viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa heaks, muideks isiklike töövahenditega, selle jaoks, et tasuda oma kasutuses oleva maa eest- seda nimetati mõisateoks. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. *Talupoeg oli isiklikult vaba, tal oli oma maa ning kasutada oli tal ka osa küla ühisvaldusest. Talumehel oli õigus kaubitsemiseks. 14.- 16. sajand
Kuna neil kokku massid võrdsed siis: F1=(m1-m1´)g ja F2=(m2-m2´)g Võrduseid omavahel jagades saame: F1 m1 m`1 (valem 2) F2 m2 m`2 Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. Töö käik at 2 1. s= kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C taatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni platvormini G. 1.6 Korrake mõõtmisi. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v=at kontroll 2
Töö teoreetilised alused Lihtsamaiks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selliseks võnkumiseks õjus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsuskõuga kl : mg=kl kus k on vedru jäikus, l=l-l0 – vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüaab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1 , mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’i seadus): F1=-kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakaudude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline
Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C’. koormis C’ rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C’ massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalasendis. Kui koormisele C asetada lisakoormis massiga m1, siis hakkab koga süsteem liikuma ühtlaselt kiirenevalt. Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmisest kaalutlusasendist
h= 0,64 m h= 0,64 m h= 0,65 m Jõumomentide ja nurkkiirenduste arvutamine gh h M = mD - ; i h+h t 2 i a 4h = = . 2 r Dt Koormiste jõumomendid ning nurkkiirendused 1. koormis 2. koormis 3. koormis 4. koormis M= 0,02710 0,03544 0,04149 0,04756 Nm E= 0,6524 0,9059 1,0512 1,2746 1/s² Joonis =f(M) 1,4000 1,3000 1,2000 1,1000 1,0000 0,9000 0,8000 0,7000 0,6000 0,02500 0,03000 0,03500 0,04000 0,04500 0,05000 Nurkkiirenduse vea arvutamine
Valemite 1 ja 2 paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. 2. Töö käik at 2 s 2 2.1 Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll. 1. Lülitan ajamõõtmise süsteem vajalikule režiimile. 2. Viin koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetan platvorm G juhendaja poolt näidatud kaugusele s koormise C alumisest äärest. 3. Asetan koormisele C teatud arv lisakoormisi D massiga m1. 4. Lülitan vool elektromagneti ahelasse ja jälgin, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullistan ajamõõtja. 5. Lasen süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerin aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6
KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks
Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg k l (1) kus k on vedru jäikus, l l l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab
mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks
kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult 51. VAIMULIK - inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega 52. ILMALIK - tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi 53. NATURAALMAJANDUS - majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe 54. SUNNISMAINE PÄRISORI - talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada 55. KOORMIS - kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks LOONUSRENT - koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga MÕIS - feodaali majapidamine MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal ALETEGEMINE - põlluharimisviis: mets raiuti maha, kuivatati ja põletati ning külvati tuhasegusesse kobestatud mulda
Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I 2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I 2 mgh fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1. Alg-lõppoleku potensiaalsete energiate vahe võrdub hõõrdejõudude
jagatisega. Kiirus=teepikkus:aeg v=s:t Liikumine, kus keha kiirus ei muutu ühtlaseks liikumiseks. Liikumine, kus keha kiirus muutub, mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. T:s näitab, et füüsikaline suurus aeg on jagatud mõõtühikuga. Tasakaaluasend- pendli asend, kus koormis püsib paigal. Amplituudasend- pendli asend, kus koormis pöördub tagasi. Amplituud- amplituudasendi kaugus tasakaaluasendist. Täisvõnge- pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja samasse tagasi. Võnkeperiood- ajavahemik, mis kulub täisvõnke sooritamiseks.[tähis t, ühik sek] Sagedus- võrdub sek sooritatud võngete arvuga, tähis on f. Ühik hertz[hz],valem f=1:t. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus- mass.
· Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu. · Maapäev Enam vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud. Seal oli esindatud 4 seisust. · Kivilinnus Kivist kaitseehitis. Maahärrad lasid need rajada enda ja vasallide kaitseks. · Teotöö Talupoegade koormis. Talupojad olid kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. · Hinnus Talupoegades koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. · Kümnis Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. · Liivi ordu Liivimaa katoliiklik rüütliordu. · Toomkapiitel Kõrgeim vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust.
Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeetrijaotistega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiiniumplokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C'. Koormis on rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad
muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Too 2 näidet mehaanilise liikumise kohta igapäevaelus Auto sõitmine, kuuli lend. 3. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus Kui olla uiskudel ja keegi seisab sinu vastas(paigal) ja sa lükkad teda,hakate mõlemad liikuma.Kui sõita uiskudega otsa inimesele, kes on paigal, jääb liikuv keha seisma ja seisev keha hakkab liikuma. 4. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus Niidi otsa riputatud koormis, mis on liikuma pandud, jonnipunn 5. Mida näitab sagedus? Näitab võngete arvu ühes sekundis. 6. Mis on sageduse ühik? Tähis? Sagedusühik on Hz , tähis on f 7. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? Raskusjõu tõttu venib vedru seda rohkem välja, mida raskem on keha mass. 8. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? Kehade vastastikumõjus muutub suurema keha kiirus vähem, kui väikese massiga keha kiirus. 9
kehale.Tähis: F ,Ühik: 1N (1 njuuton) 1. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on ka suur. 1. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. 1. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T, Ühik: 1s 1. Pendli asendit, kus koormis püsib paigal nimetatakse tasakaalu asendiks. 1. Pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi nimetatakse amplituudasendiks. 1. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Tähis: v, Mõõtühik: 1 m/s, 1 km/min, 1 km/h 1. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. 2. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist
Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks
on g väärtus erinev. Elastsusjõud ehk kehast tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule Deformatsioon keha kuju ja ruumala muutumine Deformatsiooni liigitatakse: Elastseks Plastiliseks Juhul kui keha kuju ja ruumala taastub on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga. Võnkliikumine ehk liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel Amplituudiasend pendli asend, kus koormis pöördub tagasi Tasakaaluasend pendli asend, kus koormis püsib paigal Amplituud pendli amplituudiasendi kaugus tasakaaluasendist Võhkeperioodiks ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähistatakse tähega T Perioodi mõõtühik on 1 s Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. f = 1/T Võnkesagedust tähistatakse tähega f Sageduse ühik on 1 Hz Sageduse määramise viisid: 1
Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on: 1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. 3 Võnkliikumine Võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. · Pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi, nimetatakse amplituudiasendiks. · Pendli asendit, kus koormis püsib paigal, nimetatakse tasakaaluasendiks. · Pendli amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist nimetatakse amplituudiks. · Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võhkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. · Perioodi tähistatakse tähega T. · Perioodi mõõtühik on 1 s.
muutuva suuruse väärtuse mistahes ajahetkel ringsagedus sagedus- on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv periood - lühim ajavahemik, mille möödudes liikuv keha pöördub tagasi algolekusse(1 täisvõnke kestvus) Hälve-Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. Vedrupendel- Kinnitame spiraalvedru ühe otsa statiivile ja riputame vedru teise otsa koormise. Kui koormis on paigal, siis võrdub temale mõjuvate jõudude - raskusjõu Fr ja vedru elastsusjõu Fe resultant nulliga (joonis 1.). Sellist asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Kui vedru otsas rippuv koormis tasakaaluasendist kõrgemale tõsta, siis vedru deformatsiooni vähenemise tõttu elastsusjõud väheneb, raskusjõud aga ei muutu.Nende kahe jõu resultant on suunatud alla, tasakaaluasendi poole (joonis 2.). Koormise liikumisel
niiske ja kang vajub kergemini sinna sisse. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudeli abi. Paigalda kangile võrdsete massidega koormisi ning püüa kang tasakaalu saada. Vasta küsimustele! 2. Kuidas peavad olema valitud kaugused toetuspunktist kui kasutad võrdseid masse ja tahad, et kang oleks tasakaalus? 3. Kui pikad on kangil märgitud heledad ja tumedad triibud? 0.5 meetrit. Kliki nupul ,,Algusse". Aseta 30 kg massiga koormis kangi vasakule poole 0,5 m kaugusele toetuspunktist. Vasta järgmistele küsimustele! 4. Kui kaugele kangi toetuspunktist paremale poole pead asetama 10 kg massiga keha, et kang oleks tasakaalus? 1,5 meetri kaugusele. 5. Kui suur on raskusjõud vasakpoolsel kangiosal? 300N 6. Kui suur on jõumoment vasakpoolsel kangiosal? 15 Nm 7. Kui suur peaks olema jõumoment parempoolsel kangiosal , et kang oleks tasakaalus? 15Nm 8. Kui pika jõu õla korral me tasakaalu saavutame
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
Ma sain palju uusi teadmisi. Sealt te saate teada palju uusi valemeid ja ka kuidas neid kasutada.Selles referaadis ma kirjutasin väga erinevaid teemasid pendlite ja võnkliikumise kohta.Ma loodan,et teil on väga huvitav lugeda minu referaati. Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul
Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz.
maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja. Hinnus-talupoegad koormis, kindlaksmääratud naturaalandam, kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist, teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus,
2013 Võnkumine liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku jooksul Näiteks: kellapendli liikumine puuoksad tuules kitarrikeel, kui seda tõmmata kiikuv laps Suurused, mis iseloomustavad võnkumist Tasakaaluasend Amplituudasend Täivõnge Periood Sagedus Amplituudasend Amplituudasend Amplituud ja tasakaaluasend Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi. Amplituud kaugus tasakaaluasendist amplituudasendini. Täisvõnge ja võnkeperiood Täisvõnge pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood ehk periood täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis: T Mõõtühik: 1 s sekund Võnkeperioodi mõõtmine
Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus k on vedru jäikus, l = l - l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt
viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks energiaks.Kokku surutuna hakkab vedru elastusjõu toimel pikenema ja koormis liigub kasvava kiirusega eelnevale vastupidises suunas (alla).Tasakaaluasendis on kiirus maximaalne,pendli energia on kineetiline.Pärast tasakaalu asendit hakkab kiirus taas vähenema, vedru venib välja.Koormise peatumisel on pendli algasend taastunud. Elektromangetvõnkumine.- selleks tuleb võnkering tasakaaluasendist välja viia
võnkumisel jõutakse alguspunkti b) Mõlemad on tasakaaluasendi tagasi. ümber. Laine korral ei jõuta alguspunkti tagasi. Laine ja võnkumine tekivad, kui keha viia tasakaaluasendist välja. Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. Selles asendis pendel peatub. Amplituud on null. 2) Laine korral on tasakaaluasend asend, kus laineamplituud on null ehk laine puudub. Näiteks tasane meri. Amplituudasend on asend (amplituudasendeid on 2), kus: 1) pendli koormis pöördub tagasi; 2) laine korral lainehari või lainepõhi, st lainehari on laine kõige kõrgem punkt, so asend, milles tõusev laine muutub langevaks laineks ja vastupidi.
Kuivõrd oli 19.saj pöördepunkt talupoegade elus 1) Kaotati pärisorjus Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult Talupojad võisid sõömida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtind elukutset vahetada. Kuigi talupoeg oli vaba, oli se vabadus ilma maata. Maad tuli edaspidi rentida mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2
4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi. a
..20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2. Mõõtmistulemuste põhjal joonestage sõltuvuse T2 = f(k) graafik. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine 1. Hõõrdejõu suurendamiseks paigutage koormis veeanumasse ja pange võnkuma. 2. Mõõtke ajavahemik, mille jooksul võnkumise amplituud väheneb n korda (n= 2...5). Katset teostage vähemalt kolme erineva algamplituudiga (5...10 cm). Katseandmed kandke tabelisse 2. 3. Arvutage valemiga (10) logaritmiline dekrement ning valemiga (9) sumbuvustegur ja nende vead. Perioodi väärtus võtke eelmisest katsest. 4. Joonestage sõltuvuse At = f(t) graafik.
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunar...
2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5. Magasivili – magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja 6. Vaestehoolekanne – kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid 7. Talitaja – valla juht Eestimaal 1816. a. 8. Riiklikud koormised – koormised riigi heaks 9. Vallavanem – valla tähtsaim ametimees 10. Vallavalitsus – selle moodustas vallavanem koos abilistega
Kuna neil kokku massid võrdsed siis: F1=(m1-m1´)g ja F2=(m2-m2´)g Võrduseid omavahel jagades saame: F1 m1 - m`1 (valem 2) = F2 m 2 - m`2 Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. Töö käik at 2 1. s= kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C taatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni platvormini G. 1.6 Korrake mõõtmisi. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v=at kontroll 2
Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a= 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I2 mgh = + + fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1. Alg-lõppoleku potensiaalsete energiate vahe võrdub hõõrdejõudude
Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma
EESTI KESKAJAL 1. Milliste võõrvõimude vahel jagunes Eesti? Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8
väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
Lihtmehhanismi abil saab muuta ülekantava jõu suurust, kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. Võites jõus, kaotatakse teepikkuses. Tali koosneb kahest plokist, ühte plokki nim. liikumatuks plokiks, teist liikuvaks plokiks. Plokk kujutab endast ühte või mitut ühisele teljele asetatud ketast. Ketastel on soon nööri jaoks, plokki saab toele kinnitada, liikumatu plokk on toele kinnitunud jäigalt, liikuva ploki külge kinnitatakse tõstetav koormis. VÕIMSUS Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. VÕIMSUS = TEHTUD TÖÖ/TÖÖ TEGEMISEKS KULUNUD AEG N= A/t N üks vatt (1 W) 1 W = 1 J/ 1 s Võimsus on üks vatt, kui töö üks dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. 1 kW = 1000 W 1 MW = 1 000 000 W KASUTEGUR Kasutegur füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö(kasuliku töö) ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku(kogutöö) jagatisega.
g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m. Neljaastmeline ühtluskool-kihelkonnakool,kreisikool maakondades,gümnaasium kubermangulinades ja ülikool. n. Vennasteliikumine-vennastekoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond,mis ei teinud vahet seisustel ega rahvustel. o. Maltsveti liikumine-1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal.Rajajaks oli Juhan
Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss. Rüütel pidi olema õilsad, truud, vaprad, võitlema surmani 8. Õpik lk 137 küsimused 1,2,3,5,6 vaata vihikust 9. Dateeri viikingiaeg kestis 8-11. sajand milliseid mõjutusi tõid nad Euroopasse. laastamisretked ja vägivald ning sõjad, röövretked Miks hakkasid nad laialdaselt ringi rändama
Kuigi pulsilaiusmodulatsiooni saab kasutada informatsiooni edastamiseks, on selle peamine kasutusala elektriseadmete võimsuse kontrollimine. Kõige rohkem kasutatakse pulsilaiusmodulatsiooni võimsuse kontrollimiseks inertsiga koormistel, näiteks mootoritel.[1] Koormisele rakendatavat keskmist pinget (ja voolu) kontrollitakse toitepinge ning koormuse vahelise lüliti kiirel sagedusel sisse- ja väljalülitamisega. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2]
(Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus.
(Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim. liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku vahel. Pendli asend, kus koormis püsib paigal nim. tasakaaluasendiks. Asendit, kus koormis pöördub tagasi nim. amplituudasendiks. Amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist nim. amplituudiks. Täisvõnge on võnkuva keha liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus.
koormised; maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida, puudus pärisorjus; mõisahärrus - talupojad kasutasid väikest maalappi, mis oli enda pere tarbeks ning suurem osa jäi mõisamaaks, peamine koormis oli teotöö, pärisorjus Bütsantsi kultuuri- ja teadussaavutused kõrgkoolid Konstantinoopolis (antiikeeskujud), põhjalikud antiikultuurialased leksikonid, smaldi leiutamine (hõõguvate värvidega klaasisegu),
raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517
Tulumaks on seotud mingi tulu tekkimise või selle suurenemisega. Omandi maksud on seotud millegi omamisega või millegi olemas olemisega või vara püsimisega(maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 5 Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida isikut lõpetama õigusvastane
elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadusele. Need kujunesid mõisa halduspiirkonna kõrvale talurahva kui seisuse omavalitsuseks, mille eesmärgiks oli lahendada talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 6. Mida tähendab mõiste nekrutiandmine? Sõjaline koormis, kus sõnaotseses mõttes püüti mehi. 7. Miks üldse kerkis 19. sajandi alguses esile talurahva olukorra parandamise küsimus? Kuna eluolu Saksamaal hakkas paranema ning ühiskond arenes, mistõttu Venemaa tahtis olla samuti uuenenud, reformitud ning „euroopalik riik“. 8. Millised muudatused tõi talupoegade ellu 19 sajandil kehtestatud passiseadus? Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
