Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktis elektrolüüdi lahusega.Glavaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Näiteks terases ja malmis on lisanditeks raudkarbiidi (Fe3C) või grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem
Keemia Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH-
Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu. Elektrienergia muundub keemiliseks energiaks.Endotermiline protsess. Katood (-)Elektrood, millel toimub redutseerumine, tekitatud elektronide ülejääk. Anood (+)Elektrood millel toimub oksüdeerumine, tekitatud elektronid puudujääk . Elektrolüüs sulatatud soolades: Sulatatud elektrolüüdi korral - katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Ko...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida
mõjuteguridest jms. · Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. · Korrosioon on redoksreaktsioon, kus metallide aatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijad. · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht, kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. · Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. · Korrosiooni võib jaotada kolmeks : 1. Keemiline korrosioon 2. Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon Keemiline korrosioon · Keemiline korrosioon toimub mitteelektrolüütides ehk vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu ja kuivades gaasides. · Metall reageerib otseselt lihtainega, mis on tavaliselt gaasilises olekus. · Omab suurt mõju temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon kulgeb. · Keemilisele korrosioonile alluvad näiteks: Automootori osad, bensiininõude sisepinnad, küttekolde restid,
kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elektrokeemiline korrosioon. Raud on pingereas aktiivsem ja seetõttu korrodeerub see kiiremini. Mikroobide korrosioon Korrosioon, mis on tekitatud või kiirendatud mikroorganismide poolt Mikroobide korrosioon toimub metallides ning mittemetallides isegi hapnikuvabas keskkonnas Kõrgetemperatuuriline korrosioon Metalli korrosioon, mis leiab aset kõrgetel temperatuuridel Peab olemas olema ühend, mis on võimeline metalli oksüdeerima või seda protsessi kiirendama Materjalide pulbristumine
(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metallic kokkupuutumine elektroluudilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgub kahe omavahel seotud (osa) reaktsioonina. 7) · Metalli korrosiooni kiirus soltub nii metalli isel.kui ka valistingimustest(temp, elektrohuudi koostisest, ohuhapniku juurdepaasust, metallic leiduvatest lisanditest jms.) · Metall, mis sisaldab lisandina vahemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhus metall · Korrosiooni voivad soodustada ka lahuses erinevad lisandid. 8)
energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade. Fe(OH)2 https://www.youtube.com/watch?v=EXaa5Ex5y1g Elektrokeemiline korrosioon toimub sarnaselt keemilise vooluallika, galvaanielemendi
...........................................5 2 Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Korrosiooni tekke Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva kekskkonna toimel. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon.Keemia jagab korrosiooni siiski protsesside kaudu ja siis on neid kaks: Keemiline ja elektrokeemiline. Keemiline tekib eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga.Intensiivistub kõrgemal temperatuuril. Metalli aatomid reageerivad aine molekulidega otseselt. Esineb ka mitmesuguste orgaaniliste ainete reageerimisel metallidega kõrgel temperatuuril. Elektrokeemilises kulgeb ka tavatingimustes. Redoksreaktsioon toimub metalli pinnale niiskes õhus ja milles on mõnevõrra süsihappegaasi, sulfaatrühmi jh lahustuvaid õhus sisalduvaid aineid
Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
vesinikurõhul 1 atm) loetakse võrdseks nulliga: E°(2H+/H2) = 0.0 V. Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel (1 M lahused, T=25ºC) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks. standardpotentsiaal E°– redokssüsteemi potentsiaal siduda või kaotada elektrone võrreldes vesinikuelektroodiga. standardpotentsiaalid väärtuste kasvu järgi reastades moodustub metallide elektrokeemiline pingerida. mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektronide liitmine, st tegemist on tugeva oksüdeerijaga ning seda vähemaktiivsem on metall. mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektronide loovutamine, st tegemist on tugeva redutseerijaga ning seda aktiivsem on metall. metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud
2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max – Rühmanumber Min – rühma nr. Miinus 8 (mittemetallid) Metallide puhul 0 B-Rühma metallidel enamasti 2 3. Mis on metallide korrosioon (keemiline, elektrokeemiline)? - Metallide korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. - Keemiline korrosioon - otsene redoksreaktsioon metalli ja keskkonnas leiduva oksüdeerija vahel. (Nt: gaaside: hapnik, kloor või vedelikega: bensiin, õli) - Elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. See lahus võib olla looduslik vesi või õhus märkamatu veekiht. (Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4. Miks saab elektrokeemiline korrosioon toimuda ka niiskes õhus? Niiskes õhus moodustub metalli pinnale õhuke märkamatu veekiht. Selles veekihis leidub alati elektrolüüte, nt õhus sisalduva CO2 lahustumisel tekkivat süsihapet. Sellega on
Korrosiooni tulemusena metallid hävinevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini protsess kulgeb. Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist.
muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted.
Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed k...
Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A-aatomi mass F-faraday arv z- aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1- geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab
on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli korrosiooni. · Metallid korrodeeruvad, sest nad lähevad tagasi kõige püsivamasse olekusse. See kulgeb iseenesest. · Korrosiooni liigid keemilised ja elektrokeemilised. · Keemiline korrosioon toimub kõrgel temperatuuril. Nt: metalli reageerimine kuivade gaasidega(hapnik,kloor,vääveldioksiid). · Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdi(ioon, ehk laenguga osake) lahusega. Kokkupuutes peab olema kaks metalli. · Elektrokeemilise korrosiooni osareaktsioonid: 1)Metalli üksüdeerimine, 2)keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. · Raua elektrokeemiline korrosioon: a) tavatingimustes - Hapniku redutseerumisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Hapnik oküsdeerijaks.
) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp. Tekib põhisaadusena rauatagi e- Fe3O4, kuumutamises kloori atmosfääris tekib raud(III) kloriid. 4)Elektrokeemiline korrosioon: Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. 5)korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: Mida happelisem on lahus on kiirem ja mida paremini pääseb õhuhapnik metallini. Kui puhas metall, seda kiiremini Näiteks kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses
Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti
Intensiivsemalt kulgeb kõrgemal temperatuuril(nt.kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes jne). Kuivasõhus tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuumutamisel kloori atmosfääristekiv 2FeCl3 NT: 3Fe+O2->Fe3O4 2Fe+3Cl2->2FeCl3 ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON: võib tavatingimustes intensiivselt toimuda.Ka raud on vähese vastupidavusega. Toimumise tingimuseks on nende metallide kokkupuude elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. METALLIDE TOOTMINE JA KORROSIOON: Korrosioonis tekivad uued ained, uued sidemed, ühendite või sidemete moodustumisel vabaneb energia ja korrosioonil energiat kulutamata ja see toimub iseeneslikult. Metalli maakide lõhkumiseks on vaja lõhkuda sidemeid ja kulutada energiat.
edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga (enamasti nikli- või kroomikihiga elektrolüüsi teel) 4. Raudesemete kaitsmine õhukese tina- või tsingikihiga kastetakse metallese vastavasse sulametalli. 5. Elektrokeemiline kaitse/ protektorkaitse: kaitstav seade, nt niiskes pinnases asuv metalltoru, ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist (Zn või Mg) plaadiga nn. protektroiga. Sellisel juhul jaotuvad oksüdeerumius- ja redutseerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel: aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub ja läheb ioonidena pinnasesse või merevette. Vabanenud elektronid liiguvad juhtme kaudu kaitstavale metallseadele, millel kulgeb redutseerimisreaktsioon. Elektrokeemiline
põhiliselt raua korrosiooni ja korrosioonikaitset. Raua (või raua sulamite) roostetamine tekitab korrosioonidest kõige suuremat majanduslikku kahju. Soodustavateks teguriteks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). Rooste (raua korrosiooni) koostist avaldatakse harilikult valemiga 2Fe2O3 ×nH2O. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: · keemiline korrosioon; · elektrokeemiline korrosioon; · biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist.
Intensiivsem kõrgemal temperatuuril nt. metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes. Elektrokeemiline korrosioon- Toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.(nt CO2) Kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. Raua elektrokeemiline korrosioon- Tekib elektronide liig, korrosioon jätkub vaid siis kui olemas on oksüdeerija. Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid. Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. Metalli iseloom 2. Välistingimused: temperatuur elektrolüüdilahuse koostis (mida happelisem, seda kiirem), õhuhapniku juurdepääs (mida suurem, seda kiirem),
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda
ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas (tööstuses) oleva ainega (oksüdeerijaga). Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside nagu hapnik, kloor ja vääveldioksiid või vedelikega nagu bensiin ja õli. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril (nt metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris ja ahjudes). Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (maapind, looduslik vesi). Enam levinud, kui keemiline. Tavatingimustes võib toimuda küllaltki intensiivselt. Isegi raud on vähese vastupidavusega selle suhtes. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate
ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas (tööstuses) oleva ainega (oksüdeerijaga). Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside nagu hapnik, kloor ja vääveldioksiid või vedelikega nagu bensiin ja õli. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril (nt metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris ja ahjudes). Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (maapind, looduslik vesi). Enam levinud, kui keemiline. Tavatingimustes võib toimuda küllaltki intensiivselt. Isegi raud on vähese vastupidavusega selle suhtes. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate
Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Metalli kaitsmine teise metalli kihiga Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Tsinkimine Tööstuslikult on tsinkimine kõige odavam tõhus korrosioonikaitse meetod.
Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Näited: automootor, ahi, turbiin. 2) Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases
paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe
majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe
positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste potentsiaalide erinevuse metalli- ja lahusefaasis. Nii tekib elektrokeemiline tasakaal metalli ja lahuse vahel. Elektrilise kaksikkihi paksus d on ioonraadiuse suurusjärgus (~10 m). -9 III. Elektroni poolt tehtav ja termodünaamiliselt maksimaalne kasulik töö Vaatleme elemendi Zn | ZnSO4 || KCl || CuSO4 | Cu. Selles elemendis iga z mooli aine lahustumisel same elektriahelas zF kulonit elektrit. Kui see elektrokeemiline element töötaks termodünaamiliselt pööratavalt,
reageeri lahj.hapetega. HNO3 ja konts. H2SO4 reageerimisel metallidega ei teki kunagi H2. Tekivad sool, vesi ja happeainioonid. Raud ja alumiinum ei reageeri kons hapetega. Sooladega: Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 11. Mis on korrosioon?metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. 12. Millised on korrosiooni liigid?1) keemiline korrosioon-toimub kõrges gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. 2) Elektrokeemiline korrosioon-toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul. 13. Kuidas on võimalik kaitsta metalle korrosiooni eest? a)metalli isoleerimine väliskeskkonnast, b) metalli katmine teise metalli kihiga, c) elektrokeemiline katmine, d) korrossiooniaeglustaja kasutamine.
reageeri lahj.hapetega. HNO3 ja konts. H2SO4 reageerimisel metallidega ei teki kunagi H2. Tekivad sool, vesi ja happeainioonid. Raud ja alumiinum ei reageeri kons hapetega. Sooladega: Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 11. Mis on korrosioon?metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. 12. Millised on korrosiooni liigid?1) keemiline korrosioon-toimub kõrges gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. 2) Elektrokeemiline korrosioon-toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul. 13. Kuidas on võimalik kaitsta metalle korrosiooni eest? a)metalli isoleerimine väliskeskkonnast, b) metalli katmine teise metalli kihiga, c) elektrokeemiline katmine, d) korrossiooniaeglustaja kasutamine.
paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn
kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul •Korrosiooni põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse KEEMILINE KORROSIOON •Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga) •Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril 3Fe + 2O2 ® Fe3O4 ELEKTROKEEMILINE KORROOSION •Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid) •Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel 2+ •Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH BIOLOOGILINE KORROSIOON Korrosiooni põhjustavad bakterid Näit
Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn.
METALLIDE KORROSIOON lk 151157 1) Mis on korrosioon? Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 2) Milline tunnus on korrodeerunud metallil? Läige kaob, värvus muutub 3) Milliseid tingimusi on vaja, et metal korrodeeruks? õhuhapniku juurdepääs, niiskus 4) Nimeta korrosiooninähte metallidel. Rooste, hõbeda tumenemine, vask muutub hallikasroheliseks. 5) Kuidas liigitatakse korrosiooni? Milline erinevus neil on? Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdilahuses, aga keemiline toimub vahetult oksüdeerijaga kõrgel temperatuuril ja kuivas keskkonnas 6) Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Metalli kaitsmine emaili, värvi või lakikihi avil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga(nikli, kroomiga, tina, tsingikihiga) Cu + k. HNO3 Cu(NO3)2 + H2O + NO2
elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese metalli kihiga, vältimaks korrosjooni) · Galvanoplastika ( metall jäljendite valmistamine ) · Metallide refereerimine ( puhaste metallide tootmist) Faradei arv on saadud elementaarlaengu ja avagaadro arvu korrutisel
Korrosioon Mis on korrosioon? Metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga Esineb ka orgaaniliste ainete reageerimisel metalliga kõrgel temperatuuril (nt: mootorites, ahjudes) Elektrokeemiline korrosioon Võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes Reaktsioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses Toimub kahe omavahel seotud reaktsioonina Vase korrosioon Korrosiooni kiirus Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses.
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas
jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisandeid(süsinik) korrudeerub kiiremini kui puhas metall. · Lahuses esinevad lisandid(sool autodele) Korrosioonitõrje · Metalli kaitsmine emaili-,värvi- või lakikaihi abil · Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga · Elektrokeemiline kaitse · Inhibiitor Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained. · Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena(leelismetallid kloriididena) · Vähemaktiivsed metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega
väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A- aatomi mass F-faraday arv z- aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1- geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab murdumisnäitaja
· Poldid · Needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti . Kuidas metall toimib elektrolüüdis , sõltub tema elektrkeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes
KORROSIOON Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn...
otseselt elektrienergiaks Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel (alati redoksreaktsioon) Korrosioonitõrje metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, võimalusi värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tsingiga ja tinaga katmine), elektrokeemiline kaitse (kaitstav seade ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist plaadiga protektoriga), korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitor) Maak - mitmest ainest koosnev ühend, mis sisaldab peale metalliühendi ka mitmesuguseid kõrvalaineid MAAK (rikastamine) > RIKASTATUD MAAK (särdamine) > METALLI OKSIID (redutseerimine) >METALL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
