Tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite valemid koos joonistega.
Valemid: Ruumilised kujundid Kuup Kuubi serv on a. Näide Kuubi serva pikkus Kuubi ruumala V = a3 Kuubi täispindala on a = 2 cm. Et kuubi üks tahk on ruut ja kuubil on Näide St = 6 · a2 6 tahku, siis täispindala Olgu kuubi serva pikkus 2 cm, St = 6 · 22 =6 · 2 · 2 = siis kuubi ruumala on: =24 cm2 V = 23 = 2 · 2 · 2 = 8 cm3 Risttahukas Risttahuka servad on a, b, c. Risttahuka ruumala on Risttahuka täispindala on St = 2 · a · b + 2·a·c + 2·b·c V=a·b·c ...
.........................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg) Referaadi läbivaks teemaks on kuidas erinevad õppeasutused on rakendanud GIS tarkvara õpetamist ja kasutamist koolitöös
Valdkond: Geomeetriline matemaatika Tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite valemite seosed ja tuletused NB: Valemites kasutatud tähised käivad ainult antud joonistega kokku, mis tähendab seda, et originaalvalemite tähised võivad mõnel määral erineda antud valemite omadest. Kõik valemid on kontrollitud ja joonised tehtud Rhinoceros 3DTM -ga. See dokument käsitleb järgmisi geomeetrilisi kujundeid: 1
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks...
GIS Geograafiline infosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsiks ja esitlemiseks ning päringute tegemiseks. Tänapäeva geograafide uurimistöödes on esikohal andmestik. Selleks, et andmetest saaks teha järeldusi, peavad nad olema kõigile mõistetavad ja arusaadavad, seetõttu tuleb neid kohandada ja töödelda. GIS sai alguse umbes 1960. Aastatel. Selle loojaks on sageli märgitud Kanadat, kuid viidatud on
Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid
antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid.
FUNKTSIOON (VERE SUHKRUSISALDUST REGULEERIV INSULIIN); KAITSEFUNKTSIOON (MITTEOMASTE ORGAANILISTE ÜHENDITE VASTU MOODUSTUVAD VERES ANTIKEHAD); LIIKUMISFUNKTSIOON (ALGLOOMADE, VIBRUTE JA RIPSMETE LIIKUMINE); ENERGEETILINE FUNKTSIOON (VALKUDE TÄIELIKUL LAGUNDAMISEL VABANEV ENERGIA ON KASUTATAV ORGANISMI ELUTEGEVUSPROTSESSIDES). DENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE HÄVIMINE. RENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE TAASTUMINE. MAKROELEMENT ORGANISMIDE KOOSTEISES KÕIGE ENAM ESINEV KEEMILINE ELEMENT. MIKROELEMENT ORGANISMIDE NORMAALSEKS ELUTEGEVUSEKS ÜLIVÄIKESTES KOGUSTES VAJALIK KEEMILINE ELEMENT.
o Regulatoorne ülesanne o Liikumisülesanne o Transport ülesanne o Energeetiline ülesanne. o Retseptoorne ülesanne 9. DNA; RNA ehitus ja ülesanded o DNA- Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele. o mRNA toob geneetilise info tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse o tRNA aminohapete transport ribosoomi o rRNA kuulub ribosoomi ehitusse 10. Mõisted! o Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine o Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine o Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk o Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 11. Joonised! o Valgud ehk lipiidid o Nukleiinhapped
Miks nimetatakse valke biopolümeerideks? Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Millest tulenevad valkude omadused? Aminohapete järjestusest primaarstruktuuris + ka teistest struktuuridest. Mida nimetatakse valgu primaarstruktuuriks? Valkude aminohappelist järjestust. Kuidas tekib valgu teist järku struktuur? Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime? Nad seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist.
................................... 8 Rakendused................................................................................................................ 9 Kokkuvõte................................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 11 Sissejuhatus Eesti Entsüklopeedia kirjeldab holograafiat kui optilist menetlust esemete ruumiliste kujutiste salvestamiseks ja nähtavaks muutmiseks. Erinevalt fotost on holograafiline kujutis ruumiline, seda saab vaadelda mitmest küljest ning näha esiplaanil olevate esemete taha. Hologramm on aga holografeerimise tulemusena valgussalvestil (nt vastaval fotoplaadil) saadav interferentsipilt. Käesolev referaat annab ülevaate hologrammi ajaloost, kasutusvõimalustest ja arengusuundadest selles vallas. Holograafia
või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördeprotsess. VALKUDE ÜLESANDED 1.Ensümaatiline ül. (u. 10%valkudest). ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1
3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. 8.)ATPadenosiintrifosfaat, kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb
struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) denaturatsioon-valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimesest järku struktuur. desoksüribonukleiinhape(DNA)-biopolümeer, mile monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks. Juuste, küünte valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur, mida nimetatakse gloobuliks. Neljandat järku struktuur tekib kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiiti. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Näiteks munavalge vahustamine. Denaturatsiooni käigus peptiidsidemed ei katke, seetõttu jääb peptiidahel püsima ning säilib esmane struktuur. Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine.Valgud, mis reguleerivad rektsioonide kiirust nim. ensüümideks. Näiteks inimese süljes süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Valgud kuuluvad ka kõigi rakuorganellide koostisse. Valkudel on mitmeid ülesandeid: ehituslik,
ArcGis, ArcPad" kuna teema on minu arvates väga aktuaalne ja laiapõhine. Jaotasin teema neljaks peatükiks. Esimene peatükk sellest, mis on GPS mida sellega teha saab. Teises peatükis käsitletakse teemat kuidas GIS ja GPS omavahel toimivad. Kolmas ja neljas peatükk on kahest tarkvara lahendusest, mida rakendatakse. Aga, mis see GIS on? GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Ajalugu ulatub tagasi 1854. aastase John Snow koostatud kaarti, kus kujutati koolerapuhangut Londonis
Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot Organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Fenotüüp isendi väliste tunnuste kogum, mis kujuneb välja arendu käitus genotüübi ja keskkonna tegurite mõjul Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi
toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees) 31 denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine (säilib valgu esimest järksu struktuur) 32 renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastuine (denaturatsiooni pöördprotsess) 33 ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 34 vitamin bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine (vajalikud ensüümide aktiveerimiseks) 35 antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse
Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis on GPS?
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35)
Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja.
Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ajaarvamine
aminohape- antikeha- kaitsevalk, neljast ahelast koosnev, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemisel biheeliks- bioaktiivne aine- orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
omadustega karboksüülrühm(-COOH). Peptsiidside kovalentse sideme tekkimine ribosoomis kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel. I järku struktuur valgu peptsiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. II järku struktuur 1. järgu keerdumisel tekkiv heeliks või kokkuvoltumine. III järku struktuur kerajas gloobul, kokkukägardanud heeliks. Denaturatsioon valgu kõrgemat (4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride hävitamine, säilib 1. järk. (Kuumutamine, muna vispeldamine) Renaturatsioon valgu kõrgemat(4., 3. või 2.) järku ruumiliste struktuuride taastumine. Valkude ülesanded organismis: *ensümaatiline ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, nt amülaas lag tärklist suus. Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm, seeläbi väga spetsiifiline ülesanne. *ehituslik valgus rakuorganellide koostises.
Fundamenaalse inimgeograafia liigendus sisu alusel. Peamised teadusharud · loodusvarade geograafia- ära kasutatavad loodusnähused · rahvasiku ja asulastiku geograafia- rahvastiku geograafia paiknemine, rännete geograafia · majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus. Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograa...
1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5
õmblusmasina nõela üles-alla liikumine) Punktmass on keha, mille massi me ei arvesta. 5.Mis on trajektoor, nihe, nihke tähis ja mõõtühik? - Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel ( x ja s ) 6.Mis on taustkeha ja taustsüsteem, selle ülesanne (näited)? - Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. ( nt. maakera tiirlemine ümber päikese) Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem 7.Mida tähendab, et liikumine on suhteline? - Et sama ese võib ühe keha suhtes liikuda, aga teise keha suhtes paigal olla. 8.Mis on vastastikmõju? - Ühe kehaga juhtub midagi, teise keha mõjul 9.Vastastikmõju liigid ja omadused ( näited). · Gravitatsioonijõud- tõmbab ( tõmbab kehad maa peale) · Elektromagnetilised jõud- ( hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber ) · Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine )
Liik ja populatsioon AREAAL Igal liigil on oma leviala e. AREAAL Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste tekistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Liigina oleme me kõik homosapiens. Nt. Euraasia on areaal, kus elab pruun karu. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Popul. on liigi struktuurüksus. Popul. on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm,
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid
Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks, vaatamiseks ja analüüsimiseks. Selleks, et teha paremaid otsuseid, tõsta produktiivsust, säästa aega, raha ning tööjõudu on GIS pakkunud suurepärase lahenduse. Selle tehnoloogia lai levik on muutnud inimeste töö tunduvalt lihtsamaks ning andnud võimalused muuta keskkonda paremaks ning jätkusuutlikumaks. Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida
Denaturatsioon-valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid, seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu
KEHALISED VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE 12. Klass Kehalised võimed • Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja nende sisu määramise vajadusega võeti juba 1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomaduse...
Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin
· Goethe "Värviteooria" Värv · On olemas kolm suuremat viisi, kuidas värviline op kunst silmaga mängib · Vahelduv kontrast · Põhiliselt hele värv · Järjestikune kontrast Kuulsamad teosed ning nende autorid · 1929-1944 eksperimenteeris ta erinevate materjalide, perspektiivide ning valguse ja pimedusega. · "Zebras" (1937), "Chess Board " (1935) ja "Girl-power" (1934) · 1944-1947 1944-1947 eksperimenteeris ruumiliste, futuristlikke, ekspressionistlikke, sürreaistlikke ning sümbolistlikke teostega. · "Enese portree " (1941) ja " The Blind Man " (1946) 1947-1951 · 1947-1951 arendas ta geomeetrilist, abstraktset kunsti ehk optilist kunsti, mis sai ka tema stiiliks · 1948. aastast suvitas ta Lõuna-Prantsusmaal, kus ta sai inspiratsiooni Gordes/Cristal galerii jaoks
Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreele- mendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret. Võreelemendi servade pikku-sest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt erista- takse mitmeid kristallivõre tüüpe. Kristallivõre tüübid Kristallivõred (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes);
Denaturatsioon ehk denatureerimine tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Denaturatsiooniks nimetatakse ka ainult tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söögi- ja joogikõlbmatuks muutmist. Kõnekeeles nimetatakse denatureeritud alkoholi tinaturkaks Renaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride taastumine. 9. Milles seisneb valkude liikumisülesanne? Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 10. Nimeta DNA põhiline ülesanne. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). 11. Mis on komplementaarsus? 12
1. Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. 2. Ühtlane liikumine liikumine kus kiiruse moodul ja suund on jäävad Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine mille korral on kiirendusvektor on jääv ja suund ei muutu. 3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust 4. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius.
· Primaarne struktuur, Sekundaarne struktuur, Tertsiaarne struktuur, Kvaternaarne struktuur 15. Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? · · 16. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? · Denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks · Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine 17. Valkude ülesanded ja näited nende kohta. · Transport (NT: Hemoglobiin transpordib hapniku, membraanides valgulised transportijad) · Liikumine (NT: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid) · Varuained (NT: munavalge, piim) · Kaitse (NT: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud) 18. Mis on AIDSi ja HIV erinevus? · HIV ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus
8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Arvutame funktsiooni väärtused leitud punktides (suurim = g.max / väikseim = g.min) 9. 10. Kasutatakse nt. veahinnangute juures 11. 12. 13. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus • Arvutatakse seest väljapoole • Välimisel integraalil arvud rajadeks 14. Ruumalasid; ruumiliste pindade pindalasid; keerukamate kujude masse; massikeskmeid 15. 16. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus Arvutatakse järjest 3 integraali seest väljapoole. Kõigepeal sisemise muutuja järgi ja ülejäänud on konstandid 17. Kasut. Ruumala leidmiseks 18. 19. Kasutatakse massi ja ruumala leidmiseks 20. 21. Kahekordne integraal ↔ Teist liiki joonintegraal (Kehtib ainult kinnise joone puhul) 22.
nende nõudeid/ootusi GIS-le. Kartograafiline vaatenurk - Kartograaf ootab GISilt järgmist: suudab näidata raster ja vektorkujul kaarte, oskab valmistada trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, saab hakkama väga suurte andmemahtudega, kvaliteetseid fonte jne. Andmebaasiline vaatenurk - GISile peab olulisimaks andmebaasistruktuuri ning funktsioone, millega andmeid andmebaasist kätte saab. Tähtis on ka ruumiliste andmete integratsioon alfanumeerilistega, sageli on/oli tegu nn tavalise andmebaasi laiendamisega geograafiliste andmetega. Analüütiline vaatenurk - rõhutab ruumilise analüüsi tähtsust, otsides ja kasutades seoseid, mis tulenevad objektide asendist üksteise tuhtes. Andmete kvaliteeti määravad tegurid, nimetage ja iseloomustage lühidalt. Asukohatäpsus - Asukohatäpsust mõjutab töötluse kvaliteet, mida andmetele peale kogumist rakendatakse
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole.
Väga sarnase kompaktsusega oli ka kataster nr 1. Neile järgnesid number 3 ja 4. Kõige kehvema tulemuse sai kataster nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis selle järgi saavutas kõige parema koha katastriüksus number 5. Sellele väga sarnase tulemusega järgnes kataster nr 1. Natukene kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2. Kuna antud maaüksused olid üsna lihtsate kujudega, oli kerge peale vaadates eristada teistest kehvemate ruumiliste omadustega maaüksust, milleks oli maatükk number 2. Samuti oli võimalik eristada katastriüksust nr 4. Hoopis raskem oli kaarti vaadeldes anda hinnangut maaüksustele nr 3, nr 4 ja nr 1. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt arvuti võimalust teha print screenshot ning kleepisin pildi painti programmi, kus sain juurde lisada vajalikud jooned ning andmed: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil.
........................................................................7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Kartograafia on ruumiliste nähtuste graafilise visualiseerimise teadus, kunst ja tehnoloogia. Kartograafilised leiud ulatuvad lausa antiikaega ning esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Vana-Kreeka teadlaste poolt. Termin „kartograafia“ pärineb samuti Vana-Kreeka sõnadest chartis (kaart) ja graphein (kirjutamine). (Suurna, Sisas 2012) Kaart on mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus (Suurna, Sisas 2012)
salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Monomeer polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid Nukleotiid nukleiinhappe monomeer Pepiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Valgu denaturatsioon kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine Ökosüsteem arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega Lipiidide ülesanded Valkude ülesanded Sahhariidide ülesanded · Energeetiline · Ensümaatiline · Energeetiline · Varuaine · Ehituslik · Ehituslik · Struktuurne · Transport
1. üldgeograafilised 2. temaatilised kaardid (maakonnad, kliima) 3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi)
Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist. Juurdeehituse autor oli CARLO MADERNA. · Suurte ansamblite loomine . Ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on üks barokiaja arhitektuuri lemmikvõtteid. Näiteks Peetri kiriku ette rajas kuulus arhitekt ja skulptor LORENZO BERNINI Peetri väljaku , millel on ovaalne põhiplaan. Väljakut piirab kahekordne kolonaad. Bernini kavandatud on ka Navona väljak ning selle keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev. Väljaku ääres on FRANCESCO BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku fassaad. Barokk Saksamaal: · 17
mahtu ja materjali kulub vähem; eri mõõtmetega toodete aru võib viia väga minimaalseks; pole vaja erilisi tõstemasinaid, sest ehitiseosad on kerged; süsteem on kasutatav nii väikeste kui ka suure majade tegemiseks. 6 2 Ruumelementidest hooned Ruumelementide korral valmistatakse tehases maja tükid valmis, mis omakorda ehitusplatsil lihtsalt kokku pannakse, see on põhimõtteliselt nagu Lego. Ruumiliste moodulite valmistamine hakkab seinapaneelidest. Moodulid kujutavad endast ruumilisi karkasselemente. See koosneb: välisseintest ja siseseintest; laest ja põrandast; sisseehitatud santehnikast; lõplikust viimistlusest. Ainuke limiit nendel moodulitel on see, et nende mõõdud ei või ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
