalam kui poole
niiskus kipsplaadi muuta ideaalseks keskkonnaks hallitusseentele, mis hakkab mõjutama inimese tervist. Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipsi kasutatakse kipsplaatide valmistamisel, samuti plokkide või krohvina seina- ja laetarindites. Kipsist on tehtud ka soojus- ja heliisolatsioonplaadid. Kipsi kasutatakse ka meditsiinis jäsemete fikseerimiseks nende paranemiseks. Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? 6 Kõrgtugev kips kristalliseerub hästi väljakujunenud kristallidena. Suured kristallid, kas nõelte või prismadena; vesi eraldub veena; saadakse looduskipsi kuumutamisel autoklaavides umbes 160-180 °C ja kõrgendatud rõhkudel (0,2...0,3 MPa). Ehituskips on vähe väljakujunenud, väikesed kristallid; vesi eraldub auruna, jättes kipsi poorid, mistõttu saadakse suur poorsus umbes 40%; valmistatakse loodusliku kipsi keetmisel atmosfäärirõhul temperatuuril umbes 120...130 °C juures
Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. · Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. · Kõrgtugev malm Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel kasutatakse ka teisi elemente, näiteks fosforit, mangaani, alumiiniumi või räni. Pronksi
12. L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, kus Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3% 13. DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel
Rauasulamid Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik. Eristatakse puhtaid ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Malm Liigitus: Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Malm on raua sulam. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimaliktoatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on
Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehituses kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Ehituskips kastutakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguseid kipskrohvide jt. ehituses kasutatavate segude valmistamiseks. Kordamisküsimused 1. Mida nim. mineraalseteks sideaineteks? 2. Milleks kasutatakse min
Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt
Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne punaselt hõõgumist. · AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks · AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) · AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus · AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus · AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad · AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. · AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Sulfaadid- Alumiiniumsulfaati toodetakse iga aasta miljardites kilogrammides. Umbes pool toodangust kasutatakse veepuhastuses. Ülejäänud kasutusalad on paberi tootmine, toidulisandid, tulekindlus tooted ja naha parkimine. Oksiididid- Üldine enamus alumiiniumoksiidi toodangust läheb ümbertöötlemisele alumiiniumiks. Samuti kasutatakse alumiinium oksiidi katalüsaatoritena.
Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw , kus vw - materjali eemalduskiirus, mm3/min (vt Tabel), V - eemaldatav materjalimaht, mm3.
malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on: hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we) Grafiit teeb malmi hapraks, mistõttu teda ei saa survetöödelda (sepistada, valtsida jne.). Lõiketöötlemisel tekib palju puru ja tolmu. Malmi kvaliteedi lihtsustatud kontrollimine – vasaraga lüüakse vastu täisnurkset serva; peaks jääma plastse deformatsiooni jälg, mitte tükk ära murduma
ja legeermalm 20 Teras, terasvalu, Mn-teras, hall- Põhilised treimisoperatsioonid ja legeermalm 30 Teras, terasvalu, kuumuskindlad Keskmised ja rasked terased, hall- ja legeermalm töötingimused, katkendlik lõikeprotsess 40 Pehmed, hästi töödeldavad Koorivtöötlemine väikese tõmbetugevusega terased K 01 Hall- ja kõrgtugev malm, suure Peentreimine heades ränisisaldusega Al-sulamid töötingimustes 10 Hallmalm HB 220, tempermalm, Peentreimineja freesimimine karastatud teras, kivimid, klaas, plastikud, kõva kummi 20 Hallmalm HB 220, Cu- ja Al- Treimine sulamid, puit 30 Pehme hallmalm, Kooriv treimine suhteliselt värvilismetallid ja -sulamid madalate lõikekiirustega ja suurte
langeb aktiivsus, väheneb eri- ja mahukaal, sideaine tõmbub tükki kvaliteet langeb. Ehituskips Saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlemisel 110-190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. Kuumutamisel kaotab kips osa oma veest. Looduslik kips sisaldab savi, liiva jm, on valge või kergelt hallikas. Tootmine Meetodist lähtuvalt jagatakse kolmeks: 1. Ehituskips kuumutusprotsessis eraldub vesi auruna 2. Vormikips peenemaks jahvatatud ehituskips 3. Kõrgtugev ehk tehniline kips kuumutatakse surva all, vesi eraldub vedelal kujul. Tulemuseks saadakse väiksema veevajadusega kõrgema tugevusega kips. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist või kuumutamisega üheaegselt. Ehituskips tardub ja kivistub kiirelt. Tardumise algus peab olema 4 min ning lõpp 6-30 min jooksul. Tardumist sageli ka aeglustatakse, selleks lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% mahus. Kasutusala
HÜDRAULILINE LUBI Lubjakivides, milles on 6-20% saikaid lisandeid, mergiliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900-1100*C Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalmargilistes betoonides. Kips-ja anhüdriitsideained valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110-180*C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehitusel kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipssideained jagunevad: 1)madaltemperatuurse põletusega2)kõrgtemperatuurse Ehituskipsi kasutatakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideaineid kasutatades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskrohviplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide jt. Ehituses kasutatavate segude valmistamiseks
ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele?
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks,
kui tugevus või kõvadus. Mõned alumiiniumi sulamid ·AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks ·AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) ·AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus ·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast ·AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Tootmine Tänapäeval toodetakse alumiiniumi Hall-Heroulti meetodil. Alumiiniumi tootmine Alumiiniumi elektrolüüsimine nõuab väga palju energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada Hoope protsessi käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud alumiiniumi naatriumi, baariumi ja fluoriidi elektrolüütidega
7. Küsimused 1. Ehituskips on töödeldav, odav, kergesti viimistletav, kiiresti kivistuv vee lisamisel ning materjal ei põle. Negatiivne omadus on aga see, et tegu pole kuigi tugeva ega kõva materjaliga - mõjutab vastupidavust. Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil
Tehismarmor Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites; ahjude, lõõride ja korstnate valmistamiseks · Lihvitud ja poleeritud krohv Silikaltsiit · Kasutatakse sisetöödel Erinevus silikaattellisest - liivaterad purustatud · Tugeva sideaine taignale (kõrgtugev kips) lisatakse Tihe silikaltsiit ja mullsilikaltsiit pigmenti; segatakse, et taigen jääks kirju; segu Autoklaavitud poorbetoontooted: kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse Tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv Kuivsegud: Suure soojusisolatsiooniga ja tulekindlusega Kipstooted: Kipssideainete tootmisel tuleb arvestada:
ulejaanud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temp-l perliidiks. Aeglase jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatemp-il ledeburiidist, perliidist ja sekundaartsementiidist. 7)Põhilised legeerivad lisandid........nende sisaldus. Cr,Ni,Cu(alates 0,50%); Mn(alates 1,80%); Mo(alates 0,10%); Nb(alates 0,08%); Ti,V(0,12%); 8)grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiiti kuju. Liblegrafiitmalm ehk hallmalm, keragrafiitmalm ehk kõrgtugev malm, tempermalm(pesagrafiit) 9)mis on mitteraua sulamite ligitus...... termotoodeldavaiks ja valatavaiks? millised on valu sulameid ...... Deformeeritavad ehk survetoodeldavad (valitatakse valmistamise teel plekki, latte, torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) Liigituse alguseseks on FD ( sirge mis läbib eutektoidmuutuse punkti jaotab: vasakul- derformeeritavamad, paremal-valusulamid). 10)Selgitage tähist AC-AlSi9Mg
Valatavus, Sepitatavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus Puurimine, treimin, freesimine, hööveldamine, lihvimine RAUA-SÜSINIKUSULAMID, MALIMI 11.Millised sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse? -rauamaak maakütus viiakse kõrgahju ja saadakse valge malm. Sellest põletatakse konventerites välja süsinikku (Bessemar, Thomas) ja saadakse malmi margid. 1)malm, 2)valge malm-vähem süsinikku, a)hallmalm-G-HB360-Rm30-Cr b)tempermalm-GG-HB-Rm-Kr, c)kõrgtugev malm-GGGA-HB-Rm-Br d)legeeritud malm-GGGL-HB-Rm-Ar (loetelu a-d on järjestatud süsiniku sisaldusest alates suuremast ja lõpetades väiksemaga. 12.Kuidas mõjutavad malmi mehaanilisi ning tehnoloogilisi omadusi lisandid: räni, mangaan, väävel ja fosfor? mangaan takistab malmi grafitiseerumist, sidudes süsinikku. Parendab malmi omadusi õhukeseseinaliste valandite korral. Fosfor muudab malmi hapraks kuid parandab malmi vedelvoolavust ja tõstab kulumiskindlust kuid
· odav toota · mehhaaniliselt kergelt töödeldav · lööki summutav Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine,
. Negatiivseteks omadusteks on, et ehituskips on suurema veevajadusega ja nõrgem kui tehniline kips ning tundlik niiskuse suhtes.[1] 7.2 Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide segude valmistamiseks.[1] 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev ehk tehniline kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. [1] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult.[1] 7.5 Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele
7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, viimistlus mis nõuab vähe töökulu, kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb
RT - Teimi temperatuur (RT- toatemperatuur, LT- madal temperatuur) W – Muud lisanõuded (D- valatud olekus, H- termotöödeldud valand, W- keevitatav, Z - muud nõuded) EN-GJS HB155 HB155 – Markeerimine kõvaduse järgi (HB – Birelli kõvadus, HV- Vickeris kõvadus, HR- Rockwelli kõvadus) EN-GJ-XNiMn13-7 X - Malmide keemilise koostise tähis XiMn13-7 – keemiline koostis ja nende vahekord (%) Vene tähistus: CU30 – hallmalm, Rm=300MPa (1/10) BU80 – kõrgtugev malm, 300MPa KU700-2 – Tempermalm, 700MPa, A=2% AUC-2 – Laagrimalm, C-hallmalm B-kõrgtugev, 2- järiekorra nr UNi11Mn7W – U-eriomadustega legeermalm, Ni11Mn7 keemiline tähis ja sisaldus, W keragrafiit. 14 TERAS Teras (<2,14% C) on halb valumetall, peamiselt püütakse terast vormida plastse vormimise teel. Valuna kasutatakse harva kui toode on keeruka kujuga. Terasvalu iseärasused:
1.6.1. Alumiiniumisulamid Järgnevalt toodud alumiiniumsulameid [10] : AlSi (silumiin) – räni 10–13%, lihtsate detailide valmistamiseks AlSiCu – vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg – kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus AlCu – hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi – kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg – duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast AlZnMgCu – kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) 1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. [11] 9 Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulami intermetallilised(keemiline ühend)
Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib? Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu
kolvirõnga soon piston ring groove kolisõrm gudgeon pin kolvisäär piston rod kontuurläbipuhe port-to-port scavening kroom-molübdeenteras chromium-molybdenium kruvpump screw pump kulumine wearing kulutank, päevatank day-tank, service tank kuumuskindel heat-resistant kõrgetemperatuuriline high temperature fresh water system mageveesüsteem kõrgtugev malm nodular cast iron käivitusklapp starting valve käivitussüsteem starting system küttekeha heating coil küttesegu fuel-air mixture kütuse etteandepump fuel-oil pressure pump, booster bump kütuse kõrgsurvepump high pressure fuel pump kütuse kõrgsurvetoru high pressure fuel pipe kütuse pihustamise eelnurk advancement of the injection, injection
Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäätakse silumata. Saadakse krobeline pind. Pritskrohv varjab hästi aluspinna ebatasasusi. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. Tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 9.7. KUIVSEGUD on valmis ehitussegud, milles puudub ainult vesi. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne).
Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus. • Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna b)Vormikips – peenemaks jahvatunud ehituskips • c)Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surve all. • Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt tarduv sideaine. Tardumisel kips paisub 0,5...0,8% mahus. • Omadused – veevajadus väga suur, kipskivi tugevust tõstvaks vahendiks on veehulga vähendamine Kasutusala – kipsplaadid,kipsbetoonis sideainena,remonttöödel krohvi parandamsiel. • Tehniline kõrgtugev kips – väiksema veevajaduse ja suurema tugevusega
Hüdrauliline lubi · lubjakividest, milles on 6- 20% savikaid lisandeid, mergeliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse · kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Kipssideained jagunevad: · Madalatemperatuurse põletusega: · Ehituskips · Vormkips sama modifikatsioon, mis eelmine, jahvatatakse aga peeneks. · Kõrgtugev e. tehniline kips kuumutamisel surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. Tulemusena saadud sideaine on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. · Kõrgetemperatuurse põletusega kipssideained. · Anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips e. estrihkips 700- 1000 kraadi. See aideaine ei kivine puhta veega segatult. · Tema kasutusaladeks on näiteks kunstmarmori valmistamine.
• Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
Sulamitel, milles räni(10...13%) ja vaske 0,8% või räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Magnaalium sisaldab kuni 12% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav. Alumell on nikli ja alumiiniumi sulam milles 2% alumiiniumi, mangaani ja räni. Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. Alumiiniumi kasutatakse ka pulbermetallurgias
84. Flotatsioon- kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. 85. Metallide saamise meetodid- Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel; Oksiidide reageerimisel koksiga või CO-ga; Sulatatud soolade elektrolüüsil- 86. Malmid: hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus helbelise grafiidina. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena". 87. Terased: Tootmisviisi järgi; Kasutusala järgi; Keemilise koostise järgi; Kvaliteedijärgi; Struktuuri järgi. 88. Värvilised metallid- liigitatakse: tiheduse järgi; sulamistemperatuuri järgi; vääringu järgi Kasutatakse: lennukitööstuses, mõõteriistades. 89. Vask- toodetakse vaskpüriidist; tema sulamid- pronks, messing, babiit 90. Al- saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel; tema sulamid- duralumiinium. 91
7 7. MODIFITSEERITUD FENOOL FENOOL-liimid lii id kõvastuvad kõ t d soojuse j toimel t i l surve all: ll Kuumliim · saadakse kõrgtugev liide; · metall-metall-liited, metall-puit-liited, pidurikatete liimimine metallile; 8 8. KUUM lii id polümeerid, KUUM-liimid lü id kkasutatakse t t k k kuumalt, lt kõ kõvastuvad t d jjahtudes:
Pritskrohv varjab hästi aluspinna ebatasasusi. Raidkrohvi koostis on sarnane terrasiitkrohvile. Krohvi pinda töödeldakse selliselt, et ta meenutab tahutud (täksitud) kivi. Raidkrohvi kasutatakse välistöödel. Kuna tema valmistamine on väga töömahukas, siis tuleb ta kõne alla ainult väiksematel pindadel (nt. uste ja akende piirded). Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. Stukk-krohv tehakse kipsitaignast, millele segatakse juurde tardumise aeglustajat. Krohvi pind töödeldakse reljeefseks mingi kindla mustri järgi. Stukk-krohvi valmistamine on väga
Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust. Hallmalm selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugev malm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Temperamalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui
) 18. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad 6.3. EHITUSKIPS Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: · Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10..
jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse valamisel muldvormidesse. Eurostandard EN1561 (valumalmi) GJL-300 min. tõmbetugevus Rm on 300MPa ja maks võib olla kuni 400MPa. Soome valumalm(SFS 4855) GRS … Saksa valumalm (DIN 1691) GG .. Kõrgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563) GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP …
152. 5. POLÜURETAAN-liimid tavaliselt kahekomponendilised, kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: 153. · kõvastuvad kiiresti; 154. · saadakse tugev, elastne js löögikindel liide; 155. · kasutatakse klaaskiudplastide liimimiseks; 156. · kiire kõvastumine eeldab liimimismasina kasutamist; 157. 6. MODIFITSEERITUD FENOOL-liimid kõvastuvad soojuse toimel surve all 158. · saadakse kõrgtugev liide; 159. · metall-metall-liited, metall-puit-liited, pidurikatete liimimine metallile; 160. 7. KUUM-liimid polümeerid, kasutatakse kuumalt, kõvastuvad jahtudes: 161. · kergelt koormatud liidetele; 162. 9. PLASTISOOL-liimid modifitseeritud PVC-dispersioonid, kõvastuvad soojuse 163. toimel: 164. · saadakse tugev ja elastne liide; 165. · kõvastuvad soojuse toimel; 166. 10
- Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. -Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained *Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10..
Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on oluline, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. 05.05.2014 Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel
paekivi, graniit, marmor vms. Enne kivistumist pestakse vee või soolhappe lahusega välja see osa, mis jääb näha. 2. KILLUSTIKKROHV tsementmört pannakse seina, visatakse peale killustik ja surutakse siluritega osaliselt tsemendi pinna sisse. Killustik suuremateraline (läbimõõt 10 mm). 3. RAIDKROHV käsitsi 4. PRITSKROHV mehaaniline seinale pritsimine, ei siluta, varjab aluspinna vead. 5. TEHISMARMOR kõrgtugev kips. Värvipigmente kasutatakse, jäetakse segunemata, Saadakse mittekorduvad pinnad. Lihvitakse pind üle. 6. STUKK kipstaignale lisatakse tardumise aeglustajat. Töödeldakse käsitsi. 7. TAPELAKT pärit Markokost. Kantakse 12 kihis pinnale. Tehtud õhksideainega, pole veekindel, aga et oleks käiakse üle oliiviõli seebiga. 8. PLASTKROHV lisatud polümeeri, kinnitatakse plastvõrgule. ÖKOEHITUS
müürimördid, krohvimördid, lubivärvid, kuivsegud 24.Kipssideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Kipssideaineks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. TOORAINE: 1) looduslik kips, kus piiratakse looduslike lisaainete (dolomiidi, paekivi või savide) sisaldust. 2)Looduslik anhüdriit. TOOTMINE: Madalatemperatuursel tootmisel saadakse kõrgtugev kips, mille tootmisel on tähtis, et vesi eralduks veena, mitte auruna. Autoklaavis tootmise puhul kuumutatakse tooraineid hermeetiliselt suletud reservuaaris, kus tooraineid kuumutatakse 124 kraadi juures 5 tunni vältel pärast mida kuivatatakse produkt suitsugaaside läbijuhtimisega umbes 3-5 tunni vältel. Pärast seda kips jahvatatakse kuulveskites. Keetmise meetodi puhul keedetakse kipsi lahtises anumas soolalahuses. Kipsi keedetakse 45-90 minutit
malmi liike: 1. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 3. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 4. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 80. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järg 2. Kasutusala järgi 3. Keemilise koostise järgi 4. Kvaliteedi järgi 5. Struktuuri järgi. Omadused: Terasele lisatakse väga palju erinevaid lisandeid mis muudavad metalli väga vastupidavaks korrosiooni vastu või muudavad teras väga kuumustugevaks. Kasutatakse igal pool aparaadi ja masinaehituses. 81
ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 33. Terrasiitkrohv, kuivsegud, tehismarmor Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist
· valge peeneteraline aine · Kõrge veevajadusega - 60...65%. 15% vett aurab, saadav poorsus 40% · Tihedus 800...1000 kg/m3 · TOOTED: kuivkrohv, paneelid, kipsplaadid, ehisdetailid (stukkdekoor), kunstmarmor. · Tardumise reguleerimiseks kasutatakse lisandeid Ehituskipsi segamisel veega kips tardub ja kivistub 7.2 Madalatemperatuuriline põletamine 2. Vormikips jahvatatakse peenemaks kui ehituskips Keraamika ja portselanitööstuse vormid 3. Kõrgtugev e. tehniline kips -CaSO4*0,5H2O modifikatsioon kipskivi kuumutamisel autoklaavis 160-180oC 0,2...0,3 MPa surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. · suured kristallid · väiksem veevajadus - 40-45% massist · tugevus 7 päevaselt ulatub 15...40 MPa. · Kasutusala sama, mis ehituskipsilgi, tugevamad detailid 7.3 Kipsi tootmistehnoloogiad tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine kipsi keedukateldes.
Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehituses kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Ehituskips kastutakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguseid kipskrohvide jt. ehituses kasutatavate segude valmistamiseks. Kordamisküsimused 1. Mida nim. mineraalseteks sideaineteks? 2. Milleks kasutatakse min
Hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; Tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; Valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. Kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) 91. Terased: liigitus, omadused. Tootmisviis, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, struktuuri järgi Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on raud. Roostevaba teras, kuumustugevad terased 92. Värvilised metallid. a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr),
Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
tsementiitstruktuuriga valgemalmist; pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas n valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: toormalmina. Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, n kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) 89. Terased: liigitus, omadused
annaabi.ee 
