TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidutöötlemis õppetool Keraamilised kiud komposiitmaterjalide sarrusena Kodutöö õppeaines KMP0250 "Orgaanilised komposiitmaterjalid" Alina Ahmedova 093399 Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega
docstxt/12315342246461.txt
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit
Tallinna Tehnikaülikool Keraamilised kiud Tallinn 2012 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomsetest, taimsetest, mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist
8.1 Kus, o materjali tihedus [kg/m3] materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 5. Töö käigu kirjeldus 5.1 Töö esimeses osas määrati selliste materjalide tihedus mille mahtu sai geomeetriliste valemitega määrata. Määrati antud materjalide tihedus (koos pooride ja tühimikega) kasutades valemit nr 4.1.1. Andmed ja tulemused tabelis 6.1.1 5.2 Töö teises osas määrati selliste materjalide (graniit, silikaattellis, keraamiline tellis) tihedus ja poorsus, mille mahtu polnud võimalik geomeetriliste valemitega määrata. Seepärast kasutati tiheduse leidmisel Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist, kasutades valemeid 4.1.1; 4.2.1; 4.3.1; 4.3.2; 4.4.1 ja 4.8.1. Töö jaoks vajalikud katsekehade absoluutsed tihedused saime õppejõu käest (keraamiline tellis 2660 [kg/m3], graniit - 2680[kg/m3], silikaattellis - 2650[kg/m3]). Andmed ja tulemused tabelis 6.2.1.
3 213.1 264.1 100 55 9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55 10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50 249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8
induktsioonpliit kõige ökonoomsem, sest töötab ainult siis, kui pott on pliidil. Induktsioonahjudel on isepuhastuvad pinnad. Lülitades ahju pärast kasutamist puhastusreiimil tööle, tekib seal väga suur kuumus, mis põletab kogu mustuse ahju seintelt lahti, pärast tuleb sodi harjaga ainult kokku pühkida. Igasugust nõu induktsioonplaadile ei või asetada. Keraamilise ja metallplaadiga pliidi põhiline erinevus on plaadi materjalis. Keraamiline plaat on kuumakindlast keraamikast ja selle all on küttekehad. See toimib täpselt samamoodi nagu tavaline, metallplaatidega elektripliit. Keraamiline plaat eeldab, et pliidile asetatav nõu oleks korraliku, sileda ja puhta põhjaga. Kui anuma põhi ei ole ideaalselt sile, ei saa see pliidi plaadiga korralikult kontakti, palju kasulikku soojust läheb õhku ning kütab pannipõhja asemel tuba.
PE-kile 0,2 mm tihendatud liivaalus 50 mm tihendatud killustikalus 300 mm _______ 600 mm * keraamiline plaat paigaldussegul 10mm 3.2.3 Vaheseinad Kandvad vaheseinad: Hoone sisemised kandvad seinad on tellistest paksusega 120 mm. Tellistest siseseinte viimistlus on kas pahtel ja värv või keraamiline plaat paigaldussegul (vastavalt ruumi funktsioonile). pahtel, värv 5 mm tellis 120 mm
Mikk Reinpõld 104001KAOB Keraamilised kiud struktuur Kui aatomid on korrapärase kujuga siis on kiu tugev aga habras. Aatomid moodustavad kolmemõõtmelise ruumilise struktuuri. Kuid proovitakse teha amorfse struktuuriga keraamilist kiudu. Ceratex keraamiline riie Kõrge kuumustaluvus kuni 1200oC Riiet saab tugevdada klaaskiuga soovi korral ka terastraadiga Lisatakse ka sidujat, mis termoisolatsiooni ei mõjuta Peamiselt kasutatakse turvatekkidena, keevituste juures, jne Ceratex keraamiline tekk Kannatab samapalju kuuma kui riie Tekk on hea heliisolatsiooniga On vastupidav temperatuuri kõikumistele tule- ja korrosioonikindel
· Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt. astmikpüramiid Tikali linnas üle 70m), seinad reljeefidega kaetud(kujutasid inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst
5. KATSETULEMUSED Tabelis 5.1. on kujutatud korrapärase materjali tiheduse ja mahu määramine. Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus (kg/m³) 1 Silikaattellis 1727,93 2 Samottkivi 1934,96 3 Keraamiline tellis 1539 4 Normaalbetoon 2382,96 5 Pesubetoon(valgest tsemendist) 264,23 6 Mullbetoon 865,36 7 Kipsplaat 784
Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA
100 55 100 9 Ehitusklaas 105 101,7 55 55 100 100 147,2 559,4 263,1 100 55 100 10 51 10 Teras 10 R=10 50 l=50,3 0 112,8 15,8 7139,2 10 50 249,5 64,5 116,5 Keraamiline 11 250 250,2 65 64,7 116,5 116,7 2111,1 1760 1199,5 tellis 251 64,5 117 245 116,5 33 Keraamiline 12 245,5 245,7 116 116,5 33 33 1316,2 944,6 1393,4 tellis avaga 246,5 117 33
2 2.46 3.4 3.9 3.15 2.95 CEM I 42,5 N Puit, õhukuiv 7.6 8.48 12.8 9.25 12.2 14.74 50x150mm Kõik kokku 58.87 60.97 76.26 72.95 71.16 80.52 Tabel 4 Kõige kallim ostukorv Kõige kallim ostukorv Hind Fibo3, 100mm 1.95 Keraamiline põrandaplaat 40x40cm 14.1 Laud, õhukuiv 22x100mm 5.05 Puit, õhukuiv 50x150mm 14.74 Bauroc (aeroc) Classic 200mm 3.25 Kuivliiv 0,63-2,0mm 25kg 3.9
siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat. 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2).
Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1)
. 7. KALANDREERIMINE · Protsess mille käigus pressitakse materjal raskete rullide vahel ühtlaseks lindiks. · Kasutatakse linaleumi ja enamiku PVC katete valmistamisel. 8. LINALEUM · Täisnaturaalne rull või plaatpõrandakate · Saadakse homogeense linaleumi massi (koosneb linaseemneõlist, vaigust, paekivipulbrist, puidujahust või korgipurust ning pigmentidest) kalandreerimisel dzuudkangale. 9. KERAAMILINE PLAAT · Peamiselt savist ja liivast valmisatud (lisaainetega või ilma) põletatud plaat. · Valmistamisviisi järgi kas valatud, märg või kuivpressitud. 10. MOSAIIKPETOONPLAAT e. TERRASTO · Marmorkivimi tükikesed ja petoon. · Petooni kivistumise järel plaat lihvitakse. 11. KLINKERPLAAT · Märg ning kuivpressitud keraamiline plaat mis põletatakse vähemalt 1100 kraadi juures. · Plaadi pind on sile, karestatud või reljeefne.
2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasanduv segu on käimiskuiv 2-4 tunni pärast, katmiskuiv 1-3 nädala pärast. Mört/ Sideaine
Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4
Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit proovikeha mass Shus m:68,58 g proovikeha mass vedelikus m1 :42,8 g vedeliku tihedus pu: 1 glcm3 6&58- 42'8 vu,=U= "'P, l =25,78 cm3 o^: !-.rooo= 6&58.looo= ---- ro 2660 lg vo,--'- 25,78---- m3 4.2.2. Poorse ja hiisti vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiramine Kuna materjal, keraamiline telliskivi, on vlga poome ja imab viiga hiisti vett, siis tema mahu ja tiheduse m?iiiramiseks kaalutakse esmalt tema mass m 6hus [g]. Valtimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades mr [g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sdrmega parafiini pooridesse suruda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades mz [g]
.................................10 8Kasutatud kirjandus.................................................................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi.
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Koristamine ei ole kehaliselt raske töö, kui kasutada õigeid töövahendeid ja võtteid. Koristamisel vajatakse tugevaid kõhu-, selja-, jala-, käelihaseid. Need lihased on otseseoses turja- ja seljavaevustega. Pinnakattematerjalid: 1. Linoleumkate- põrand. 2. Värvitud pinnad- seinad ja lagi. 3. Roostevaba teras- kraanikausid, ventilatsioon. 4. Laminaat- kapid ja tööpinnad. 5. Nahk- istmed. 6. Keraamilisedplaadid- seinad. 7. Puit- toolid. 8. Klaas- aknad. 9. Keraamiline klaas- keraamiline pliit ja kaal. 10. Plastik- redel ja veekeedukann. 11. Portselan-nõud. Linoleumkate: Põranda pesemiseks kasutatakse Ajax-it. Pestakse 1 kord päevas või vastavalt vajadusele. Kasutatakse põrandamoppi, tehes S-kujulisi liigutusi. Määrdunud moppi puhastatakse kareda harjaga, vajadusel pestakse ja kuivatatakse õhurikkas kohas.
teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks. Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks. Põletusliigid Eelpõletus Glasuurpõletus Ühekordne põletus Dekoorpõletus Elektriahi savipõletuseks KERAAMIKA LIIGID Fajanss - Kivinõu- Klinker- glasuurimata ning paakunud, ruske või pruunikasmusta värvusega keraamiline toode. Majoolika Portselan- keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted. Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamikapõletusviis- Terrakota- põletatud savi või sellest tehtud esemed- Terra sigillata
Õhuproove võtta ja neid analüüsida võib ainult pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses. ASBESTI ASENDUSAINED Asbesttoode Asendusained ja -materjalid Asbesttsementtorud ja -plaadid Metall, plastmassid, puit, betoon, kips, klaaskiud, PVA, tselluloos Isolatsioonimaterjalid Klaaskiud, kivivill, slakkvill, keraamiline kiud, perliit, vermikuliit, kaltsiumsilikaat, polüstüreen, polüuretaan Põrandakatted PVC, klaaskiud, savi, talk, paekivi, wollastoniit Värvid ja kattematerjalid Plastmassid, talk, savi, paekivi Täite- ja tugevdusmaterjalid Klaaskiud, süsinikkiud, grafiit, aramiidkiud, teflon Friktsioonmaterjalid Poolmetalsed komposiidid, klaaskiud, süsinikkiud,teraskiud, tselluloos, aramiidkiud
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. ...
induktsioonpliit kõige ökonoomsem, sest töötab ainult siis, kui pott on pliidil. · Induktsioonahjudel on isepuhastuvad pinnad. Lülitades ahju pärast kasutamist puhastusreziimil tööle, tekib seal väga suur kuumus, mis põletab kogu mustuse ahju seintelt lahti, pärast tuleb sodi harjaga ainult kokku pühkida. · Igasugust nõu induktsioonplaadile ei või asetada. · Keraamilise ja metallplaadiga pliidi põhiline erinevus on plaadi materjalis. Keraamiline plaat on kuumakindlast keraamikast ja selle all on küttekehad. See toimib täpselt samamoodi nagu tavaline, metallplaatidega elektripliit. · Keraamiline plaat eeldab, et pliidile asetatav nõu oleks korraliku, sileda ja puhta põhjaga. Kui anuma põhi ei ole ideaalselt sile, ei saa see pliidi plaadiga korralikult kontakti, palju kasulikku soojust läheb õhku ning kütab pannipõhja asemel tuba.
Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode. Pletatud tellis on peamiselt toorainega savi sisaldusega massist pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Tulekindel tellis on tavaliselt krgeima temeratuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv eri sordist ja lisaainetest pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Mrt on sideaine titematerjali vee ja hu segu. Mrt vib sisaldad veel vrvi ja titeaineid Savimrt on peamiselt savilobist ja liivast mrt. Tulekindel mrt on toatemeratuutil tarduv erimrt tulekindlate telliste mrimiseks- Tulekindel valumass on tavaliselt krgeimaid temperatuuri ja suuri temperatuuri
Pinnamaterjalid Põrandakatted *Parkett Nt: Tamm Barcelona, HX Hind: 34.45 m2 sobib sellistesse ruumidesse, kuhu ei satu niisket ja märga kriipivat mustust, on esinduslik, looduslik materjal ja soe. Hooldamine: tavalises puhastuses kasutatakse võimalikult vähe vett Piisab neutraalsete puhastusainete kasutamisest Kui vaja, kasutatakse ka nõrgalt aluselisi puhastusaineid. Kuivad, kergelt niisked ja niisked meetodid. Kui juhtub, et põrand jääb peale puhastamist märjaks, tuleb see üle kuivatada. Kaitsmine: lakkimine, vahatamine, õlitamine ja värvimine. *PVC TARKETT SPIRIT260 Canada Hind: 7.36 m2 Omadused: on tehismaterjal, ei talulahusteid ja tugevaid happeid, talub rohket niiskust, ei talu kuumi esemeid, kaitsmata pinnale võivad värvilised plekid jäädavalt kinnituda. Sobib niisketesse ruumidesse aga kööki ei sobi sest seal võib kuuma vett maha minna ja PVC ei tal...
Elektripliit Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2016 Elektripliit Pliit, mis muudab elektrienergia soojuseks Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_stove https://et.wikipedia.org/wiki/Pliit#Elektripliit
ISESEISEVTÖÖ nr. 1 Ruut · Ruut on geomeetrias võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk, mille nurgad on täisnurgad. · Joonis nr. 1 AB= 3 cm, BC= 3 cm, CD= 3 cm, DA= 3 cm · Pindala S= a2 Leiame ruudu pindala, kui ruudu külje pikkus on a= 3 cm. S= 32 = 3 · 3= 9 cm2 Vastus: Ruudu pindala on 9 cm2. · Ümbermõõt P= 4a P= 3 · 4= 12 cm Vastus: Ruudu ümbermõõt on 12 cm. · Ruudu kujulised esemed kodust 1) Lillepott 2) Kapp 3) Tumba 4) Karp 5) Peegel · Ruuduline keraamiline põrandaplaat S= a2 S= 20 · 2= 40 cm2
Ajatempel Toode nimetus K-Rautas Ehituse ABC-s 9/24/2017 17:52:38 Bituumenlaineplaat 9/24/2017 17:52:00 Keraamiline seinaplaat 12.5 8.5 9/24/2017 17:51:17 Klaasplokk, värvitu 4.1 9/24/2017 17:50:30 Bauroc 1.55 9/24/2017 17:48:59 Armatuur 9/24/2017 17:48:23 Eterniit, klassikaline 11.49 14.5 9/24/2017 17:47:25 Kipsplaat, niiskuskindel 13.9
III Arvestuslik töö. 1. Leia vastavale pinnakattematerjali tüübile sobiv kirjeldus ja puhastus-hooldus (ained, meetodid, töövahendid) Materjal Jrk nr Pinnakattematerjali kirjeldus Puhastus-hooldus-kaitse 1. LINOLEUM 3 Hea soojapidavus, kuiva ruumi pH 6-8, Nõrk puhastusaine, vähe kattematerjal, vastupidav, suur vett. Kuiv/vähe niiske kulumiskindlus, eriti kõvadel puhastamine. Hooldus veel puuliikidel, poorsus, tundlik baseeruva õliga või lahustil löökidele, torgetele. baseeruva õliga 2. TEKSTIIL- 10 Koostisained: kvarts, savi, liiv, Neutraalne puhastusaine, pH 2- VAIBAD värvained. Kuivpressimismeetod 11, mehaaniline töötlemine, kahhel. Märgpressimismeet...
Korrosioonikaitse ehituses Kaur Tuvikene Kõrghoone Sõpruse pst. 222 Korrosiooni ilmingud: · Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal
JUUGENDSTIIL Linda Blande, Hannaliis Vessart, Helina Karro, Cerlyn Treumann Juugendstiil Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Juugendstiili tunnused Looduslike motiivide kujutamine (nt lilled) Nõtked ja painduvalt voolavad kõverjooned Mahedad toonid Naine muutub tarbijaliku ühiskonna sümboliks Pildid ei paku ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuvad seinapinnale (figuurid on siluetsed) Juugendstiili kujunemine Tekkis Suurbritannias 19.20. saj vahetusel Tööstuslik tootmine hakkas välja tõrjuma käsitsi valmistamist Ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika Juugendstiil arhitektuuris 20. saj. arhitektuuri tähtsaim lähtekoht Esmalt kasutati rauast detaile, hiljem raudbetooni ja klaasi Juugendstiil Eestis Näited juugendstiilist Eugène Grasse...
1. KORRUS: RUUM: ESE: KORIDOR Lai riidenagi Pikk jalanõude kapp/istumisalus KÖÖK Kahe valamuga kraanikauss 4x Lõikepinnaga köögikapp Ahi 2 800 W Keraamiline pliit koguvõimsus 7 100W Suur nurgakapp Mikrolaineahi 900 W Pesumasin 250W Nõudepesumasin 395W Pesukuivati 215W Kohviaparaat 750W Külmkapp 165W Veekeetja 2 400W Vee puhastaja MAGAMISTUBA Öökapp Lai kummut Kahekohaline voodi ELUTUBA Arvutilaud
Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Maagid Rauamaak -- ei kasutata (Asukoht Jõhvi, asuvad liiga sügaval) Keemiatoore Fosforiit -- ei kasutata Lubjakivi -- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud Järvemuda -- põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda -- ravimuda Järvelubi -- söödalisand Turvas -- alusturvas Küsimused 1. Mida nimetatakse maardlaks? 2. Mis on kukersiit? 3. Kuidas tehakse kindlaks Eesti maavarade varud? 4.
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi
Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades.
Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades.
Käsitöö 8. klass ( 70 tundi aastas) Tööliigid : 1) õmblemine varrukatega ja kraega pluus. 2) silmuskudumine kampsun, vest või boolero. 3) heegeldamine 4) tikkimine riseljöö tikand 5) toitlustamine küpsetamine, praadimine. Pluusi õmblemine Kangasteks sobivad õpilastele linased, lavsaaniga (vähekortsuv) ja puuvillased kangad. Müügilolevate kangaste laiused on 80cm, 90cm, 110cm, 130cm(täissiid ja siidisegud)ja 140cm. 80cm, 90cm, 110cm, 120cm ja 130cm laiu kangaid nimetatakse KITSASTEKS kangasteks. 140cm ja laiemaid kangaid nimetatakse LAIADEKS(mõnikord ka topeltlaiadek)kangasteks. Pluusi õmblemiseks peame mõõtma pluusi pikkuse ja varruka pikkuse. Kitsa kanga puhul tuleb osta pluusiks 2 pluusipikkust ja 2 varrukapikkust. Laia kanga puhul 1 pluusipikkus + 1 varrukapikkus. Pluusipikkust mõõdetakse selja pealt kaelakondist kuni soovitava pluusi pikkuseni. V...
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
KERAAMILISED PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT Üks vanimaid ehitusmaterjale Kena, vastupidav, kergesti hooldatav Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud vastupidavuse piir ületab 1020 korda tsemendi ja raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile) Kõrge jäikuse näitaja ei lase plaadil deformeeruda. Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi) Suteliselt poorsed Tavaliselt glasuuritud Sobib plaatimiseks kuivadesse...
PUHASTUSAINETE JA TARVIKUTE PAKETT TOATEENIJALE JA ÜLDKORISTAJALE TOATEENIJA PIND MILLE JAOKS PUH. VAHEND TARVIK Klaas Peeglid, klaasmööbel Klaasipuh. vah Lapp, klaasirätik Puit Mööbel, põrand Puiduhooldusvah. Lapp (mikrokiud) (tolmu tõrjuv) Vaipkate Tolmuimeja, üldpuh. Tolmuimeja,küürimiskäsn Tekstiil Mööbel, kardinad Vahend nõrgalt kare (valge) Seinad Üldpuh. Vah, Lapp küürimispasta Lauad Üld-, mööblipuh. Lapp, küürimiskäsn Vah, küür.pasta Telefon Klaasipuhastusvahend lapp Televiisor ...
Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Fibo ventilatsiooniblokk 200- õõnesblokk. Õõnesblokki saab kasutada: ventilatsioonikanalite ehitamiseks, kas eraldiseisvalt või fibo moodulkorstnaga seotult. Fibo 5 plokkidest kõige suurema survetugevusega. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Põhilised kasutuskohad on raskelt koormatud seinad ja müüritsoonid, vundamendid. Keraamiline tellis Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas. Kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumiseks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude kuju ja arv on erinev. Nimetatakse ka moodultelliseks. Kasutatakse peamiselt senamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel
3 TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi. Kütuse analüütilist proovi segatakse avatud purgis lusika või labidakesega, misjärel võetakse erinevast sügavusest 2...3 kohast kaalutised 1 ± 0,1 g ja paigutatakse eelnevalt kaalutud tiiglitesse
MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti
Elektripliitide kasutamisjuhend Elektripliit on ette nähtud toidu valmistamiseks. Kui pliiti ei kasutata, siis veenduge, et kõik selle reguleerimisnupud on väljalülitatud asendis. Kui pliit on mingil moel kahjustatud, siis ärge mingil juhul püüdke seda sisse lülitada. Mingil juhul ärge asetage pliidipinnale plastmassist või alumiiniumist nõusid. Mingil juhul ärge jätke pliiti järelvalveta õlis-rasvas praadimise või õli või rasva kuumutamise ajaks. Elektripliidi keraamiline tööpind Elektripliidi keraamiline tööpind on varustatud nelja keedutsooniga. Keedutsooni sisselülitamisel helendab see vahelduvalt teatud kindlatel intervallidel, mis sõltub valitud võimsusest. Isegi maksimaalvõimsuse valimisel lülitub keedutsoon ülekuumenemise vältimiseks aeg-ajalt välja. Klaaskeraamiline tööpind on väga tugev ja talub nii kõrgeid kui madalaid temperatuure, aga ka temperatuuri järske muutusi. Siiski on tööpind, nagu
Mille poolest erineb kondiportselan portselanist ?PORTSELAN valmistatakse ideaalselt valgest ohukesest labikumavast massist, tihe, vee- ja happekindel, mehaaniliselt vaga vastupidav. KONDIPORTSELAN eriti korge labikumavusega ning habras pehmeportselan, mille koostises on 2060% veiseliste kondituhka. 11. Mis on fajanss ?uks kord poletatud urbne (poorne) keraamilisest (valgesavi) massist noud, mis kaetakse tinaglasuuriga ja kuumutamisel muutub labipaistvaltvalgeks. 12. Mis on samott ?tulekindel keraamiline savi; valmistatakse kive, skulptuure. 13. Mis on klinker ?on glasuurimata, ruske voi pruunikasmusta varvusega (Hollandi) tellis. 14. Klaasi kuumtootlemise menetlused (3) ?vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
