harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub.
· Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniks. Betoonid jaotatakse klassidesse survetugevuse järgi. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil, külmade ilmade korral.
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse
Perforeeritud akustilised plaadid Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6
välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke DOLOKIVI tihedus 2350-2520 , survetugevus 60 -120 MPa, veeimavus 2-20% Kasutusala jämetäitematerjal, siseviimistlus, dekoratiiv elemendid SETTEKIVIMID B)MEHAANILISED SETTED Kivimid, mis on tekkinud teiste kivimiliikide lagunemisel Jagunevad:1)sõmerad setted: *jämetäitematerjal-kruus (>5mm) *peentäitematerjal-liiv (<5mm) 2)tsementeerunud setted:liivakivid, brechad ja nende konglomeraadid SETTEKIVIMID C)orgaanilised setted(organogeensed Kivimid, mis on tekkinud vees elanud taimede või loomsete organismide jäänustest või nende elutegevusel tekkinud produktide jäänustest. Nt. lubjakivi Lubjakivi- tihedus: 2200...2500 kg/m3 , survetugevus: 400...120 MPa, veeimavus: 2...10 % Kasutusala: siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid, jämetäitemarterjal, tsemenditööstuse toormaterjal MIS ON PAEKIVI???
tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni
19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine
Kõrgkvaliteediga toode. ITB kasutamine võimaldab Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; · Lühendada betoonivalu kestvust; · Müra ja vibratsiooni vähenemine; · Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Betoonisegu on kõrgevoolavusega ja seda iseloomustatakse betoonisegu laialivalgumisega. 9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid · Hüdrofobiseerivad lisandid.
2 Liiv (+ lehed, muld, ookkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik Liiv katses nr. 1 on betooni valmistamiseks kõlblik. 6. Järeldus Katsetatud liiva keskmine puistetihedus tuli 1563 kg/m3 puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). (b) Katsetatud liiva keskmine näivtihetus tuli 2647 kg/m3 kirjandusliku on 2655 kg/m3. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist, katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 99,7% katseproovi massist. Sõela avaga 0,5 mm läbis katseproovi massist 37,8%, kirjandusliku allika järgi on liiv MP- keskmine kui antud sõela läbib 30-70% katseproovi massist. Katsetatud liiva peensusmooduliks tuli 2,8, kirjandusliku allika järgi on liivMP-keskmine kui peensusmoodul jääb vahemiku 2,8-1,5.
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine
Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidmiseks Kolb killustiku tugevusmargi leidmiseks vajalik ese, et muljumist tekitada Nihik nõeljate ja plaatjate terade täpsemaks eraldamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1
2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA EHITUSMATERJALITÖÖSTUSES Liiva kasutusalad on mörtide valmistamine, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni
- kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid
ITB betoonisegu kasutamine võimaldab: Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; Lühendada betoonivalu kestvust; Müra ja vibratsiooni vähenemine; Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 53. Mida loetakse korebetooniks? Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54
mehaaniliselt. Tehistäitematerjal – mineraalne täitematerjal, mis on saadud tööstuslikult termiliste või muude muundeprotsesside tulemusena. Täitematerjali terasuurus – täitematerjali määratlus alumise sõela d ja ülemise sõela D avamõõtmete alusel (d/D) Jämetäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde d on suurem või võrdne 2mm Peentäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela. Mineraalne pulber – toimne täitematerjal nt filtritolm, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida võib lisada asfaltsegudele.
silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini. Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam. ERILIIGID: KOREBETOON puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind). MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2
9. Kivistunud betooni füüsikalised omadused. MAHUMASS: raskebetoon 200-2500 kg/m3 POORSUS: on 3-15%, VEEIMAVUS: 2- 8%. Oluline on teada, et ta on tulepüsiv materjal, tulekahjus tugevus langeb. 10. Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga? Puudub jämetäitematerjal. 13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14. Raudbetooni koostis materjalid ja nende ülesanne liitmaterjalis? 15. Millised raudbetoon detaile kasutatakse ehituses? Postid (läbi ühe või kahe korruse) ja riivid. 16. Millest koosnevad mördid? Koosnevad SIDEAINEST, VESI JA PEENTÄITEMATERJALID. 17. Kuidas mördid jagunevad? MÜÜRIMÖRDID (pannakse kivide vahele seintesse, mis läheb kandeseintesse) ja KROHVIMÖRDID ( pinnakattemördid seinte krohvimiseks, ta peab olema elastne,
Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile 10.7. BETOONKIVID • teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid • mitmesuguseid betoonist katusekive • seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal- värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks, sõiduteede ehitamiseks. Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt
materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga proov segatakse erinevate veekogustega- nt liiva ja kruusa puhul sobib veesisaldus 4..6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm. Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal kas peen või jäme bituumen (nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumenid ja modifikaatorid, kummibituumen; bituumeni tootmine, vananemine, penetratsioon, pehmenemistäpp, murdmistäpp, viskoossuse mõiste, nakke parandajad); BITUUMENID JAOTUVAD Looduslikud 5 erimit
keraamiliste materjalide peatükis. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, tihedus ja soojajuhtivus. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist
Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine mõõde d >2 mm Fraktsioneerimata täitematerjal: jäme-ja peentäitematerjalide segu Filler: täitematerjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela, mida võib lisada ehitusmaterjalidele teatud omaduste saavutamiseks 13. Piirangud täitematerjalides Konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust: peab olema:
· Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni
Milline on Eestis lubatud maksimaalne veoki mass (liikluseks ilma erilubadeta) - 44t Mis on KS (katendis) kompleksstabiliseerimine Mis on normkoormus - ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus. (10t telg paarisrattal, rehvisurve 0,6 Mpa) Mis on pindamine ja millist efekti annab - kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjal ja/või peentäitematerjal ning rullitakse; pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline Mis on tehnoloogiline kiht katendis, kas ja kuidas arvestatakse tugevusarvutuses - kui on vaja liivalusel enne killustiku panekut vaja liikuda, siis kasutatakse õhukest killustiku kihti et ehitus transport seal liikuda saaks, seda ei arvestata tugevusarvestuses. Samuti kiht , mis hoiab ära killustiku segunemise liivaga. Mis vahet on mustkattel ja asfaldil - Mustkatet paigaldatakse külmalt, see tuleb juba
*normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement *Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid *Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid *Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonisegu. Täitematerjal Täitematerjalid
materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest) 4. Kuidas seondub ainete ringlus looduses ehitustegevusega? Et käsitleda adekvaatselt keskkonna probleeme on tarvis mõista ainete ringlust looduses
üldkasutatavate betoonipummpadega, tulekindlam kui tavabetoon, sarnaneb ITB-le, paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon. Kasutusalad: Konstruktsioonides, kus nõutud väike kaal. Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside täitmisel. Tagasitäidetel teedeehitusel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline põsivus ja kaal. Tagasitäidete puhul on olulisim vahtbetooni mahupüsivus. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10-20mm), et terade vahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitamata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 35
IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3.
- kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid
..20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega, et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Kasutusalad: seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt
Vahtbetooni puhul puudub oht, et tagasitäidetud tee või konstruktsioonialune pinnas vajub, põhjustades pealeehitatud konstruktsiooni purunemise. · Kasutades madala survetugevusega (0,6-1,2Mpa) vahtbetooni on vajadusel võimalik hõlpsasti (näit.labidaga) täidet uuesti eemaldada. · Kergbetooni väikest kaalu võib edukalt kasutada halva kandvusega aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel. Korebetoon Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et terade vahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust 35
· Betoonkivide all mõistetakse üldiselt · teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid · mitmesuguseid betoonist katusekive · seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal- värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. · Kõnniteeplaadid valmistatakse paksusega peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Plaadid on paksustega 60±3mm ja 80±3mm. Esimesed sobivad põhiliselt kõnniteede sillutamiseks, teised sõiduteedele.
Seda nimetatakse ka lihtsalt betooniks. Raskebetoon koosneb: sideainest, veest, peentäitematerjalist – liivast, jämetäitematerjalist – killustikust või kruusast, 105 lisanditest. Alati ei tarvitse lisandeid betoonis olla. Sideaine. Sideainena kasutatakse: harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi, muud eriliiki tsementi. Liiv. Liiv on raskebetooni peentäitematerjal. Kõige paremini sobib mäeliiv, millel on krobelised terad. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad on siledamate teradega. Betooniliivas on võib olla kahjulikke lisandeid: vilk - see on liivas õhukeste liistakutena; väävliühendid - need tekitavad tsemendi korrosiooni; savi, muda ja tolm – need kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri ja takistavad tsemendiga nakkumist;
annaabi.ee 
