valu. Seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik ja vajalik nagu janu või nälja kustutamine. Ka üheöösuhted on hedonistlikud. Mis on kehataju?: Seksuaalse arenguga on tihedalt seotud inimese kehataju ehk arvamus oma kehast ja selle köitvusest. Hilisemas elus mõjutab enda keha tajumine seda, kuivõrd suudab inimene nautida oma seksuaalelu positiivne kehataju on rahuldust pakkuva seksuaalelu üks tingimusi. Seksuaalsuse trepiastmed: Seksuaalne areng jätkub kogu eluea jooksul, aga suurimad muutused toimuvad lapsepõlves ja murdeeas. Seksuaalsust võib kirjeldada trepina, mida mööda me tasapisi ülespoole liigume. -Esimene aste: ema-isa, naine-mees Mängueas armutakse mõnda tuttavasse täiskasvanusse. Tüdrukud tahavad abielluda isaga ja poisid emaga. Hakatakse huvi tundma oma päritolu vastu: kust lapsed tulevad, mis on poistel teistmoodi kui tüdrukutel. Juba väikesed lapsed teevad tutvust oma kehaga
- Hädaabi nupp on olemas Halvad küljed: - Märgistus elektri kapil on väike ja nurgas Ettepanekud: - Märgistus elektri kapil võiks olla suurem ja keskel Peatrepp Head küljed: - Trepp kaetud vaibaga, mis teeb trepp turvalisemaks Halvad küljed: - Trepp ei ole märgistatud - Trepi käepidemetel puuduvad hoiatusmärgid - Parema poole trepilauad on teravate nurkadega Ettepanekud: -Märgistada trepiastmed -Märgistada käepidemed Teine trepp Head küljed: - Trepp kaetud vaibaga, mis teeb trepp turvalisemaks Halvad küljed: - Trepp ei ole märgistatud - Trepi käepidemetel puuduvad hoiatusmärgid - Trepilauad on teravate nurkadega Ettepanekud: -Märgistada trepiastmed -Märgistada käepidemed Esimene korrus
Erineva kõrgusega Trepiastmele tuleb panna Traumad, luumurrud, 3. ja libedad Kõik töölised 6 kattematerjal või muretseda Tööandja Koheselt Kuni 4000- verevalumid trepiastmed ohutusmärgistused Rohkem liikuda, puhata silmi 4. Töö arvutiga Sekretär Seljavalu, Silmakahjustus 6 Sekretär Vajadusel Tasuta teatud aja tagant 5
Erineva Trepiastmele tuleb panna kõrgusega ja Traumad, luumurrud, kattematerjal või 3. Kõik töölised 6 Tööandja Koheselt Kuni 250 libedad verevalumid muretseda trepiastmed ohutusmärgistused Seljavalu, Rohkem liikuda, puhata 4. Töö arvutiga IT-spetsialist 6 IT-spetsialist Vajadusel Tasuta silmakahjustus silmi teatud aja tagant
1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepiservad liiga teravad ja Koridorid, trepil III kukkumisoht puuduvad käsitoed Töökohas, liikumistsoonis II 2) põrandakattel on tükke ära ja III servad on üles 3) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, selle nurgad ja servad, Liikumistsoonis; II sissetulevate kaupade paigutus keset tuba ja konteinerid Tuleoht Küttesüsteem on poolik ja korstna Katlamajas III ümbrus on isoleerimata Elektrilöögioht Õmblusmasinate juhtmestik on Kasutamiskohas I liiga laiali ja ebakorrektselt
Graniit KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused
Tolmuimeja Roomba Üldine iseloomustus Roomba tolmuimeja avalikustas tehnoloogiaettevõte iRobot Roomba kaardistab kogu puhastatava ala. Seda ka raskestes kohtades, kuhu inimene ei pääse. Tuvastab suurenenud mustuse koguse Tuvastab ette sattunud takistused ja trepiastmed Kui põrand on puhas või aku tühi, lõpetavad Roomba tolmuimejad töö iseseisvalt ning pöörduvad baasjaama laadima. Mikroprotsessor Süsteemid koosnevad paljudest anduritest, et koguda keskkonnaalaseid andmeid ning seejärel saadetakse info mikroprotsessorisse, mis muudab vastavalt vajadusele Roomba tegevust Andmeid suudetakse sisestada kuni 67 korda sekundis Ruumi navigeerimine Selleks saadetakse infrapunasignaalid anduritega laiali. Infrapuna vastuvõtja, mis
kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle nurgad Liikumistsoonis; kui on II ja servad teravad nurgad Tuleoht Tööpingid ja lisaseadmed, Tööruumides I olmeelektroonika, valgustid Elektrilöögioht Tööseadmed, olmeelektriseadmed Kasutamiskohas I Venitusoht Tööseadmed Tööruumides, II
projektide koostamise kohta käivatele eeskirjadele. Mõõtsuhe asendiplaani jaoks 1 : 500 (1 : 1000). Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. Punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1 :100. Hoone plaanid koostatakse üldiselt horisontaalsete lõikepindadena 1,50 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidele tähendatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusekattematerjal. Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse selle alusel välja tööjoonised. 3. T ö ö j o o n i s e d Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning
Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel korrustel, ainult peakorruse aknad on teistest ruudu võrra kõrgemal. Varaklassitsistlike detailide edasielamist 19.sajandi küpsklassitsismis osutavad hoone kõrge katus ja ülemiste korruste akende vahele pingutatud akantsusornamendiga bareljeefid ristkülikukujulistes süvendites. Esikülje peasissekäik on suhteliselt väike kahe tiivaga ja madalreljeefse nikerdusega uks, milleni tõusevad mõned trepiastmed. Peahoone esi- ja tagakülg on sarnased, ainult õuepoolel on vähem eenduval risaliidil sammaste asemel pilastrid. Nendest kahe baasidele on raiutud peahoone ehitamise algus- ja lõpuaasta. Kuna Tartu Ülikool ehitati sõja-aastatel siis tuli riiklik käsk kulusid kärpida. Otsustati esinduslikult lõpetada vaid suur auditoorium-aula. Aula ulatub läbi hoone kahe korruse ning selle juurde viib välisukse vastast vestibüülist algav kivitrepp. Kolmandalt korruselt
Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega. Laia kasutust leiavad erinevad vineerid ja MDF- plaadid....
läike ja muuta värvi *kõvadus sõltub töötlemisviisidest (kõvad- graniit; poolkõvad - marmor; pehmed- voolukivi) *tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus
andmisele ja saalis istekohtade leidmiseks. Etendus algas imelike helide kombinatsiooniga, mis ajas algul segadusse, kuid kui see lõppes, kõlas juba tuttav "Prelüüd" ning avanes eesriie. Tegevus toimus Hispaania linna vabrikus, Sevillas. Esimene asi, mis mulle etenduse juures tohutult meeldis oli lavakujundus. Kohe kui eesriie avanes, oli lavale paigutatud peaaegu terve lava pikkune n-ö kivisein, mille sisse olid tehtud trepiastmed ning istekohad justkui püramiidi ühe küljena. Valgustus oli väga hubane ning lava tundus tänu püramiidiseinale, mis ulatusid praktiliselt lakke, veel ruumikam. Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides. Oli neli posti, mille vahele oli paigutatud ristkülikukujuline lava, mille peal Carmen tantsis ning keerutas. Kogu kujutatud ruum oli täis
*Suhetega seotud lahutus, kaotus Esimene reageering kriisile on järsk ja tugev vapustus. Vapustusele järgneb muutuste läbilöömise aeg. See võib kesta nädalaid või kuid. Läbitöötamisele järgneb toibumine ja kohanemine. Ükskõik, kuidas inimene kriisi sattudes käitub, vajab ta ennekõike teiste kohalolekut ja inimlikku toetust. Kelle poole saab pöörduda abi saamiseks? *Perearst *Kool *Laste tugikeskus *Nõustamis- ja kriisiabikeskused Pilet 6 1) Seksuaalsuse trepiastmed Seksuaalsuse areng tähendab erinevate trepiastmete läbikäimist nii mõtetes, tunnetes kui ka tegevustes. Sellel teel avastatakse oma seksuaalseid tundeid, mõtteid, unistusi ja ihasid, kellegi märkamine ja meeldimine võib muutuda armumiseks. Armumine armastuseks. SEKSUAALSE arengu käigus on loomulik kogeda mõnikord ka pettumust ja kurbust. Seksuaalsuse trepiastmed: *Ema-isa, naine mees *Armumine iidolitesse *Salajane armastus
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
Energiasäästu seisukohalt on ülioluline osa ka avatäidetel, kuna soojakaod akende ja uste kaudu on kordi suuremad kui välisseintel. Silmas on peetud, et aknad ei võtaks enda alla liiga suure pinna. Et saavutada veelgi parem soojapidavus, on kõik aknad varustatud kahekordse klaaspaketi ja argoontäitega. 5. PUUETEGA INIMESTE VAJADUSTEGA ARVESTAMINE Hoone peasissepääsuni viib välistrepp. Trepiastme laius on 200 mm ning astme kõrgus 190 mm. Trepiastmed on rajatud täisnurske profiiliga. Liikumispuuetega inimeste hoonesse pääsemine on tagatud ühesuunalise liiklusega pandusega, mille laius on 1,2 m ja pikikalle 4%. Pandus on piiratud 80 mm kõrguse alumiiniumist käsipuuga. Hoone sissepääsu ette on jäetud vaba ruumi 1,2x3,8 m ulatuses ratastooli pööramiseks. Tuulekoja rajamisel on arvesse võetud puuetega inimeste vajadused tuulekoja sügavuse on 1,3 m ning laiuse 3,8 m.
Kõik kes matustel olid, paistsid õnnelikud ja rahulolevad-Külla saabus vabadus. PALAT NR.6 Palat nr.6 ehk teisisõnu hullumaja on koduks viiele inimesele, kes mingil põhjusel sinna on sattunud. Palat Nr.6 peategelasteks on Ivan Dmitrits- hull (aedniku poeg) ja arst Doktor Andrei Jefimõts Ragein. Tegevus toimub väheldases ehitises, piiratud terve takjate, nõgeste ja metskanepite tihnikuga. Katus on roostetanud, korsten pooleli varisenud, trepiastmed pehkinud ja rohtunud, aga krohvist on jäänud ainult jäljed. Maja eraldab haiglast hall naeltega plank. Hoones sees on seinte äärde ja ahju kõrvale kuhjatud terved virnad haigla koli. Madratsid, vanad räbaldunud halatid, püksid, sinijutilised särgid, mitte millekski kõlbulikud ärakantud jalatsid-kõik see rämps on ühes hunnikus segi ja mädaneb ning annab läkastama panevat haisu. Sellel suurel rämpsuhunnikul eeskojas lamab alati, piip hambus vahimees Nikita, vana otstahku
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimenda...
ja nende kuulsus kandus edasi põlvest põlve. Kui Niiluse idaosa võis nimetada elavate riigiks, kus asusid kuningate kojad, siis Niiluse vasakul s.o. läänepoolsel kaldal asusid templid ja hauakambrid. Püramiidid on suurejoonilised kiviehitised, mida mõned muistsed rahvad kasutasid templitena või hauakambritena. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas. Päikesetempel Mehhikos, Lõuna-Ameerikas. Ehitatud savist ja kividest ning on 61 m kõrgune. Trepiastmed viivad mäetippu, kus seisis Päikesejumala tempel. Tempel on ehitatud 50 ja 200 aastate vahel m.a.j. (meie aja järgi). Püramiidi ees olid hiiglaraidkujud, mille kõrgus vastas viiekorruselise maja kõrgusele. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli kuuldavale hääl, mis meenutas harfi keele katkemise heli. Mõnda hauakambrit ehitas vaarao kolmkümmend aastat.
See tähendab, et alustatakse tuntud ning kõigi poolt omaksvõetud ideest või eeldusest. Eelnenud teadmisi võrreldakse seejärel konkreetse olukorraga ja tehakse sellest järeldused. Järelduse aluseks on eeldus, et üldine idee on õige ja et konkreetne olukord sarnaneb sellele. Teiste sõnadega, üldine idee kontrollib ja vormib või vähemalt mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda. Näiteks: kuna lumega kaetud trepiastmed on tavaliselt libedad, läheneme me igale lumega kaetud trepile ettevaatusega - isegi siis, kui me pole meie ees oleval lumisel trepil kordagi libastunud. Meie üldine kogemus lumiste treppidega toob meid selle loogilise ning mõistliku järelduseni. Ent deduktsioonil on üks suur puudujääk. Kui meie üldine eeldus juhtub olema ekslik, on ka meie järeldus sellest tingituna vale. Näiteks: venelane kuuleb räägitavat arstist. Venemaal on enamus arste naised
Temast valmistatakse ka käiasid, luiskusid jm. Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit on kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakivi. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniit ehk raudkivi on väärtuslik ehitusmaterjal. Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena. Graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Ehituses ja killustiku tegemiseks on kasutatud rändkive (rändrahne). Joonis 17. Basalt Joonis 16. Graniit Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim, kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride valmistamiseks. 9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid
Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal. 35. Mis kantakse tööprojekti joonistele? Projektijoonistele lisatakse täiendavalt puhta vee ja kanalisatsiooni torud, keskkütte ja ventilatsiooni torud, elektriseadmed ja kilbid. Hooneplaanid 1:50 suhtes. Aknad ja uksed ning nende avanemissuunad, trepiastmed, ahjud, seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nisid, sanitaarseaded. Punktiiriga antakse talade asetus. Mööbli paigutus. Piisavalt mõõtmeid, et ei oleks vaja arvutada. Plaanidele kirjutatakse 36. Kuidas antakse projektis kõrgused? Kõrgused antakse esimese korruse viimistletud põranda pinnast(nt parketi pealt).See on siis 0.00 m. 37. Mida iseloomustatakse hoone vaadetel ja kuidas? Vaated tehakse tavaliselt mõõtsuhtes 1:50. Vaated on fassaadijoonised
märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule, kus tema haud on kaunistatud väärika hauaplaadiga. Suur mustast kivist elegantne plaat on asetatud hauale pikali, selle ülemises otsas on Eesti Vabariigi vapp ja presidendi ametinimetus ning keskel nimi ning sünni- ja surmakuupäevad. Hauaplatsi korrastus- ja ehitustööd algasid eelmise kuu lõpus, kui muruplatsile hauaplaadi alla ehitati väike kivist platsike ja paigaldati hauaplatsini viivale nõlvale graniidist trepiastmed. Hauamonumendi kujundamise ja tegemise tellis ja rahastas riigikantselei, kes lõpliku lahenduse väljatöötamisel lähtus eelkõige presidendi pereliikmete arvamusest, kes soovisid, et hauaplats oleks võimalikult lihtne ja väärikas. 8 Pildimaterjal 9 Kokkuvõte
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
Anu-le. Võrreldes Eridu templiga oli Uruki templi üldkuju palju lihtsam. Tempel oli ehitatud kõrgele korrapäratu väliskujuga kunstmäele, mis tõusis ümbritsevast maapinnast 13m kõrgusele. Tempel oli ehitatud laiale alusastangule. Sissepääs avanes kirde poolselt küljelt suure trepi näol. Nagu Eridu templi puhul viis sissepääsu juurest laskuv vestibüül suurde saali. Saali ühes nurgas asus blatvor või altar, millele viisid kitsad trepiastmed. Ruumi keskel paiknes ohverduslaud, mille peale oli ehitatud madal poolringi kujuline kolle. Sellel ajal avastasid Mesopotaamlased kuidas kasutada põletusahje, et saada tugevamaid tellisedi, katusekive ja kanalisatsioonitorusid. Mesopotaamlased võisid need oskused ise õppida, kuid tõenäoliselt võtsid nad need üle Induse oru tsivilisatsioonidelt, kellega nad kokku puutusid ning kellel olid tellised arenenud juba väga varajasest ajast.
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
settetiikidesse, on kõrgemad kui jõe aastaringne keskmine veetase. Juhtudel, kus tõusuvee levitamise süsteem on aastaringses kasutuses, võidakse tõsta jõe veetaset kunstlikult tammi abil selleks, et juhtida vesi sette tiiki. Kanalid, mis juhivad vett jõest settetiiki on suhteliselt lauged, tavaliselt 0,5% kallakuga. Settetiik ise jaguneb veel mitmeks väiksemaks basseiniks. Basseinid asetuvad üksteise suhtes nagu trepiastmed, iga järgmine bassein asetub eelmisest natuke madalamal. Basseinide vahel on madalad seinad, millest piisava vee hulga korral vesi liigub järgmisse basseini. Viimases basseinis on olemas ka vee äravoolu kanal, kust maa sisse mitteimbunud vesi juhitakse tagasi jõkke. Tõusuvee levitamise süsteemi puhul on tegemist suhteliselt efektiivse põhjavee kunstliku taastamise süsteemiga, hinnatakse et ligikaudu 80% settetiiki juhitud veest imbub põhjavette (Hashemi et al, 2014)
sümbioos mõlema kultuuri ideedest ja motiividest. Arvatakse, et see asula oli valitseja-jumala Topiltzin Quetzalcoatli uus pealinn ja varemete üle domineeriv ehitis, mida tänapäeval hüütakse El Castillo, oli kunagi sellele valitsejale pühendatud püramiidtempel. Neljal küljel üheksa terrassi jaa 91 trepiastmega püramiid ehitati varasema püramiidi peale nii, et esialgne ehitis maeti täiesti uue sisse. El Castillo mõõtmed ja kuju on vapustavad. Trepiastmed ja terrassid sümboliseerivad päevi ja kuid aastas. 52 reljeefpaneeli sümboliseerivad aga maajade ajaarvestuse 52 aasta pikkust tsüklit. Hoolikalt ilmakaarte suhtes orienteeritud ehitis, mille trepid jäävad täpselt põhja, lõunasse, itta ja läände,, on eriti efektne kevadisel ja sügisesel pööripäeval, kui päikesekiirte langemisnurgast tingitult tekkinud varjud jätavad mulje, nagu oleks madu-jumal, kelle pea on
Looduskivide markeerimine: olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetiingimustes, mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkokknas töötamise järgi. ·Looduskivist toorplokid: vundamendiplokid (markeeritakse survetugevuse, külmakindluse ja mehmenemiskoefitsiendi alusel), sise- ja välisseina materjalid (tihedus, veeimavus, külmakindlus, löögikindlus, kuluvus jne). ·Plaadid: voodriplaadid (Rs>100MPa, Kpehm0,7), põrandaplaadid (kuluvus), trepiastmed (survetugevus, kuluvus, pinnakõvadus, löögikindlus, välistreppidel külmakindlus). ·Teematerjalid: tihedus>255MPa, survetugevus kuivalt min 100MPa, külmakindlus min 25 tsüklit. ·Teised kasutusalad: happekindlad tooted, -täitematerjalid (diabaasist, kvartsist), leelisekindlad tooted (marmor, dolomiit), tulekindlad tooted (magnesiit), sideainete valmistamiseks (savi ja lubjakivi) Looduskividest toodete kaitsmine ilmastiku eest eelkõige tuleb kaitsta vee otsese
Mahtra sõda. 2. juuni, 1858 Nimi: MariAnna Ader Õpetaja: Riho Kosenkranius Klass: 10. b Eellugu Talurahva koormised Balti kubermangudes, so Eesti ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pea...
kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
invaliididele ettenähtud hoonetes peab trepil olema vähemalt üks vahemade korruse kohta. Üldkasutatavate ehitiste kolme trepiastmega tõusul peab trepiastmete pind värvitoonilt erinema tasapinnast või olema markeeritud kollase-musta lindiga. Et tagada liikumis- nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumine : Siseruumide treppide ja kaetud välistreppide trepiastme vähim laius 30 cm ja suurim kõrgus 16 cm. Lahtistel välistreppidel vastavalt 40 cm ja 13 cm. Trepiastmed peavad olema kinnised, ninadeta, tasased ja kareda pealispinnaga ning trepi avatud küljelt 2 cm kõrguste põskedega, vältimaks jala, kepi või kargu libisemist külgsuunas. Eelistada tuleks täisnurkse profiiliga astmeid. Ühe korrusekõrguse vahel soovitatakse ühte trepimadet. Tuleohutuse seisukohalt jagunevad trepid: Evakuatsioonitrepp Mitte-evakuatsioonitrepp Tuletõrjetrepp
Looduskivimaterjalide tootmine > Tootmine lahtisest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivsit: murdumise , vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. > Ehituselement eradatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmete nagu kiilud , vasarad , meslid , peitlik , sead, höövel ja freespingid. Looduskivimaterjalidest tooted. > Looduskivist toorplokid > Vundameniplokid > Sise ja välisseinamaterjalid > Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad > Kruusad > Mäekruusad > Uhtkruusad > Moreenkruusad > Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul
Tekkis uus massiivkivim 3. KEEMILISED SETTED tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. 4. ORGAANILISED SETTED tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja LUBJAKIVI. 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit. 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK lubjakivist, dolomiidist v graniidist
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
35 54 % kvartsi (sillerdavus). Firma MENDHI AS * Igikivi settemoondekivim. 90 95 % kvartsiiti. Vee imavus alla 0,17 %. Kõvadus 7 Mohsi skaalal. LOODUSKIVIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine Killustik, tänavakivid, põranda , seinaplaadid, soklikivid, trepiastmed, äärekivid. MINERAALSED SIDEAINED 1. Mineraalseks nim, ainet, mis füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel muutub vedelast, tainataolisest olekust kivi taoliseks. 2. Orgaanilised seovad oma kleepuvusega KIVISTUMISE ISELOOMU JÄRGI: 1. Õhksideained LUBI, KIPS 2. Hüdraulilised e. vesisideained. LUBI (õhklubi) Toodetakse kaltsiikivimist ( CaCo3) + magnesiit. Tooraine kaevandatakse, purustatakse, kuumutatakse
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
o Keskseid mõisteid: - tootmisvahendid, - tootmisviis, - baas ja pealisehitis (tootmisvahendid ja poliitilised ideed), - klass, klassiteadlikkus → proletariaat ja kodanlus; väga marksistlik; klassiõpetus ja omavahelin suhtlus. Seisuste nimetamine teiste nimedega. Kõige rohkem ajas vastu pidanud. Kajastub nö 19. sajandi industrialiseerimine vaim. - ideoloogia, - ajalooline materialism, dialektiline materialism; ajalookäsitus. Ajalugu kui trepiastmed. Iga aste on eelmisega võrreldes parem, edasiarenenum, ja lõpuks jõutakse mingisse täiuslikkusesse. - poliitiline ökonoomia, - rõhumine, lisaväärtus, - võõrandumine. * Jätkuvalt on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores (eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel (Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse revolutsiooni, ideoloogia ja diktatuuri mõisted). Lenin ja Mao- nende tõlgendused ja vägivald
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
3. Kus kasutatakse killustikku? 4. Kus kasutatakse tehisliiva? 5. Millest tehakse müürikive? 6. Nimeta looduskivist ehitusmaterjale. 7. Mis teeb kivimaterjalist korrapärase kivimaterjali? 8. Kirjelda soklikivisid. 9. Kuidas kinnitatakse vooderdusplaadid seintele? 10. Nimeta kivimaterjalist põrandaplaatide liike. 71 11. Missugused on kivimaterjalist trepiastmed? 12. Missuguste omadustega peavad olema äärekivid? 13. Kuidas jagunevad sillutuskivid? 72 6. KERAAMILISED MATERJALID 6.1. Üldmõisteid Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi 1) segada hoolikalt läbi, 2) vormida temast vajalik toode, 3) kuivatada tehtud toode, 4) põletada, 5) glasuurida vajadusel.
veeimavusega Wk 30 ja survetugevusega Rs=0,4....50 MPa , külmakindlusega F>15 · Voodriplaadid · Põrandaplaadid kivimeid, millel määratakse eelkõige kuluvus. Kuluvust hinnatakse materjali kulutamisel tema pinnaühikult eralduva Näiteks DIN 52108 järgi on kulumiskindlus graniidil 4-8 cm3/cm2 marmoril 15-40 " liivakividel 7-14 " 14 tihedal paekivil 15-40 cm3/cm2 · Trepiastmed Tavaliselt valmistatakse intrussiivsetest tardkivimitest ka marmorist või lubjakivist. Esitatakse nõue survetugevusele, kuluvusele, pinnakõvadusele, löögikindlusele aga välistreppide puhul ka külmakindlusele. · Teematerjalid Kasutatakse looduskivimeid, mille tihedus on suurem kui 2550 kg/m3, survetugevus kuivalt minimaalselt 100 MPa ja külmakindlus minimaalselt 25 tsüklit. Maksimaalne veeimavus kivimist parketil näiteks< 0,6%. Tooted: korrapäratu kujuga näit. klombitud ja
Joonis 5.10. Puitvahelae lahendusi köetava ruumi kohal Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla. Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale. 56 Otsetrepid laiusega üle 100 cm valmistatakse kahel metallkandjal (foto vasakul). Otsetrepid laiusega alla 100 cm (foto 1) koosnevad moodulitest ühel keskkandjal. Trepiastmed valmistatakse valdavalt liimpuidust. Keerdtreppide läbimõõt on vahemikus 130...220 cm. Keerd-trepp koosneb monteeritavatest moodulitest (foto 4). Ava laes võib olla ümar või nurgeline (fotod 4 ja kõrval paremal). Trepp kinnitatakse vahelae podesti külge. · Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. Puittrepp (joonis 6.7) koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18...22 cm laiad ja 7...8
• Paleearhitektuur: suurim ja olulisem Knossos; on maavärina eelne ja järgne (pilt keskel tühi väljak); suur kompleks; kasutatud väga palju puitu • Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata • Kreetale omane kreeta sammas - Kreeta on kükressi kodumaa • Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol; argumenti toetab see, et oli palju treppe, kuid trepiastmed kulumata; • Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere
Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust . Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peabolema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
paradiis (kanooniline paigutus). Keskaegse arhitektuuri omapära: altarist vasakule jäi sissekäik krüpti, paremalt viis trepp üles koori juurde (vertikaalruumi sümboliseerimine). Keskaegne inimene tajuski ruumi vertikaalses plaanis, seega pakkus kirikuarhitektuur kujundust valmis kujul. Ülestõusmismäng ei saanud kirikuteenistuse osana siiski ettekandele tulla (palju teksti). Ka väljaspool kirikut, ukse kohal asetses rist (kõik paiknes kiriku suhtes samamoodi). Trepiastmed lõid vajaliku vertikaalruumi. 17. Miraakel ja selle tekkimine jutluse (näidete) vaimust Miraakel tekib 12. sajandil aga jääb tegelikult 14. sajandisse. Kujutab endast imemängu. Imelugu, millesse sekkub pühak või Neitsi-Maarja kas siis karistaval või abistaval eesmärgil. Miraakel on ilmalik dramaturgia on iseseisev ja ei ole seotud kirikuteenistusega. Sakraalne asendunud profaanse dramaturgiaga. Tema esituskoht ei ole enam kirik ja esitajad ei ole enam vaimulikud.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
