süttimiskindel Puudused - ei ole ülevärvitavad; kallid; võimalik plastifikaatori migratsioon: kõvenemisel eralduvad lõhnad/kahjulikud laguproduktid Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid PU-hermeetikud Mineraalvilla saamine - mingi mineraalaine sulatamisel ja Eelised - neutraalne kõvenemislõhn; elastsed madalal temp.; sulamassi kiududeks pihustamisel; tooraineteks loodulikud vastupidavad kemikaalidele; lõhnatud; sobivad väljas kivimid, räbud, klaas jne kasutamiseks Tooraine sulalatakse (1400-1800 C); saadud vedel sulamass
2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega (fenoolformaldehüüdvaigud) ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. · Temperatuuri tõusu mõju. Kui mineraalvilla temperatuur tõuseb, hakkab temast sideaine aurustuma, kiud iseenesest on põlematu. · Õhu- ja gaasiläbivus sõltub toote tihedusest, nii näiteks pehmetel villatoodetel on õhuläbitavus nii suur, et nende puhul tuleb kasutada tuuletõket. · Niiskuse mõju: õhukuiva mineraalvilla niiskus on ca 0,5%; maa sees olevate konstruktsioonide soojustamisel on niiskuse mõju suur, mistõttu tuleb immutada vetthülgavate ainetega.
..................................................................4 Soojustusplaatide kleepimine..............................................................................................................4 Soojusplaatide tüübeldamine.............................................................................................................. 5 Polüstürooli tüübeldamine.............................................................................................................. 5 Mineraalvilla tüübeldamine............................................................................................................ 6 Lamellvilla tüübeldamine................................................................................................................6 Akna veepleki paigaldus..................................................................................................................... 6 Armeerimine...........................................................................
Horisontaal laudis Mineraalvilla plaat Isover FLO 30mm Vineer 18mm
vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2 1 Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse sü süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või vahtpolü vahtpol stüreeni. üstü reeni. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- mineraal-, polü polümeer- meer-, silikoon- silikoon- või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb jä järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda.
Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat mõlemal pool, mineraalvilla ei ole. GP 66/95 202 M70 Sik-sak kinnitusega puitkarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 95 mm, 2 plaati mõlemal pool karkassi, mineraalvilla paksus 66 mm. GP 66/140 202 M70+70 Kahekordne puitkarkass, karkassipost 66 mm sama laia üla- ja alavööga, karkassiruum 140 mm, paralleelsete karkassijooksude vahe on 5 mm, mineraalvilla 70 + 70 mm.
Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat mõlemal pool, mineraalvilla ei ole. GP 66/95 202 M70 Sik-sak kinnitusega puitkarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 95 mm, 2 plaati mõlemal pool karkassi, mineraalvilla paksus 66 mm. GP 66/140 202 M70+70 Kahekordne puitkarkass, karkassipost 66 mm sama laia üla- ja alavööga, karkassiruum 140 mm, paralleelsete karkassijooksude vahe on 5 mm, mineraalvilla 70 + 70 mm.
Võrgu ülekate peab olema min 5 cm, võrku kattev segukiht peab olema min 1 mm paksune ja võrk peab olema seguga täielikult kaetud. Peale kaitsekihi täielikku kuivamist, kuid mitte enne 2 ööpäeva möödumist, võib alustada pinna viimistlemist struktuurkrohviga. Kokkuvõte Suvel puutusin kokku mõlema ehitusmaterjalidega ehk vahtpolüsürooliga ja mineraalvillaga. Oma kogemuste põhjal julgen väita, et kui on piisavalt finantsilisi resursse, siis võib kasutada mineraalvilla, kuna tulekindlus saab olema parem, materjal on palju püsivam ja seinad saavad õhku. Soomes kasutatakse fassaadide soojendamiseks ainult mineraalvilla, sellepärast, et penoplast ei lase õhku läbi ja sellega tekivad hallitused seinte peale, mis tagab rajatise hävingu. Rääkides tööst iseenesest, siis võin öelda, et kergem on paigaldada vahtpolüstürooli, sest materjal on tugevam. Paigaldamise ajal ei teki mürgist tolmu ja inimese nahka ärritab see vähem.
Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid
elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat on valmistatud puitkiust ega ole takistuseks ka veeauru väljumisel. Paiknedes hoone külmal poolel, on veeauru läbilaskev omadus eritioluline, tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku
sobivad allergikutele. lõpplahendused on kvaliteetsed, ilusad ja ainulaadsed. pinnad on vastupidavad. kasutamine on ohutu. materjalid on enamsti kohalikku päritolu. keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Ökoloogilised ehitusmaterjalid Mineraalvill Kõige sagedamini valitakse soojustusmaterjaliks mineraalvill (kivivill või klaasvill). Mineraalvilla valmistatakse looduslikust toorainest, kuid selle tootmine on väga energiamahukas, sest temperatuur peab ületama 1400 °C. Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida. Käsitsemisel võib
moodullagi hea võimaluse parandada ruumi akustikat, võõra silma eest peita aluslae halvenenud seisukorda ning selles paiknevaid häirivaid detaile nagu torustik ja juhtmestik. Moodullagi on oma olemuselt metallkarkassile paigaldatav moodulplaatidest laesüsteem. Moodulplaatidest ripplagede väga laia kasutusala tagab plaatide kujunduse ning funktsionaalsuse mitmekesisus. Moodulplaate pakutakse alates lihtsakoelisest ühe või mitmevärvilisest mineraalvilla baasil plaadist kuni väga eripärase mustri ja funktsiooniga puitkiust, vineerist, metallist ning peeglist plaatideni. Moodulripplagi Moodulripplae plaat Kasutatud kirjandus www.knauf.ee www.gyproc.ee www.parmet.ee http://www.pinglagi.info/ http://ripplaed.com/ www.ripplaed.ee
Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga
keevitatakse gaasipõletiga. Kahekihilise lahenduse korral paigaldatakse pealmine kiht keevitusmeetodil või külmliimiga. Killustikuga koormatud katuste puhul ei ole bituumenrullmaterjali ja soojustuse mehhaaniline kinnitus vajalik. 2.5. VAHTPOLÜSTEROOLILE saab paigaldada rullmaterjali ainult külmliimiga või kasutades isekleepuvat aluskihti (kahekihilise lahenduse puhul). Kui kasutatakse kombineeritult vahtpolüsterooli ja kõvavillaplaate siis kehtivad paigaldamisel samad juhised mis mineraalvilla puhul. 3. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD 1. gaasipõleti 2. vedelgaasiballoon(propaan) 3. balloonivõti 4. rullmaterjalinuga 5. ehitusnuga 6. kirves 7. hari 8. kustutusballoon 9. kuivatuskaabits 10. vuugirull 11. kindad Vastavalt eeltööde mahule ja katusetööde iseloomule võib vaja minna ka teisi ehitustööriistu. 4. ALUSPINNA ETTEVALMISTUS Pind, millele rullmaterjal paigaldatakse peab olema kuiv ja puhas. Suurem vesi tuleb
Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust
Katsekehad olid erineva tihedusega, suurema tihedusega proovikehad (A ja B) olid jaotunud nähtavalt jäätunud niiskuse ja vedela kondensaadi piirkondadeks. Katsekehal C, mis oli teistest kergem, esines ka jäätunud ning vedelat kondensaati, kuid puudus kindel joon nende piirkondade vahel. Niiskusskindlustegurid, mis arvutati kogutud andmete põhjal kõikide materjalide kohta, nende katsete korral, kus Ti=+ 20°C, Te= 20°C kuni 3 korda kõrgemad kui tabeliväärtus, kus µ=1 mineraalvilla puhul, mille tihedus on 10-200 kg/m3. Katsetel teiste temperatuuridega jäi µ väärtus lähemale tabeliväärtusele. Edasised uuringud on olulised leidmaks miks on niiskuskindlustegur (µ) kivivillas jäätunud kondensaadi moodustumise tingimustes suhteliselt kõrge ning kas see võib kivivilla omadusi aja jooksul halvendada. Põhjusliku materjali struktuuri lagunemse, millega kaasneb isolatsioonikvaliteedi langus, uurimine on esmatähtis ehituses uute suundumuste ning
Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis-seinad. Hoone katuslagi on projekteeritud liimpuittaladele. 3.2 Põhitarindite kirjeldused 3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm tuulutusvahe 40 mm
aluspinnale liimmördiga kinnitatud. *Segukammi meetod (hambavahe on vähemalt 10x10 mm). Plaadi servad tuleb hoida puhtad. *Pritsiga pealekandmise meetod *Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui isolatsioonina kasutatakse lamellisolatsiooni. *Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks. *Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi, püstviigud ei tohi jääda pealekuti. *Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti. *EPS-isolatsiooniplaatide puhul kõik isolatsiooniplaatide pinnakõrguserinevused ja ka päikese mõjul pleekinud pind või määrdunud pind lihvitakse. *Üldjuhul tuleb soojustusplaadid ka lisaks kinnitada spets. tüüblitega.
Eelkõige on see niiskus, mis kütteperioodil difundeerub hoonest välja ja vastupidi sademetega väliskihti sissetungiv vesi, mõnel juhul ka hoone soklist tulenev kapillaarniiskus. Välispiirde niiskumine vähendab omakorda seina soojuspidavust, mis halvendab Soojustada võib välisseina nii veelgi hoone üldist olukorda. mineraalvilla kui vahtplastiga. Peaasi, et soojustus Eesti Projekteerimisnormi EPN 11.1 järgi peavad piirdetarindid kivimajadel paigaldataks olema konstrueeritud nii, et niiskuse kondenseerumine seina välispinda piirdes oleks normaalolukorras välditud. Selle kontroll on eelkõige vajalik krohvkatete korral, kus puudub tuulutuspilu
täielikku kuivamist. Enne viimistluskrohvi tegemist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403 krundiga, mille toon peab vastama viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvi materjali saab valida erineva terasuuruse ja fraktuuriga krohvisegude hulgast, mida toonitakse Weber ja NCS värvikaartide alusel. Teise populaarne lahendus on WeberMin. WeberMin on oma ehituselt sarnane eelpool kirjeldatud WeberTherm lahendusega, kuid polüstüreeni asemel kasutatakse soojustuseks jäika mineraalvilla (nt. Isover FS-30). Jäiga villa eelis polüstüreeni ees seisneb tulepüsivuses. ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis kasutatakse villa ja krohvikihi kinnitamiseks seinale roostevabast terasest ankruid.
Seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojuserijuhtivuse. Näiteks EPS- soojusisolatsioonplaat on väikse tihedusega, kaalult kerge ja poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98 % ulatuses õhust. EPS-plaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Mineraalvilla plaat on suurema tihedusega ja raskem poorne soojusisolatsioonimaterjal kui vahtpolüstürool. Mineraalvillaga soojustamisel on konstruktsioonile suurem koormus kui vahtpolüstüroolil. Soojusisolatsioonimaterjalide tihedusest oleneb ka materjali paindetugevus, survetugevus, veeimavus. 5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Lahtine portlandtsement imab õhust niiskust ja reageerib sellega kaotades osa oma
kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Tooraine sulatatakse 1400...1800°C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht
konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. 8. Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus
madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur. Mineraalvillad-sulatatud mineraalaine, mis pihustatakse kiududeks. Ei põle ega kõdune ning on väikse hügroskoopsusega ja suure soojapuidavusega. Mineraalvilla plaadid paiknevad õhutihedate kihtide (ehituspaber) vahel ja on kaetud ka pealt õhutõkkega. Üldotstarbelised ehitusvillad-rullvillad(põrandade, lagede, vahelagede, pööningute soojustamiseks. Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks. Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid. Eriotstarbelised villad-alumiiniumpaberiga kaetud soojusplaat. Koormustaluvad villad- sandwich elementides, põrandakütte aluseks isolatsiooniks, sammumüra summutamiseks.
[5, p. 245] Kergplokid imavad vett müürimördist vähe, seetõttu seob mört suhteliselt aeglaselt. Seda peab arvestama eriti õhemate seinte ülesladumisel. Liiga kõrge müür võib hakata ,,ujuma". Kui müüri laotakse rasketes ilmastikutingimustes, tuleb ehitusperioodil jälgida vahepealseid kivinemisi. [5, p. 245] Kergplokist sein on heade soojuslike omadustega. Üksnes plokist aga alati ei piisa. Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad
Sissejuhatus Mineraalvill erineb teistest sooja- ja heliisolatsioonimaterjalidest just tooraine järgi. Mineraalvill saadakse mineraalaine sulatamisest. Sellele järgneb sulami või sulamassi kiududeks pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jms. Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill
· müraprobleemid · tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon õhuvool seest välja Infiltratsioon õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke
• müraprobleemid • tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h∙m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h∙m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke
kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga all. Välisseina soojustamiseks kasutatake kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad. Seinte ehitamiseks kasut 1)kooritud tahutud või tahumatta puite, eelnevalt mõõdu ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Palkide nurgad tapitakse ja palgis seotakse omavahel karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn kübarpakuga
peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Pakkimisel pressitakse kuni 80% kokku. Mahumass on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,05W/m.C. 10. Tehnilised isoleermaterjalid on mõeldud mitmesuguste mahutite, boilerite ja muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Nende materjalide paksus on 20...120mm. Mahumass on 50..
sisse paigaldada põrandaküttetorustik. Eemaldada hoone sisene orgaaniline pinnas ning rajada mineraalsest pinnasest aluskiht. Seejärel paigaldada isolatsiooniplaadid (XPS-250) 50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°
niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi
kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla –200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape. • Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid.
Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK. Tuntum tootja SaintGobain Isover. Toodete tähistusel KL plaatvill, KT rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27149kg/m3, =0,0350,040W/mK. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid,
ja pööningute soojustamisel. Siseruumides kasutatakse ripplagedena ning torustike ja mahutite isolatsioonimaterjalina. Eestis on kõige enam levinud "Isover-klaasvill". 4.2 Kivivill Kivivilla valmistatakse looduslikust kivimist. Kivivillast rääkides rõhutatakse ikka ja jälle tema mittepõlevust ja kõrgete temperatuuride taluvust, vähest niiskumist ning vastupidavust deformatsioonile. Kivivill on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik, mis talub temperatuuri üle 1000° C. Kivivilla kiud on mittesüttivast materjalist, sideaine hakkab aurustuma , kui temperatuur tõuseb üle 250° C , kuid aurustumine ei riku kivivilla struktuuri: tänu sidususele ja kihilisusele püsivad kiud koos, kaitstes allolevaid materjale. Kivivilla tootmisprotsessis sulatatakse vulkaaniline kivim temperatuuril 1500° C, muutes selle kiududeks, ja segatakse enne villa moodustamist sideaine ning veekindla õliga
Vaadeldava pinna suurus 11 m2 Leia soojusvool (W) kui soojusvoog U= 0,16 (W/m2K), sisetemperatuur, T1= 22,5 ºC, välistemperatuur, T2= -25 ºC ja vaadeldava pinna suurus, A= 11 m2. Valem: = U * A * (T1 - T2) Lahendus: = 0,16 * 11 * 22,5 - (-25) = 313,5 W Vastus: Soojusvool on 313,5 W 8 ÜLESANNE 7 ÜLESANNE 7 Väärtus Ühik Jäik mineraalvilla plaat D 0,035 W/mK Materjali keskmine temperatuur T1 10,3 °C Mineraalvillast soojustusplaadi soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal Seina keskmine temperatuur T2 deklareeritav soojus- °C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/
kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8
sobivad plokkide mõõtmetega. Soovitava kõrguse saamiseks võib sobivale kõrgusele laduda lapiti vahele ühe kihi õhemaid plokke. Pikisuunas sobitamine toimub plokkide lõikamise teel kõvasulamsae, giljotiini, lõikuri või kirvega. Lisasoojustus Fibo plokist seinal on head soojuslikud omadused. Üksnes plokist aga alati siiski ei piisa Paremaks tulemuseks tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstürooli. Piirangud Kandeseinte vähim lubatud seinapaksus on150 mm, kui krohv välja arvata. · Eriti rohke tapistamise ja avade tegemise korral tuleb seda arvestada seina paksuse valimisel. Nii kandvate kui mittekandvate seinte tappava ei tohi olla sügavam kui 1/3 seina paksusest ja tappava peal tuleb kasutada krohvivõrku. Tapistamise nõrgendab seina kandevõimet. · Kandeseinte suurim lubatud saledus on lk/he=30
Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 3 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel
Seepärast tuleb neid niiskumise eest kaitsta. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. 26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008mm ja pikkus kuni 60mm. 5.1.1 Klaasvill Peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi
1-kandvad seinad- ja välisseinad Välisseinte paneelide soojustamiseks kasutatakse kas 2-karkass(põhielemedid on sambad e. postid ja nendele toetuvad mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse 3)Eesti vabariigi Ehitusseadus näeb ette: talad.Taladele toetakse vahelae kk-nide elemendid- 2)Vundament(on hoonete maa-alused konstruktsioonid,milledele karkassi külge kahel viisil : poltidega läbi paneeli ja kinnitakse
Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2..
Tuulutusruumi kõrgus peab olema üle 200mm kui kalle <1:20 ja üle 100mm kui kale >1:20. Õhu sissepääsu ava peab olema võimalikul all ja õhu väljapääsu ava võimalikult üleval. Tuulutusavade pind hoone katuse pindalast 0,5% kui kalle <1:20 ja 0,25% kui kalle >1:20. Suletud katuslaed soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. Mineraalvilla ja vahtpolüstereenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustust ei saa arvestada soojustuse hulka. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu- ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke.
normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on
on ca 0,04 W/m.°C Poroloonmatid on valmistatud polüuretaani vahustamisel. Poroloonmattide tihedus on ca 50 kg/m3 ja soojaerijuhtivus on ca 0,03-0,04 W/m.°C 56.Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Mineraalsed villad Nagu nimigi ütleb toodetakse mineraalvillasid mineraalainetest, nagu näiteks looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Kui tegemist ei ole puistevillaga, siis lisatakse tootmise käigus ka sideaine, mis seob mineraalvilla kiud omavahel kokku. Sõltuvalt sellest kui tugevasti tootmise käigus villa kokku surutakse, saadakse, saadakse erineva tihedusega rull- või plaatmaterjale Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus.
veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid- · Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt
Suletud katuslaes on soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. See on võimalik: tuulutussoontega soojustuse korral; veeauru hähästi juhtiva katusekatte; suure veeaurutakistusega aurutõkke; täiesti õhupidava katuslae korral. 56 28 Suletud katuslagi Mineraalvilla ja vahtpolü vahtpolüstü stüreenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse vä väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Keramsiitkruusast soojustusmaterjali korral tuuldub niiskus vävälja lä
Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. 46. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid Tulekaitsevärvid. Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld
Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla – 200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape. • Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid.
Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005... 0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd
annaabi.ee 
