Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"puidukahjurid" - 17 õppematerjali

thumbnail
14
doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 3­4x5­10 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 8­15 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes. Toonesepp ehk puidukoi: Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 4­8 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 20­30 piimvalget ovaalse kujuga muna...

Ehitusviimistlus
66 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laanemets

Kuusepuust valmistatakse ka paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega C- vitamiini allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim vihmavarjupuu. KOOREÜRASK Kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4-9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad nukkudest noormardikad, kes jätkavad koorealuse närimist. Kui kooreüraskeid on...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid . Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...

Tisleri eriala
109 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ehitusmaterjalid küsimused ja vastused

Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI ­ pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV ­ puidu kiud on keerdus. SALMILISUS ­ puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV ­ mida kõveram puu, seda halvem ta on. PUTUKKAHJUSTUSEGA ­ putukad söövad ja kahjustavad puitu. EBANORMAALNE KOONILISUS, EKSISTENSIAALNE SÜDAMIK. 21. Millise temperatuuri juures puiduseene areng peatub ja millise temperatuuri juures...

Ehitusmaterjalid
128 allalaadimist
thumbnail
4
doc

KODUTÖÖ 4. - SAGADI MÕISA PARK

Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras Metsvint ja Harilik Puukoi rohevint Vainurästas Toonesepp Ohakalind 1.PUUD ja PÕÕSAD Nimeta oma kodulinna puiesteed ja puuliike:...

Zooloogia
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid . Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel...

Puiduõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puit ja plastid test 1

9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus? Säsikiired. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Ristlõigel nähtav nagu heledat läiget jooned. Säsikiired leiduvad kõikides puittaimedes. Säsikordus Mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase rakumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid. Tegemist on levinud puidurikkega "Säsikordused", mis on alati tekkinud sest puidukahjurid (nn kasekärbes) kahjustavad kambiumi. 10. Millised kasvava puu osad täidavad säilitusfunktsiooni? Puukoor ­ kaitstab mehhaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuse eest ning ära hoida sellega puu kuivamine. Juurestik ­ täidab toiteainete säilitusfunktsiooni jne Võra Kõik need puu osad mingil juhul täitvad põhiülesandeid mis tagavad puu säilitamist....

Puiduõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Puidu kahjurid

Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 48 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 2030 piimvalget ovaalse kujuga muna...

Materjaliõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Ehitusmaterjalid

Lisaks on veel tehtud selline asi nagu kandevõimekriteerium, mis on tavaliselt kandetaladel, ehk neid on immutatud või mõjutatud piisavalt palju keemiliselt, et nad põlevad kaua aega(aeg on kindlaks tehtud). Seda on tagatud suure tala ristlõikega, et puit kaua põleks. Puidu vead- suuremad vead on puidul praod ja oksakohad, lisaks veel kõver tüvi. • Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust: keerdkasv, kõverkasv jne • Puidukahjurid rikuvad puitu- kooreürask jen • Mädanemine seente toimel- majaseen, metsaseen jne Puidu kaitse- • Et seeni ära hoida, siis peaks olema puidu niiskus väiksem kui 20% ja ei tohiks olla väga hapnikurikas ruum. Seega peaks olema ruum tuulutatud. Et ei tekiks liigniiskust. • Et ei teksik sseeni, saame sisestada puitu piisavalt kemikale • Füüsikaliselt saame kuumutada puitu, uputada vette jne...

Ehitus materjalid ja...
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eksamipilet puitpindade lakkimine.

Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...

Maalritööd
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Puitpindade lakkimine

Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...

Ehitus
41 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond. Lakkimise ajal tuleb vältida mustuse, niiskuse ja putukate sattumist kuivavale puidu pinnale. Kanda kaitseprille ja töökindaid, et lakk ei satuks silma ega kätele. 2. Tapeetide liigid ja omadused Tapeetide liigid: • pabertapeet; • tekstiiltapeet; • vinüültapeet; • värvitav tapeet. Spetsiaaltapeedid: • metalltapeedid; • looduslikud tapeedid; • veluurtapeedid; • disaintapeedid. Pabertapeet...

Ehitus
409 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PUITKONSTRUKTSIOONIDE-KAHJUSTUSED

Putukakahjustused (loomsed kahjurid) Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes söövad või kaevuvad puitu. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma (niiskuslembuse järgi): * värske (toore) puidu putukad, näiteks puukooremardikas (Callidium violaceum); * kuiva puidu putukad, näiteks majasikk (Hylotrupes bajulus); 5 * kõdupuiduputukad, näiteks kõdusikk. Kahjuritõrjeks kasutatakse materjali steriliseerivat kuivatamist 80 °C juures ning kombineeritud (antiseptiline ja putukavastane) pindmist...

Ehitus
8 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid :  kooreürask - elab puus otse koore all;  toonesepp – elab kuivas puidus; 34  laevaoherdi – elab vees. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu mädanemist. Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on:  keerdkasv;  salmilisus - puukiud on segamini;  sissekasv - tekib puu tüve vigastuse korral;...

Ehitus
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun