Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks (0)

EHITUSMATERJALID  ....................................................................................................................... 2 
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 
2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 
9. Puidust ehitusmaterjalid-  puitkiudplaadid , OSB- plaadid , veneer. ............................................... 3 
10. Termotöödeldud puit, liimpuit . .................................................................................................. 3 
11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 
12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased . ...................................................................................... 7 
15. Metallide korrosioon  (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse  .............................. 8 
16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad  ....................................................................... 8 
17. Settekivimid - tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 
18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid-  murtud ja korrapärased kivimaterjalid . ........................ 11 
21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid . ..................................................... 12 
22. Kergkruus -tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 
23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 
25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine ( tootmisetapid , erinevad tootmismeetodid). ........ 14 
26. Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus. ..... 15 
27. Tsemendi eriliigid - valge  portlandtsement , räbutsement, aluminaattsement . ......................... 15 
28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. ............................................................................... 16 
31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil .......................................... 17 
32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon .................................................................................................. 18 
35. Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand , kiirendajad. ................. 18 
36. Betooni keskkonnaklassid . ....................................................................................................... 19 
41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid .................................................................................... 20 
42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 
45. Autoklaavitud poorbetoontooted – tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. ....... 21 
46. Kipsplaadid ja eterniit . ............................................................................................................. 21 
49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 
50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 
55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 
56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill , mullpolüuretaan. ..... 24 
57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill . ................................... 25 
58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine  kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 
 
 
EHITUSMATERJALID 
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. 
Ehitusmaterjalide  füüsikalised  omadused  jagunevad  järgmiselt:   erimass ,  tihedus,   poorsus , 
veeimavus ,  hügroskoopsus,  veeläbilaskvus,  gaasitihedus  ja  aurutihedus.  Erimass  on  materjali 
mahuühiku  mass  tihedas  olekus  ilma  poore  arvestamata.  Tihedus  on  materjali  mahuühiku  mass 
looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad  poorid . 
Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus 
imeda õhust  niiskust.  Veeläbilaskvus  on materjali võime vett läbi kasta, sõltub  pooridest ja nende 
kujust.  Gaasitihedus  on  materjali  omadus  gaasi  läbi  lasta,  ühikuks  gaasi  läbilaskvuse  koefitsient. 
Aurutihedus on materjali omadus auru läbi lasta, mõõdetakse grammides. 
2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. 
Külmakindlus  on  materjali  omadus  veega  küllastatud  olekus  taluda  paljukordset  vahelduvat 
külmumist  ja  ülessulatamist  vees  ilma  nähtavate  murenemistunnusteta  ja  ilma  tugevuse  tunduva 
kaotuseta.  Materjali  külmakindlust  iseloomustatakse  külmutustsüklite  arvuga,  mida  ta  talub  kuni 
murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. 
Soojajuhtivus   on  materjalide  omadus  juhtida  soojust  läbi  enda.   Soojajuhtivuse   mõõtühikuks  on 
soojaerijuhtivus  λ (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva 
pikkusega  1m,  1t  jooksul,  kui  temperatuuride  vahe  kuubi  vastaspindadel  on  10C.  Materjali 
soojajuhtivus  sõltub  peamiselt  tema  poorsusest.  Väikese  soojajuhtivusega  materjale  nimetatakse 
soojaisolatsiooni-materjalideks  ja  neid  kasutatakse  hoonete  piirdekonstruktsioonides  vajaliku 
soojapidavuse  tagamiseks.  Mitmest  materjalist  koosneva  piirdekonstruktsiooni  puhul  kasutatakse 
soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. 
Soojamahtuvus   on  materjali  omadus  soojenemisel   salvestada   endasse  soojusenergiat.  Jahtumisel 
annab  ta  selle  ümbritsevale  keskkonnale  tagasi.  Soojamahtuvuse  ühikuks  on  soojaerimahtuvus  c 
(kJ/0C kg või  kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub  1 kg materjali  soojendamiseks 
10C võrra. 
2 
 Põlevus  Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. 
Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. On levinud 
ka   klassifikatsioon ,  mille  järgi  materjalid  liigitatakse  3  kategooriasse:Mittepõlevad-  Raskelt 
põlevad- Põlevad  
Tulekindlus   on  materjali  võime  taluda  väga  kõrgeid   temperatuure   pika  aja  kestel  ilma  sulamise, 
pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 
  tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (šamott); 
  raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 … 15800C (ahjutellis);   
  kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri