konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning suurendada betooni soojustusvõimet. Koostis ja omadused Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kergbetooni kuivtiheduse, survetugevuse ja soojusjuhtivuse sõltuvusseosed on esitatud graafikul. Kergbetooni eeliseks on tema kergus, hea soojustusvõime, oma massi kohta suur tugevus ning kõigi nende omaduste varieerimisvõimalus vastavalt olukorrale. FIBOMIX Kergbetoon FIBOMIX kergbetooni valmistamiseks: 1. valatakse esmalt 6-7 l vett segumasinasse ja lisatakse:
Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates Ventileeriva kihina põrandates, katuselagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 4-10 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja torustike ümber, põrandate, teede, (spordi) platside all ning vahe- ja katuslagede ehitusel Drenaazina vundamentide ümber Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, keldriseintele langeva koormuse vähendamiseks, põrandates, teede ehituses Ventileeriva kihina põrandates, katuslagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel
kõrge rõhu juures st. vajatakse autoklaave jne. (Raado) 3 Kasutatudtöövahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm kaal täpsusega 0,1g vasktraat (materjali parafiini sisse kastmiseks) parafiin materjali ämber veega Töökäik Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Töö esimeses osas määratakse kergbetooni ja kergkeraamika tihedust. Alguses materjale mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0.01g täpsusega. Edaspidi leiakse materjalide tükkide ruumalat lähtudes tükki mõõtmetest . Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Ebakorrapärase kujuga materjali poorsuse ja tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehadeks on graniidi ja sillikaatkivi tükid
Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks ,,antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud"). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. 3.Kergbetooni uurimine...................................................................................3 3.1. Katsemeetodid.......................................................................................3 3.1.1.Survetugevuse määramine...............................................................3 3.1.2.Töödeldavuse määramine................................................................ 3 3.1.3.Külmakindluse määramine..........................................................
Kergkruus M (4-10) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 3 cm. Kergkruus L (10-20) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 6 cm. Kergkruusa kasutusalad Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina: · Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · Vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · Kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · Teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · Põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · Pinnase isoleerimisel · Haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel · Libeduse tõrjeks Kasutatud allikad http://www.weber.ee/fileadmin/user_upload/weber_guide/product_pages_3.5/LWA/Fibo %20kergkruus%20kodus%20ja%20aias_12_Weber.pdf (04.01.2014) http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=23 (04.01
Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. 3.Kergbetooni uurimine...................................................................................3 3.1. Katsemeetodid.......................................................................................3 3.1.1.Survetugevuse määramine...............................................................3 3.1.2.Töödeldavuse määramine................................................................3 3.1.3.Külmakindluse määramine...........................................................
Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid
Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks.
..................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Fibo kergbetooni lähtematerjaliks on Fibo kergkruus ja tsement. Kergkruus (tuntud ka keramsiidina ning Leca, ExClay ja Fibo kaubamärkidena) on poorne ja sõmer keraamiline ehitus- ja täitematerjal, mis saadakse eriliste omadustega savi paisumisel põletusprotsessis 1150 ºC temperatuuril pöördahjus. Fibo plokke kasutatakse enamasti eramute, paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad Fibo-plokid ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks
pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15
mürata (killustiku või liivaga täites on vajalik mitmekihiline täitmine ja tihendamine). · Tagasitäidete puhul on olulisim vahtbetooni mahupüsivus. Vahtbetooni puhul puudub oht, et tagasitäidetud tee või konstruktsioonialune pinnas vajub, põhjustades pealeehitatud konstruktsiooni purunemise. · Kasutades madala survetugevusega (0,6-1,2Mpa) vahtbetooni on vajadusel võimalik hõlpsasti (näit.labidaga) täidet uuesti eemaldada. · Kergbetooni väikest kaalu võib edukalt kasutada halva kandvusega aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Survetugevus peaks olema ca 0,2Mpa, see saavutatakse sõltuvalt kivinemistingimustest 18-24 tunniga. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavad valupinna ebatasasusi.
paekivi.ee andmaetel maksab alus pae ehituskivi 80. Tuntuimad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Teise liigitusena võib müürikive pidada tehislikuks, see tähendab neid on vastavalt töödeldu ning sideaineid lisatud koospüsimiseks. Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Tänu Fibo plokkide jämepoorsele
Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel põllumajanduses lägahoidlate katmiseks pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest? Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1200'C juures
välistingimustes EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUS EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUSA KASUTATAKSE kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel libeduse tõrjeks
Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913. aastal valminud teater Estonia ja 1939. aastal Baltimaade kõrgeimasse punkti püstitatud Suure Munamäe vaatetorn. Silikaadi kõrgajad Eestis on langenud nõukogude aega, mil sellest kivist ehitati üles kõikide Tallinna suurte linnaosade paneelmajad. Vabariigi taastulekuga aga hakati rohkem rajama eramaju ja au sisse tõusis kergbetoon. Käesolevaks ajaks on aga palju ehitajad pöördunud tagasi silikaatkivi poole, sest näiteks kergbetooni pole mõtet suuremate ehituste puhul kasutada. 2 Tooted Silikaattooted on hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav materjal. Reakivid täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Silikaattellised täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks.
uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24. Vulkanismil on ,,ülesehitav'' toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil suur tähtsus keemiatööstuses. Vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks /elektrijaamade toiteks;Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutatakse ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks/pesu pesemiseks. 25. Maavärina toimumiskohast , maavärina intensiivsusest ning kestusest,
võimalus. Kõrgkvaliteediga toode. ITB kasutamine võimaldab Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; · Lühendada betoonivalu kestvust; · Müra ja vibratsiooni vähenemine; · Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Betoonisegu on kõrgevoolavusega ja seda iseloomustatakse betoonisegu laialivalgumisega. 9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid · Hüdrofobiseerivad lisandid
Epoksüvärvid Ühe-või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise-kui välisvärvidena. Põranda-,betoonnivärvid, mis annavad hea kaitsekiht ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast. Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale Parim omadus on poorsus, kuid mehhaaniline tugevus on madal Ka väävlioksiide sisaldava tööstuspiirkondade õhu suhtes madal püsivus Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Silikaatvärvid Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidav õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni Sideaineks kaaliumvesiklaas. Korrosioonivastased värvid Kasutatakse nn
millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 6.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetihedust määratakse kaks korda. Selleks kasutatakse anumat, mille mahuks oli 10 liitrit. Killustik valatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Katse tulemus on näidatud tabelis 6.1. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga:
• mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus • savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni • tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10…20 mm. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina -lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel -vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel - kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel - teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina - põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel - pinnase isoleerimisel Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 8–9. LECA kergkruus: • on valmistatud looduslikest lähteainetest • on põlematu ja külmakindel
· Epolsüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välisvärvidena. · Põranda-, betoonivärvid, mis annavad hea kaitsekihi ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv · Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjas. · Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutataud lubimörte ja - krohve ning lubivärve. · Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. · Parim omadus on poorsus, kuid mehhaaniline tugevus on madal. · Ka väävlioksiide sisaldava tööstuspiirkondade ühu suhtes madal püsivus. · Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Silikaatvärvid · Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. · On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidavad õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni. Sideaineks kaaliumvesiklaas.
puitu. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut on välja selgitanud, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgmiselt: · energiana söe asemel 700 kg; · energiana õli asemel 600 kg; · kergbetooni asemel ehitistes 800 kg; 5 · terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg; · akendes alumiiniumi asemel 1200 kg. Puidu kasutamise mõju süsinikuringele sõltub ka sellest, kui kauaks puidu lagunemist edasi lükatakse. Pealegi saab puitu ka kasutusaja lõppedes sageli kasutada kütusena
soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigakdatakse soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Kegseinad. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. plaatidega. Välimised ja sisemised seinakesed seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega (sarrustatud rõhtvuuk). Tehiskiviseinad Boorbetoontooted Keramsiitbetoonplokid Silikaatkivid Põletatud keraamilised kärgtellised Betoonkivi Plokkseinad Seinaplokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 2-3 korruselise hoone ehitamist või kõrgemate hoonete ülemiste korruste ehitamist.
välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad. Hoone vundamendiks nimetatakse maaaluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse
vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul.
300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus ei mädane ei hallita, ei meeldi närilistele ja putukatele, ei karda niiskust ja tugev materjal. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel
vaatamata kergusele tugev hea sooja- ja heliisolaator ei karda niiskust ega kemikaale (pH 8-9 ehk ligilähedane neutraalsele) ei hallita ega mädane ei meeldi närilistele ega putukatele Kasutamine: lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel 13 kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel (kergbetoon - koosneb tsemendist ja erinevatest kergkruusa fraktsioonidest) teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja vahelagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. Mineraalsed Sideained - Õhklubi - Õhklubjaks nimetatakse põhiliselt kaltsiumoksiidi CaO või
produkt s6elutakse (kuiv- v6i miirgsdelumine), et lahti saada tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. Killustiku kasutusalad Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse pdhiliselt raske- ja asfaltbetooni j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni j iimetiiitematerj alina. 6. Katsemetoodikad 6.1. Killustiku puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud. Killustiku puistetiheduse miiiiramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille k6rgus v6rdub liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera
Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga. Mullbetoon on väikese tihedusega, väga poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Teiseks korrapäraseks materjaliks sain kipsplaadi. Mõõtmiste ja arvutuste tulemusena sain kipsplaadi tiheduseks 819 kg/m3. Internetist Euroopa Liidu Teatajast uurides sain
3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºCni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused: tulekindel looduslik toode, külmakindel, kerge, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane Kasutus: Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel 20. Lubisideained tootmine (tootmise etapid põletus, kustutamine), kasutuskohad Tootmine: Toorained CaCO3 sisaldavad kivimid Põletamine Põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3
Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parendavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim puhta pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6.sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimispoleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Diabaasi,basalti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagileriti suur tähtsus keemiatööstuses. Paljudes piirkondadest aga saadakse vulkanismist üha suurenevas
Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/1831 Mullbetoon Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/media/34/kergkruus/Fibo_Kergkruus_est_03_08.pdf Kipsplaat Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 1 Kasutatud materjal: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=262
· mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus · savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni · tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulida · Kergkruusa kasutatakse: 05.05.2014 · kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel · Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 89. 22
betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja omadustele soovitatavad võimalikud piirväärtused Keskkonna klassi definitsioon tähendab, et selles olukorras võib kasutada, kus tingimused täidetud. X0 - kus korrosioonioht puudub XC1...XC - karboneerumisest põhjustatud korrosioon (CO2 mõjul) XD1..
· tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 230...500kg/m3, =0,12...0,16W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10...20 mm. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 89 24. Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad
esmaseks maaharimiseks. Lõunamaiste kultuuride viljelemisel on mõnikord osutunud kasulikuks katta laava mullaga, sest kestev soojuse juurdevool sügavusest on taimede kasvule väga soodus. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6. sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Kui aga arvata juurde veel muistse vulkanismi purskeproduktid, nõuaks neist tähtsaimate loetlemine koos nende mitmesuguste kasutusalade nimetamisega käesoleval käsitluse mahust tunduvalt rohkem ruumi. Diabaasi, basalti, andesiiti, porfüüri, lipariiti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse
Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 20. Kergkruus- omadused, kasutus Kasutus : Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel Omadused kergkruusal : • on valmistatud looduslikest lähteainetest • on põlematu ja külmakindel • on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane
puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend.Tihe kelme, veeauru läbilaskvus väike Lubivärv - Fassaadivärv, mille sideaineks on kaltsiumhüdroksiid, mis õhus lenduva süsihappegaasiga reageerides moodustab kaltsiumkarbonaadi. Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast ja veest. Kivist välisseintevärvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve. Võib kasutada nii kivi, kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. Poorne, kuid mehaaniline tugevus väike, Ka väävlioksiide sisaldavatööstuspiirkondade õhu suhtes madal püsivus. Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Lubi-liimvärv lisatud 1% tselluloosliimi kleepuvuse ja kontsistensi parandajaks Mõlemad kasutusel restaureerimisel Silikaatvärv - Kaasaegne kivimajade fassaadivärv, mis koosneb kaaliumvesiklaasist, täiteainest ja pigmentidest. Kasutatakse krohvipindadel,
lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole. Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus.Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilistest materjalidest kasutatakse kõige enam saepuru (soovitavalt okaspuu). Saepuru peab olema sõelutud. Puidu suhkur peab olema lagunenud,seepärast ei tohi puitolla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis nimetamisväärselt kasutatud. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, mahumass ja soojajuhtivus. Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500..
maanteäärse metsavööndi säilitamise või rajamisega, eritasandilisel ristmikul peatee paigutamisega süvendisse. 137. Millega tuleb arvestada müratõkke kavandamisel- arvestada tuleb tema mõju liiklusohutusele, tee korrashoiule, tuleohutusele, heitgaaside kontsentratsioonile ja lumetõrjele. 138. Mida kasutatakse müratõkkeseina materjalina- immutatud puitu, betooni, kergbetooni, klaasi, jm 139. Mis on ristmik-selline teede lõikumiskoht, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja 11 vähemkoormatud haru liiklussageduse on üle 20 a/ööpäevas. 140. Mis on risttee - kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha-või pealesõiduna
vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul.
1. valmistatud looduslikest lähteainetest 2. põletamatu ja külmakindel 3. vaatamata kergusele tugev 4. hea soojus ja heliisolaator 5. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase 6. ei karda niiskust ega kemikaale 7. ei hallita ega mädane 8. ei meeldi närilistele ega putukatele 9. omab CE märgistust 10. Kergkruusa kasutatakse: 1. kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjaline 2. lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel 3. vundamentide rajamissügavuse vähendamisel 4. kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel 5. teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina 6. põrandate ja lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel 7. pinnase isoleerimisel. 8. 19. Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad 9. Õhklubjaks on põhiliselt kaltsiumoksiidi või kaltsiumhüdroksiidi sisaldavad materjalid, mis õhu käes aeglaselt kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga. 10
tehnilisiisolatsiooni materjale, mis on kaetud mõne teise materjali kihiga. 5.1.3 Kergkruus Kergkruus on valmistatud põletatud paisuvast savist. Kergkruusa tihedus on olenevalt fraktsioonist =280-600 kg/m3(tera suurus 0-20mm). Soojajuhtivus 0,17-0,19 W/moK. Kasutatakse lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel, vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel, põrandate ja vahelagede isoleerimisel, pinnase isoleerimisel ja ka kergbetooni valmistamisel ning torustike isoleerimisel. Ei karda kemikaale, niiskust, tulekindel, ei hallita, ei mädane, külmakindlus on kõrge. 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill, põhk) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 5.2.1 Tselluvill Tselluvilla valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja
pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv. 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb:
üldkasutatavate betoonipummpadega, tulekindlam kui tavabetoon, sarnaneb ITB-le, paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon. Kasutusalad: Konstruktsioonides, kus nõutud väike kaal. Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside täitmisel. Tagasitäidetel teedeehitusel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline põsivus ja kaal. Tagasitäidete puhul on olulisim vahtbetooni mahupüsivus. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10-20mm), et terade vahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitamata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt
Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks. Eestis ei ole metallurgiatööstust, seepärast ka metallurgilist räbu siin ei toodeta. Katlaräbudest on sobivam kivisöe kütmisel tekkiv jääk. Seda vajaduse korral veel peenestatakse. Meil tekib küll kivisöeräbu, kuid seni pole teda betoonide valmistamisel eriti kasutatud. Poorsed tehismaterjalid. Kõige enam kasutatav materjal on kergkruus ehk keramsiit. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilised materjalid. Kõige enam kasutatakse saepuru. Eriti hea on 117 okaspuu-saepuru. Betooni jaoks peab saepuru olema sõelutud. Puit, millest saepuru tehakse, peab olema vana puu. Puit ei tohi olla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis eriti kasutatud. Kergbetoonide kasutamine. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina.
tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500..
annaabi.ee 
