JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED.................................................................
Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond. Lakkimise ajal tuleb vältida mustuse, niiskuse ja putukate sattumist kuivavale puidu pinnale. Kanda kaitseprille ja töökindaid, et lakk ei satuks silma ega kätele.
Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras Metsvint ja Harilik Puukoi rohevint Vainurästas Toonesepp Ohakalind 1.PUUD ja PÕÕSAD Nimeta oma kodulinna puiesteed ja puuliike:
1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6 1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7 1.4Raudsepp.................................................................................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..............................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................10 Sissjuhatus: Puidukahjurid võivad rünnata kallist antiikpuitu ja isegi ehitiste struktuuriosi. Puidukahjuritel on õnnestunud arendada välja hämmastav hulk eluvorme, nad võivad elada mugavalt ka täiesti kuivas puidus. 1.Puidkahjustused: 1.1.Majasikk. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel
Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond. Lakkimise ajal tuleb vältida mustuse, niiskuse ja putukate sattumist kuivavale puidu pinnale. Kanda kaitseprille ja töökindaid, et lakk ei satuks silma ega kätele. Tapeetide liigid ja omadused Tapeetide liigid: • pabertapeet; • tekstiiltapeet; • vinüültapeet; • värvitav tapeet. Spetsiaaltapeedid: • metalltapeedid; • looduslikud tapeedid; • veluurtapeedid; • disaintapeedid. Pabertapeet
tegevusseäratamise tulemus on vaigupesa teke. 9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus? Säsikiired. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Ristlõigel nähtav nagu heledat läiget jooned. Säsikiired leiduvad kõikides puittaimedes. Säsikordus Mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase rakumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid. Tegemist on levinud puidurikkega "Säsikordused", mis on alati tekkinud sest puidukahjurid (nn kasekärbes) kahjustavad kambiumi. 10. Millised kasvava puu osad täidavad säilitusfunktsiooni? Puukoor kaitstab mehhaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuse eest ning ära hoida sellega puu kuivamine. Juurestik täidab toiteainete säilitusfunktsiooni jne Võra Kõik need puu osad mingil juhul täitvad põhiülesandeid mis tagavad puu säilitamist.
on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav). Putukakahjustused (loomsed kahjurid) Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes söövad või kaevuvad puitu. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma (niiskuslembuse järgi): * värske (toore) puidu putukad, näiteks puukooremardikas (Callidium violaceum); * kuiva puidu putukad, näiteks majasikk (Hylotrupes bajulus); 5 * kõdupuiduputukad, näiteks kõdusikk. Kahjuritõrjeks kasutatakse materjali steriliseerivat kuivatamist 80 °C juures ning kombineeritud (antiseptiline ja putukavastane) pindmist
Kuusepuidust tehakse nii uksi ja aknaid, kui põrandaid ja lagesid ning majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Kuusepuust valmistatakse ka paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega C- vitamiini allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim vihmavarjupuu. KOOREÜRASK Kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4-9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad nukkudest noormardikad, kes jätkavad koorealuse närimist. Kui kooreüraskeid on
14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV mida kõveram puu, seda halvem ta on. PUTUKKAHJUSTUSEGA putukad söövad ja kahjustavad puitu. EBANORMAALNE KOONILISUS, EKSISTENSIAALNE SÜDAMIK. 21. Millise temperatuuri juures puiduseene areng peatub ja millise temperatuuri juures
Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel..
on teine temperatuur. Lisaks on veel tehtud selline asi nagu kandevõimekriteerium, mis on tavaliselt kandetaladel, ehk neid on immutatud või mõjutatud piisavalt palju keemiliselt, et nad põlevad kaua aega(aeg on kindlaks tehtud). Seda on tagatud suure tala ristlõikega, et puit kaua põleks. Puidu vead- suuremad vead on puidul praod ja oksakohad, lisaks veel kõver tüvi. • Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust: keerdkasv, kõverkasv jne • Puidukahjurid rikuvad puitu- kooreürask jen • Mädanemine seente toimel- majaseen, metsaseen jne Puidu kaitse- • Et seeni ära hoida, siis peaks olema puidu niiskus väiksem kui 20% ja ei tohiks olla väga hapnikurikas ruum. Seega peaks olema ruum tuulutatud. Et ei tekiks liigniiskust. • Et ei teksik sseeni, saame sisestada puitu piisavalt kemikale • Füüsikaliselt saame kuumutada puitu, uputada vette jne
Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel
Tal on 2 paari tiibu, millest esimene paar (kattetiivad) on tugev ja kõva, aga teine paar (lennutiivad) on kilejas ja kokku volditud. Mardikatel on haukamissuised. Nad arenevad täismoondega (muna>tõuk>nukk>valmik). Osad mardikad on kohastunud elama vees. Tuntuimad veemardikad on ujurid ja kukrikud. Nende silma ülemine osa on kohastunud nägemiseks õhus ja alumine vees. Veel mardikalisi : kartulimardikas, maipõrnikas, lepatriinu, pähklikärsakas,erinevad sikud (puidukahjurid). 2) Liblikaliste kahte paari tiibu katavad soomused. Neil on sale keha ja peened jalad. Liblikatel on tavaliselt kirevad tiivad. Neil on suistest arenenud imilont, millega ta toitub õienektarist. Liblikad arenevad täismoondega. Liblikaid saab jaotada päevaliblikateks, kes tegutsevad päeval ja on suured ning kirevad (koerliblikas, paabusilm), ja hämarikuliblikateks, kes tegutsevad öösel ja on tagasihoidlikud ning väikesed, näiteks pärnasuru, koiliblikas.
laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond. Lakkimise ajal tuleb vältida mustuse, niiskuse ja putukate sattumist kuivavale puidu pinnale. Kanda kaitseprille ja töökindaid, et lakk ei satuks silma ega kätele. 2. Tapeetide liigid ja omadused Tapeetide liigid: • pabertapeet; • tekstiiltapeet; • vinüültapeet; • värvitav tapeet. Spetsiaaltapeedid: • metalltapeedid; • looduslikud tapeedid; • veluurtapeedid; • disaintapeedid. Pabertapeet
kahjulike mõjude suhtes, kiirem orgaanilise aine tootmine/ainevahetus kui parasiitlus, samblike moodustamine). Seeni kasutatakse · Toiduks ja toiduainetetööstuses (kääritamine jm); · Ravimitööstuses ja meditsiinis (antibiootikumid hallutsinogeenid jm.); · Biotõrjeks; · Ensüümide tootmiseks. Hulk seeni on... · Äärmiselt mürgised või tõvestavad loomorganismidele, sh inimestele; · taimekahjurid, puidukahjurid VETIKAD. SAMBLIKUD EHK LIHHENISEERUNUD SEENED. SAMBLAD. VETIKAD Laias mõistes on vetikad kõik autotroofsed veeorganismid: sh sinikud ehk bakteritest sinivetikad, ainuraksetest (protistid) puna-ja pruunvetikad ning rohevetikad, mitmerakulised vetikad kõigist rühmadest. Süstemaatika äärmiselt keeruline, rühmad omavahel väga kaugelt suguluses. Kitsamas fülogeneetilises mõistes on vetikad ainult mitmerakulised rohevetiktaimed. Sinivetikad ehk tsüanobakterid
1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid: kooreürask - elab puus otse koore all; toonesepp – elab kuivas puidus; 34 laevaoherdi – elab vees. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu mädanemist. Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv; salmilisus - puukiud on segamini; sissekasv - tekib puu tüve vigastuse korral;
Virnastatud alused annavad põlemisel lõõriefekti, mis võib põhjustada suure materiaalse kahjuga tulekahju. Seetõttu oleks vaja piirata laoruumides hoiustatavate aluste arvu. Suured kaubaaluste kogused tuleb hoida väljaspool laoruume. Aluste hoidmisel väljas kahjustavad neid puidukahjurid, puiduseened ja lin- dude väljaheited. Suureks probleemiks on aluste hoidmisel väljas ka vihm, lumi ja jää. Nimetatud põhjustel soovitatakse hoiustada suuremaid kaubaaluste koguseid välitingimustes varikatuse all. 322 12 Pakendid ja pakkimine
annaabi.ee 
