ülemist mõõtu. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%. Killustiku terastikuline koostis ning peenestusmoodul on kantud tabelis 5. 4.6 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub killustikul, mille fraktsioon on 4-16 mm. Katsetatavast kogusest eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Selleks kasutatakse valemit 5. Tulemused on kantud tabelisse 6. Valem 5: H plaatjate ja nõeljate terade sisaldus [%] m plaatjate ja nõeljate terade mass [g] mk kogu katsetava killustiku mass [g] 4.7 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
Küpsemine Küpsemine • Valmimine algab tera moodustamisega, jätkub selle täitumise ja küpsemisega • Valmimine kolmes järgus – piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus Piimküpsus • Terade jämenemine • Varajases piimküpsuses on terad saavutanud poole oma lõplikust suurusest • Veesisaldus 65-70%, faasi lõpus ~40% • Lõppfaasis saavutavad kõik terised oma lõpliku suuruse • Tera tõmbub valkjaks, lehed hakkavad alt kolletuma, tera sisu piimjas Vahaküpsus • Lehed kolletuvad, terad vahataolise sisuga • Veesisaldus 35-40% → lakkab varuainete kogunemine • Veesisaldus faasi lõpus 20-25% • Tera bioloogiliselt valminud Vahaküpsus Jaotatakse ka nelja rühma:
mittekleepuv riis must ehk lilla ehk keelatud riis (pärit Aasiast ja vähe levinud) lühikeseteraline riis Hiina must riis Valge ja punane riis Riisisorte on üle 8000, mida liigitatakse vastavalt tera pikkusele. Põhilised sordid on: lühikese ehk ümarateraline riis ehk kleepuv riis keskmise teraga riis pikateraline riis Lühikese ehk ümarateraline riis: 4-5 x 2-3mm, tärklisesisaldus suurem, keetmisel kleepuvad terad kokku. Keskmise teraga riis: 5-6 mm, jääb keetes sõmer, jahtudes hakkab kleepuma. Pikateraline riis: 6 mm ja pikem, kerge ja sõmer, muutub kleepuvaks ülekeetmisel ja sagedasel segamisel. Riisi liigitus töötlemise järgi Riisi kest on kõva ja mittesöödav, seega peab seda kroovima (koorima). Kroovimise viis määrab riisi maitse, toiteväärtuse ja säilimisaja. Riisi puhastamiseks on erinevaid viise: viljapeksust kuni tööstusliku poleerimiseni
Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on
011PK SUUR LEVAPÄEV Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal oli palju ruumi. VILJA JAHVATAMINE
Lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 75mm, kuhu puistetakse killustiku Kaalumis- ja tõstmisnõud Materjali kirjeldus Killustiku saadakse looduslike kivimaterjalide purustamise ja peenestamise teel. Killustik on raskebetooni täitematerjal, mida segatakse tsementtaignaga betooni valmistamisel. Terasuurus varieerub 5…70mm vahel. Tsemendi, vee ja täitematerjali segamisel kattuvad täitematerjali terad tsementtaigna kilega, mistõttu terad omavahel kokku ei puutu (Otsman). Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Katsetatav killustik kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105-110C. Töö käik Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks võetakse anumat, mille suurus sõltub killustiku terade suurusest. Antud töös kasutati anumat mahuga 10liitrit. . Materjali puistatakse anumasse kuhjaga, tasandakse ja kaalutakse. Killustiku puistetiheduse arvutakse valemiga (1).
Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega, nende struktuurides esinevate faaside ja mehaaniliste segudega ning tutvuda turvetöötluse mõjuga metallide ja matellisulamite struktuurile. Kasutatud töövahendid: Kuue erineva materjali lihv Mikroskoop Katsetulemused: vask Mikrostruktuuride jooniste selgitus: Lihv 1 Puhas lõõmutatud vask (Cu). Joonisel märgitud eri värvi terad on tegelikult täpselt ühesugused. Söövituse käigus on need eri värvi läinud. Lihv 2 Puhas külmdeformeeritud vask (Cu). Erinevad värvid on jälle kujunenud söövitamise käigus. (Tahvlile oli kirjutatud, et tegu on terasega aga moodlis olevas dokumendis on kirjas vask. Selle pärast on kirjaviga eelmisel leheküljel.) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam. Joonisel on on üks vask (Cu) märgitud horisontaalsete joontega ja nikkel (Ni) vertikaalsete joontega. Lihv 4 Pseudosulam
· purustatud tatratangud saadakse eelmiste kõrvalsaadustena Mais · maisitang väärtuslikum riisjas, keeb kiiresti pehmeks · maisimanna ( oranzikas värvuselt) · maisihelbed Riis Riisi valmistamise etapi. Toorriis pruun-riis- kooritud riis Riisisordid: · Lühikeseteralised, keskmiseteralised tera pehme, pudrustub kiiresti · pikateraline kõva, klaasjas, keetmisel jääb sõmeraks ( terad üksteisest eraldatavad) Riis toitumisinfo: - madal kalorsus - praktiliselt rasvavaba ( va. Pruun riis) - süsivesikute allikas - kolesteroolivaba - vähese naatriumisisaldusega - sisaldavad asendamatuid aminohappeid - gluteenivaba ( kasu. Tsöliaakiahaigetele) - kasutatakse dieettoiduna - klaasjas riis valgurikkam Riisikliid: kõrge toiteväärtus, alandab kolesterooli, kasut. Müslide toiteväärtuse tõstmisel, hea
koristuaegne ilm. Koristusaja hilinedes halvenevad sageli ilmastikutingimused: suureneb udu ja sajupäevade arv. Seetõttu suureneb ka relatiivne õhuniiskus, mistõttu terade kvaliteedinäitajad halvenevad. Samuti võivad areneda ka toksilised mikroseened. Suhteliselt kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse korral kipub rukis vahaküpsuse lõpus ja täisküpsuse alguses peas ära kasvama. Kõrge temperatuur ja sademed aktiviseerivad rukkiteras leiduvaid fermente, mille tagajärjel terad alustavad idanemist puhkepausi läbimata. Rukkil on ferment amülaas eriti aktiivne vahaküpsuse faasis, mil terad sisaldavad suhteliselt palju vett. Peas kasvama läinud terad ei kõlba seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamist enam ei idane.
tingimustes kogu põllu hävitada. 17. Teraviljade koristusviisid. Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7-10 päeva (väljaspool opt. aega on koristuskaod suuremad). Koristamiseks optimaalne aeg on kui terade niiskusesisaldus on 18-20%. Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne olemasolust. Koristusviisid: Otsene kombainimine. Valminud vili niidetakse ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu ega sõltu väga palju ilmastikust. Emataimedel terad ei järelvalmi, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel kergelt viga saada. Kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. Jaoti kahefaasiline. Enne terade täisküpseks saamist niidetakse teravili vaalu ning seemned jäetakse nädalaks maha kõrre otsa järelvalmima. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. Jaoti kolmefaasiline
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse
Hammasmais enamkasvatatud mais. Kasutatakse loomasöödaks ja toiduainetööstuses Magusmais maisitõlvikud koristatakse enne täisküpsuse saavutamist. Magusmaisile on iseloomulik terade suur suhkrusisaldus, mis säilitamisel kiiresti väheneb. Suhkrumaisist valmistatakse konserve ja sügavkülmutatakse. Popcorn väikeseteraline mais, mille kiirel kuumutamisel niiskus aurustub, paisutades tera mahtu mitmekordseks. Jahumais iseloomulikud pehmed, tärkliserikkad terad, mida on kerge jahvatada. Maisi kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses. Maisist toodetakse õli, tärklist, siirupit, õlut, piiritust. Maisi täisterajahu energiasisaldus on 1504 kJ/358 kcal 100 g kohta. Nisu (Triticum) Nisu on maailma kõige tähtsam teravili. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Enam toodetakse nisu rikastes piirkondades - Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias.
kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded
varajane külv.) 3.Vettimine.(selle põhjustab sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse) 4.Jääkoorik 5.Külmakergitus.(Esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja rebib juured katki.) 6.Lumiseen. (Levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed.) 17.Teraviljade koristusviisid. 1.Otsene ehk ühefaasiline- Niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõu tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei valmi aga emataimedel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid. Need võivad peksmisel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2.Jaoti kahefaasiline- enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3
riisisordi täisteravariant. Pruunilt ehk täisterariisilt pole kasulikke kihte maha kooritud, eemaldatud on ainult mittesöödav kest. Alles on kõik seitse pealiskihti koos iduga, mis annavad terale omapärase pähklimaitse. Pruun riis sisaldab palju väärtuslikke vitamiine. Pudruriis Ümarateraline ehk pudruriis on lihvitud töötlemata riis, värvilt valge. Keetmisel eemaldub palju tärklist ning riis muutub kleepuvaks, kuid terad säilitavad ümara kuju. Parim putrude, pajaroogade ja pirukate valmistamiseks. Risoto riis Tuntumad risoto riisisordid on arborio ja carnaroli. Keetmisel imab risoto riis endasse rohkesti vett ja riisiterad kleepuvad üksteise külge. Metsik riis Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Seda riisitüüpi kasvatatakse Põhja-Ameerikas. Metsik
Pruun riis Mitte eraldi sort, vaid ükskõik millise riisisordi täisteravariant. Pruunilt ehk täisterariisilt pole kasulikke kihte maha kooritud, eemaldatud on ainult mittesöödav kest. Alles on kõik seitse pealiskihti koos iduga, mis annavad terale omapärase pähklimaitse. Pruun riis sisaldab palju väärtuslikke vitamiine. Pudruriis Ümarateraline ehk pudruriis on lihvitud töötlemata riis, värvilt valge. Keetmisel eemaldub palju tärklist ning riis muutub kleepuvaks, kuid terad säilitavad ümara kuju. Parim putrude, pajaroogade ja pirukate valmistamiseks. Risoto riis Tuntumad risoto riisisordid on arborio ja carnaroli. Keetmisel imab risoto riis endasse rohkesti vett ja riisiterad kleepuvad üksteise külge. Metsik riis Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Metsikut riisi tuleb eelnevalt leotada ja tema keeduaeg on pikk: roog on valmis siis, kui seemne sisemine valge osa ajab tumeda koore lahti.
Kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused Väikesed tuul tolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise (pööris koosneb 30- 500 õiest) Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kultuurisordid Ligi 40 000 riisi kultuurisordi Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks Kultuurisordid Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel. Riisi kasvatamine Kasvatatakse kõikides maailmajagudes
lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist. Kui õlleotra varutakse kohe või 45 päeva jooksul pärast koristamist, ei ole terad mõnikord veel läbinud järelkasvamiseperioodi ja nende idanevus on normaalsest väiksem, kuid see suureneb pärast järelvalmimist, järelvalmimata odral määratakse ainult eluvõime; see peab olema vähemalt 95%. 3 Õlleodra terad peavad olema sümmeetrilised, sordile omase kuju ja normaalse lõhnaga. Sõklad peavad olema ühtlaselt helekollased ja läikivad. Sõkalde tumenemine
lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks. Enamikel juhtudel on lihvimine lõplikukuks viimistlusoperatsiooniks, millega saavutatakse suur täpsus ja pinnasiledus, kuid lihvimist kasutatakse ka koorimistöödel (näiteks malmvalandite puhastamiseks. Puitpõranda lihvimine Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga.
m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm
*Terad meeldiva piprase maitsega *Hiina spinatiks kutsutakse lehtede pärast *Lehed sisaldavad C-vitamiini (askorbiinhape, hambavitamiin) ja karotiini, kasutatakse nagu köögivilja QUINOA *Quinoa e. Peruu spinat, riisispinat *Iidne teravili, inkade peamine kasvukultuur *Hirsisarnased terad, valmivad kiiresti *Pehme, riisile sarnane maitse, kergelt krõbe tekstuur *Sisaldab palju aminohappeid ja proteiini *Terade värvus erinev, oleneb sordist (valge, kollane, punane, must) *Seemnetest kõva, kauasäilivat leiba *Helvestest putrusid, suppe *Röstitud jahust valmistatakse kohvisarnast jooki
· Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada. · Kuivatamine kohe pärast koristamist, et idanevus ei kahjustuks. Kuivatama peaks 13%-lise niiskuseni temperatuuril 33 - 40°C. · Sorteerimine et saada suured ja hästi idanevad terad. Sorteerimisel sorteeritakse välja 25 30% teri. 25 · Säilitamine: - ei tohi hoida niiskes keskkonnas, - loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks, mille tagajärjel: - muutub terade värvus, - halveneb idanevus, - tekib kopituslõhn. 26 Olulisus · Oder on tänapäeval Eesti põldudel tähtis teravili. · Eesti on põhiliselt piima- ja lihatootmise maa,
on 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2,16,22.4,31.5mm. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16 ja 31.5mm peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Sõelanalüüsi tulemuste põhjal määratakse tera ülemine mõõde D. Pärast sõelumist arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Killustiku proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad eemaldatakse ning kaalutakse ära. Seejärel mõõdetakse plaatjate ja nõeljate terade protsendiline sisaldus kogu proovist. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi (GOST) Killustik katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm, 16-31,5 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks puistatakse see esmalt silindrisse nii, et pindmine kiht jääks
mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm
0,00 0 2,8 5,6 16 22,4 32 Sõela ava, mm 4 6.5 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Selle määramine toimub rühmituse kaupa. Katses eraldatakse silma järgi need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või rohkem kordi väiksem, kui ei ole kindel, tuleb terad üle mõõta. Eraldatud terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus proovis. Tulemus toodud tabelis 6.5. Tabel 6.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus Plaatjate ja Plaatjate ja nõeljate nõeljate terade Proovi terade mass, sisaldus mass, g g killustikus, % 1049,2 262,6 25% 6
kuid aatomite arv – pakketihedus kristallvõre tasandites ja suundades on erinev Aatomite tasandpakketihedus tahkkesendatud kuupvõres METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR Sellest on tingitud ka monokristallide erinevad omadused erinevates suundades. Seda kristalsete ainete omaduste ebaühtlust erinevatest suundades nimetatakse anisotroopsuseks. Metallide tegelik struktuur Tehnilised metallid on polükristalsed, milles üksikud terad on orienteeritud üksteise suhtes erinevalt, mistõttu omadused erinevais suundades on enam-vähem ühesugused- tegemist on isotroopse ainega. Sellist omaduste isotroopsust ei tähendata, kui terad on üheselt orienteeritud teatud suundadesse (survetöötlemise- valtsimine, pressimine, tõmbamine- tagajärjel) Metalli polükristalliline struktuur ja terasstruktuur KRISTALLVÕRE DEFEKTID
kultuurimajja asjaosalised ja pidulikult anti kätte sünnitunnistus. Kamajahu valmistamine. Kama valmistamiseks võetaks teravilja , herneid ja ube. Harilikult arvestatakse ühekordse koguse valmistamiseks 5 kg otri, 5 kg rukist, 5 kg nisu, 10 kg kaeru, 3 kg herneid ja 2 kg ube. Koguseid võib muuta. Kaera koguse vähendamisel võiks nisu kogust suurendada. Terad sõelutakse läbi, pestakse külma veega puhtaks, et eemalduksid kõik riknenud terad, kergemad terad,kestad ja mittetarvilik osa. Vili pannakse üheks ööks külma vee sisse ligunema. Järgmisel päeval pannakse vili suuremasse katlasse keema. Soovitav on keeta kõik komponendid eraldi. Siis pole hirmu, et mõni tera jääb kõvaks. Keetmine peab toimuma väikesel tulel ja pidevalt tuleb teri segada. Keetmise ajal tuleb lisada soola. See aitab hoida kama pikemat aega, koid ei tule sisse. Keetmine toimub 2-3 tundi. Kui terad on liiga pehmed, siis
Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad Ei ole päris pähkel vaid luuviljaline Seda ümbritsevad kesttad Terad on ovaalsed / piklikud 2,6-6cm pikad ja 1,5-3cm laiad Väliskestad on 3-4mm paksusest, väljast roheline ja muutub pruuniks valmimisel Tänan tähelepanu eest! :)
Masinal on kannmikser, mille maht on 1,5 l. Sellega saab valmistada korraga mitu portsjonit kokteili; harjatud terasest nõu, maht 4,6 l, millel on veel kaasas pritsmekaas. Komplektis on kerasvispel, tainakonks ja K-vispel. Samuti ka köögiviljalõikur, millel on kuus lõikeketast ja hakkmasin, millega saad hakkida liha, kala ning valmistada pasteeti või vorstimassi. Masina kõrgus on 28,5 cm ja kaal 7,7 kg. Juhtme pikkus on 1m. Kannmikseri ja köögiviljalõikuri terad on roostevabast terasest. Seade sobib ka väikeste koguste töötlemiseks, kuna planetaarne segamisliigutus vahustab efektiivselt isegi üheainsa munavalge. Kenwoodi köögikombaini on lihtne kasutada ja puhastada. 2
· Lihvimine - sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi · Poleerimine - annab läikiva pinna SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALID Looduses valmiskujul. Vajavad vaid kaevandamist ja transportimist. Liiv - tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaatide valmistamisel jne · Mäeliivad - jäänud kivimite murenemise kohale, krobeliste teradega · Uhtliivad - Eestis peamised. Veega edasi kantud ja terad siledaks hõõrutud vee toimel (mere-, järve- ja jõeliivad) · Lendliivad - tuulega edasi kantud (peamiselt kõrbetes) Kruusad - Eestis puhast kruusa vähe. Kasutatakse peamiselt teedeehituses. · Mäekruusad - jäänud kivimite murenemise kohale. Nukiliste teradega · Uhtekruusad - terad vee toimel siledaks lihvitud · Moreenkruusad - Eestis peamised. Tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Savi - tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul
Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus
kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu Phjatark kskis, ja ta sattus huvitavasse unenkku, kus ta ngi kirstu, mis asus nagu prgus. See, et vaeselaps kirstu liigutada ei suutnud, see oli rohkem kui kindel. Siis ngi ta eemal hobust ja ta kinnitas kirstu hobuse klge ning ise istus kirstu otsa ning kihutas kodu poole. Hommikul rgates ngi ta kirstu enda toas ja ta ti eilsed jahvatamata jnud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis. Perenaine mrkas seda varsti ja saatis tdruku linna peale lbutsema. Ise lks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks ples. Perenaise lesk vttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. --- Puulane ja Tohtlane Tegelased: kitsi peremees kuulus tark vana peremees sulane Puulane tdruk Tohtlane kitsi peremehe naine Lhidalt: Elas kord ks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja tdrukut.
Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja.
6.Lumiseen (levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed) 17.Teraviljade koristusviisid Teravilja koristamine ·Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7...10 päeva ·Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne. olemasolust. ·Koristamiseks optimaalne aeg kui terade niiskusesisaldus 18...20% Koristusviisid 1.Otsene ehk ühefaasiline kombainimine-niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua palju tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Miinus-saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel viga saada; seepärast vajab kogu saak kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2.Jaoti kahefaasiline-enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3
TASANDUSTÖÖ JA 47. Kohvikann, vekeetja MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33. Piikrull 34. Sõrgkang 35. Meiser 36. Näpitsad 37. Kruvikeeraja, indikaator 38. Prosektor 39. Pikendusjuhe, parabaan 40. Kipsiriiv 41. Käepide (väike, keskmine, suur) 42. Relak...
Peale tärklise on terades roosuhkrut (kuni 1,5% tera massist), mis paikneb peamiselt idus. Toorproteiini on terades 6...22%. Suur proteiinisisaldus tõstab terde väärtust, kuna neis sisaldub siis rohkesti asendamatuid aminohappeid (valgud). Proteiinisisalduse suurenedes süsivesikute hulk väheneb seega ei ole suur proteiinisisaldus soovitatav õlle-, piirituse-ja tärklisetööstusele kasvatatavate sortide juures. Kõige proteiinirikkamad on kõvanisu terad, aga on aretatud ka suure proteiinisisaldusega odra-, maisi-ja kaeravorme. Toorproteiini väärtus oleneb valkude koostisest. Taigna uhtmisel veega jääb järele kleepvalk , kuna eralduvad vees lahustuvad ühendid. Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle
Teha tellimusi seemnete, väetiste ja taimekaitse vahendite osas. Raba talus kasvatatakse erinevaid kultuure; raps (nii tali-kui suviraps), nisu (nii tali-kui suvinisu), oder, hernes. Samuti kasvatatakse metsa: kui on maha lõigatud vana mets, on noor mets uuesti kasvama pandud. 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS Põllupidamisel on vaja maad künda, seemet külvata, taimede eest hoolitseda-teha umbrohtude, haiguste ja kahjurite tõrjet-kuni viljalõikuseni; koguda terad, viljad, või taimede muu kasutatav osa ning teha kõike selleks sobival ajal. Sõltuvalt töödest ja viljeldavatest kultuuridest abistavad talupidajaid erinevad põllutöömasinad. (teadmisi talupidamisest 2009:111) Põllutöödeks on randaalimine,väetamine,külvamine,pritsimine,viljakoristus,lägalaotus ja kündmine. Samuti kivikorjamine ja libistamine. Kuna töid on palju, siis kaasatakse osade tööde jaoks nii talgulisi kui ka sulaseid.
leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu.
1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga: Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g]
Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui õselale jäänud materjali kogus üheminutilise sõelumisega ei muutu enam kui 1,0%. 3.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31.5 ja 31.5- 64mm katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0.25, 1.0, 5.0, 15 kg. Katsetatavast proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 3.5 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku võib katsetada püsiva massini
NISU NISUST Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond Ta on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel
kasutati inglismaal, 1777. aastal. Ketassae ehitus Saagimine 1.panna peale mask, kõrvaklapid, prillid. 2.kontrollida, kas sae tera on otse ja täpselt püsti, kas piire on paralleelselt teraga, kas nurgamõõdik on õige nurga all. 3.Sättida tera õigele kõrgusele. 4.kinnitada tera kaitse 5.asetada materjal piirde/nurgamõõdiku vastu. 6.käivitada saag. 7.Lükata materjal käe või vastava lükatiga, kindlalt kinni hoides sae terale. Erinevad terad Ketassaagidel kasutatakse palju erinevate omadustega (nt. Hammaste arv, suurus) teri. Põhilisemad on näiteks "rebiv" tera millega lõigatakse puitu piki. 20-30 hammast. risti lõikamise tera millega lõigatakse puitu risti sooni. 60-90 hammast. universaalne tera millega lõigatakse puitu risti ja piki soont. kihilise materjali tera tera millega lõigatakse nt. vineeri. Ohutus Tuleb kindlasti kanda kaitseprille ja kuna müra on tugev ka
taoliseks moodustuseks ning tardubki selleks. Ja mobiiltelefonil lihtsalt pole sellist võimsust, mis suudaks maisitera punguma panna. Katse kordamine on tarkuse vanaema. Lõhume muidu mikrolaineahjus küpsetamiseks mõeldud paismaisi koti ja raputame lauale pisut võiseid maisiteri.Sätime ümber mobiiltelefonid ja helistame neile. Torud laulavad ja tantsivad laual kaua. Mais ei kõssagi.Helistame uuesti...Laud maisiterade ümber läigib võist, aga terad ise ei ilmuta vähimatki soovi popkorniks plumpsatada.Ühe telefoni omanik vahetab helinat. Disko on uues kuues, aga tulemust see ei muuda.Mobiiliga paismaisi küpsetamise katse lõpetame umbes veerand tunni pärast. Terad pole isegi soojaks läinud. YouTube'i klipp siis valetas. Tõestatud.
veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult. JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks. Tööviis Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist.
karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub Tselluloos - koosneb samuti glkoosi molekulides (b-glkoosijkidest) kikide taimeraku kestade peamised koostisosa Puidurakkudes on eriti paksud kestad tselluloos on polmeer TSELLULOOS : Leidumine : taimerakukestades , struktuuripolmeer Omadused : tugev, keemiliselt vastupidav , ei lahustu vees , mrgub, veesbralik, pleb hsti SSIVESIKUTE LESANDED: - energeetiline - kige kiiremini kasutatav energia allikas.
valge roniorhidee seemnekaun. Viljad korjatakse enne valmimist ja säilitatakse seejärel pimedas, lastes kaunadel fermenteeruda. Nii muutuvad nad vanillile tüüpiliselt mustaks ja on kasutamiseks valmis. Vanilli tõid Mehhikost Euroopasse 16. sajandil hispaanlased. Asteegid oli selleks ajaks juba kaua kasutanud vanilli kakao maitsestamiseks. Tänapäeval saame vanilli Madagaskarilt ja Kesk-Ameerikast. Vanillikaunas on palju aroomi.Väikesed peened mustad terad vanillikaunas on need, mis annavad maitse kastmetele, magustoitudele, küpsetistele, vahukoorele jne. Vürtsköömneid kasutati Vanas Egiptuses põhiliselt ravimina. See on üheaastane niitpeenete lehtede ja väikeste valgete õitega õrn ilus üheaastane taim. Õitest arenevad väikesed seemneid meenutavad viljad, mida kasutatakse maitseainena. Vürtsiköömen kuulub sageli erinevatesse karrisegudesse ja seda kasvatatakse laialdasel alal Vahemere maadest kuni Indiani, samuti ka Mehhikos
1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu Huvitavat
3 2. Kuidas nuge valmistatakse Traditsioonilises valmistamisprotsessis lihvitakse teratoorik kõigepealt soovitud vormi. Palju tööd ja aega nõudev sepistamine on tänapäeval tavaliselt asendatud valtsimisega: hõõguv teraslatt aetakse läbi valtsi, kus see samaaegselt tavapäraselt kooniliseks vormitakse. Seejärel antakse valtsitud teraslatist teratoorikule temmimise teel sobiv vorm. Järgmisel etapil karastatakse terad soovitud kõvaduse ja sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi
3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
