Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu %
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid
3. Arvutuskäik a) Mootori effektiivvõimsus 3 -1 VH := 2496cm pe := 11bar n := 5500min K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 125.84 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 1597 cm Peff PH := kW VH PH = 78.798 l c) Mootori erimass Andmete puudumise tõttu, valin mootori massi kogemuse põhjal m := 170kg m kg mp := mp = 1.351 Peff kW 4) Uurida, kuidas mõjutab mootori efektiivvõimsust, liitrivõimsust ja erimassi a) mootori töömaht (kui mootor oleks kolme- või viiesilindriline) kolmesilindrilisena 3 Peff = 94.38 kW 4 viiesilindrilisena 5 Peff = 157.3 kW 4 Liitrivõimsus kolme silindriga:
2. Töö käik · Arvutan eelnevate ülesande vastuste põhjal liiva tühiklikkuse · Kasutan selleks valemit Pl=(1-yol/yl) x 100(%) , kus yol= liiva puistetihedus kg/m3 ja yl=liiva näiv tihedus kg/m3 3. Saadud tulemused Liiva puistetihedus : yol=1455 kg/m3 Liiva näiv tihedus : yl=2780 kg/m3 Liiva tühiklikkus : Pl=1-1455/2780 x 100=47,66 % 7 Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine . 1.Kivimaterjal 1.Töö ülesanne Määrata materjalide erimass. 2. Töö käik · Kaaluda tühi mõõteklaas G1 · Kaaluda peale liiva lisamist uuesti G2 · Leida liiva mass valemi abiga G=G2-G1 = (g) · Valada veel liiva peale vedelikku · Kaaluda mõõteklaas uuesti G3 · Arvutada klaasis oleva vedeliku ruumala valemi abil Vv=G3-G2/Yv= (cm3) , vedelkuYv erimass on 1,0 · Arvutada klaasis oleva liiva absoluutmaht valemi abiga V=Vp-Vv = (cm3) ,klaasi ruumala Vp = 100 cm3
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6
BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus Wl 5 Lubjakivikillustik:
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: 2011 Näitajad Variant 2ja 7 Betooni tugevusklass - C 12/15 Kasutav sideaine port. tsem Tsemendi tugevusklass - R 35,5 Tsemendi erimass t 3,10 Tsemendi tihedus 0t 1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord,
9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloniga- lahus ei tohi etalonist tumedam olla.
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja
2. Peenestada kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõeluda pulber läbi sõela 900 ava/cm2 4. Kaaluda tühi mõõtpudel G1= [g] 5. Pool pudelit täita sõelutud pulbriga 6. Kaaluda mõõtklaas uuesti G2= [g] 7. Leida pulbri mass valemi 1. abil G = G2- G1= [g] [Valem 1.] 8. Valada pulbrile peale vedelikku, mis ei anna keemilist reaktsiooni kindla mahupiirini. 9. Kaaluda mõõtklaas uuesti G3= [g] 10. Leida pudelis oleva vedeliku ruumala valemi 2. abil Vv =G3 G2/ v [cm3] [Valem 2.] v - vedeliku erimass; vesi=1,0; petrool=0,8 11. Leida pudelis oleva pulbri absoluutmaht valemi 3. abil V= Vp-Vv = [cm3] [Valem 3.] Vp- pudeli ruumala 100 [cm3] 12. Leida erimass valemi 4. abil = G/V[g/cm3] [Valem 4.] 2. Vedelik Töö käik 1. Kaaluda tühi mõõtklaas G1= [g] 2. Täita mõõtklaas uuritava vedelikuga kindla mahupiirini V= [cm3] 3. Kaaluda mõõtklaas koos vedelikuga G2= [g] 4. Leida vedeliku mass valemi 1. abil G= G2-G1= [g] 5. Leida erimass valemi 4
Kuna on teada, et mustika lehe kaal on kusagil 1,7 g siis on võimalik pneumaatiliste määratud suuruste järgi võtta V- kiirus m/s. Kasutatud tähised: · P-võimsus kW · V-kiirus · V õ -õhukulu m/s · Q p - masina jõudlus kg/h · µ - massikonsentratsioon · De- ristkülikukujulise õhukanali läbimõõt · Q- õhu mahukulu · p- rõhk · vh- hõljumiskiirus · 2 - materjali erimass tonni/m3; · p k = rõhukadu pa · p mh = Pneumotranspordi seadmete arvutamisel soovitatakse tootmisjääkide transportimisel võtta 1 (0,5-0,6), praamidelt teravilja mahalaadimisel = 25-30 ja teraviljakombinaatides =1,5-6,0. Õhu liikumiskiirus, mille juures materjali vertikaalses torujuhtme osas edasi kantakse, on erinevatelematerjalidele järgmine: teravili (nisu, rukis, oder), tootmisjäätmed - 18...20 m/s, teravili (riis, kaer), jahu - 20...22 m/s,
või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
4 ja 9 variant Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed on järgmised: 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus:
Liiva näiv tihedus = 2660 [kg/m3] 4. Liiva tühiklikus PL = 46 4 KATSE Materjalide erimassi määramine 1. kivimaterjal 1. Tühi mõõtepudel G1 = 52 g 2. Pulbriga mõõtepudel G2 = 136 g 3. Pulbri kaal G = G2 G1 = 136 52 = 84 g 4. Mõõtepudel pulbri ja vedelikuga G3 = 206 g 5. Vedeliku ruumala Vv = = = 70 cm3 6. Pulbri absoluut maht V = Vp Vv = 100-70 = 30 cm3 7. Pulbri erimass = = = 2,8 g/cm3 2. Vedelik 1. Tühi mõõteklaas G1 = 106 g 2. Mahupiir V = 150 cm3 3. Mõõteklaas vedelikuga G2 = 254 g 4. Vedeliku kaal G = G2 G1 = 254 106 = 148 g 5. Vedeliku erimass = = 0,99 g/cm3 5 KATSE Metalli löögisitkus Määratakse kõige sagedamini Charpy- meetodiga. l- pendli pikkus (m) konstantne suurus l=0,535m
kasutust sõjatööstuses ja igapäevaelus. Polüamiidkiud on sünteeskiudude hulgas toodangumahult teisel kohal Ajalooline taust ja areng(3) 2004.a toodeti maailmas 3,7 miljonit tonni polüamiidkiudu Suurimad tootjad: Hiina, USA, Brasiilia, India, Taiwan. Polüamiidi omadusi Kiudude omadusi mõjutab enim NH-rühmade vaheliste süsinikahelate pikkus. Süsinikahela pikenedes kiu sulamispunkt langeb, samuti vähenevad erimass ja niiskusimamisvõime. Veel mõjutab kiuomadusi molekulide ruumiline paigutus. Füüsikalised omadused Kiu jämedus: polüamiidfilamente toodetakse monokiududena jämedustes 6,7-33 dtex suka- sokitööstuse tarbeks. Multifilamendi jämedused varieeruvad 56 dtex trikoolõngal kuni 33 000 dtex autotööstuses. Staapelkiudude jämedused on vahemikus 1,6- 22 dtex. Füüsikalised omadused(2) Kiu pikkus: Polüamiidi toodetakse enam filamendina kui staapelkiuna
d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus..
Tulekindel tellis on tavaliselt krgeima temeratuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv eri sordist ja lisaainetest pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Mrt on sideaine titematerjali vee ja hu segu. Mrt vib sisaldad veel vrvi ja titeaineid Savimrt on peamiselt savilobist ja liivast mrt. Tulekindel mrt on toatemeratuutil tarduv erimrt tulekindlate telliste mrimiseks- Tulekindel valumass on tavaliselt krgeimaid temperatuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv toatemeratuuril tarduv erimass. henduslr on kttekolde osa kus kolde ruum liitub suitsu-vi viimalriga. Viimalr on eraldi asetsev korstna juurde mitte kuuluv suitsulri osa kttekolde ja korstna vahel. Kttekolde vi selle osa klass on klass mis mratakse kttekolde vlispinna temeratuuri jrgi mis saavutatakse kolde normaal kttmisel. Kildumis tegur on arv suurus mis iseloomustab materjalide krgetele ja kiiresti muutuvatele temperatuuridele vastupanu vimet
MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. POORSUS · Poorsus on pooride maht tahkes kehas · eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka
2. Täidame mõõteklaasi uuritava vedelikuga kindla mahupiirini V=100 3. Kaalume mõõteklaasi koos vedelikuga 194g 4. Leiame vedeliku massi valemiga G= = 194 106 = 88g 5. Leiame vedeliku erimassi valemiga =88 / 100 = 0,88 Töö tulemuste vormistamine Kivimaterjal 1. Tühi mõõtpudel 2. Pulbriga mõõtpudel = 148g 3. Pulbri kaal G = 98g 4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus
Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised tõmbepinged, mis ületavad puidu tõmbetugevuse ja lõhestavad puitu radiaalselt. EHITUSMATERJALID 7 TIHEDUS JA ERITIHEDUS Eritihedus (erimass) – rakuseina materjali erimass 1,5 g/cm3. Väikeseid kõikumisi põhjustab mineraalainete sisaldus puidus Tihedus (mahumass)– eri puiduliikidel erinev • Tihedus sõltub oluliselt veesisaldusest (hügroskoopsus) • Standardniiskus w= 12% • Enamasti alla 1000 kg/m3 (haab 340; kuusk 460; mänd 530, kask 640; saar 680, tamm 720 kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3.
haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav
> Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. > Standardi kehtivusaeg on piiratud. > Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide
8. Milline vahe on lülipuidulistel ja küpsepuidulistel? Lülipuidulistel on nii malts- kui ka lülipuit. Küpsepuidulistel on nii malts kui ka lülipuit, kuid lülipuit on hele. 9. Millised Eesti puud kuuluvad maltspuiduliste hulka? Kask, lepp, haab, vaher. 10. Millised puidust omadused on välisel vaatlusel eristatavad? Värvus, tekstuur/muster. 11. Milline on standartne niiskus ja milleks teda kasutatakse? Standartne niiskus on 15% ja teda kasutatakse... 12. Puidu erimass? Puidu erimass on 1,55 g/cm3. 13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17
tsemenditerakeste ümber kleepuva kile v.kile,mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku.Tsemendi kivis.:geeli kristalliseerumist kui tekib tsementkivi.Tardumisel&kivistumisel eraldub vähesel määral soojust.Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhu temp. 20C&suhteliselt niiskust 95%. Portlandtsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut.Tsementi kasut:peamiselt betoonide&mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut
- Bituumenit võib kivist välja keeta või lahustada - Looduslik bituumen on kõige kvaliteetsem bituumeni liik Naftabituumen Saadakse madala väävlisisaldusega nahtast selle destileerimisel Kõige vedelam nafta destilatsiooni jääk on masuut Keskmine on gudroon Kõige tahkem jääk on bituumen Naftabituumeni omadused Erimass +20 C juures 1kg/M3 Keemistemperatuur 200...250 C Pehmustäpp on 40-90 C, teeehitusbituumenitel 30-50 Prenetatsioonitäpp näitab nõela sissevajumise sügavust 1/10 mm-tes - 5...140 ühikut - 50...500 ühikut Kvaliteetsed naftabituumenid on võrreldavad looduslikega Leku-kond aluskate Aluskatted leku-kond ja leku-pe tagavad katusekonstruktsiooni pikaajalise kaitse niiskuse eest
terase tootmisel. 3. Erimalm, ei kasutata ehituses. TERAS saadakse toormalmist, võrdselt tugev kõigis koormustes. Otstarbe järgi: A kontrollitud mehaanilised omadused B kontrollitud keemilised omadused C kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused Legeerterased lisatakse vääristav metal nickel, kroom, mangaan, vask. Korrosioonikindlamaks. Margid: CT", Tõmbetugevus N/mm2 VÄRVILISED METALLID: Alumiinium kõige kergem, erimass, 2,7 g/cm3, ei ole väga tugev, liistud, ripplae detailed. Vask Vaskplekk, erimass 8,96 g/cm3, ilmastiku käes kattub oksiidiga. Messing(vase ja tsingi sulam) Ppronks (vase ja inglistina sulam). METALLIDEST EHITUSMATERJALID: Valtsmetallid: Ümarteras Ruutteras Lattteras iteras, kandetala,trepid Karpteras, vahelaed,trepid Ruutprofiilid (võrdhaarsed ja mitte võrdhaarsed) Torud: Ümartoru, toolid
......................... 30 6.2 Tasandussegud.................................................................................................................. 30 6.3 Sise- ja väliskrohvid..........................................................................................................30 2 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass : materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
...................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad poorid. Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda õhust niiskust. Veeläbilaskvus on materjali võime vett läbi kasta, sõltub pooridest ja nende
2) töökonditsioon ülekaalus treenitud lihas, depoona natuke rasvkudet. Need hobused omavad parimat töövõimet. 3) sugukonditsioon lahjem, kuid ei ole nälginud, need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude. 4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel.
Silikaattellis 1700-1900 Mullplast 15-200 Puit (mänd, kuusk) 400-600 Saepuru 150-250 Teras 7850 Malm 7250 Vask 8900 Vesi 1000 Jää 900 Õhk 1,29 ERITIHEDUS • Eritihedus (või absoluutne tihedus, aine tihedus, erimass) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta) 𝑮 𝜸= 𝑽 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G-aine mass;V-tiheda,poorideta aine ruumala • Näiteks: o Portlandtsement 3100 kg/m3 so. 3,1 g/cm3; o teras 7,85 g/cm3; puhas vesi 1,0 g/cm3 KUUMSIN 2 POORSUS
ahter stern aurulaev steamship, steamer auruturbiin steam turbine avariielektrijaam emergency generating set, stand-by generating set diiselgeneraator diesel generator, (diesel alternator ) (vahelduvvoolu ~ ) diiselmootor diesel engine ekspluatatsiooniline kiirus service speed, operating speed elektriline ülekanne electric transmission erimass specific weight esmane energiaallikas primary energy source gaasiturbiin gas turbine gaasiturbiinlaev gas turbine ship jõuseade power (generation) plant jäämurdja icebreaker kalapüügilaev fishing ship kasutegur effeciency kaubalaev cargo ship kombineeritud jõuseade combined power (generation) plant
Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. On levinud kivimitüüp mandrilise maakoore ülaosas. Kõvaduse ja külmakindluse tõttu valmistatud killustik eriti hinnatud Sillutuskivid: klombitud, kiviparketina või munakividena. Valmistatakse graniidist. Müürikivid :tootmiseks kasutatakse lubjakivi. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6... 2,8g/cm3. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. . Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40..240mm Liigitatakse: Tehnoloogiline, Ehituslubjakivi, täitelubjakivi. Killustiku Killustiku tootmiseks kasutatakse ehituslubjakivi. Paetuhk saadakse tehnoloogilisest lubjakivist. Dolomiidid: Leidub Lääne-Eestis ja eriti saartel. Sarnaneb lubjakiviga, hästi töödeldav, eriti niiskelt. Kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistlusel
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu
kõvadus sõltub palju vaigu liigist ja täitematerjalist ja võib erineval plastmassil olla mitmekordse erinevusega. j) mürgisus otseselt mürgiseid plastmasstooteid tervisekaitse ei luba toota, kuid mõned eritavad põlemisel mürgiseid gaase. 5. PVC tooteid on valmistatud polüvinüülkloriidi baasil 6. Räiniorgaanilised polümeerid erinevad teistest polümeeridest mitmete omaduste poolest nt on jäigad, kõvad, hüdrofoobsed ja kuumakindlad ained. Nende erimass on 1,6...2,1g/cm3, kuumakindlus 280-350 kraadi juures ja survetugevus 400...600 N/mm2 7. Klaasplast kujutab endast polümeerset materjali, mille täiteaineks on klaaskiud või klaasriie. 8. Kõige sagedamini tehakse aluskihiga linoleume polüviinkloriidi baasil ja neid tuntakse üldnimetuse all PVC katted. 9. Sooja aluskihiga linoleumid erinevad teistest selle poolest et neil on riide asemel kas vildi või vatiini kiht. 10. Sünteetilised kiled on väga õhukesed materjalid, mis
mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne). Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestada) Mahumass ( tihedus) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus ( koos pooridega). Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta ( vastandmõiste veetihedus ).
Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.27. Portland- tsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda.28.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni.Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga
Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt. Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64. Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2), ristikiudu radiaalsuunas, ristikiudu tangentsiaalsuunas; tõmme pikikiudu( 110- 130 N/mm2), paine( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast
Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir.
restureerida van mööblit. Puidu füüsikalised omadused · Füüsikalisteks nim.selliseid puitu mida saab kindlaks määrata kaalumise,vaatlemise,haistmise,mõõtrmise jane.ilma et tarvitseks puidu tervilikust või keemilist koostist muuta · Jaotatkse järmistesse gruppidesse : · 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn. · 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne. · 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid
Raskebetoonide kasutusvaldkonnad: vastukaalu- ballast- plokkide valmistamine, radioaktiiv- kiirguse tõkestatavates konstruktsioonides(haiglad, tuumajõujaamad), merekaide ning paiste ehitamisel. Sideainena kasutatakse portlaldtsemendi, putsolaan portlaldtsemendi, räbu portlaldtsemendi, alumiiniumoksiid tsemendi. Täitematerjalideks kasutatakse rasked hematite(Fe 2O3), Ilmenite(FeO TiO2), Magnetite (Fe3O4), barit (BaSO4) (barit sulfaati -erimass -6,55 g/3) , metallijäätmed. Kristalisatsiooni vesi, mis leidub limoniidis, on kindel vesinikku tekitamise keskkond. Betooni kiirgust tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Betooni valmistamisel temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 200° . 13 Kasutatakse ka kunstlikud rasked materjalid: peamiselt malmi, vahest plii. Malmi haavli
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud.
dMax nom dPenom pöördemoment maksimaalsel võimsusel, n - pöörlemissagedus maksimaalsel Mdmax pöördemomendil, K > 1 (vt. mootori regulaatorkarakteristik); m 3 e) kütuse erikulu: b = 10 x B / P [g / (kW x h) ], e k e kus B kütuse tunnikulu, k f) erimass kW kohta: m = m /P [ kg / kW ], Pe mootor e kus m mootori mass, mootor g) erimass Nm kohta: m =m/M [kg / (Nxm) ]; Md dmax h) liitervõimsus: P = P / (i x V ) = p x n / ( 225 T ), [kW / l ], el e h e t kus p keskmine efektiivrõhk, i - silindrite arv, V - silindri töömaht,
Tõsteseadme põikvarda dimensioneerimine Terasest IPE 400 profiiliga 5m pikkust tala (l = 5m) tõstetakse trossidest tõsteseadmega, mille põikvardana CG tuleb kasutada terastoru, mille sise- ja välisläbimõõdu suhe on ligikaudu c = d/D = 0.8. Leida sobivaim põikvarras, kui kasutatava materjali välisläbimõõtude D rea väärtusd on paarisarvud sammuga 2 mm (Joon. 13.8)! Materjal: Teras []Surve = 160MPa; E = 200 GPa. IPE 400 profiili erimass m* = 66.3kg/m. Nõtke nõutav varutegur [S]N = 4. Lahenduskäik: · tõstetava lasti (IPE 400 profiilteras) kaal tuleb: mg = 66.3 5 9.81 = 3252 3260 N ; · kuna põikvarras CG ei saa trossi suhtes liikuda (põiktala asukoht on kinnituselementide abil fikseeritud), on põikvardast ülespoole jäävates (CE ja EG) ja allapoole jäävates (BC ja HG) trossi osades sisejõud erineva väärtusega (samas on
massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises plastmasse; toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale; bituumenite kasutamine on uuenenud, see on tõstnud katusematerjalide kvaliteeti; Eestis on arendatud põlevkivituhk-sideainete tootmist. 10 2. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass. Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on tihedas olekus ja ei arvestata poore. ɣ=G/V (g/cm³), kus ɣ - materjali erimass, G – kuiva materjali mass (g), V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet
6) m pinnasparaf - m pinnasparafvees m pinnasparaf - m pinnas - vesi paraf Looduslike pinnaste mahumass on enamasti piires 1500 kuni 2100 kg/m3. Orgaanilist ainet sisaldavatel pinnastel võib ta olla väiksem turbal näiteks isegi 1000 kg/m3. Väga tihedatel moreenidel võib olla ka mõnevõrra suurem eespooltoodud piiridest. 2.11.2 Erimass (pinnase osakeste mahumass) s Erimass on pinnase osakeste mahumass mahuühikus. Kasutades joonisel 2.13 toodud suurusi saame mt kg/ m 3 ( t/ m 3) s = (2.7) Vt Pinnased koosnevad suhteliselt vähestest mineraalidest - kvartsist ja nn savimineraalidest. Nende mineraalide mahumass ei erine väga oluliselt. Kvartsil on see
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega
annaabi.ee 
