harva, segunenud savi/liivaga (looduslik asfalt) või imbunud kivimisse; kätte saab keetes või lahustades; kõige kvaliteetsem · looduslik asfalt · naftabituumen - saadakse madala väävlisisaldusega nafta destilleerimisel; kõige vedelam masuut, keskmine gudroon, kõige tahkem bituumen; läbipuhutud bituumen - destilatsioonijäägist õhu Tõrvad läbipuhumisel; jagunevad - sitked (omakorda ehitus- ja teebituumenid) ja vedelad Tumepruun veniv aine, saadakse orgaanilise aine kuivdestillatsioonil. · põlevkivibituumen ehk tõrv - tahkest kütusest; põlevkiviõlide destillatsiooni jäägina, millest puhutakse Tõrvade koostis:
kasutatakse tsiviilehituses Geokärg kolmekomposiitne, vett läbilaskev, polümeerne meekärje või võrgukujuline. Kasutatakse kivide, oinnase või teiste materjalide varisemise vältimiseks Bituumenmaterjalid Bitumenmaterjalide liigitamine Bitumenmaterjalid on koliidsed süsivesikud Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse nei ka orgaanilisteks sideaineteks Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad Peamised kasutusalad Asfaltbetoonide sideaineks Asfaltkatte aluse krundiks Tee pindade killustiku kleepkihiks Katusekatte- ja hüdruiosolatsioonipapide immutamiseks Õhukeste materjalide pindade kleepimiseks Võõpisolatsiooni valmistamiseks metallkonstruktsioonide kaitseks Mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks Puudused Madal temperatuuripüsivus
diislikütusel?hägustumispunkt 56. Mis standard on Euroopa Liidus autobensiinile kehtestatud? evs en 228 57. Mis standard on Euroopa Liidus diislikütusele kehtestatud? evs en 590 58. Mis standard on Euroopa Liidus rapsmetüülestrid mootorite jaoks kehtestatud? EVS-EN 14214 59. Kas rapsmetüülestreid ka kütteõlina kasutada on lubatud? jah evs en14213 Alternatiivkütused 1. Nimetage alternatiivsed allikad naftale mootorikütuse saamiseks. põlevkivi, tõrvad, süsi, biomass 2. Milliseid gaaskütuseid kasutatakse mootorikütusena? lpg, lng 3. Mis kütused on LPG ja CNG? LPG (Liquefied Petroleum Gas), veeldatud maagaas, CNG (Compressed Natural Gas) maagaas e surugaas 4. Vesinikkütus, plussid ja miinused. +auto ei saasta loodust(h20 eraldub)+odav kütus(piiramatult)+ sisepõlemismootorist vaiksem + bensiinist 100 korda odavam;- auto hind -puuduvad tanklad ja teenindused-paagishoidmine(madalad temp)-
Tartu Ülikool ELU PÄIKESEENERGIAL referaat |2 Tartu 2012 |3 Sisukord Taastumatud ja taastuvad energiaressursid............................................................................ 4 Päikeseenergia....................................................................................................................... 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5 Fotoelektrilised süsteemid. ...................................................................................................
MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed · 05 01 02* Soolaärastussetted · 05 01 03* Mahutite põhjasetted · 05 01 04* Alküülhappesetted · 05 01 05* Lekkinud õli · 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed · 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid
JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed o 05 01 02* Soolaärastussetted o 05 01 03* Mahutite põhjasetted o 05 01 04* Alküülhappesetted o 05 01 05* Lekkinud õli o 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed o 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) o 05 01 08* Muud tõrvad o 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted o 05 01 12* Õli sisaldavad happed o 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed o 05 01 15* Kasutatud filtersavi Kalmistupraht Kalmistupraht koosneb peamiselt haudade korrastamisest pärit taimsetest jäätmetest (lilled, oksad, lehed, muru, sammal, juurekamar), mineraalainest (liiv, muld, kivimaterjal) ning rämpsust e võõristest
lagunemisel tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Ulatusliku akne põhjuseks on liigselt rasune nahk. Normaalse nahaga inimestel on rasunäärmed ja rasueritus väiksemad kui aknehaigetel. (Akne, 2018) 6 Aknet võivad esile kutsuda ka järgmised tegurid (Kroom, 2009): ·suukaudsed rasestumisvastased vahendid, ·steroidid, mida kasutavad osad sportlased, kes soovivad saada kiiret lihasmassi juurdekasvu, ·komedogeensed ained - näiteks tõrvad, polüvinüülkloriid, tööstuslikud õlid, rasvased kosmeetikatooted, ·rasedus, ·premenstruaalne periood, ·stress, ·kuum ja niiske keskkond, ·ultraviolettkiirgus, ·seedesüsteemihäired, kõhukinnisus, ·kehvveresus, ·füüsiline ja vaimne üleväsimus. 1.4. Diagnoosimine ja ravimine Haiguse diagnoosimiseks ei ole vaja lisauuringuid, vaid piisab lihtsast vaatlusest. Kui alustada akne ravi õigel ajal, on armide tekkevõimalus väiksem. Kahjuks ei ole sellist vahendit, mis
Jaguneb klassideks: · Aklassi moodustavad polümerisatsiooni teel saadud ained (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstirool). · Bklass moodustub polükondensatsiooni teel saadud ainetest (polüester, penoolfenoolformatehüül, epoksüüd(vaigud). · Cklass looduslike vaikude modifikatsioonid (etüültselluloos, nitrotselluloos, tselluloid). · Dklass bituumenid ja tõrvad. Orgaaniliste ainete destillatsioonil saadud ained. Sõltuvalt temp. mõjust jaotatakse vaigud: 1. Termoplastsed saab korduvalt ümber vormida 2. Termoaktiivsed temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed. PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab
............ 158 11.5. Kiud-tsementtooted ............. 159 11.6. Tsementkivid ............. 162 12. Bituumenmaterjalid ............. 165 12.1. Bituumenmaterjalide olemus ja liigitus ............. 165 12.2. Bituumenid ............. 166 12.3. Bituumenite katsetamine ............. 167 12.4. Tõrvad ............. 168 12.5. Emulsioonid ............. 169 12.6. Kleepmastiksid ............. 170 12.7. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonid ............. 170 12.8. Bituumenmaterjalide transport ja hoidmine ............. 174 5 13. Asfaltbetoonid
3. Veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud kasutatakse hüdroisolatsioonimaterjalide tootmiseks. 4. Hea keemilise püsivusega, taluvad enamikke happeid. 5. Lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. 6. Värvilt mustad või tumepruunid. 7. Toatemperatuuril tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad 8. Peamised puudused: madal temperatuuripüsivus ja vananevus. 9. Bituumenite hulka loetakse ka tõrvad. 16. Bituumenite baasil valmistatakse: 1. bituumenemulsioone 2. asfaltmörte ja asfaltbetoone 3. katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale 4. tihendusmaterjale 5. liimaineid 6. korrosioonivastaseid võõpasid, lakke, mastikseid. 7. EMULSIOONID kuuma bituumeniga töötamine on ohtlik ja seda saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus
48.Bituumenite olemus- süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nim neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonmaterjalide tootmisel. Hea keemiline püsivus (taluvad enamikke happeid). Värvilt mustad või tumepruunid. Toatemperatuuril on tahked, sitked või vedelad. Bituumenmaterjalide hulka kuuluvad ka tõrvad. Peamisteks puudusteks on madal temp.püsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Emulsioonid- emulsioon on bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis), mis ümbritseb bituumeni piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Otseses emulsioonis on keskkonnas vesi, milles hõljuvad väiksed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed
Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. Värvilt on nad mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures on nad tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga nad sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad. Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). emulsioonid Bituumeneid ja tõrvasid kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit (tõrva) saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Bituumeni sulatamine nõuab energiat ja on mõnevõrra tuleohtlik. Kuuma bituumeniga töötamine on ka ohtlik (põletusoht). Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis
teised ühendid. 14 Happesus turvastest määratakse: 1. colorimeetriliselt – proovide värvus Redoksomadused – turba taandavad, redutseerivad või oksüdeerivad, hapenduvad tingimused. Need on olulised aiandusturba müümisel. Oleneb turba mineraalsest koostisest, sest erinevad elemendid pole ühe valentsiga. Bituumenid: 1,2…17,7% orgaanilisest ainest sõltuvalt turba botaanilisest koostisest. Sellest saab eraldad vaiku, süsivesikud, tõrvhapped, tõrvad, asfaltiinid, õlid. Probleemiks on bituumenid rabaturbas. Turba hüdrofüüsikalised omadused Enamlevinumateks näitajateks turbalasundi hüdrofüüsikalisteks näitajateks niiskus (veesisaldus), tihedus, pinnasevee pinge ja veejuhtivus. Vesi ja kuivaine Turvas koosneb veest, tahkest faasist ja gaasist (CH4 – metaan). Veesisaldus väljendatakse kas vee massi ja proovi summaarse massi suhtena, protsentides. varieerub 0…100%. Levinud on ka väljendamine vee massi ja kuivaine
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Polümeeriks nimetatakse kõrgmolaarset orgaanilist ainet, mille molekulid koosnevad väga paljudest aatomitest. Polümeeride klassid A polümerisatsiooni teel saadud ained ( polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstürool jne.) B- polükondensatsiooni teel saadud ained ( karbamiid; püloester, epoksüüd jne.) C looduslike vaikude modifikatsioonid ( etüültselluloos, tselluloid jne.) D- orgaaniliste ainete destilleerimisel või krakkimisel saadud ained ( bituumenid, tõrvad, pigid jne. ). Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer, täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. koostise järgi liigitatakse plastmaasid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. Täiteaine võib olla pulbrikujuline, kiuline, kihiline. Muudab plastmassi odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi
hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. Värvilt on nad mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures on nad tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga nad sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad. Emulsioonid: Bituumeneid ja tõrvasid kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit (tõrva) saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Bituumeni sulatamine nõuab energiat ja on mõnevõrra tuleohtlik. Kuuma bituumeniga töötamine on ka ohtlik (põletusoht). Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. Emulsioon kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
