Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding) Seda keevitusviisi nimetatakse ka elektroodkeevituseks, kuna keevitamiseks kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest sulades moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida laiem on keevitatavate detailide Joon. 11 Elektroodid vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood elektroodihoidja Kaarkeevituses kasutatakse elektrood vooluallikas kaarleek keevitusjuhe elektrilise kaarlahenduse e.
kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest sulades moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Joon. 11 Mida paksem on keevitatav metall Elektroodid ja mida laiem on keevitatavate elektroodihoidja detailide vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood elektrood vooluallikas kaarleek keevitusjuhe Kaarkeevituses kasutatakse
keevitamiseks kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele Joon. 11 ja on kaetud kattega, millest sulades bbElektroodElektr oodid moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevisvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,6-6mm. Mida paksem on keevitatav metall, seda jämedam peab olema ka elektrood a c a b b Joon. 13 Tagasivoolujuhtme kinnitusklambrid d a-vedruga; b-kruviga e g f h Joon
ka elektrigeneraatoriga, mis tunduvalt laiendab tema kasutusala, kusjuures kasutatavad kaablid võivad olla pikad. Seadme võib MMA-keevituse korral varustada distantsregulaatoriga, samuti võib tig-põletil kasutada lisavarustusse kuuluvat voolu regulaatorit . Poldikeevitus · Poldikeevitus ei erine tavalisest keevitusest,sest ka poldikeevitusel on vajalikud kolm põhiosa: vooluallikas, keevituspüstol ja keevitusmaterjalid. 1. Keevitatav polt 2. Hoidja 3. Elektromagnetiline seade (kaare süütamiseks ja poldi eemale tõmbamiseks) 4. Käepide 5. Püstoli juhtkaabel 6. Jõukaabel transformaatorist Kokkuvõte Keevitusseadmeid on erinevaid ja just selliseid mida vaja. Sain palju uut teada keevitusseadmete kohta. *Info leidsin kemppi keevitusseadmete koduleheküljelt.
Tabel 1. Ohutegurid Kuupäev: Siseruum 20°C 20.04.14 Töökoht: Keevitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Keevitusspritsmed Elektrood Tööline, 3 kõrvalseisjad 2 Ohtliku pinnaga esemed või osad Keevitatav detail Tööline 2 (teravad, karedad jms) 3 Kuumad detail Keevitatav detail Tööline 2 4 Valgustatus Tööpink Tööline 1 5 Keevitusel eralduvad gaasid Tööpink Tööline, 4 kõrvalseisjad 6 Keevitusel eralduv ere valgus Elektrood Tööline, 4
ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3. Keevitusvoolu juhe. 4. Tagasivoolu kaabel. 5. Tagasivoolu kaabli klemm. 6. Kaitsegaasi balloon. koos reduktori ja kulumõõtjaga. 7. Kaitsegaasi voolik. 8. Keevituspõleti. 9. Lisamaterjali varras. 10. Keevitatav detail. 11. Volframelektrood. 12. Elektroodi pinguti ja voolujuht (tsangi). 13. Keevituskaar. 14. Sula keevisvann. 15. Keevitusõmblus. 16. Kaitsegaasi keskkond. 17. Nool näitab tegelikku keevitussuunda. 3 TIG keevitusega saab keevitada: alumiiniumi ja tema sulameid; roostevaba- ja happelist terast; vaske ja tema sulameid; niklit ja tema sulameid; titaani ja tema sulameid; magneesiumi ja tema sulameid.
kergem ja parem kasutada MAG-keevitavust. Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasilineTransformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kõrglegeerteraste keevitamiseks võib soovitada keevitustraate Cb08X20H9G7T ja DIN8556 järgi SGX2CrNi199. Keevituse kaitsegaasidena võib kasutada süsihappegaasi, kuid suurem tootlikus ja kvaliteet saadakse gaasisegude kasutamisel, nt. 80% Ar + 2+% CO2.
Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3. Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid on keevitatav. Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Laagriliuasulamid Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus
Klaasplastist detailide tootmise tehnoloogia Klaaskiud on väga mitmekülgne ehitusmaterjal. Erinevalt metallist või puust pole se lihtsalt mõõtu lõigatav, paika, kruvitav või keevitatav. Klaaskiu kihid vormitakse vastavalt toote kujule ja kaheosalise vaigu kõvendajaga muudetakse elastsed klaasriide lehed tugevaks vastupidavaks tooteks. Lõplikult valminud klaaskiud on sarnane plastikuga, tugevuselt aga võib võistelda mõne metalliga. Klaasriiet kasutatakse väga erinevate toodete valmistamiseks, näiteks mehhanismide osade korpused, autode paneele ja keredetaile. Merenduses kasutatakse samuti klaaskiudu, kuna ta on veekindel ja korrosioonikindel.
Kuna ülesandes on tootmismahuks masstootmine, siis selleks sobib MIG-keevitus, sest sellisel keevitusprotsessil on kõrge tootlikkus. 3. Elektrivõrgust tarbitav vehelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil. 1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4
Keevitamine Põhimõisted Keevitus,keevitamine-Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitus tehnoloogia-on tehnika ala,mis käsitleb keevitus protsesse, kui toodetete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitus tehnoloogia hõlmab: · keevitus toodete projekteerimist,tugevus arvutusi, kvaliteedi taseme määramist · keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist. · Keevitus mettallurgiat, Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitavust · kvaliteedi tagamist,järelvalvet,kontrolli,personali pädevust. · Töökeskonda eralduvaid gaase,kiirgust,müra,ergonoomikat. Keevituse sooritus tehnika ehk keevitus tehnika-on keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. Keevitus protsess-konkreetne keevitus viis,mis eristatakse kasutatava energia järgi Põhimetall või materjal-keevitatav metall või materjal. Keevisvann-keevitamise ...
c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus
süsinikusisalduse piiriks 0,20...0,22%. Sest süsinik mõjutab külmpragude tekkimist.... mida rohkem süsinikku, seda halvem. Antud harjutustöö detailid on torud, mida võib olla küll keerukas kokku keevitada, kuid TIG-keevituse puhul saab keevitada ka keerulistes ja kitsastes tingimustes. Keevitatava materjali paksus on 4 mm, seega on keevitustraadi kasutamine vajalik. Kuna konstruktsiooniterase süsinikekvivalent CE on väiskem kui 0,25%, mis tähendab seda et teras on keevitatav piiranguteta, sest ta ei ole kalduv nii külm- kui ka kuumpragudele. Kuna tegemist on torudega ja põkkliitega, siis võib nende keevitamine olla keerukas, kuid TIG-keevituse puhul saab ka keevitada ka keerulistes oludes. Lisamaterjalid Kuna on tegu konstruktsiooniterasega, siis sobib Vene standardi GOST 2246-80 järgi keevitustraat Cb-08G2C, Lääne standardi EN440 järgi valida elektroodtraat tähistusega G424MG2S1. Kasutatakse alalisvoolu, kuna on tegu tehasetingimusetega, sest
mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend
Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist.
5000 Al-Mg-sulamid 6000 Al-Mg-Si-sulamid 7000 Al-Zn-sulamid 8000 Al-Fe-sulamid Valusulamid [3]: 10000 puhas Al 20000 Al-Cu-sulamid 40000-48000 Al-Si-sulamid 50000 Al-Mg-sulamid 70000 Al-Zn-sulamid Puhas alumiinium (1xxx) on kalestatav, Tal on hea töödeldavus, korrosioonikindlus ning elektrijuhtivus, Samas on tal halvad mehaanilised omadused, sest ta kõvadus pole kõige parem. Ta on keevitatav ning joodetav. Kasutusalad on näiteks toidu foolium, nõud toidu pakendamiseks, keemiatööstus. [3] Al-Cu sulamid (2xxx) legeerivateks elementideks on vask 3-6% ning Mg kuni 2%. Nad on termotöödeldavad, Toatemperatuuril ning kõrgematel temperatuuridel on neil head tugrvusomadused. Nad on mehaaniliselt liidetavad ning mõned sulamid on ka keevitatavad. Neid kasutatakse näiteks lennukitööstuses, autotööstuses ning liitmike tootmisel. [3]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevi...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Marko Mõttus Keevitamine. Iseseisevtöö Juhendaja:Üllar Kivi Tartu 2012 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võ...
3 KEEVITAMINE Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB 22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus Elektroodkeevitus MAG-keevitus Keevitatavate Süsinikteras, Süsinikteras, Madallegeerteras, Roostevaba materjalide loetelu: Madallegeerteras, teras, Malm, Al ja Al sulamid, Ti ja Ti Roostevaba teras, Malm, Al ja sulamid, Cu ja Cu sulamid
Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu selle tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Tehnikas kasutatavad magneesiumsulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad, millest tulenevalt liigitatakse magneesiumsulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalidena, joodistena ja seal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur
EESTI VABARIIGI HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KEEVITUSTEHNOLOOGIA AINETÖÖ Koostas: Juhendaja: Väimela 2012 SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS
oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse.
saab reguleerida keevitusenergiat parameetrite valik toimub seadme 6 suudmiku valikuga häälestuskaardi järgi 7 madal väljaõpe on lühike Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor Valikut teha, et kumba keevitusviisi kasutada on raske, sest nii gaaskeevitus kui ka punkkontaktkeevitus mõkemaga saab keevitada väikese läbimõõduga detaile, Samas kui võrrelda temperatuuri, millega tehaks üks keevitus ja teine, siis valiksin selle põhjal gaaskeevituse, tema madalama temperatuuri pärast. Teisalt valiks punktkontaktkeevituse (PKK), kuna tal on suurem tootlikus, elektroode ning kaitsegaase
- nurkliide - ots ehk servliide - katteliide - T ehk vastakliide Keevitamise tulemusel saadakse keevisõmblus, mis iseloomustab keeviskoostu. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal. Keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi ja lisametall , millest tardumisel moodustub keevisõmblus. Servavahemik keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon keevitamise ajal sulanud põhimetalli osa. Segunemis ehk legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist.
TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, kaarkeevitus räbustis, elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, plasmakeevitus. , . Elektroodkeevitamine Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevituse (Joon. 1) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon
1.PARANDADA NAKKETUGEVUST 2.PARANDADA ALUSPÕRANDA TUGEVUST 3.SIDUDA TASANDUSSEGU ALUSPINNAGA JA VIIMISTLUSKIHIGA BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS TASANDAMINE - ÜLE 2 MM EBATASASUSED TASANDADAKSE KÕIGEPEALT KAS OSALISELT VÕI VAJADUSEL LAUSTASANDUSEGA - VIIMASE KIHINA KANTAKSE PEALE PEENTASANDUSSEGU KIHT 0,4...2 mm KATTETÜÜBI VALIK PÕRANDAKATTELE ESITATAVAD NÕUDED : 1. HELI-ISOLATSIOONIVÕIME 2. NIISKUSKINDLUS JA ISOLATSIOON 3. LIBEDUS 4. SOOJUSJUHTIVUS 5. KEEVITATAV (MONOLIITSUSE JAOKS) 6. KOORMUSETALUVUS KATTETÜÜBI VALIK 7. ANTISTAATILISUS 8. SOBIVUS KÖETAVALE PÕRANDALE 9. ANTI-ALLERGILISUS 10. SOBIVUS ALUSPÕRANDAGA 11. HOOLDATAVUS 12. PEHMUS 13. ASENDATAVUS 14. KRIIMUSTUSTUNDLIKKUS 15. SOOJUS KATTEMATERJALIDE TÜÜBID HOMOGEENSED PVC-KATTED KOGU PAKSUSES SAMA MATERJAL KIHILISED PVC-KATTED KOOSNEVAD KULUMISKIHIST JA ALUSKIHIST VILTALUSEGA PLASTKATTED ALUSKIHIKS DZUUTKANGAS VÕI POLÜESTERVILT, KASUTAMINE LÕPETATUD
CESTILENE HD 500 (PE HMW) Rockwelli kõvadus Läbilöögipinge, kV/mm < 45 Mahueritakistus, > 10 astmes 14 Iseloomustus: PE HMW on puhas kõrgtihe polüetüleen millel keskmine molekul mass kuni 500´000 g / mol. Materjal on hästi keevitatav. Värv must / roheline Tihedus 0,96 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 0,01 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 60...80
keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused
Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3) joonis 1 joonis 2 joonis 3 4 Gaaskeevituse süsteem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 1.2 Injektorpõleti Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi koostist, võimsust ja kuju.
Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2
ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...............................
4 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 5 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Keevitusgaasid Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas.
AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Magnaalium sisaldab kuni 12% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav. Alumell on nikli ja alumiiniumi sulam milles 2% alumiiniumi, mangaani ja räni. Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. Alumiiniumi kasutatakse ka pulbermetallurgias. Alumiiniumpulbri ja Al2O3 ( kuni 22% ) segu paagutamisel suure rõhu all temperatuuril kuni 500oC saadakse kerge, tugev, hästi töödeldav ja kõrge temperatuurikindlusega (temp. vahemikus 350...500oC) materjal. Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300o C juures oma tugevuse. Alumiiniumivalu iseärasused:
Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60- 90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma servamata. Üle 5 mm paksuste detailide keevitamisel ääred kalduservatakse. Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada Lisa 1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2 Normaalleek 3 Oksüdeeriv leek 4 Taandavleek 5. Keevituspõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus 6. Vasaksuunaline keevitamine1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 7. Paremsuunaline keevitamine1.
valmistamisel. Tänu happekindlusele kasutatakse ka keemiatööstuses. 7.3. Magnaalium Magnaalium on väga korrosiooni kindel sulam. Magnaalium sisaldab lisaks alumiiniumile ka 2-5% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. Kui magneesiumi sisaldus sulamis on 10-30%, siis on ta valatav. Sellest sulamist valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, ehitusdetaile ja angaare. Ta on hästi keevitatav. 7.4. Aldrei Aldrei on sulam, mis sisaldab kuini 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib hästi juhtmete valmistamiseks, sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. 7.5. Alumel Alumel on nikli (95%) ja alumiiniumi (2,3%) sulam, milles on veel räni ja mangaani. Alumeli 0 sulamistemperatuur on 1315-1390 C. Kasutatakse termoelementide (temperatuurisensorid) valmistamisel.
Väga hea korrosioonikindlus termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Alumiiniumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al-Si-sulamid silumiinid. Enam kasutatakse Al- valusulameid, mis sisaldavad 10...13% Si. 5
tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid.
Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Metall, mis on berülliumist pehmem ja plastilisem. Magneesiumi iseloomustab madal sulamistemperatuur. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid
Lahjend, hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H = 2Al+ 3H2 Külmas konts. Lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimerl tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al+6HNO3(konts.)= Al2O3 + 6NO2+ 3H2O Reageerib leelistega Sulamid duralumiinium (Al- Cu- Mg Mn) Silumiin (Al- Si) Magneesium (Mg) el. Nr 12 (2:8:2) aatommass 24,312 Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemp. 650 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav Pole nii plastne kui alumiinium Aktiivne Lahustub hapetes väga eneriliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+ -ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) Reageerib kergesti halogeenidega 3
d. Kasutusvaldkond PE-kõige levinum plast,madal hind ja mitmekülgne omadus.Niiskuskindel ja gaasitihe, koosneb ainult vaigusk.happe ja leelise kindel,Laguneb kloori ja fluori mõjul,.Sulab vahemikus 100.140 kraadi.Peamisel kasutatakse veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temp.Palju kasutatakse puuviljade ja pagaritoodete pakendamisel.HDPE-nt ketsupipudel,LDPE-pakkkiled. Leidub ka tetrapakendites. Korgid on tehtud Pest. Eelised: Odav,Veekindel,Hästi keevitatav,Külmakindel Puudused:Ei talu kõrget temperatuuri, halb soojuskindlus,Halb rasvakindlus,Laseb läbi gaase. Tooraineks on eteen, see on tuleohtlik, kuid vähe toksiline.PE on keemiliselt väga vastupidav Põletamine suhteliselt ohutu. Suurema koguse põlemisel võib tekkida formaldehüüdi, akroleiini, jm. Taaskasutatav – helvestatakse või granuleeritakse – kasutatakse toiduga mitte kokku puutuvate pakkematerjalide ja kanistrite või torude valmistamiseks
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas.
plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eritugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte, sepiseid ja stantsiseid. [5]
Tulevikus on aina enam autodel detaile alumiiniumist. [7] 2.5. Magneesium Magneesiumi iseloomustab: väike tihedus, madal sulamistemperatuur, väga hea soojusjuhtivus, väga hea vibratsioonisummutus ja kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil. Tugevus sõltub puhtusest ja mikrostruktuurist. Alumiiniumiga võrreldes on magneesium kolmandiku võrra kergem. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alumiiniumile alla. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Hind on alumiiniumiga võrreldes kõrgem. 2000.a kasutati Euroopas sõiduauto kohta ca 3 kg Mg, tulevikus prognoositakse kasvu 100 kg- ni. [8] 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] Õhupuhastajad Elektroonika Mutrid Niplid Plokikaas Kolvid Sisselaskekollektor Radiaator Erinevad korpused
parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline
keevitusaparatuuriga ühendada kinnitatava poltühendusega vasest kaablikinga abil. Keevitusaparaadi, jaotuskilbi või muu seadmestikuga ning keevituskohaga ühendatud juhe peab olema kvaliteetse isolatsiooniga ja kaitstud kõrge temperatuuri, mehaanilise vigastuse ja keemilise mõjutuse eest. Keevitatavat detaili keevitusvoolu allikaga ühendavaks tagasijuhtmeks võib olla mis tahes profiiliga teraslatt, keevitusplaat, metallriiul või keevitatav konstruktsioon, kui selle ristlõige tagab keevitusvoolu (kuumenemise suhtes) ohutu läbimise. Tagasijuhtmena kasutatavad elemendid tuleb poldi, surukruvi või klemmiga omavahel kindlalt ühendada. Siseraudteed, maandus- või potentsiaaliühtlustusjuhet, ehitise metalltarindit, kommunikatsiooni ja tehnoloogilist seadmestikku tagasijuhtmena kasutada ei tohi. Elekterkeevitustöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitatava toote ja
parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend
; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 2. Polüetüleen - läbipaistmatu termoplastiline helehall materjal, käsutades rasvase pinnaga. Elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga. Painduv. Käsutatakse kõrgsagedusvoolu kaablite põhilise isolatsioonina. Kõvematest markidest isolaatorid: poolikehad, paneelid. Töödeldav: survevalu, kuumpressimise ja ekstrusoonimoodusel (juhtmete isolatsioonikiht, isoleervoolikud - rüüsid, torud jms.). On keevitatav. Päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi. 3. Polüvinüülkloriid e. PVC - valge pulber. Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehtedena, kilena, plaatidena, torudena ja varrastena. Suur keemiline vastupidavus õlidele, lahustitele, leelistele ja hapetele. Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja isoleerdetaile. Plastifikaatorite lisamisega saadakse painduvad materjalmärgid, mida kasutatakse
Pikisuunas/põikisuunas, % Rebenemistugevus. 300 130 100 40 Pikisuunas/põikisuunas, N Veepidavus, kPa (min) 500 300 200 100 Temperatuuritaluvus, °C (min) 80 80 80 80 Painutatavus, pind ja põhi, °C/∅mm -25/30 -25/30 -15/30 -25/30 Erikaal, g/m2 liimitav kattematerjal 4500 4000 4000 3800 keevitatav kattematerjal 5500 5000 5000 4800 liimitav alusmaterjal 3500 3000 3000 2200 keevitatav alusmaterjal 4500 4000 4000 3200 37 Modifitseeritud bituumenkatted Tootekl. >1:20 >1:40 >1:80 >1:80 (üldk.) TL1 Rahuldav Rahuldav
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
