painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu ristlõige väheneb natukene, kuid paindenurk ja -raadius jäävad muutmatuks. See on tõmbega painutamine. Väga väikese painderaadiuse puhul võib tooriku välimine kiht paindekohas puruneda. Painderaadiust aitab tunduvalt vähendada materjali lõõmutamine. Minimaalse lubatud painderaadiuse suurus sõltub materjali mehaanilistest omadustest, painutustehnoloogiast ja tooriku pinna kvaliteedist. Kui tooriku mõõdud on välja viilitud, tõmmatakse märknõelaga painde kohta joon ja kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil.
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt...
Referaat Torude painutamine Ranet Nüüd Tapa Gümnaasium 2015 Milleks kasutatakse Metalli painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmiseks teatud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud lahku tõmmatud, mille tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht ei allu paindele, ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutamine Tavaliselt painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamite torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb p...
Torude painutamine ja valtsimine Painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamitest torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kardude ja kortsude moodustumise eest paindekohtades. Täidisena kasutatakse hästi kuivatatud peenikese jõeliiva või sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutamisraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seinapaksusest ja materjalist. Terasest ja duralumiiniumist torudel kuni 22mm võetakse painutamisraadius võrduks toru kahe välimise läbimõõduga. Torudel läbimõõduga üle 20mm on R min = 3D Väikese läbimõõduga torusid , millel on suurem painderaadius, võib painutada külmalt. Toru üks ots suletakse tihedalt puidust korgiga, teise kaudu aga täidetakse t...
Tooriku pikkus arvutatakse detaili joonise või eskiisi järgi. Detaili joonis jaotatakse üksikuteks osadeks, arvutatatakse nende pkkused arvestades kõigi painutuste raadius, tulemused ja leitakse tooriku üldpikkus. Detaili painutamisel täisnurga all ilma sisemise painderaadiuseta moodustab metalli lisa 0,6 0,8 metalli paksusest. Leht ja lattmaterjalist toorikuid paksusega üle 0,5mm ja ümarmetallist toorikud läbimüüduga üle 4mm painutatakse tornil vasara löökidega. Rakistes painutamine vähendab tunduvalt lukksepa käsitööd ja parandab töötlemise kvaliteeti. Painutada võib ka vahetult kruustangide vahel erirakistes. Kõige täpsem ja tootlikum painutamine toimub painutuspressidel ja pinkidel.
Miks peab autotehnik ja plekksepp oskama teadma lukksepa oskusi ja töövõtteid(AP12) Gabriel Pruks Lukksepa tööülesannete osad on vajalikud Autotehnikutele ja autoplekkseppadele kuna neid on neil erialadel vaja:nt paigaldamine,hooldus,reguleerimine,demonteerimine,ühenduste ja armatuuri lõikamine,ühendamine,vindilõikamine,painutamine,monteerimine,isoleerimimine. Keskkonnatehnika lukksepp töötab mitmesugustel objektidel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid teatud torustiku- ja drenaazitööd tehakse välistingimustes. Töö nõuab füüsilist osavust ja sitkust, vahel tuleb olla ka ebamugavas asendis. Teatud torude paigaldamiseks tuleb lõhkuda seinu, põrandaid või lagesid. Keskkonnatehnika lukksepad töötavad sageli kahekaupa tõstavad koos raskeid torusid, ulatavad paarilisele kätte vajalikud tööriistad jms. Kasutatakse mitmesuguseid tööriistu torutangidest, torupainutajast ja keevitusseadmest keerulisemate mõõteriistadeni, millega kontr...
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele. Saega lõikamisel tuleb tükeldatav materjal kinnitada tugevalt kruustangide vahe...
Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges
Peapikklihas - m. longus capitis 3...6 kaelalüli ristijätked Kuklaluupõhimik Ühepoolselt kaela eesosa küljele tõmbamine, kahepoolselt pea ja kaela painutamine KAELA LATERAALSED LIHASED Pearihmlihas - m. splenius capitis Rindkere-nimme fastsia, Kuklatagusehari ja nibujätke Pea tõstmine kuklataguseside, 1...5 rinnalüli ogajätke Kaelarihmlihas - m. splenius Rindkere-nimme fastsia, 1...5 kaelalüli ristijätked Ühepoolsel toimel pea ja kaela
φ (fii) - ülemise ja alumise kääritera vaheline nurk (tavaliselt 6-8 kraadi). Vastus: Küsimus 2 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb metalli Vali üks: a. dislokatsioonide arv b. kõvadus c. tugevus d. plastsus Küsimus 3 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. painutamine, avalõikamine, äralõikamine b. väljalõikamine, sisselõikamine, painutamine c. väljalõikamine, sälkamine, sisselõikamine d. väljalõikamine, avalõikamine, sisselõikamine Küsimus 4 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline oleks terasest X2CrNiN18-7 lehtmetalli maksimaalne paksus kuumstantsimisel? Vali üks: a. kuni 12 mm b. kuni 5,5 mm c. kuni 30 mm d. kuni 100 mm Küsimus 5 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
madalamalt. lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele) 66. KÜÜNARVARRE LIHASED Pikk pöidlapainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse(kaugmise) *pöidla painutamine. luudevaheliselt membraanilt. faalanksi(lüli) põhimikule. Süva sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu eesmiselt pinnalt ja Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. luudevaheliselt membraanilt, jaguneb distaalse faalanksi põhimikule. küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks. Pindmine sõrmedepainutaja
(reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1. Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon) Kinnitub reieluu karejoonele Algab istmikuköbrult 2. Õrnlihas (gracilis) – kõige pindmine Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole - Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine) Vahepealne pakslihas- algab reieluu eesmiselt pinnalt Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt Keskmine pakslihas- algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt Reiesirglihas- algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuuogalt ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele. 2
biceps brachii liigeseüline liigutamine köbruke, Õlavarrelihas kaarnajätk Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole
Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine,
abaluuharjalt õlavarreluule), eemaldab õlavart EESMINE RÜHM: Kaarnajätke õlavarrelihas (kaarnajätkelt õlavarrele), toob õlavart ette Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese painutamine Õlavarrelihas (õlavarrelt küünarluule), küünarliigese painutamine TAGUMINE RÜHM: Õlavarre kolmpealihas (abaluu liigese aluskõbrukeselt ja õlavarre tagapinnalt küünarnukile), küünarliigese sirutamine EESMINE RÜHM: painutamine Süva kiht:
niudeluuogalt paksendiks siserotatsioon. REIE LIHASED TAGUMINE RÜHM (3) LIHAS ALGUS KINNITUB FUNKTSIOON Sääreluu mediaalsele põndale ja Põlveliigese painutamine ja Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha. Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas :
Õlavarre lihased 1. Kaarnajätke Abaluu kaarnajätkelt Õlavarreluu väiksele Õlavarre ette toomine õlavarre lihas kõbrule 2. Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule Painutab küünarvart pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1
Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5). Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. Jämendamine on operatsioon, mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks. Jämendamist kasutatakse : 1) suure ristlõike ja väikese kõrgusega sepiste (äärikute, hammasrataste, ketaste) saamiseks; 2) augu löömisele eelneva operatsioonina (rõngad, trumlid, rummud).
Pindmine Õlavarreluu mediaalne 2.5. Sõrme kesksed Sõrmede painutus sõrmedepainutaja põndapealne faalanksid Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu Küünarvarre sisse põndapealne pööramine käega Kodarmine Õlavarreluu mediaalne Teine kämblaluu Randme painutamine randmepainutaja põndapealne Küünarmine Õlavarreluu mediaalne Viies kämblaluu Randme painutamine randmepainutaja põndapealne Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalne Pihuaponeuroos (läheb Randme painutus põndapealne üle kõõluseks) Küünarvars Külgmine (4) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON
ja alandamine 61. Kõhu lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Kõhusirglihas 5.-7. roide kõhr Häbemeluu Vaagna lähendamine rindkerele. Lülisamba painutamine Sisemine Rindkere-nimme Kolm alumist roiet Keha roteerimine kõhupõikilihas sidekirme, Roiete langetamine niudeluuhari, kubemesidemed Välimine 8 alumise roide Niudeluuharja Keha roteerimine kõhupõikilihas välispind välisserv Roiete langetamine 62. Rinna lihased:
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine. Painutamine paindenurga säilimisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas. Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone. 3.Elektroodkeevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. Elektroodkeevitamine kuulub ilma kaitsegaasita kaarkeevitumeetodite rühma.
õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile. Funktsiooniks küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele). 49. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Pikk pöidlapainutaja algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. · Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub
köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile. Funktsiooniks küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele). 66. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Pikk pöidlapainutaja algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. * Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele
viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h) on viimistlusoperatsioon stantsise servade pinnakvaliteedi parandamiseks ning täpsuse suurendamiseks. Sele 2.13. Poldi külmvormstantsimine järgneva keermerullimisega Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav- tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4
EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õiges asendis. Samuti aitab toetada jalgu ning käsivart. Tänu ratastele kergendab liikumist. 10.) JAH
Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine Tibiaalne Sääreluumine Fibulaarne pindluumine Plantaarne Taaldmine Abduktsioon Eemaldamine Aduktsioon Lähendamine Ekstentsioon Sirutamine Fleksioon Painutamine Rotatsioon Pöörlemine Supinatsioon Väljapööramine Pronatsioon Sissepööramine Tsirkumduktsioon koonusliikumine
Core Stix´i loomine Mike Kadar Idee autor Hoki kehalise ettevalmistuse treener Kregg Koch NASA insener, disainer Mike tahtis leida treeningmooduse, kuidas avaldada soorituse parandamisele suurimat mõju Teda inspireerisid nooruspõlve mälestused töötades raud kangiga Kregg´i kaasamine väljatöötamisse Otsustati kasutada painduvaid klaaskiust keppe Töö põhimõte Klaaskiust keppide painutamine kasutades lihasjõudu Erineva jäikusega keppide vahetus tagab raskustaseme muutmise võimaluse Erinevate harjutuste sooritamiseks saab muuta keppide asendit tasapindade suhtes Kasutamise võimalused Individuaalne treening Rühmatreeningud Kardiotreeningud Jõutreeningud Plahvatus treeningud Eriala treeningud Taasturavi Positiivsed omadused Mobiilne Lihtne kasutada Ei vaja palju ruumi
1.Sepistamine - Sepistamine on metallide suvetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid. Rohkem kasutatakse vormstantsimist auto-, traktori-, vaguni- ja laevaehituses. 3.Valtsimine 1) plekkdetailide liitmine nende servi vaheliti painutades
lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7. Millises asendis peab olema selg ? Vastata 1-2 lausega. Selg peab olema sirge ning toetatud. 8. Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada Ergonoomilise tooli seljatugi aitab hoida lülisammast õiges asendis, aitab toetada käsivart ja jalgu. Rattad tooli all kergendavad liikumist
vaagna põhja lihased , (suur nimmelihas, niudelihas). 11. Õlavarrekakspealihas. Ladina k . osad. Kust algavad ja kuhu kinnitub ja millised funk. Küünarliigeses? Musculus biceps brachii. Pikk pea (caput longum) algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust ja lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k.
· kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes. Pöörlemine- liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje (Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. ) Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. (Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine.) Mahu muutumine- keha punktide kauguste (mõõtmete) muutumine. (Mahu muutumise näideteks on teraskuuli kokkutõmbumine jahtumisel, beseekoogi paisumine küpsetamisel ja tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine.) Võnkumine- nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi- tagasi sama teed mööda
Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks. Mahu muutumise näideteks on beseekoogi paisumine küpsetamisel,
Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani põhifunktsiooni! Kaitseb tsütoplasmal rakust välja voolamist. Hoiab raku kuju
Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine b. Pressimine c. Valtsimine d. Tõmbamine Küsimus 8 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on lehtmetalli töötlemise protsessid? Vali üks või enam: a. Tõmbamine b. Treimine c. Painutamine d. Lõikamine Küsimus 9 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tsentriteta ümarlihvpink b. Ümarlihvpink c. Tasalihvpink d. Universaallihvpink Küsimus 10 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tasalihvpink b. Universaallihvpink c. Ümarlihvpink d. Tsentriteta ümarlihvpink
Tema akrüülvärvidega maalitud esiknäitus koosnes seitsmest pildist, mis olid kõik lihtsalt imelised. Minu esimene reaktsioon oli lihtsalt kirjeldamatu. Eriti meeldis mulle maal ,,Hüpe", kus oli mustale taustale maalitud hüppes olev baleriin. See nägi nii ilus ja graatsiline välja tõeline kunst! Veel meeldis mulle tema maalide juures see, et väga oskuslikult ning detailselt on rõhutatud naiselikkust. Selgelt on välja toodud igasugused elemendid hüppesse minek, maandumine, painutamine. Minu tähelepanu pälvis ka maal ,,Venitus", kus autor oli kujutanud baleriini, kes ennast sirutab. Eriline oli ta just seepärast, et sellel maalil oleks autor just kui pritsinud pildile värvitäpikesi, mis muutsid pildi väga eriliseks ning efektseks. Poleks arvanudki, et üks kunstinäitus mulle nii palju meeldida võiks. Tekkis suur tahe ka endale mõni maal just nende baleriinide hulgast soetada. Tegu oli ühe suurepärase näitusega! Ootan huviga järgmist galeriikülastust!
templi ja sisemise liuguri tõus kuni allalangemiseks valmisolekuni. Edasi niiöelda ,,lõikab" tempel alla langedes toormaterjalist detaili tooriku välja ning siis on selle masina jaoks töö üldjuhul lõppenud. Peale seda tegeltakse juba detaili lõiketöötlusega, et teda sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Kasutatud kirjandus: · Survetöötlus URL= http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/411/Metallide%20survet %C3%B6%C3%B6tlus.pdf · Lehtstantsimine ja painutamine URL= http://v2.ttu.ee/public/m/materjalitehnika- instituut/MTT0030/LEHTSTANTSIMINE_JA_PAINUTAMINE.pdf · II kodutöö valmistustehnoloogia valik URL=https://moodle.e- ope.ee/mod/folder/view.php?id=262265 Materjalitehnika_kodutoo_2_juhend.pdf
9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e) raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16. Millest koosneb lahus? 17. Kuidas saab ainete lahustumist kiirendada? Nimeta kolm võimalust. 18. Mis on küllastumata lahus? Mis on küllastunud lahus? 19. Mida näitab aine lahustuvus? 20. Kuidas saab tahkete ainete lahustuvust suurendada? 21
soomättale, mille ümbrus on lage, et vaenlane oleks kaugelt näha.Sookurg pol kuigi osav pesa ehitaja. Ta vooderdab pesa kuivand kõrte, rohu ja rooliblede kihiga. Pesa läbimõõt on 80 sentimeetrid ja kõrgus 20-30 sentimeetrid. Toitumine Sookured toituvad enamasti marjadest, konnadest ja sisalikest ja roomajadest. Kui on võimalik nopivad põllult vilja ning isegi kartulit ja porgandid. Pereelu Pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale. Emalind muneb tavaliselt 2 mina aprilli lõpus ning mõlemad vanemad hauduvad mune ,kuni poegade koorumiseni. Pojad kooruvad mai lõpus või juunis. Vaenlased Lennuvõimetul pojale võib saada saaduslikuks rebane, kährik või hunt. Täis kasvanud ,täi tervis juures vaenlasi ei ole, sest lindu päästab ha kuulmine ja nägemine. Mingil moel haige lind võib saada kiskjate saakiks.
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on asjad risti vastupidi. Ühiskonna ja tehnoloogia areng on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see pannakse teenima üksnes meie huve. Põllud kurnatakse, mered püütakse kaladest tühjaks ning väärtuslikud, isegi maailmale hädavajalikud vihmametsad raiutakse armutult
kasutatakse välis ja siseseinapaneelides, betoonkonstruktsioonide raketistes, töölavades, fassaadides ja põrandakonstruktsioonis. Konstruktsioonides leiavad kasutamist vineerspoonidest liimitud karp ja nurkristlõikega talad, torud ja lainelise ristlõikega plaadid. Vineeriplaat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vineeri painutamine! Video Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjal: http://tislerid.wikispaces.com/Pilet+3+Sten+Troska http://foorum.saematerjal.com/viewtopic.php?f=24&t=106 http://vineer.ee/?path=2553&PHPSESSID=04d2ec28d63af4ce2b8f8728ef74e802
liigutada õpikut laua peal, siis õpik on kääride suhtes paigal, a laua suhtes liigub. Kulgemine- selline liikumine kus kõik keha punktid liiguvad ühtemoodi(sama kiirus trajektoor) Pöörlemine-selline liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööd aerineva läbimõõduga ringjooni, ümber ühise pöörlemistelje, ntks autoratas,plaat. Kuju muutumine-liikumine mille puhul keha punktide vahekaugused muutuvad, plastiliin, joonlaua painutamine Mis on väljad? kuidas nad meid mõjutavad? too näited! Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Too näiteid eri grupi omadustest! Mis on skalaarsed suurused? too näited! Mis on vektoriaalsed suurused? too näited! Milliseid ruume tead? too näiteid erineva mõõtmetega ruumide kohta! Mida kirjeldab ajavahemik? Ajavahemiku abil saame kirjeldada 2 sündmuse vahele jäävat aega, või kestvust. Nimeta aja omadusi ja selgita neid!
alumiiniumprofiilde survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtimisomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötluses: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine. Töötlemiseks vajaminem energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda ka peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada- vett hoida, alumiiniumpottidest toitu keeta jne
lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus. Standardsete painutusoperatsioonide puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakenduste jaoks on raadiusmatriitsid, U-matriitsid, serva voltimismatriitsid või ka täiesti eritellimusel valmistatud tööriistad. Esmapilgul võib painutamine tunduda lihtne, kuid tegelikult mõjutavad mitmed faktorid täpset tulemust.
Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine iseenda soovide ja tahtmiste järgi oli mõeldamatu. Inimestel oli kaks valikut, kas kohaneda oludega või hukkuda. Tänapäeval on elu aga hoopis risti vastupidi. Ühiskond ja üha rohkem arenev tehnoloogia on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see on pandud teemina meie huve. Põllud kurnatakse, mered püütakse kaladest tühjaks ning väärtuslikud, isegi maailmale
protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti. Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine pehmust ja plastilisus, seega rakendatakse seda, kui on vajalik metalli painutamine või üldine kuju muutmine. Noolutamise puhul tavaline süsinikteras kuumutatakse aeglaselt 398Cni üle ülemise kriitilise temperatuuri. Et kuumutamine toimuks ühtlaselt, peab esemeid ahjus hoidma umbes 1h iga tolli eseme paksuse kohta. Seejärel lülitatakse ahi välja ja lastakse metallil aeglaselt jahtuda, kusjuures ahi hoitakse seejuures suletuna ning esemeid sealt välja ei võeta. Kuumutamine kaotab pingepunktid ja –jooned esemetelt ning aeglane jahutamine väldib nende taastekke.
Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhteliselt jäik väline kulgliikumise-, pöörleis- ja võnkumisenergia kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja kujul ning sõltub keha massist ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km, liikumiskiirusest ( veerev kivirahn, voolav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
