Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?"
TURMALIIN Füüsikalised omadused Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat (Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4 Mineraalide klass: silikaat Värvus: värvusetu,roosa,roheline,sinine,pruun,must jne. Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu. Läige: klaasiläige Kõvadus: 7-7,5 Tihedus: 3,02-3,41 g/cm 3 Leidub graniitides ja pegmatiitides. Tunnused · Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised.
Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi. Valede tehnoloogiliste võtete tõttu aga jõuti tootmiseni alles aastal 1910, mil vabrik läks uue omaniku kätesse ning sai nime Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja KO kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks. Tähelepanuväärsemate silikaatkivist ehitatud hoonetena on Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks.
H2SO4 H+ HSO4 SO42 2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat H2SO3 H+ HSO3 SO32 2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3 CO32 2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat H3PO4 H+ H2PO4 HPO42 PO43 3 P +V PO4 + H2O = 4H3PO4 K fosfaat H2SIO3 2 SI +IV kaudselt N silikaat H4SIO4 4 SI +IV kaudselt N silikaat HMNO4 H+ MNO4 1 MN +VII MN2O7 + H2O = 2HMNO4 K permanganaat
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine K...
m1 - m V p = p : valem nr 5 m - kuiva keha mass õhus ilma parafiinita p - 0,93 g/ cm3 Saame keha massi kätte valemiga: V = V 1 - V p : valem nr 6 Keha tiheduse saame arvutada valemiga: m o = V * 1000 : valem nr 7 2.1 Andmete analüüs Tabel 2.0 Ehitusmaterjalide hüdrostaatilise kaalumise tulemused Materjal Mass õhus [g] Mass parafiiniga Mass vees [g] [g] silikaat 92,2 96,8 44 graniit 112,5 69,8 tellis 58,4 28,7 silikaat 35,5 37,4 17,3 graniit 76,4 47,3 tellis 25 27,1 12,1
Kogenud müürsepp suudab ühe minuti jooksul koguni 3-6 tellist müürida. See aga ei tähenda, et müüritise ladumine oleks lihtne. Müüritööde tegemiseks on oma kindel tööde järjekord. Samuti on ka erinevaid tehnikaid kuidas müürida. Lõpetuseks tahaksin öelda, et silikaattellistest hooned on Eestis nii levinud, et iga õige eestlane on vähemalt ühte näinud. VIIDATUD KIRJANDUS Müüritööd. Tallinn: Ehitame kirjastus, 2001. Silikaat AS. Silikaat. http://www.silikaat.com, 03. november, 2011 Müüritiste ladumine. http://www.annaabi.com/, 05. november, 2011 LISAD Lisa 1. Silikaattellistest hoone ................................................................17 Lisa 2. Lõhestatud nurga-silikaattellis .......................................................17 Lisa 3. 10-korruseline silikaattellistest elamu ..............................................18 Lisa 4. Külmakahjustusega silikaattellistest välisvooder .......................
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
V1 parafiiniga kaetud keha math Vp parafiini rumala [cm3] Poorse keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 8 kus - proovikeha ihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha math [cm3] Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga 9. Graniidi absoluutseks tiheduseks on võetud 2660 kg/m3 ja silikaat ja keraamilise tellise absoluutne tihedus on 2650 kg/m3 Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 9 kus p matejali poorsus protsentides - materjali tihedus [kg/m3] p materjali absoluutne tihedus [kg/m3] Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09.2014 korrapärase kehade tiheduse määramine kell 16:00-17:30 3
Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei ...
AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. AS Silikaat Rea tellis 0,41/ tk Väärik tellis 0,46-0,51/ tk Klombitud silikaat 0,51-0,70 / tk AS Pärnu Plaaditehas Puitlaastplaatid, hinnad sõltuvad plaadi suurusest otstarbest alates 2,03-6,26/m2.
Hoonete soojustamise populaarseimaks lahenduseks on õhekrohvisüsteemid, kus soojustusena kasutatakse kas mineraalvillast (nt Isover) või vahtpolüstüreenist isolatsiooniplaati. Lisaks on Weberi valikus olemas ainulaadne metallist krohvivõrguga ning paksu krohvikihiga (2030 mm)ThermoRoc soojustussüsteem. Kuid fassaadide juures on kõige olulisem siiski tema väljanägemine ning selle jaoks on oluline ikkagi dekoratiivkrohv. Selleks on kõige kasutatavamad tooted silikaat ja silikoonkrohvid. Viimased neist eelkõige oma hüdrofoobsete omaduste tõttu, kuna nii püsib fassaadipind kauem puhta ja nägusana. Soodsama variandina võib kõigepealt pinnale kanda valgemineraalse struktuurkrohvi ning hiljem värvida kas silikaat või silikoonvärviga. Soklite viimistlemiseks sobib kohekomponentne kivipuruviimistlus, mis annab soklile tugeva ja ilmastikukindla pinna. Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline ehitusvaldkond
Paekivi hoones pidin talade augu kohad segu ja kivide abil täitma. Töö oli natuke raske kuna tööd pidin tegema redelil olles. Samuti pidin täitma hoone defektid mis olid põhjustatud katuse läbi laskmisest. Tööd jagus vähemalt kuu aega kuna defekte oli nii hoones sees kui ka väljas. Samuti pidin hoone ümbrust koristama ehitus jääkidest ja vanas hoonest tekkinud prahist. Silikaat hoonet oli raskem koristada kuna prahti tuli mitu traktori koormat. Siis kui silikaat hoone oli lammutatud ja lammutus jäägid minema viidud tuli kraana ja veoauto koos uute vundamendi plokkidega mis ma pidin aitama veoautolt maha laadima. Selleks pidin ma kasutama kiivrit ohutuse tagamiseks ja mõistagi olid mul juba turvajalanõud olemas. Vundamendiplokid asetasime algselt hoone kõrvale kuna polnud ehitajat kes nad õigesti paigaldaks. Nädala pärast firma leidis sellise isiku ja vundament sai valmis.
Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI Tugevad Keskmised Nõrgad
6 1064 36.0 6. JÄRELDUSED Silikaattooted on valmistatud lubjast ja kvartsliivast ning kivistunud kõrge rõhu all oleva auru keskkonnas (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12 atm.). Ehitajate poolt hinnatud, kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Projekteerijatele annab telliskivi piiramatuid võimalusi isikupäraste nägemuste teostamisel. Tootja poolt, AS Silikaat, on määratud järgmesi karakteristikuid: nominaalmõõtmed – 250 x 120 x 88 mm, kaal – 5200 g, tihedus – 1850 ... 1950 kg/m3, survetugevus – M25 (25N/mm2), veeimavus 10-15% massi järgi (EÜ toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4 METAFOSFORHAPE -I metafosfaat Zn(PO3)2 HPO3 SÜSIHAPE -II karbonaat CaCO3 H2CO3 RÄNIHAPE -IV silikaat Ca2SiO4 H4SiO4 VESINIKBROMIIDHAPE -I bromiid KBr HBr VESINIKJODIIDHAPE -I jodiid AlI3 HI VESINIKFLUORIIDHAPE -I fluoriid MgF2 HF
H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid Igal juhul Alus+hape Aluselineoksiid+hape Happelineoksiid+alus Aluselineoks+happelineoks Vist Sool+sool Sool+alus Sool+hape Metall +soolmetall aktiivsem, kui soolal
HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikfluoriidhape F- HCL vesinikkloriidhape Cl - HBr vesinikbromiidhape Br -
n= N n aine hulk (mol) NA N aineosakeste arv (osakest) NA Avogadro arv 6,02·1023 osakest/mol n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikusha...
HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3
Loperamid opiodi, mis ei läbi HEB. Puudub annavad piisaval kasutamisel tervistava toime. analgeetiline toime – väheneb soole peristaltika. Prebiootikumid on toidulisandid, mis Sümptomaatiline ravi. parandavad tervist stimuleerides DIOSMEKTIIT Smecta pulber looduslik valikuliselt mõne bakteri kasvu. alumiinium-magneesium silikaat. Ei imendu. Kaitseb seedetrakti limaskesta ärrituste eest. Lubatus kasutada ka väikelastel. PROBIOOTIKUMIDE PEAMISED AKTIIVSÜSI Sorbex kapslid, söetabletid PIIMHAPPEBAKTERID: adsorbeerivad omadused. Võib kasutada ka väikelastel – kapsel on suur, tablett väiksem. Lactobacillus Bifidubacterium Enterococcus
Kuigi lähedalt vaadates on näha betoonist põrandaplaate. Kõrghoone fassaad Erinevad fassaadi tüübid. Kiltkivi looduslik kiviplaat. Kiudtsemendist fassaadiplaadid. Tsementlaastplaadid. Erinevad plekid tsingitud teras, alumiinium, vask, titaantsink. Puit voodrilauad, vineer. Tellised Põletatud savitellis on kõige vanem ja seega ka läbi proovitum fassaadimaterjal. Eelmisel sajandil leiutati silikaat ja betoonmüürikive, mille vastupidavus ja pinna välimus on lühiajalisemad. Looduskivifassaad Kõige tuntum ja levinum looduskivifassaad on Eestis paekivi. Üldiselt kasutatakse igas piirkonnas kõige rohkem seal leiduvaid looduskiviliike, mille transpordikulud on väiksemad ja kasutamiskogemus kõige suurem. Aitäh kuulamast!
raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O
Mass Mass Mass õhus Mass vees Silikaattellis Materjal Ruumala Tihedus Poorsus õhus [g] parafiiniga vees [g] parafiiniga [g] [g] 1 silikaat 29 30 13,4 15,6 1859 29,9 2 silikaat 20,4 21 9,7 10,7 1907 28,1 3 silikaat 22,4 23,3 10,6 11,8 1898 28,4 4 silikaat 14,4 7,6 6,8 2118 20,1 5 silikaat 31,5 35,8 17,1 14,4 2188 17,5
ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
6 7 3.2. Graniitfassaadid 8 3.3. Marmoroc fassaadid 9 10 11 3.4. Silikaattellis fassaadid 12 13 14 3.5. Savitellis fassaadid 15 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. EREK OÜ koduleht [WWW] http://www.marmoroc.ee/est/avaleht 2. TAMATIIN OÜ koduleht [WWW] http://www.graniitkivi.ee/ 3. AS SILIKAAT koduleht [WWW] http://www.silikaat.ee/et/home 4. WIENERBERGER AS koduleht [WWW] http://www.wienerberger.ee/tellised/mis-on-terca 17
10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06 13 Asfaltbetoon 5 51 100 240,3 2403 14 Õõmes savitellis 250 118 87 2566,5 3865 1506 15 Silikaat tellis 250 118 64 1888 3870 2049,8 16 Savitellis (täistellis) 246 85 66 1380 2910 2108,7 17 Öönes silikaattellis 248 119 90 2656,08 3725 1402,44 18 Kipsplaat 190 195 12 444,6 318 715,25
- HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat - HNO2 lämmastikushape NO 2 nitrit 3- H3PO4 fosforhape PO4 fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat - CH3COOH etaanhape CH3COO etanaat
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda n...
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...
Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag valem a a
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA
CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide oksiide, sulfiide, sulfaate, karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaat e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü ...
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
luupus · Autoimmuunne silelihaskoehaigus · Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus · Nahk, liigesed, kardiovaskulaarsüsteemis, neerud kopsudes, KNS, maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon prokoagulantsete faktorite aktivatsioon tsütokiinide vabanemine · Antifosfolipiid Ak trombootiline mikroangiopaatia Sümptomid · Sagedaseim proteinuuria · Hematuuria
tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. väikesed praod, telliste murdumine Silikaattellisel 35-50 tsüklit SOOJUS- JA NIISKUSPAISUMINE Sõltub materjalist ja selle seisundist Kahanemisel võivad tekkida praod, tellis ei pruugi õigesse asendisse naasta Paisumine pikkades seintes põhjustab telliste väljaulatuvust ja nurkade pragunemist Savitellis paisub, silikaat ja tsement tellis kahanevad. Silikaattellisel niiskuskahanemine 0,3…0,4 mm/m SOOLADE KRISTALLISEERUMINE Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel. * Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT. * Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 14. sajandist. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. 18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid, mis kuivatati ning põletati ahjus. Hiljem töötasid tellisepressid auru jõul. 20. sajandi alguseks tegutses Eestis üle
Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahu...
Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat Br- bromiid CO3-2 karbonaat I- vesinikjodiid SiO2-2 silikaat S-2 sulfiid NO3- nitraat SO3-2 sulfit NO2- nitrit SO4-2 sulfaat Soolade nimetused lõppevad happeaniooni nimetusega, mis on tuletatud elementide ladinakeelsetest nimetustest. Pööra tähelepanu lõppliidetele –iid, -it, -aat. http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc; õppematerjal täiendatud 2012, Ave Vitsut,Viljandi Gümnaasium
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
