siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus
1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork:
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
Viies tase Ainete soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes. Tahkete ainete soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Vedelike soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vedelikud paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Gaaside soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase
8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?) o Kuidas seletada soojuspaisumist aineosakeste liikumisega o Kui palju paisuvad soojenemisel tahkised, vedelikud ja gaasid 11. Kuidas paisuvad soojenemisel enamus ainetest 12. Kuidas paisub soojenemisel vesi 13. Kirjelda tavalise vedeliktermomeetri ehitust. o Selgita tema tööpõhimõtet. 14. Temperatuuriskaala o Kuidas saadakse Celsiuse skaala. o Mis on erilist temperatuuris -273,15 kraadi o Mis on absoluutne temperatuuriskaala 15. Mille temperatuuri termomeeter tegelikult mõõdab 16
summa. See pole üks ja seesama, sest rööpad ei puutu üksteisega tihedalt kokku: otste vahel on väikesed vahed, et rööpad saaksid soojenemisel vabalt pikeneda. 8 m pikkustel rööbastel peab õhuvahe pikkus temperatuuril 0 oC olema 6 mm. Et õhuvahe täielikult kaoks, peab rööpa temperatuur tõusma 65oC-ni. Raudbetoon koosneb betoonist, mis on tugevdatud terasvardaga. Temperatuuri muutumisel ei lagune raudbetoon just selle tõttu, et betoon ja teras paisuvad temperatuuri muutudes ühepalju. Elektripirnis on elektrivoolu juhtimiseks pandud kaks traati. Voolu sisselülitamisel pirni klaasballoon ja traadid soojenevad. Et pirn ei puruneks, peavad klaas ja traat paisuma soojenemisel täpselt ühepalju. Selle tagamiseks valmistatakse need traadid raua ja nikli sulamist, mida nimetatakse raudnikliks. Raudnikkel ja klaas paisuvad soojenemisel võrdselt. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks
seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg. Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein. Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord: ●Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. ●Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. ●Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. ●Põlemiskamber täitub värske seguga. „Gaasikolb“ liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule. Kasutatud allikad ● Www.coptercam.ee
need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Muutlikud tähed Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Täheparved Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. Hajusparved Neid kutsutakse ka galaktilisteks parvedeks. Nii sellepärast, et neid on avastatud piki meie
on nii vanu kui noori. Need on Päikesest väiksema massiga suhteliselt jahedad tähed. Punasest kääbusest väiksema massiga tähtedes tuumareaktsioonid ei käivitu. Need tähed (pruunid kääbused) valgust ei kiirga, küll aga soojust. Muutlikud tähed: Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri (u. 4.2 valgusaasta) kaugusel. Vaatamata sellele, et ta on Päikesele lähim täht, on ta liiga tuhm, et seda palja silmaga vaadelda, kuid tema heledus muutub pidevalt magneetilise aktiivsuse tõttu. Proxima Centauri on punane kääbustäht, mille mass on 8 korda väiksem kui Päikesel,
.. 2. Vormiroogade kontsentraadid: o Pajaroad: india, mehhiko, havai, itaalia, napoli, tex-mex - lisada lihakonservi o Pastaroad: Spagetid juustukastmega, koorekastmega, tomati-juustukastmega, paki sisule lisada kuum vesi, lasta mõni minut kaane all haududa (Knorr) o Tortelliinid: lihaga, juustuga, vajavad veidi keetmist o Kiirkeedunuudlid : veiseliha-, sealiha-, kana-, seene-, aedvilja-; tomati-peekoni-, vajavad kuuma vett, paisuvad kaane all 3 min. o Purgiroad klaaspurgis: risotto, pilaff, paella, pada, ... (Salvest) 3. Putrude kontsentraadid: o Kartulipüree kuum vesi peale, kaane all haudub, lisada võid või piima o Kartulipudruhelbed o Kartulipannkoogipulber o Kiirpudrud: (Nordic) o Tatrapuder o Odrapuder o Kaerapuder ( õuna-ploomi-, õuna-marjade-, vaarika-, õuna-kaneeli-), segada kuuma veega
poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A=- U ;Q= U +A Siseenergiaon molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q=cm t ; t =(t2-t1); c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb.Töö gaasi paisumisel: Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe.Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast protsessi rakendada.Nii jääbki praktikas ainsaks võimaluseks
Tahke, vedel ja gaasiline aine erinevad aineosakeste liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisu...
Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. =Akas Q1 =Q1-Q2* 100% Q1 Q1- soojendilt saadus soojushulk Q2- jahutile antud soojushulk
nt. rattarehvid päikese käes. Jahtumisel väheneb aineosakeste kiirus ja aine tõmbub kokku nt. plastmassist purgikaas moosipurgil. Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Gaaside paisumine Esineb seaduspärasus: gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Tahkiste paisumine Esineb seaduspärasus: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Võivad avaldada suurt rõhku takistavatele kehadele. Vedelike paisumine Kehtib seaduspärasus: vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Erandiks on vesi! 04 kraadil tõmbub kokku, seejärel hakkab temp. tõusmisel paisuma. Vee tihedus sõltub temperatuurist.
5. Amorfsed kehad paistavad tahkete kehadena, ehituselt on vedelikud Gaas 1. Gaasid täidavadanuma täielikult, ei oma kuju ega ruumala. 2. Osad paiknevad üksteisest kaugemal, nende vahel palju vabaruumi. 3. Tõmbe- ja tõukejõud puuduvad. 4. Soojusliikumine on sirgjooneline liikumine põrkest põrkeni. Difusioon Nähtus, kus aineosade liikumise tõttu on ained suuteliselt iseeneselt segunema. Soojuspaisumine Nähtus, kus ained soojened paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku. Bimetall termomeetri ehitus ja tööpõhimõte Bimetall termomeeter on kaks erinevat metalli kõvasti kokku surutud. Soojenedes metallid paisuvad ja bimetall kõverdub. Siseenergia? Kuidas seotud temp.? 1. Aineosade kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 2. Temperatuuri muutudes, muutub osade liikumiskiirus e kineetiline energia. 3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aineosakeste siseenergia. Browni liikumine? Mida näitab.? 1
1. Gaaside omadused: ei oma kindlat kuju ega ruumala, paisuvad piiramatult, kergesti kokku surutavad. Molekulid asuvad üksteisest väga kaugel, nende vahel mõjuvad jõud on väga väikesed, molekulid võivad liikuda kaootiliselt. 2. Ideaalne gaas 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked on elastsed seintega ( kiiruse väärtus ei muutu) 3)molekulide vahel puudub vastastikmõju. 4. pV = mRT/M p-rõhk-Pa , v-ruumala-m3, m-mass-kg, R-universaalne gaasi konstant 8,31y/mol*K, T-absoluutne temperatuur-K, M-molaarmass-kg/mol
elektriseadmed Sulavkaitse Põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Sulavkaitsme traat on sellise läbimõõduga, et talub kestvalt teatud kindla tugevusega voolu, näiteks 10A. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkeestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Bimetallkaitse Kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb, kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib kaitsmel olevale nupule vajutamisega taastada esialgse olukorra Kaitsmel on ka teine nupp, millega võib voolu katkestada, näiteks remonditööde korral Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. Automaatkaitselüliti On lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela
karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub Tselluloos - koosneb samuti glkoosi molekulides (b-glkoosijkidest) kikide taimeraku kestade peamised koostisosa Puidurakkudes on eriti paksud kestad tselluloos on polmeer TSELLULOOS : Leidumine : taimerakukestades , struktuuripolmeer Omadused : tugev, keemiliselt vastupidav , ei lahustu vees , mrgub, veesbralik, pleb hsti SSIVESIKUTE LESANDED: - energeetiline - kige kiiremini kasutatav energia allikas.
suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse
Tahkest ainest koosnev keha ei liigu. Vesi liigub korrapäraselt. Ja gaas nagu näiteks hapnik, seda on igal pool. Kui kujutleda, et universumil või maailmal on seinad siis need hapniku molekulid põrkuvad vastu seda kujutletavat seina ja nii edasi tagasi ja igat pidi. Termomeetrit jaotatakse 4 erinevasse liiki *kraadiklaas *metalltermomeeter *digitaalnetermomeeter *elektrooniline termomeeter. Metalltermomeeter koosneb kahest erinevast kokkupressitud metallist, mis paisuvad soojuse käes erinevalt. Nendega saab ka lülitada seadeid sisse ja välja. Näiteks soojus poiler. Digitaalne ehk numbriline Elektrooniline termomeeter on väga tundlik temperatuuri suhtes. Kõige madalam temperatuur mida termomeeter kannatab on -273,148 kraadi Celsiust. Kui mõõdeti looduses molekulide kiirust siis selleks oli 300 000 km/s. Esimene kraadiklaas oli leiutatud Fharenheiti poolt. Kuna Robert Reyleigh korraldas katse aineosakeste läbimõõdu määramiseks
nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel
Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps
kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q =cm ; =(t2-t1); t c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C t Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb. ·Töö gaasi paisumisel Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe. Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud. Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast protsessi rakendada
· Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist · Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti, seega on nende eluiga suhteliselt lühike · Väikesed tähed põletavad vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljadrite aastateni TÄHE SURM · Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu · Enne läbipõlemist lähevad nad aga tasakaalust välja ja tähtede suurus muutub - nad paisuvad ja neist tekivad punased hiiud ja ülihiiud · Kui tähed sünnivad vaikselt, siis tähtede surmaga võivad kaasneda ägedad plahvatused. · Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat · http://www.youtube.com/watch?v=PM9CQDlQI0A · http://www.youtube.com/watch?v=q9L7SMoT3RM KÜSIMUSED 1) Miks tähed vilguvad? 2) Millest oleneb tähe värvus? 3) Milline täht on inimestele tähtsaim ja tuntuim? Kui vana see täht praegu ligikaudu on? VASTUSED
Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D. molekulide ahelad purunevad Score: 0/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response Feedback A. termoplast B. paisuvad valmistamisel C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel B. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina C. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest D. takistavad valmistoodete kokkukleepumist Score: 10/10 9.
Väntmehhanism ja selle osad Väntmehhanism: Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on põlemiskambri seinas küünlapesa. Ploki alumist osa koosõlivanniga nim. Mootori karteriks.Selles pöörleb väntvõll ja paikneb õlivaru, et õli välja ei valguks tihendavad õlivanni ja klapikambrikaan tih...
sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks + B. halvemaks C. algul paranevad, hiljem halvenevad D. ei muutu Score: 10/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response + A. termoreaktiiv B. paisuvad valmistamisel C. termoplast D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response A. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest +B. takistavad valmistoodete kokkukleepumist +C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9.
kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel- raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temp 110 C. Tekkinud tekstriinid annavad toodete pealmisele pinnale kooriku ja iseloomuliku värvi ning maitse. Tärklise tekstriinistumine leiab aset ka kartulite ja paneeritud toodete praadimisel, jahu kuumutamisel (kastme valmistamisel). Tärklise muutumine... Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad, protsess algab temperatuuril 50-60 C. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100 C juures tekib viskoosne lahus (kissell). Tärklise edasisel kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad (kisselli veeldumine), tärkliseterad võivad lõhkeda ka intensiivse mehhaanilise mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärklise muutumine... Tärkliselahuse viskoossust mõjutab ka
vastupidavusest purustamisele. Veeimavuse tase on kõige kriitilisem tellistel mida kasutatakse allpool niiskuskindlat taset või niiskuskindlal tasemel. Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. 4.3 Soojus- ja niiskuspaisumine 6 Kõik ehitised paisuvad temperatuuri ja niiskuse muutumise tõttu. Paisumise suurus sõltub materjalist ja selle seisundist. Arvesse tuleb võtta paisumist müüritisseintel ühenduskohtades (Tabel 1). Ühenduskohtade laienemine on põhjustatud temperatuuri ja niiskuse tõusuga, mis omakorda põhjustab telliste laienemise. Kui tellised kahanevad ei pruugi nad alati õigesse positsiooni naasta. Kahanemisel võivad tekkida ka praod.
põhjustatud gaasisamba, nn. ,,gaasikolvi" inertsusest pikas resonantstorus. ,,Gaasikolvil" on täita veel teinegi tähtis ülesanne: enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Mootori tööjärjekord · Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. · Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. · Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. · Põlemiskamber täitub värske seguga. ,,Gaasikolb" liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule. Reaktiivmootoritel esinevad rikked · Käivitamisel üksikud paugud, leek lööb konfuusorist eest välja. Põhjuseks on
Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi
Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis -
Sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Ta on ainult ühekordseks kasutamiseks mõeldud. Teda kasutatakse raadiotes, televiisorites ja teistes elektriseadmetes. Teiseks kaitsmeks, mida kasutatakse tänapäeval rohkesti, on bimetallkaitsmed. Tema kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb. Kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub. Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu. Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis
vedelike molekulide külgetõmmet. Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe Kapillaarsus- Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 / gr r toru raadius, g 10 m/s(ruudus) , - vedeliku tihedus (kg/m (kuubis) ) Keemine- Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses. Vedeliku sees tekivad auru mullid, need paisuvad, kerkivad pinnale ja lõhkevad. Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga
Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Lahustumine vees on ka iseeneslik. Gaasis toimub segunemine kiiremini, sest osakesed on kaugemal üksteisest. Mittelahustuvad ained ei segune iseeneslikult. Kui kaks tahket ainet üksteise peale panna ning koormis peale panna, siis pika aja jooksul seguneb aine väga vähe ( tahkistes liiguvad osakesed väga harva oma koha pealt ära ) . Iseeneslik segunemine difusioon. 4 ) soojuspaisumine Ained soojenedes paisuvad, aga jahtudes tõmbuvad kokku soojuspaisumine. Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( gaas hakkab soojusega paisuma ja tungib välja ). Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( kui soe vedelik jahtub, siis veetase langeb ). Vesi on erandlik, alates temperatuurist 0oC 4oC tõmbub vesi kokku, seejärel hakkab to tõusmisel paisuma. Vesi on kõike tihedam temperatuuril 4oC. Tahke keha ruumala muut on võrdeline
Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25-kordselt. Elektritarbimine keskmiselt per capita on umbes kümme korda kõrgem industrialiseeritud maades kui arengumaades. Kuid ka viimastes kasvab nõudlus elektri järele järgmise 15 aasta jooksul iga aasta 5%. Omadused : 1. puudub kindel kuju ja ruumala sest molekulid on üksteisest kaugel 2. kergesti kokkusurutavad sest tõmbe ja tõukejõud on väikesed 3. paisuvad piiramatult sest molekulid liiguvad kaootiliselt Vedelike üldised omadused : 1. ei oma kindlat kuju aga on kindel ruumala sest 2. on raskesti kokkusurutavad sest molekulide vahel on tõmbejõud 3. on voolavad sest Tahkised ained mille molekulid paiknevad kindla korra järgi kristallstruktuur.Kütuste elektrilised omadused määäravad tuleohutuse kütuse tankimisel ja lennuaparaatide ning kütusemõõteaparatuuri ohutu töö.
tihedus suureneb, gaasiosakeste kokkutõmbumine põhjustab gaasis nii suure temperatuuri, et hakkab toimuma termotuumarektsioon ehk tuumade liitumine. Protsess võtab aega 100 000 kuni 100 000 000 aastat. Tähe elukäik Vesiniku liitumine heeliumi aatomi tuumadeks kestab 0,1-100 miljardit aastat. Tekivad ka suuremate aatommassidega aatomid (Na, Ba), kuni vesinik on otsas. Kaasneb üha suuremate osakeste koondumine ning tõuseb temperatuur, selle tõttu välised kihid paisuvad ja täht muutub suuremaks ja punasemaks. Sellist tähte nim punaseks hiiuks. Oletatakse, et Päike paisub 4,5 miljardi aasta jooksul kuni Maa orbiidini st 150 000 000 km igas suunas. 100 000 000 000 Kelvini juures pekas hakkama liituma heeliumi aatomite tuumad kuni Ni ja Fe aatomite tekkeni. Selle käikus suureneb sees temperatuur veel 10 korda, mille järgselt võib peale punase hiiu staadiumit toimuda kaks võimalikku tähe surma: 1) suure massiga tähed plahvatavad
Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Värvide teke valguse murdumisel veepiisas Kuidas on võimalik vikerkaart näha Vikerkaare esinemine Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule. Vikerkaare värvid Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada.
SURNUD SEISU. · SURVETAKT. SULGUB SISSELASKEKLAPP. KOLB HAKKAB LIIKUMA ÜLES, SURUDES SILINDRIS KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHKU) KOKKU. VEIDI ENNE, KUI KOLB JÕUAB ÜLEMISSE SURNUD SEISU, TEKITAB SÜÜTEKÜÜNAL SÄDEME, MIS SÜÜTAB KOKKUSURUTUD KÜTTESEGU. DIISELMOOTORIL PRITSITAKSE SEL HETKEL SILINDRISSE KÜTUS, MIS SÜTTIB KÕRGE RÕHU ALLA KOKKU SURUTUD NING SEETÕTTU KUUMENENUD ÕHUGA KOKKUPUUTUMISE TÕTTU. · TÖÖTAKT. PÕLEMA SÜTTINUD KÜTUSEST TEKIVAD GAASID PAISUVAD KIIRESTI, TEKITADES KÕRGE RÕHU, JA SURUVAD KOLVI ALLA. KOLB ANNAB SELLE SURVE KEPSU KAUDU EDASI VÄNTVÕLLILE, ANDES SELLELE PÖÖRLEMISEKS HOOGU. · VÄLJALASKETAKT. KUI KOLB JÕUAB ALUMISSE SURNUD SEISU, AVANEB VÄLJALASKEKLAPP. KOLB HAKKAB LIIKUMA ÜLES, SURUDES PÕLEMISGAASID LÄBI VÄLJALASKEKLAPI VÄLJA. KUI KOLB JÕUAB UUESTI ÜLEMISSE SURNUD SEISU, ALGAB JÄLLE 1. TAKT. TÖÖPÕHIMÕTE SÜÜTAMINE · OTTOMOOTOR SÜÜTEKÜÜNAL · DIISELMOOTOR - ISESÜTTIVUS SURVEASTE
hiid Viie miljardi aasta pärast, kui Päike on arenenud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ~ 250 korda praegusest suuremaks Kuni 2,25 kordse Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tuuma ümbritsevas kihis Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis tuum koosneb siis peamiselt hapnikust ja süsinikust Massiivsed tähed Väga suure massiga tähed paisuvad heeliumi põlemise faasis punasteks ülihiidudeks Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine jne Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni Kokkukukkumine Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid planetaaruduna ilmaruumi
Halbades keskkonnatingimustes (kuivus, toidupuudus, ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselisteks vormideks. Eoste moodustumisel kaotab mikroob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel alles 4...5 tunni pärast. Eoseid moodustavaid baktereid nimetatakse batsillideks. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad aastate vältel eluvõimelistena püsida, soodsaisse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, nad hakkavad kasvama ja muutuvad bakterirakkudeks. Elusa inimese või looma organismis ei moodustu eoseid kunagi. Hapnikuvajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks, mis vajavad kasvuks õhuhapnikku, ja anaeroobseteks, mis õhuhapniku juuresolekul ei arene.
kulub või vabaneb aine üleminekul ühest olekust teise siirdetemperatuuril. Sama soojushulga saame tahkumisel tagasi. Sarnane protsess esineb ka aurumisel ja kondenseerumisel. 10) Kirjelda 1) vedeliku, 2) gaasi molekulaarset ehitust? – 1) vedelik on korrapäratult, tihedalt ja vastastikmõju on tugev. 2) gaas on korrapäratu, hõre, vastastikmõju nõrk. 11) Mis on keemine, millistel tingimustel vedelik keeb? – Keemiseks tuleb soojendada. Veeaur ja õhk paisuvad (mullid). Kui õhurõhk on madalam, siis vedelik keeb madalal tulel, kui õhurõhk on kõrge, siis kõrgel tulel. Vesi keeb 100’C siis kui õhurõhk on normaalne (760). 12) Mis on ideaalne gaas, millised on selle kolm tunnust? – Ideaalne gaas on kõige lihtsam gaas, reaalse gaasi lihtsustatud mudel. 1) osakestel pole mõõtmeid (punktmass) 2) osakeste vahel ei arvestata tõmbejõude 3) osakeste põrked on absoluutselt elastsed.
* Tõest räägib igamees; igamehel ise tõde. *Ööl on üheksa poega. * Jää vagaks, laps, siis jumal sinuga. ¤ Mõni huvitav väljend või mõte * Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab. * Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres. * Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu poole tüveni üles, tulevad siis uuesti salakesi maha vaatama... kuni magajate juurde tuli on
prostitutsiooni ja kuritegevusega tegelemine, kooselu teiste tervise suhtes ükskõiksete narkaritega jne. Lahustite nuusutamine on üks odavamaid narkootikumide viise, kuid see kuidas lahustid inimesi tapavad on ebameeldiv ja häiriv. Kui te suunate endale kõrisse butaangaasi, siis pritsite kaela elutähtsatesse osadesse külmutusvedelikku, mis võib jäätada teie kõrilihased. Need paisuvad ja te lämbute. Kuid siiski, uimastitest tingitud surmajuhtumite arv jääb kõvasti alla tubakasuitsetamisest põhjustatutele. Neid arvatakse olevat Suurbritannias 110 000 ja Ühendriikides 400 000 aastas. Hallotsinogeenideks nimetatakse uimastite rühma, mis päritolult küll erinevad üksteisest kuid on oma toime poolest väga sarnased. Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene (taimed,seened). Euroopas ja Aasias on neid umbes tosin, Ameerikas 40
lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Päikesekiirgus ·Antarktisel on polaarpäev (suvel) ning polaaröö (talvel). Antarktisel esineb inimestel ka palju päikesepõletust, mis on tingitud valgelt lumelt ja jääkattelt tagasipeegelduva UV-valguse tõttu. Tuuled ·Kontinendi äärealadel puhuvad sageli polaarplatoolt laskuvad ja tormiks paisuvad mäetuuled. Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Taimestik ·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistavad mitmed koosmõju avaldavad kasvutingimused: väga madalad õhutemperatuurid, vilets kasvupinnas, niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid ellu jääda vaid rannikualadel ja oaasides. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, vetikatest ja seentest.
Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Energia muundumine Kütuses olev keemiline energia muudetakse tema põlemisel silindris, mehaaniliseks tööks. Põlemine on keemiline reaktsioon, kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga. Selle tulemusena gaasid kuumenevad ja paisuvad ning mootori osade kaudu muudetakse energia pöörlevaks liikumiseks Et mootor saaks pidevalt töötada, toimub ühe energialiigi muutumine teiseks pidevalt. Kütuse süütamisel silindris vabaneb keemiline energia, mis kolvi, kepsu ja vantvõlli abil muudetakse mehaaniliseks tööks. Saadavast mehaanilisest tööst tuleb osa paratamatult tarvitada abiseadmete käitamiseks. On ju vaja käima panna elektrit tootev seade (generaator), sest autos
gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust. soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia
surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhuga kokkupuutumise tõttu. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Süüteküünal on elektriline seade, mida kasutatakse sisepõlemismootorites küttesegu süütamiseks.
Teine võimalus seda seletada on kollageeni lõhustumise tõttu, ehk kollageen vajab lõhustumiseks vett ja selleks, et pehmeneks liha peab ta lõhustuma 25-40%. Sellest järeldub, et pehmenevad paremini vähem sidekoerikkad lihatükid. 12. Kuidas tekib puljongi pinnale vaht? - vees lahustuvad valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed, tekib vaht. 13. Mis põhjustab süldi tarretumise? - kollageeni temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, kiudd paisuvad ja nende maht suureneb. Temperatuuril üle 65 kraadi kollageen hüdrolüüsib mille tulemusel tekib glutiin, ning selle lahus tarrendab süldi. 14. Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale? - lihaskoe valgud tihenevad ning nad surutakse kokku ja neist surutakse välja koevedelikku. 15. Miks asetatakse maitsva puljongi saamiseks liha külma vette? - lisa seest tulevad välja kõik toitained. Kõrge kuumus ei lase liha pinnal valkudel kiiresti kokku tõmbuda. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
