soojapidavus ja atraktiivsus viimistlusmaterjalina. See ongi põhjuseks, miks paljud inimesed väga soovivad igal juhul palkseina ehedaks jätta kattes seda vaid mõne tooniva puidukaitsevahendiga. Soojustamisel hindavad kõik parimad palkmajategijad töös vaid loodusele sõbralikumate materjalide kasutamist. Looduslikud materjalid on allergiavabad. Sobilikud on need materjalid, mis suudavad taluda õhuniiskust ja ei tekita klieefekti. Näiteks: Tselluvill, mida on puistevillana teistest keerulisem kasutada. Tegu on looduliku, taaskasutatava materjaliga. Ca 82 % ulatuses kasutatakse tema tootmiseks vanapaberit. Tselluvill nii seob, kui vabastab niiskust, olles sellega puidu sarnane. Ta on tulekindal, heli isoleeriv ja soojapidav. Kivivill 92-99 % kivivilla mahust moodustab õhk, seega on tagatud hea soojusisolatsioonivõime. Kivivill laseb läbi veeauru sama palju kui õhk, tänu sellele on kivivill ,,hingav" ja tagab on hea mikrokliima
2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11. Millistes piirides on soojaerijuhtivus? Soojaerijuhtivus on 0.041-0.055W/mC. 12. Millised on orgaanilised soojustusmaterjalid?
.......................... 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus
mineraalse sideaine ja veega, saadud segu pressitakse Puudused - mahukahanemine; pikk kuivamisaeg; väheelastsed; plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus; seinte ja enne kuivamist tundlikud külmale; sobivad ainult seintele katuslagede soojustamiseks Silikoonhermeetikud Tselluvill - toormeks makulatuur ja puhas ajalehepaber; ei Eelised - elastsed (ka madalal temp.); vastupidavad loeata mittepõlevaks materjaliks, kuid peab tulelekoormustele kemikaalidele; sobivad seinale ja põrandale; vastupidavad UV- hästi vastu; omadused: loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki kiirgusele ja ilmastikule ega mädane, laseb seintel hingata, ei meeldi närilistele,
hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus. Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on
leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaazi, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali. 5
mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku. Orgaanilised Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku, närilised ei söö. Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholile ja loomsetele rasvadele, ei kannata eetrit, CL org-le, tärpentiini, bensooli. Võib värvida vaid vesiemuls värviga, on krohvitav, põlev (mürgine must suits)
Lubi kui ehitusmaterjal: + ei tekita kahjulikke jäätmeid + reguleerib õhuniiskust, temperatuuri, hingav materjal + tulekindel + kohalik pikkade traditsioonidega materjal - agressiivne - vajab põletamist, võib tekitada negatiivse CO2 bilansi pilliroog kui ehitusmaterjal Pilliroog kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea soojapidavus + hea heliisolaator + kohalik materjal - tuleohtlik tselluvill jt looduslikud soojustusmaterjalid Lina kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea soojapidavus + hea isolatsioon + kohalik materjal + hea kliima kujundaja
................................................................................. 27 5.1.2 Kivivill....................................................................................................................... 27 5.1.3 Kergkruus ..................................................................................................................27 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid....................................................................... 27 5.2.1 Tselluvill.....................................................................................................................27 5.2.2 Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit .................................................................................28 5.2.3 Mullpolüuretaan.........................................................................................................28 5.2.4 Mullpolüstüreen......................................................................................
pigment). Katusele nad liimitakse voi kinnitatakse plasttuublitega labi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kondida. Libeduse valtimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 43. Orgaanilise paritoluga soojustusmaterjalid tselluvill, mullpoluuretaan, mullpolustureen Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sunteetilistest (poluetuleen, poluuretaanid) orgaanilistest ainetest. Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja
Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. 44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tootmine, tselluvill Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei
mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraanide kasutusalad: 1. pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine 2. horisontaal ja vertikaaldrenaaz 3. nõlvade kindlustamine 4. erinevate pinnasekihtide eraldamine 5. pinnasevee tõkestamine 33. plastidest toodetakse veel profiiltooteid nagu mitmesugused torud, vooderduselemendid, liistmaterjalid, aknaraamid, tihendusmaterjalid jms. 34. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen 35. Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 36. 1. TSELLUVILL valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutes ja antipüree- nidest. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. 37. Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. 38. Tselluvilla omadused: 1
massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega 55. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog
3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist
Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon. Seveliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks. Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja. Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena
mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus. Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme
Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 55. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan- · Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit: Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog hinnatakse ja sorteeritakse enne plaadiks pressimist, samuti kontrollitakse valmistoodang, kust praak kõrvaldatakse enne ladustamist).
pindade isoleerimine. Kuju järgi: jäigad/pooljäigad isolatsiooniplaadid, isolatsiooniplokid, puistematerjalid, segud, painduvad materjalid, toppe(täistopitavad). Markidesse jaotatakse mahumassi järgi. Kõige suurem M 500. Orgaanilised materjalid: puitlaast ja puitkiudplaadid, vahtplastid, roogplaadid(nt. Pilliroost), lina ja kanepivill(sideaine polüester) Linavill soojajuhtivus 0,039 w/m* C, mahumass 30 kg/m3, sideaine polüester Tselluvill mahumass 40 kg/m3, soojajuhtivus 2 0,041 W/m* C. Ehitusvilt paksus 815 mm, tehakse akrusnaha jääkidest, lisatakse antiseptikuid. Kranuleeritud vahtplast kasut. puistematerjalina Mineraalsed materjalid: Mineraalne aine sulatatakse kõrgel temp., pihustatakse väikesteks kraanuliteks. Pressitakse nt. Vattideks, plaatideks. Klaasvill koosenb klaas,soda,lubjakivi. Tuletõkke plaat käib mati peale. Paigaldatakse ka puistena(puhuritega).
Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02... 0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 56.Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. rooplaat- jäik ehitusplaat, mida valmistatakse pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Rooplaadid on sobilikud kasutamiseks krohvi alusmaterjalina nii siseruumist (seinad, laed), kui ka väljas (seinad). Võib kasutada tasasel või konarlikul massiivseinal, tahutud või tahumata palkseinal, samuti karkass-seinal või talade vooderdusena
kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit, kaoliinsavi, puidu- või korgijahu jne), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe- või mitmekihiline. Linoleumirulli laius on 1,4-3,0m. Linoleumi paksus võib olla näit. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipüreenidest (boor ja booraks). Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jääkide emissioonidega, teatavasti eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja
st soojustus 0,045 0,0065 0,07 0,0040 u23°C,RH50%=0,1 kg/kg Puitkiudplaat 0,08 0,0041 <0,05 1,4 u23°C,RH80%=0,16 kg/kg 0,09 0,0046 < 40 kg/m3 kõik 0,0040 Tselluvill <0,10 1,8 ≥ 40 kg/m3 kõik 0,0035 Keramsiit, u23°C,RH50%=0,001 <0,0 0,07…0,15 0,004 4 puistena kg/kg 2 Kaltsiumsilik kõik 0,003
Samuti aga ka: Orgaanilised Mitteorgaanilised *mõeldud olukorda kus soojustusefekt saavutatakse piirde konstruktsiooni materjali enda või paksu pinnasekihiga, mis täidab soojustuse funktsiooni. 84 42 SOOJUSTUSMATERJALID Villtooted (klaasvill, kivivill, tselluvill, puitkiudvill, kanepivill, aga ka arhailine räbuvill jne.) Vahtplastid (EPS, XPS, vahtpolüetüleen, fenoplast, graanulvahtplast) Vahtpolüuretaanid (PUR1-avatud poor, PUR2-suletud kärgpoor, PUR3-karbamiidvaht, SPU, montaazivahud jt.) Vahtklaasid, vedelplastid Mineraalsed graanulmaterjalid (kergkruus) Mineraalsed poormaterjalid (gaasbetoon, keramsiitbetoon, aga ka arhailine kukermiit)
Ševeliin. See kujutab endast kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina- või takukihti. Paberid on immutatud õli või tõrvaga. Tehakse ka ilma kattekihtideta linavilti. Ševeliini on kasutatud puitkilpmajade seinte soojustamiseks. 205 Poroloonmatid. Need on valmistatud polüuretaani vahustamisel. Poroloonmatid on painduvad plaadid. 15.4. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill. Tselluvilla saadakse makulatuuri peenestamisel, millele lisatakse antipüreene. Seda toodetakse ka Eestis. Tselluvill on raskelt süttiv materjal. Tselluvilla paigaldatakse puhuriga. Seda kasutatakse raskelt juurdepääsetavates kohtades – näiteks madalal pööningul pööningulae isoleerimiseks. Tselluvilla võib pritsida ka püstisele (vertikaalsele) pinnale. Sel juhul tuleb teda niisutada, et ta muutuks kleepuvaks. Termoliit. See on saepuru, millele on lisatud pulberlupja
Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub. Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja. Lubi seob saepuru üheks monoliidiks
lahendus. Seda on juba tõdetud 1942. aasta väljaandes „Elamu soojapidavus“ (Jürgenson 1942). 20. sajandi algul levib laiemalt nn. alttuulutatav põrand. Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk on aidata kaasa helipidavuse saavutamisele, kuid teisest küljest tekitab puittalades pika aja jooksul roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid st. põrand jääb läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega, helipidavusega ja madala omavõnkesagedusega, nn ”klirisevate klaaside” efekt. Kahes elamus olid puitlaed ning keldri betoonsein majavammi poolt kahjustatud.
annaabi.ee 
