Rangeid kontrolli võmalusi pole. Kontrolliks võrreldakse edasi ja tagasi suuna kõrguskasve. hedasi+htagasi= h lub. h=50 hedasi+htagasi Kui erinevus h on lubatud piirides, siis arvutatakase iga sektsiooni kohta tema keskmine kõrguskasv. h1keskm.= h1edasi-h1tagasi/2 h2keskm.= h2 edasi-h2 tagasi/2 H1=HRp+h1 kesk. H2=H1+h2 kesk. 23.Trassi piketaaz. Kõigepealt projekteerija valib trassi suuna kas topograafilisel kaardil või aero fotode põhjal. Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks....
1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...
Ehitusseadus- Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. juuni 2002 a otsusega nr. 174), mis kõige muu hulgas näeb ette: mis on projekteerimine, mis on ehitamine, missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile, mis on ehitusluba, ehitise omaniku kohustused ja õigused. Ehitusluba-taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastaud projektile. Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija . Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi tsiviilhooned, tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3...
Näiteks: ET-2 sisaldab infot hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt -pinnaseveemõju salapulkadega e. karutappidega. juhematerjalidest projekteerija ja ehitaja jaoks: standartsed sõlmed, väiksem) -perioodiline külmumine ja sulamine Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn. detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jne. 3-kandvad piki-ja põikseinad üheaegselt(paneelhooned-NN -pinnase vee keemiline aktiivsus kübarpakuga....
Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: 1)eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised 33. Mis on eskiisprojekt? Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus, ning millest võib välja lugeda järgnevat: - esialgseid plaani-, vaadete- ja lõikejooniseid ning üldiseid andmeid (ruumi nimetusi, pindalasid ning gabariitmõõte);...
Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta kolmas tase tellija võib arvutada ise pärast detailsete arvutuste tegemist ka ehitusfirmas. Täpsus 5%. Täitmisarved- ehituse pass (kui arvutab tellija) -täitearve (kui ehitaja arvutab) -tellija -ehitaja -projekteerija-konsultant...
Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
Ajutised toed jäävad paika nii kauaks, kuni valatud betoon on omandanud nõutud tugevuse. Tugede asukoht näidatakse paneelide laotuse plaanil. Tugede konstruktsiooni eest ei vastuta Betoontoode OÜ. Toed eemaldada alates 7. päevast peale valu, sõltuvalt objekti konstruktsioonist, keskkonna temperatuurist ja niiskusest. Tugede eemaldamise täpse aja määrab projekteerija . Viimistlus VLK on valatud terasvormis, mis tagab betoonpinna sileduse. Erinevalt eelpingestatud paneelidest puudub VLK-l eeltõus ja lagi on seetõttu tasapinnaline. Kõigil standardlaiusega (2,4 m) VLK-l on pikemas servas kaldkant, et tekitada ^ kujuline vuuk, mille võib kas täita või jätta täitmata. Kujud ja mõõdud Iga VLK on projekteeritud nii, et see vastaks täielikult projekti nõuetele, seda nii kandevõime kui mõõtmete osas...
Ja kui vahepeal juhtub veel mõnelt ärritunud kliendilt telefonikõne tulema, siis tuleb jälle otsast alata. Seda muret pole aga siis, kui ehitushinna arvutab selleks loodud arvutiprogramm. Eelarvestaja hooleks jääb vaid joonistelt ehitusmahtude arvutamine ja andmete sisestamine. Nii toimib see praegu. Aga ka siin oleks arenguruumi: Kui kasutatavad programmid omavahel ühilduksid, siis võiks projekteerija saata joonised ehitusfirma arvutisse. Paari käsklusega arvutaks ehitusfirma arvuti neilt joonistelt välja vajalikud ehitusmahud ja samaaegselt nopiks arvuti materjale tarniva firma andmebaasist välja ka kasutatavate materjalide hinna. Arvuti võrdleks automaatselt erinevaid pakkujaid ja valiks välja kõige soodsamad tarnijad. Seega võiks ka eelarvestaja lahti lasta ja veel ühe tööruumi küttekulud kokku hoida. Ja sel ajal kui...
kõrvalkulu Jaotuvad veel: 310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad; 346 sisemised kandeseinad; 347 muud. ELJ koostamise eesmärk: · Jagada kulud võrreldavalt omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel, ehituse töövaldkondade vahel, kulude tekkimise perioodide järgi; · Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused; · Luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks; · Hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollil. kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks 19. Kui 2 kululiiki kasutusel, siis millised need on?...
Selleks et oleks võimalik võrrelda erinevates Peatööettevõtt on traditsiooniline ja kõige enam staadiumites erinevate konsultantide ja ehitusvõtjate levinud tööettevõtu korralduse viis. ning erinevatele projektidele koostatud Ehituse peatööettevõtu skeem. maksumuseelarveid, tuleb kulude rühmitamisel Omanik-tellija sõlmib lepingud projekteerija ja lähtuda ehituskulude standartidest. peatööettevõtjaga ja hind määratakse, kasutades 122. Erinevused tehnilisel kavandil ja eelkavandil fikseeritud hinnaga või tegelite kulude katmisel Eelkavand - vastavalt Tellija vajadustele ja soovidele põhinevat hinnakujundamise mehhanismi. ehitusvimaluste, mitmesuguste piirangute ning *Fikseeritud hinnaga tööettevõtt...
ehituse projekteerimise faasis ilma konfliktita omaniku ja korraldama selle avaliku arutelu. Detailplaneeringu kinnitab 15.Koguriski jaotus tellija ja tööettevõtja vahel Omanik Nõunik projekteerija vahel 2) kulude ja kalenderplaanide hindamine on peale lahkhelide järelevalve korras läbivaatamist kohalik professionaalse juhtimistööettevõtu puhul. Projekteerija Juhtimisettevõtja sõltumatu, peetakse paremal viisil silmas omaniku huve 3) omavalitsus. Kui kinnisasja omanikule tekitati planeeringu Koguriski jaotus tellija ja tööettevõtja vahel on 4 : 1...
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
· Esimesed vararenessansslossid meenutasid pigem oma lihtsuse tõttu kindlusi: kolmekorruselise maja esimene korrus oli tahumata kividest ning selle väikesed aknad asetsesid kõrgel, ülemiste korruste aknad olid ümarakaarelised. · Renessansile kujunes iseloomulikuks ehisviilu ja dekoratiivse raamistikuga neljakandiline aken. · Kuulsaim arhitekt oli eespool mainitud toomkiriku kupli projekteerija Filippo Brunelleschi. · Firenzes asub ka Michelangelo suursaavutus Medicite hauakabel. · Losside välisilmele hakati üha rohkem rõhku panema. · Eriti kõrgel tasemel oli ehituskunst Vineetsias. · Seal 16. sajandi 2 poolel töötanud arhitekt Andrea Palladio looming ja teoreetilised vaated mõjutasid kogu Euroopa arhitektuur. · Renessansiajastu eelkäijaid võib leida juba 14.sajandist. Just siis rajas itaalia kunstnik Giotto renessanssmaali alused....
lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonetet projekteerija , hiljem ülikooli professor , arhitekt. Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser, oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Kinnitas talurahvaseadused....
*palladionistlik laad( nt Püha Pauli katedraal Londonis) *pargikujundus: 18 saj- kõik võimalikult looduspärane-ebasümmeetriline, juhuslik, pügamata *üllatusmoment:teekäänaku tagant ilmus järsku nähtavale romantiline paviljon või kaarjas sild *Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park. Püha Pauli katedraal Venemaa *levima hakkas 18.saj *suurimad õukondlikud tellimused anti itaallastele Rastrelli- Talvepalee,Peterhofi loss ning Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija . Tema hooned on värvikad ja kaunistatud rohkete skulptuuridega. Sisekuj iseloomustavad kallid materjalid ning sammaste küllus, Talvepalee ülevoolav toredus aga ületab koguni Versailles'd. Peterhofi loss Talvepalee Skulptuur *populaarsed võitlused,röövimised,pühakute kannatused-teemad,mis eeldasid dünaamikat ja äärmuslikke tundeseisundeid(raev,ekstaas,valu,naer)...
Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja seenkahjustused. Kõikide projekteerimise tööde tegemiseks vajalike eelnevate uuringute tegemine jääb projekteerija vastutuseks. Uuringud ja toimingud mis tulenevad vastavatest seadusest (sealhulgas radooni uuring), vastavate ametkondade nõuetest ja projekteerimistingimustest. Uuringud ja toimingud mis on vajalikud ehitusloa saamiseks. Keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine eelprojekti staadiumis. Topo - geodeetilised uuringud. Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonetuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete...
Ehitustööde alustamisest etteteatamine Ehitise tellija (edaspidi tellija) teatab ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust (eelteate vorm on toodud lisas) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 töötajat. §3. Üldised kohustused (1) Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. (2) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole,...
Ehitusakustikat ei saa käsitleda teistest eriosadest lahusseisvana. Keerukamate probleemide lahendamisel osutub sageli vajalikuks kasutada ehitusakustika eriala spetsialisti abi. Oluline on eriala spetsialisti kaasamine projekti algstaadiumis. Suur osa heliisolatsiooni ja müraga seotud probleeme meie elamutes saab alguse puudustest ehitusprojektis. Projekti staadiumis ei oska akustikaprobleeme sageli teadvustada ega hinnata ei projekteerija , ehitaja ega tellija. Hiljem on tehtud vigu sageli võimatu parandada. Vigade vältimiseks peaksid ehitusprojektid läbima asjakohase ekspertiisi nagu see on tavaks paljudes riikides. Tõsiseks probleemiks on olukord, kus müra ja heliisolatsiooni normdokumendid on küll eeskujulikult välja töötatud, kuid projekteerimiseks vajalikud akustikaalased abimaterjalid praktiliselt puuduvad. Veelgi hullem on olukord, kus...
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog,...