hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiiremini pääseb mettalini õhuhapnik, seda kiirem on korrosioon.Metall, milles on lisanditenna väheaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall;lahuses esinevadlisandid. Korrosioonitõrje võimalusi Metallic isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. *metallic kaitsmine emaili,värvi või lakikihiga. Aktiivsed metallid on looduses vaid sooladena . Leelismetallid-kloriitidena Leelismuldmetallid karbonaatide ja sulfaartidena . Väheaktiivesd metallid-oksiidsed mineraalid(al,fe) Sulfiitidena-PbS,ZnS,FeS2.
Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. Kui on kaks kontektset metalli, siis aktiivsem hakkab korruteeruma ja hävima. Korrosiooni kaitse: metalli värvimine, lakkimine, õlitamine, korrosioonikindel metalli kiht. 11) Miks metallide toomiseks nende ühendidest tuleb energiat kulutada aga korrosioon toimub iseenesest? 12) Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. 13) Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga jt. 14) Elektrolüüdilahusega kokkupuutumisel toimub metalli eletrokeemiline korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt
Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. Kui on kaks kontektset metalli, siis aktiivsem hakkab korruteeruma ja hävima. Korrosiooni kaitse: metalli värvimine, lakkimine, õlitamine, korrosioonikindel metalli kiht. 11) Miks metallide toomiseks nende ühendidest tuleb energiat kulutada aga korrosioon toimub iseenesest? 12) Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. 13) Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga jt. 14) Elektrolüüdilahusega kokkupuutumisel toimub metalli eletrokeemiline korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt
HAPNIKU KASUTAMINE · Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O · Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses. · Hapnikku kasutatakse ka meditsiinis. HAPNIK KUI LOODUSRIKKUS VAJAB KAITSET Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes. Nagu kõigi globaalsete probleemide puhul, on ka hapniku kaitsel toimunud rahvusvahelist koostööd. 2001.aasta mais toimus Tallinnas rahvusvaheline nõupidamine. Eesmärk oli panna projektina tööle UNESCO piirkondlik programm "Hapnik ja keskkond". KOKKUVÕTE
· Sümbol on O · Maalkõige levinum keemiline element (enamasti õhus, maakoores, veekogudes) · Moodustab 21% õhu koostisest ruumala järgi · Õhus leiduv hapnik tekib peamiselt fotosünteesil · Peamine kasutusala: õhu rikastamine hapnikuga · Soodustab põlemist Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks · Kasutatakse igapäevaselt: hingamiseks, tööstuses, transpordis jne Hapniku ühendid · Moodustab peaaegu kõikide keemiliste elementidega oksiide · Üheks kõige tähtsamaks ühendiks on vesi · Vesinikperoksiidi(H2O2) kasutatakse igapäevaselt pleegitajana, näiteks juuste blondeerimisel · Hingamisekson puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine Tänan kuulamast!
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? -leek tekib ainult siis,kui põlevad mingid gaasid või aurud 7.Millistel tingimustel leek tahmab? -kui kütuse koostises on suhteliselt palju süsinikku jääb osa sellest täiesti põlemata
minna madalama energiaga ühendiks. Fe0 3e- -> Fe3+ Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside (O2, Cl2) või vedelikega (bensiin, õlid). 3Fe + 2O 2 ->t Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon kui metall puutub kokku elektrolüüdi lahusega. Koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt. Põhilised oksüdeerijad vesinikioonid või õhuhapnik. Toimub niisketes tingimustes. Gaasides reageerivad veega andes happeid: SO2 + H2O <-> H2SO3 Metall + hape: Fe + H2SO3 -> FeSO3 + H2(üles) Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. temperatuuri kasvamisel korrosioon kiireneb 2. mida happelisem lahus, seda kiirem korrosioon 3. mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon 4. metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeeruvad kiiremini kui puhas metall 5
Tähtsus Elusorganismid kasutavad õhust saadavat hapnikku oma elutegevusel.Elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele.Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). •Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. •Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. •Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete
· Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub värvuselt pruunikasmustaks) · Mädanemine on organismi kõdunemise protsessi osa, kus toimub süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine õhu juurdepääsul. · Mädanemisel ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid nagu roiskumisel Kõdunemisprotsess · Süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine. õhuhapnik Mädanemi u ne juuresolek Kõdunemin ul e hapniku Roiskumin juuresolek e uta Koostanud: "Kõdunemine ja käärimine" Helen Kaljurand · Mädanemise protsess lõpeb
leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel.N:Saaremaallähestiku astseva musta ja punase leegri vahel ei teki ristandeid,sest must õitseb tunduvalt varem. Geogr.isol:e.ruumiline eraldatus
tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud vedelik tõuseb torus ülespoole. Raua pinnal olev roostekiht on kohev ja metalliga nõrgalt seotud. Seda kogeme kui roostetanud raudeseme kätte võtame. Roostekihist määrduvad käed kollakas-pruuni raudoksiidiga
lahustuvaid õhus sisalduvaid aineid. Elektrokeemiline korrosioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina. Ühes reaktsioonis metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse, vabanenud elektronid jäävad metalli. Metall omandab negatiivse laengu ja see takistab edasist oksüdeerumist. Et see edasi kulgeks on vaja , et oksüdeerija tarvitaks ära vabanenud elektronid. Enamasti on põhiliseks oksüdeerijaks molekulaarne õhuhapnik, seda juhul kui ei ole tegemist happelise lahusega. Kui sellega aga on tegemist, siis on oksüdeeriaks vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust,metallis esinevatest lisanditest jt. rauarooste 1: 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski
sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda
Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil Hapniku tähtus: Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates osüdatsiooniprotsessides (hingamisel) Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja UV kiirguse eest Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie eigapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid selleta mõeldamatud Fotosünees Hingamine Kloroplastides Mitokondrites Ainult päeval (valges nähtavas valguses) Päeval ja öösel Assimilatsiooniprotsess Dissimilatsiooniprotsess Lähteaineteks vesi, mineraalsoolad ja CO2 Lähteaineks suhkrud ja hapnik
4)Elektrokeemiline korrosioon: Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. 5)korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: Mida happelisem on lahus on kiirem ja mida paremini pääseb õhuhapnik metallini. Kui puhas metall, seda kiiremini Näiteks kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini toimuvad reaktsioonid 6)Korrosioonitõrje võimalused: Osa metalle kaitseb end ise üsna hästi väliskeskkonna mõjutuste eest(Al, kroom, Zn). Õhus tekib neile oksiidikiht, mis taksitab õhuhapniku ja vee juurdepääsu. 1-autosi,masinaid, metallkonstruktsioone jpm. Kaitseb, kuni kiht on terve. (värvimine, lakkimine, õlitamine)
suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, mis võib hävitada toiduahela kõige alumine lüli planktoni, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kokkuvõte Hapnik on elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Seda kasutatakse paljudel elualadel, näiteks: kütuste põletamisel,tööstuses ja transpordis, meditsiinis ning osaleb paljudes keemilistes protsessides. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised . Hapnik on värvitu, maitsetu ja lõhnatu gaas ja väga vajalik mittemetall. Peale dihapniku kasutatakse ka hapniku allotroopset
Kui see väheneb 9%- ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru. Intensiivne kütuste kaevandamine ja
1. Kiriteo koda moodustub a) teo keha ümbritseva nahakurru e mantli eritistest. b)talla limanäärmete eritistest. 2. Kiritigu hingab a) lõpustega. b) kopsudega. 3. Kiritigu on a) lahksuguline. b) liitsuguline. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kompimine peata limus silmad jala tald karp valgus ja vari 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kopsud, õhuhapnik, lõpused, maismaatigu._______________________________________ __________________________________________________________________________ hõljuvad ainuraksed, väikesed vähikesed, filtreerivad vett, lõuad.______________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär(V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemeres elavad rannakarp ja südakarp on suuremad kui soolasemas vees kasvavad isendid.
26.FS põhieesmärk *glükoosi (esmase org aine) tootmine 27.FS tähtsus taimedele 1)energia tootmisest ülejäänud glükoos säilitatakse varuainena- selleks on tärklis, mis vajadusel lõhustub uuesti glükoosiks ja annab energiat (pungade puhkemine, taimede/seemnete tärkamine) 2)kloroplastidega rakud varustavad glükoosiga heterotroofselt toituvaid rakke 3)Calvini tsükli vaheühenditest sünteesitakse taimseid valke ja lipiide 4)FS-l vabanev õhuhapnik on vajalik kõigis rakkudes pidevalt toimuvaks hingamisprotsessiks 28.FS tähtsus heterotroofidele (L,S) 1)toimub energia sidumine ökosüsteemidesse. Taimed on toiduahelate aluseks. 2)esmase org ainega varustamine. Heterotroofid ei saa elada ilma taimede poolt toodetud org aineta. 3)õhuhapnik on vajalik rakuhingamiseks heterotroofsetes organismides 29.FS tähtsus biosfääri säilimisele 1)kindlustab keemiliste elementide ringed ökosüsteemis (C ja O ringe, N, P)
ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8.Aatom üliväike aineosake, koosneb joonis tuumast ja elektronidest 9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis kooseneb prootonitest ja
VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega...
•Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril 3Fe + 2O2 ® Fe3O4 ELEKTROKEEMILINE KORROOSION •Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid) •Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel 2+ •Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH BIOLOOGILINE KORROSIOON Korrosiooni põhjustavad bakterid Näit. raua-või väävlibakterid KORROSIOONITÕRJE PÕHIMEETODID •Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine •Metalli katmine korrosioonikindla (vähemaktiivsema) metalli kihiga •Metalli katmine aktiivsema metalliga- elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse) •Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja(nim. ka negatiivne katalüsaator)
Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist. Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju rakkudele seisneb selles, et ta hävitab nukleiinhappeid, muudab DNA struktuuri ja pidurdab rakkude paljunemist. Hapnik kui loodusrikkus vajab kaitset Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru
Elektrolüüt on aine , mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine lagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega.Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees iooni...
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist. Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju rakkudele seisneb selles, et ta hävitab nukleiinhappeid, muudab DNA struktuuri ja pidurdab rakkude paljunemist. 8 Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru. Intensiivne kütuste kaevandamine ja
4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud.
veekiht metalleseme pinnal, mis kondenseerub metalli pinnal niiskes õhus. Kuidas saab metalle kaitsta korrosiooni eest? Metalli isoleerimisel väliskeskonnast kaitsekihiga ( emaili, värvi või lakikihi abil või korrosiooni kindlamast metallist kaitsekihiga) Millised tegurid soodustavad korrosiooni? Metalli iseloom, välistegurid: temperatuur, elektrolüüdi lahuse koostis, õhuhapniku juurdepääs, metallis leiduvad lisandid jpm. Mida happelisem lahus, mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeerub kiiremini. Soodustavad ka lahuses esinevad lisandid. Metallide saamine. Millest toodetakse metalle? Kuidas saadakse metallioksiidi metall? Metallid esinevad looduses sooladena, oksiidsete mineraalidena ja sulfiitidena. Üks levinumaid metalli saamise meetod on karbotermia metalli saamie metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril
(Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4. Miks saab elektrokeemiline korrosioon toimuda ka niiskes õhus? Niiskes õhus moodustub metalli pinnale õhuke märkamatu veekiht. Selles veekihis leidub alati elektrolüüte, nt õhus sisalduva CO2 lahustumisel tekkivat süsihapet. Sellega on elektrokeemilise korrosiooni põhitingimus täidetud. (Põhitingimus on, et lahuses on ka mõni piisavalt tugev oksüdeerija, nt vesinikioonid, õhuhapnik vms.) 5. Millisteks poolreaktsioonideks jaguneb metallide elektrokeemiline korrosioon: a) happelises lahuses - esimene pool: raua oksüdeerumine (moodustuvad Fe2+ ioonid, mis lähevad lahusesse.) teine pool: redutseerimisreaktsioon (Siin kasutatakse ära eelmises poolreaktsioonis vabanenud elektronid. Põhiline oksüdeerija happelise lahuse korral vesinikioon.)
reageerimist ümbritsevas keskkonnas oleva oksüdeerijaga nimetatakse ................ korrosiooniks. Elektrolüüdilahusega kokkupuutel toimub metalli ................ korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli ................ ning vabanenud elektronide sidumisest ................ poolt. Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks ................ . Happelises keskkonnas on aga põhiliseks oksüdeerijaks ................ . Sõnade valik: oksüdeerija, õhuhapnik, vesinikioonid, redoksreaktsioon, energiavaene, oksüdeerub (2x), keemiline (2x), loovutab, elektrokeemiline (2x), liidab, positiivne, energiarikas, redutseerija. 18. Millised järgmised väited iseloomustavad joonisel 1 kujutatud elektrokeemilist korrosiooni. Kirjuta iga õige väite ees olevasse kasti ,,+" ning iga vale väite ees olevasse kasti ,,-". O2 a) Raua aatomid oksüdeeruvad ning
trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Välisõhuga on trahheed ühenduses hingeavade kaudu, mis paiknevad rindmiku ja tagakeha külgedel. Hingeavad on enamasti klappidega varustatud, seetõttu on putukal võimalik neid sulgeda. Hingeavadest algavaid jämedaid trahheetüvesid kaudu pumbatakse õhk keha mööda laiali kuni peenemate juussoonteni - kapillaarideni, kust õhuhapnik läheb difusiooni teel keharakkudesse ja verre. Hingamisliigutusi teostavad erilised lihased trahheesid rütmiliselt kokku surudes ja lõdvendades. Kärbes ökosüsteemis Kärbes on suure viljakusega putukas, kui ühtki looma ei hukkuks, ületaks üheainsa emase järeltulijate arv suvega 5 triljoni piiri. Toakärbsed võivad siirutada ka mitmesuguseid haiguseid. Ühe kärbse keha pinnal ja soolestikus võib leiduda kümneid miljoneid mikrorganisme, sealhulgas ka tõvestavaid
3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. KT3 bakterite haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku
Elektrokeemiline korrosioon- Toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.(nt CO2) Kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. Raua elektrokeemiline korrosioon- Tekib elektronide liig, korrosioon jätkub vaid siis kui olemas on oksüdeerija. Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid. Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. Metalli iseloom 2. Välistingimused: temperatuur elektrolüüdilahuse koostis (mida happelisem, seda kiirem), õhuhapniku juurdepääs (mida suurem, seda kiirem), metallis leiduvad lisandid (metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall). lahuses esinevad lisandid (sool talvel maas)
Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metallitükk (elektrood) saab viimasest anood. Raud on katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib. Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anood (Zn): Katood (Fe): 5. Inhibiitori toime 5.1. Valada kahte katseklaasi umbes 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit-- urotropiini ning loksutada. Võimalikult
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Intensiivsem raua korrosioon toimub keeduklaasis seal kus tsingigraanul ja kirjaklamber on eraldi. See on tingitud sellest, et raud osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metallitükk (elektrood) saab viimasest anood. Raud on katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib. Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 2-¿ ¿ Anood (Zn): -¿=Zn ¿ Zn+2 e 2+¿ Katood (Fe): -¿=Fe¿ Fe 2 e¿ 5. Inhibiitori toime 5.1
metalleseme pinnal, mis kondenseerub metalli pinnale niiskes õhus. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli okspdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. Raua oksüdeerimusel tekivad raua ioonid, mis lähevad lahusesse. Levinumaks osküdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid. Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: Metalli korrosiooni kiirus sõltub nii metalli iseloomust kui ka välistingimustest: temperatuurist , elektrolüüdi lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, metallis leiduvatest lisanditest jms. Mida happelisem on lahus seda kiirem on korrosioon. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni
Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid algsesse kohta tagasi. Elektronide energia abil sünteesitakse ATP, sellega muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. · Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: - klorofülli ergastamine valguse poolt; - veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; - ATP süntees elektronide energia arvel; vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2
Hapnik, süsinik. Lämmastikhappe (HNO₃) ja konsentreeritud väävelhappe (H₂SO₄) korral oksüdeerujaks happeanioon ning H₂ ei eraldu. Korrodeerub aktiivsem. Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. (O₂) Kuivades gaasides kõrgel temp. Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Neutraalses keskkonnas on o-ja õhuhapnik. Happelises keskkonnas on põhilised o-jad H –ioonid. Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond kokkupuude soolalahusega, kõrgem temperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega. Elektrolüüdi vesilahuse korral toimub Katoodil Anoodil Väheaktiivsed metallid redutseeruvad Lihtanioonid oksudeeruvad, tekib vastav lihtaine
korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. keemiline korrosioon – metallide keemiline reaktsioon mõne mitteelektrolüüdist gaasi või orgaanilise aine vedelikuga. elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). levinumad depolarisaatorid: vesinikioonid, õhuhapnik. Galvaaniline korrosioon – toimub, kui kaks erinevat metalli on füüsilises või elektrilises kontaktis ühises elektrolüüdi lahuses. korrodeerub aktiivsem metall metallide elektrokeemilises pingereas (anood). nt: Al-Cu; Zn-Sn; Fe-Zn; Zn-Mg; Fe-Cu
põhiliselt võimalikuks Calvini tsükli reaktsioonide kaudu seega tagab fotosüntees looduses süsiniku- ja hapnikuringe. (Sarapuu 2002) Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. Süsihappegaasi sidumine ja molekulaarse hapniku eraldumine on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. (Miidla 1984). Hapnik on kasutatav kloroplastidega samas rakus paiknevate mitokondrite poolt, kuid õhuhapnik on vajalik ka kloroplaste sisaldavatele rakkudele, näiteks öösel, kui fotosüntees on lakanud. (Sarapuu 2002). Enamik organisme ei saaks hakkama ilma hapnikuta, sest see on vajalik hingamisprotsessi toimumiseks. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal süsinikule ümberarvutatult aastas ligikaudu 5x1010 tonni orgaanilist ainet, milleks kulutatakse umbes 2x10 12 tonni süsihappegaasi ja eraldatakse 13x1010 tonni hapnikku. Ka enamik põlevaid maavarasid on minevikus
Klaastoru soojendamisel klaas sulab ja seda saab painutada. Ja hiljem kui see jahtub on klaasil uus kuju. Füüsikalisteks nähtusteks nimetatakse neid protsesse kus muutub aine olek ja kuju, aine koostis jääb samaks. Füüsikalisel nähtustel ei muutu aine koostis. Keemilised nähtused 7 Keemiliseks nähtuseks nimetatakse protsessi, kus muutub aine koostis, tekib uus aine. Näited. vask + õhuhapnik = vaskoksiid Esimesed ained erinevad üksteisest värvuse, koostise ning muude omaduste poolest. Keemiliste nähtuste puhul kulgevad keemilised reaktsioonid. Keemiliste ja füüsikaliste nähtuste koosesinemine Küünla põlemisel sulab küünla parafiin, sula parafiin imbub mööda tahti üles ja põleb leegis. Seejuures tekib süsihappegaas ja veeaur. Sulamine ja imbumine on füüsikalised nähtused aga põlemine on keemiline nähtus. Raua kuumutamisel tekib raua pinnale oksiidikiht
Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes, näiteks vihmametsade raiumine, veekogude seisundi halvenemine, radioaktiivne saastamine, naftaväljade ja metsade suurtulekahjud. Inimene kasutab hapnikku palju rohkem, kui looduses seda taastoodetakse, järelikult kasutatakse atmosfääris talletatud hapnikuvaru. Intensiivne kütuste kaevandamine ja
Toimud eritingimustes, kõrgel temperatuuril. Elektrokeemiline korrosioon metalli kokkupuude elektrolüüdi lahusega. Kulgeb tavatingimustel. Osareaktsioonid on metalli oksüdeerumine, mittemetalli redutseerumine. Niisiis, kui Fe + 2H + -> Fe 2+ + H2 Fe muutub 0-st kaheks. ehk ta loovutas elektrone. ehk on redutseerija ja oksüdeerub. Raua reageerimine happega. Mida happelisem on lahus või mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiiremini toimub korrosioon. Kuidas on võimalik takistada: emaili-, värvi-, või lakikihi abil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. (raua katmine nikli või kroomikihiga) kasutatakse elektrolüüsi. Tsingist valmistatakse vihmaveetorusid, veeämbreid, aiavõrku. Kaitsta saab ka protektoriga ja inhibiitoriga. Metallide saamine maagist. Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides.
k uid on viima se st ra ske m ( va lge fosfori t ihe dus on 1 ,8 4 ) . Külma käe s on fosfor ra be , toate me ratuuril a agaga suht e lise lt pehme ja noa ga ke rge st i lõiga ta v. Va lge fosfor sula b 44 C juure s ja keeb 280 ,5 C juure s. Ok süde e rude s õhuha pnik u toime l he le ndub va lge fosfor pime duse s ja süt t ib ke rge st i õhuhapnik nõrga l k uumut uumuta a mise l, nä it e k s hõõrdumise l.Tä ie st i kuiva ja puhta fosfori sütt imist im ist e mpe ratuur on lä hehedada ne inime se keha te mpe ratuurile . Se e t õt õttt u hoit a k se tteda eda a inult vee a ll.Va lge fosfor on va lge , vä hekolla k a vär vuse ga a ine . Ve e s tta a pra kktt ilise lt e i
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinn...
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesi...
Elektrokeemiline korrosioon on palju enam levinud kui keemiline korrosioon ja ta võib ka tavatingimustes toimuda küllaltki intensiivselt. Elektrolüüdilahusega kokkupuutumisel toimub metalli elektrokeemiline korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metallioksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt. Põhilisteks oksüdeerijateks on vesinikioonid (happelise lahuse korral) või elektrolüüdil lahuses lahustunud õhuhapnik. Metalli korrosiooni kiirus sõltub nii metalli iseloomust kui ka välistingimustest: temperatuurist, elektrolüüdilahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääasust, metallis leiduvatest lisanditest. Metallide korrosiooni soodustavad temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga. Üks levinumaid võimalusi metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on metalli isoleermine
Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Kokkuvõte Hapnik on elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele. Põhiliselt tänu fotosünteesile on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Inimese järjest intensiivistuv majandustegevus on viinud selleni, et atmosfääri hapnikuvaru on hakanud vähenema. Inimene kasutab hapnikku paljudel elualadel, peamised kasutusalad on kütuste põletamine tööstuses ja transpordis, olulist osa etendab ka hapniku kasutamine meditsiinis. Peale dihapniku kasutatakse ka hapniku allotroopset teisendit trihapnikku ehk osooni. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
