- postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid
docstxt/14132183699198.txt
· Mäekruusad - jäänud kivimite murenemise kohale. Nukiliste teradega · Uhtekruusad - terad vee toimel siledaks lihvitud · Moreenkruusad - Eestis peamised. Tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Savi - tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Väga peeneteraline. Terad õhukesed plaadikujulised. Mõrg savi väga plastne ja veetihe. Kasutatakse peamiselt keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. MURTUD KIVIMATERJALID Saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Killustik · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. · Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate prandate aluseks jne · Mehaaniliste omaduste poolest parim graniitkillustik Tehisliiv · Tehakse peamiselt graniidist
.........................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................
Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda pragunemiseta ja pärast koormuse eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju · Mis on materjalide plastsus? Omadus deformeeruda ilma pragunemistea ja peale koormuse eemaldamist säilida · Milliseid materjalide omadusi on tarvilik arvestada kontserdisaalide projekteerimisel? Akustilisi omadusi-helineelavus ja helipeegelduvus
betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruus? 7. Kuidas valmistatakse san . Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi? 9. Mille poolest erineb silikaltsiit tootmine silikaatkivide tootmisest? 10
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad - on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad, ning hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja
Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug
Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005…0,125mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. *Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse -betooni täitematerjalina - teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus.
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga (tuletõkkevahend, kasutatakse puidu profülaktiliseks kaitsmiseks tule eest suletud ehituskonstruktsioonides). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2)Raskelt põlevad-süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (TEP- fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3
Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2. Raskelt põlevad- süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad
lahustunud soolad uuesti kristalliseerunud), orgaanilised(loomsed jäänused). Kasutatakse täitematerjalina ja segude(mõrtite) valmistamisel, lubi, savi 29. Mis on sõmerad looduskivi materjalid (loetle) Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Pmst siis puruks olev kivi Sõmerad loodukivid on : liiv, kruusad, savi 30. Mis on murtud kivimaterjal (loetle) Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik, Tehisliiv, Müürikivid 31. Keraamika puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD
teatud arvu sõelte läbinite massiprotsentidena. Alamõõdulised terad – täitematerjali tähises antud alumise piirsõela läbinud täitematerjali osa Ülemõõdulised terad – täitematerjali tähises antud ülemisele piirsõelale jäänud täitematerjali osa Katekooria – täitematerjali omaduste iseloomulik tase, mida väljendatakse väärtuste vahemiku või piirväärtusena. 2. Kuidas jaotakse kivimaterjali ? (mõõtmete alusel) Kivimaterjalid jaotatakse vastavalt terasuurusele: Jämekivimaterjal on kivimaterjal, mile terasuuruse D on väiksemvõrdne 45mm ja d suuremvõrdne 2mm. Peenkivimaterjal on kivimaterjal mille D on väiksemvõrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised on kivimaterjal, mille osakesed läbivad 0,063mm avadega sõela Filler on kivimaterjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida kasutatakse tema
· Kivimaterjalina killustikku, looduslikku liiva, sõelmeid, vajadusel fillerit. KAB- · Sobib tavalise koormusega teedele ja tänavatele liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp, õuedel, parklates, jalgratta ja kõnniteedel, ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu hooajat valisel auguremondil. · ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm. · Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Lähteained: · Kivimaterjalid moodustavad skeleti, tagades segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid
kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid). On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad
Selle võib ümbritseda kiviga, fiboblokiga või teiste mitte põlevate materjalidega. Kivid võiks olla 5-10 cm kahele poole. Ettepoole 1 cm. Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma. Südamikuga kamina korstnasse ühendamisel kasutada tulekindlat villa ja silikooni. P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused. Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha
kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku
................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). .......
> Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus > Suureneb vastupidavus seenkahjuste suhtes > Paranevad soojaisolatsiooni omadused > Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb > Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaarduvus > Lagneb tasakaaluniiskus Puidust ehitusmaterjalid Puidust ehitusmaterjalid kujutavad endast valmis hooneosi. > Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimikonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Kivimaterjalid Jagunevad Looduskivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid. Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja põlemata telliskivid. Looduskivimaterjalid Liigitus > Geoloogilise päritolu järgi > Mineraaloogilise koostis > Füüsikalsedmehaanilist omaduste järgi > Töötlmisviiside järgi > Dekoratiivsete iseärasuste järgi > Kasutusala järgi Looduskivimaterjalidde liigitus geoloogilise päritolu järgi > Tard ehk magmakivimid massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
... 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. · Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. · On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2. Raskelt põlevad- süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 05.05.2014 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad
kuju, vaid tekib jääv deformatsioon. 7) PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid 8) HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid, malm, klaas. ERIOMADUSED 1) KEEMILINE PÜSIVUS materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata. 2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED 1 OSA peegeldub
Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud). Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid): Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale. Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia) Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust. savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina. Metallid - Ennekõike vask, pronks, tina, messing, aga ka muud metallid. Varajased Heebrea
Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Oma tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist.
sadenemisel veekogude põhja. Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik; Tehisliiv; Müürikivid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane 19. Soklikivid; Vooderdusplaadid; Põrandaplaat; Trepiastmed; Äärekivid; Sillutuskivid 20. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike
Ruloomatt (puitruloo, plastmassruloo Ruloo siinid (sirge osa, kruviosa) Pidurid ja leevendid Lükanduste furnituur Koosneb järgmistest osadest : Rullikud ja juhikud Siinid Muud materjalid, mida kasutatakse mööbli valmistamisel . Kaasaegse mööbli valmistamiseks võib peale puidulise päritoluga materjalide olla kasutatud veel palju teisi erinevaid materjale : Klaas ja klaasitooted Kivimaterjalid Plastmassid Erinevate materjalide kooslus ehk komposiidid . Klaas ja klaasitooted. Klaas koosneb ranidioksiidist (SiO2) , mis on sama keemiline ühend millest koosneb liiv Puhta RÄNIDIOKSIIDI sulamispunkt on umbes 2000oC Lisandid, mida lisatakse liivale klaasi valmistamisel Soooda (naatrimkarbonaat Na2Co3 või potas kaaluiumkarbonaat , mis alandab sulamispunkti umbes 1000 kraadile
suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud). Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid) Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale. Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav. nt. Lauselli Jumalanna 22000 18000 eKr. Prantsusmaa Kalenderkivi K-52. Inglismaa 4 aastatuhat eKr. Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia) Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust. savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina.
tegurid. Niiskuskahjustustele viitavad indikaatormikroseened, mida ei esine normaalsetes hoonetes: Aspergillus versicolor, Aspergillus fumigatus, Trichoderma, Stachybotrys atra, Phialophora, Fusarium, Ulocladium, Exophila, Rhodotorula, Chaetomium, Eurotium, Wallemia. 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused Cladosporium (Joonis 9.1 vasakul) esineb väga erinevate materjalide peal – tekstiil, puit, aknapaled, kivimaterjalid. Kasv algab juba 0º C juures. Maksimaalne kasv 25 C juures. Kasv peatub üle 35 C . Optimaalne niiskusetarve: õhu suhteline niiskust 80 %. Allergeen: Itüüpi allergia - heinapalavik, nohu, astma; IIItüüpi allergia ülitundlikkus (nn. ülitundlikkus hallitanud hoone seinte suhtes). Mõjub ärritavalt silmadele ja hingamisteedele. Chaetomium (Joonis 9.1 paremal) on levinud tselluloossetel alusmaterjalidel, sagedasti kipsplaadi kattekartongil
annaabi.ee 
