EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina.
..3000 kg/m3. Kvartsklaasid on kergemad ja pliiklaasid raskemad. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m3 Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid klaase ei soovitata kasutada liiga suurte ruutudena *Optilised omadused. Klaasi optilised omadused on sõltuvad selle koostisest ja valmistusviisist Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92% nfrapunase kiirguse läbilaskvus 70-80% UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete metallide oksiide suures koguses Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja kiirguse läbilaskvuse poolest Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad
erinevaid, selleks on lisatud teisi koostisosi Klaasi head omadused · kõva materjal · läbipaistev · hea peegelduvusega · raskesti kuluv · lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida Klaasi halvad omadused · habras · kergesti purunev · klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist Kasutusalad · Aknaklaas · Optilised elemenid · Mahutid · Dekoratiivsed rakendused · Ehitusmaterjal · Igapäevaelus Kasutatud materjalid · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed · http://et.wikipedia.org/wiki/Kvarts · http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas Tänan tähelepanu eest!
soojapidavused summerida. Vastavalt normidele ei tohi välispiirde soojapidavus R 0 olla väiksem kui nõutav soojapidavus R0RT. Kõik väärtused saab võtta normidest või käsiraamatutest. +joonis, kus y-telg on piirde maksumus eek/m³ ja x-telg on piirde soojatakistus Rt. Kahe telje keskelt läheb sirge- ehit.maksumus. ROPT. on nende kahe ristumispunkt. 12). Kasvohoone efekt. Klaasi läbipaistvuse spekter. Kasvohoone efekt ei lase kosmosest tulnud IP kiirgust enam uuesti kosmosesse. Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam klaasi ei läbista. +joonis kasvuhoonest. 13). Soojaülekanne vertikaalses õhkvahes? Väikeses õhkvahes tekivad soojakaod juhtivuse teel, suures õhkvahes kaob soojus konvektsiooni teel (termosifooni efekt), soe õhk liigub jahedamale pinnale
(tootlikus on väike) *pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam. Enamasti on sellised nõud massiivsed paksu seinalised. Kujult silindrid,kandilised, või ülevalt laienev. *presspuhumine-sulamass(ülevalt laienevad kausid) Aeglane jahtumine e. Lõõmumisel kõrvaldatakse klaasist pinged, suureneb klaasi mehaaniline tugevus. Aeglane klaasi jahtumine väldib klaasi iseeneselist purunemise. *Harilik klaas-kõige massilisemalt toodeta klaas-pudeli-ja aknaklaas. Akna ja pudeliklaasi peamine erinevus seisneb värvuses. Aknaklaas jaguneb kvaliteedi järgi 3 sorti. Vitriinklaas võib olla poleeritud, seda kasutatakse suurte pindade katmiseks. Klaasi pakitakse mingi pehme materjaliga polstertatud kastidesse. Kvaliteetsemate klaaside pakimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse
Segades tsemendimörti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. Klaas Klaas on tähtis nii ehitusel, laboris ja mujal. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Lähteained segatakse ja sulatatakse kõrgel temperatuuril. Klaas muutub kuumutamisel pehmemaks ja vedelamaks. Sellepärast saab poolvedelast klaasimassist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti (aknaklaasi) ja torusid. Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid,et klaasi värv ei muutuks. Na2CO3 + CaCO3 + SiO2 → klaas
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
6.Klaas Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda tehakse tänapävani. Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja pudelid. Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms.
kuni kümme aatomit. · Materjalid, mis on nanoosakestega kaetud, suudavad end kaitsta kauem kui tavalised silikooni, õli või akrüüliga töödeldud esemed. Kriimustuskindlad klaasid · Kriimustuskindlate prilliklaaside valmistamisel kantakse nanoosakesed klaaspinnale. · Selliseid klaase võib kriimustamata puhastada isegi terasvillaga. Tillukesed osakesed on nii väikesed, et nad ei murra ega peegelda valgust, vaid lasevad läbi. Isepesevad aknaklaasid · Aknaklaas on kaetud õhukese titaanoksiidi kihiga, mille mõju on kaheviisiline: 1. Vesi märgab klaasi paremini vihmatilgad valguvad ühtlasemalt laiali ega jätta klaasile kuivamisel jälgi. 2. titaanoksiidil on ka fotokatalüütiline toime valguse mõjul laguneb pinnale sadenenud mustus. Isepuhastuv pesu · Mikrolaineid kasutades kantakse riidele nanoosakeste kiht, millele omakorda saab lisada selliseid kemikaale, mis
Varem on valgust läbilaskvate materjalidena olnud tarvitusel looduslikud kiled, näiteks seapõis. Kui on vaja, et aken laseks läbi õhku, kuid mitte putukaid, suletakse aken sääsevõrguga. Samuti kasutatakse akende sulgemiseks aknaluuke, mis kaitsevad aknaklaasi näiteks tormi jm välismõjude eest. Akent ümbritseb tavaliselt aknaraam - hooneseinast eraldiseisev puidust, plastist või metallist raamistik, mille külge kinnitub aknaklaas. Raam võimaldab klaasi kergemini vahetada ja liigendada suuri aknapindu. Liigendamisel tekkivaid väikesi klaasipindu nimetatakse aknaruutudeks. Akna alumises servas paiknevat plaati nimetatakse aknalauaks. Tihti tarvitatakse aknalaudu iluesemete, näiteks lillepottide paigutamiseks. Selline asetus võimaldab lilledel saada rohkem valgust kui toas ning samal ajal kaunistada akent nii sees kui ka väljas viibijate jaoks.
Trambib, kuule. Suitsuahjud, Karjub Kuu Pääl on mäed Saunad, Ja vaidleb, Seletab. ja Mered. Vasikadja koerad. nii Kisendama Harjub Siiski noorele kuule Peenrast paksud Ka makk ja telekas. Vanasti öeldi TERE. Hernekaunad Taskutesse Poevad. On toas nii palju lärmi, Öösel maja Et põrub aknaklaas. Kohal vilgub On läbi isa närvid Väga suuri tähti. Ja ema voodis maas. Ja sul tunne tekib pilguks, Kes lärmi lööb ja röögib, Et sind läbi Nähti. See kunagi ei kuule, Et südamel on löögid Ja elamisel luule. Pigistasin silmad kinni... Tänan!
......................................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga:
Nii seavadki nad sammud köstri juurde, kuid teel sinna peetakse maha tuline taplus vendi pilganud Toukola küla poistega, milles vahvad vennad võitjateks tulevad. Kas siis kõva pea või hoopis laiskuse tõttu, ei taha tähestiku õppimine vendadel üldse edeneda. Köstri pidevad karistused ja manitsused on viimasteks piiskadeks poiste kannatustekarikas nii otsustataksegi lugemise õppimine sinnapaika jätta ja köstri kambrist põgeneda. Purustatakse aknaklaas ning peagi tuntakse juba vabaduse leevendavat toimet. Teel koju saavad poisid aga ebameeldiva üllatusega osaliseks neid varitsevad kättemaksuhimulised Toukola poisid. Seekord saavad seitse venda kõvasti peksa. Koju jõudes kütavad nad sauna tulikuumaks ning asuvad enda haavu ravima. Hommikul aga selgub, et saun oli nii tulikuumaks köetud, et see oli öösel maha põlenud. Peagi toob kohtumees Mäkelä neile teate, et praost on poiste poolt saadetud mõnituste pärast
Rõika-Meleski suurtööstus, kus 19. sajandi keskpaigaks oli juba üle 500 töölise. Klaasivalmistamisega kaasneva kuumuse tõttu töötati peamiselt öösiti või mitme vahetusega. 5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel Esimene teadaolev Eesti klaasimanufaktuur tegutses aastatel 1628-1664 Hiiumaal nüüdse Hüti küla lähistel. Klaasimeistrid palgati Rootsist ja Saksamaalt, suurem osa ettevõtte toodangust – aknaklaas, pudelid ja mitmesugused klaasnõud – eksporditi de la Gardie laevadel Rootsi ja Venemaale. 1760-1770. aastatel asustati rida väikeseid klaasikodasid: Narva jõe ääres, Piirsalus, Meeksis, Rutikveres, Pajusis ja Aegviidu lähistel. Nende tegevus oli lühiajaline ja kestis kuni lähedalolevate toorainevarude ammendamiseni. Toodeti peamiselt aknaklaasi, pudeleid ja lihtsamaid lauanõusid. 1782. aastal hakati Tõrna manufaktuuris tootma akna- ja peegliklaasi, mille
· Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. Tihedus. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m , üldiselt aga 2200-3000 kg/m klaasi koostisest 3 3 olenevalt. Optilised omadused. Optilised omadused olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemise viisist. Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92%. Infrapunase kiirguse läbilaskvus on 70-80%. UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad suures koguses raskete metallide oksiide. Püsivus. Klaas on väga püsiv normaalsetes tingimustes. Kahjustused tekkivad tugevate leeliste, fluorja fosforhappe toimel. Pakitud, tihedalt üksteise vastu surutud klaaslehti ei ole soovitav niiskena hoida et vähendada vastastikust negatiivset mõju puistatakse klaasilehtede vahele spetsiaalset pulbrit
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. ...
(naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le, ja teise koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO). Eesti suurim klaastaara tootja on AS Järvakandi Klaas Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja pudelid. Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti
· vedelat betooni saab valada vormidesse KLAAS · ehitusel ja mujal on tähtis läbipaistev klaas · klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv. · Lähteaineid segatakse kõrgel temperatuuril · Klaas ei sula kindlal temperatuuril vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. · Sellepärast saab pool vedelast klasist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti ja torusid. · Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid, sest Fe(II) muudab klaasi tumeroheliseks, Fe(III) punakas-pruuniks. · Klaas on keemiliselt vastupidav ja kõva, kuid rabe ei talu lööki, painutamist ja järske temperatuurimuutusi. PUIT · Ehitusel laialdaselt kasutatav looduslik orgaaniline materjal · Odav, küllaltki tugev, kerge, hästi töödeldav, värvitav ja liimitav materjal · Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni
Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas talvemõnust ei saa aru tema põdral nelivedu valged majad, valge laas --- saani peal on nahkne tool helbeid täis on aknaklaas Vaata vaata jõulumees ABS ja rallirool vaata! vaata mind ja sõbrakest --- ära ainult akent pühi, sulle täna laulan ma Jõuluvanal habe ees seal on kirjas: "Häid pühi" sulle püüan tantsida ise paksu mantli sees --- --- aga jalas on tal-vaata Roos see õitses peenra peal
OHKAN KUI EESEL JA SÜLITAN PIHKU. OOTAB MIND IGAVANA ISEGI VIHMAST MÄRG. SEE MIS MU KÄTES EI EDASI NIHKU. OLEKSIN DANTE, SIIS LASEKSIN PÕRGUS PATUSEID ISTUDA ALGEBRA TAGA VIIVI LUIGE LUULETUSED, Täheke nr. 5, 1985 SUUR LÄRM LAPS LAULAB, TRAMBIB, KARJUB JA VAIDLEB, SELETAB. NII KISENDAMA HARJUB KA MAKK JA TELEKAS. ON TOAS NII PALJU LÄRMI, ET PÕRUB AKNAKLAAS. ON LÄBI ISA NÄRVID JA EMA VOODIS MAAS. KES LÄRMI LÖÖB JA RÖÖGIB, SEE KUNAGI El KUULE, ET SÜDAMEL ON LÖÖGID JA ELAMISEL LUULE. ELUSLOODUS LÄKS OSKAR MAALE KEVADEL, SÄÄL HÜPPAS, HULLAS, HÕIKAS JA ÕUES PEENRALILLEDEL KÕIK NUPUD MAHA LÕIKAS. KÜLL EMA NOOMIS OSKARIT JA VANAEMA PALUS, KUID POISSI NAERMA AJAS JUTT, ET LILLEDEL ON VALUS. TA OMA AUTOD KÄIVITAS JA SÕITIS MÖÖDA ÕUE. KUID PÄIKE ÄRA KAHVATAS
tavaliselt SiO2. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks. Klaasi lähteained on räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks. Mõned klaasisordid, nende koostis ja kasutamine 1) Sulatatud kvarts: >99,5% SiO2, kasutatakse tiiglid, konteinerid. 2) Kvartsklaas: 96% SiO2, 4% B2O3, laboriklaas. 3) Boorsilikaatklaas: 81% SiO2, 3,5% Na2O, 2,5% Al2O3, 13% B2O3, laboriklaas, toidunõud. 4) Aknaklaas: 75% SiO2, 16% Na2O, 5% CaO, 1% Al2O3, 4% MgO, aknaklaas. 5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO. 6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid:
11 http://www.westcomtrade.ee/?lang=est&m1=24&m2=klaasi-tyybid 8 KOKKUVÕTE Ei osanud arvatagi, et klaasi kasutamise võimalusi nii palju on ja veel nii erinevatest valdkondadest. Selle referatiivse töö tegemise käigus sain väga palju uusi teadmisi. Enne selle referatiivse töö tegemist olid mul ainult pinnapealsed teadmised klaasi valdkonnas. Kui öeldi klaas, tuli esimesena silme ette tavaline aknaklaas, kuid nüüd tean millest klaas koosneb, kuidas seda saadakse ning kus kasutatakse. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puit_ja_klaas.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas 3. https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puit_ja_klaas.htm 5
4 Normaalbetoon 2382,96 5 Pesubetoon(valgest tsemendist) 264,23 6 Mullbetoon 865,36 7 Kipsplaat 784 8 Puitlaastplaat 740,92 9 Aknaklaas 2372 10 Vahtklaas 138,88 11 Lubjakivi 2739,24 12 Graniit 2653,81 13 Ekstruuderpolüstüreen 44,04
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
....................................................................................9 1.2.3 Soome aken.................................................................................10 1.2.4 Sisse-välja avanev puitaken........................................................11 1.2.5 Mitteavatavad aknad...................................................................11 1.2.6 Erilahendusega puitaknad...........................................................12 2. AKNAKLAAS, KLAASPAKETT JA TURVALISUSE TASE.................................13 2.1 Karastatud klaas................................................................................14 2.2 Lamineeritud klaas............................................................................16 2.2 Isepuhastuv klaas..............................................................................17 2.3 Dekoratiivklaasid...............................................................................18 4
jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara, mänguasjad ... Metall: Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid ja muu puhas metalltaara. Sobimatud: aerosoolpakendid, värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara. Klaas: Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja pudelid. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika: Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Ohtlik prügi: Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed,
alandamiseks. 3 KLAASI TOOTMINE Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus. Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses: prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber
Joogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid Papptaldrikud ja joogitopsid Kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid KLAASPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Pakendikonteinerisse ei sobi: 1. Toidu- ja muud biojäätmed 2. Vanad riided ja jalanõud 3. Aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud ning lambipirnid 4. Tühjendamata ja määrdunud pakendid Kokkuvõte Pakendite sorteerimine polegi raske, aga eks see seisab iga inimese laiskuse taga. Muidugi, kui me sorteeriks ja majandaks pakendeid õigesti, kaitseks me loodust ja mingil määral ka oma tulevasi lapsi. Kunagi kui ma oma elu peale lähen, hakkan ma kindlasti pakendeid sorteerima. Kasutatud kirjandus http://www.hkhk.edu.ee/majutus/pakendite_liigid.html http://www.estonian- warehouse
värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada näiteks aknaklaasi. Taaskasutatava toorme erineva kvaliteedi saavutamiseks on kõige õigem klaastaara koguda eraldi värvi järgi - värvitu, pruun ja roheline. Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas, roheline (veini-sampuse pudelid ning osa õlupudelitest) ja aknaklaas läheb üldjuhul Eestist välja, peamiselt Ukrainasse. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist: 1) PET plastikut (pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse pudelid ka värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. PET pudelid, suurem PE
politseinik vms’. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e)väljak, tärklis(e)tööstus, rõskus(e)laik, õigus(e)rikkumine; e. osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid. 2. Omastavas käändes on: a. kuuluvusseosele osutavad sõnad, ntvankriratas, aknaklaas, vennanaine, piibusuits; b. otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud, veoauto, lokirullid; c. mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. 3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus.....................
Sisse veeti metalli, soola, tubakat, alkoholi, paberit. Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk). Millega läksid ajalukku: Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada. Aitas esimest eestikeelset aabitsat välja anda, töötas välja ajastule iseloomulike kirikukaristuse süsteemi (jalgade pakkupanemine, häbipink jms). Johann Fischer- kirikuelu edendaja, Liivimaa kindralsuperintendent. Tema initsiatiivil asutati
joonpais. tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3. Boorsilikaatklaas 81 3,5 2,5 13 - ,,- Laboriklaas, (Pyrex) toidunõud 4. Aknaklaas 74 16 5 1 (4MgO)Madal sulamistemp, Aknaklaas kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10(+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7
joonpais. tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3. Boorsilikaatklaas 81 3,5 2,5 13 -,,- Laboriklaas, (Pyrex) toidunõud 4. Aknaklaas 74 16 5 1 (4MgO)Madal sulamistemp, Aknaklaas kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10(+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm
Aknatööstuses kasutatakse 3-12 mm paksust klaasi. Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Tavaline aknaklaas ei hoia nõuetele vastavalt sooja ka kolmekordselt, mistõttu esialgne kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada.[8] 4.2 Päikest hülgavad klaasid Päikese poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõus ning UV-kiirgus võib kahjustada ruumi sisekliimat. Selle vältimiseks ja soojuskiirguse reguleerimiseks võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on kahte eri tüüpi massvärvitud ja pindkaetud klaasid, millel on ka energiasäästu omadus.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3. Boorsilikaatklaas 81 3,5 2,5 13 -,,- Laboriklaas, (Pyrex) toidunõud 4. Aknaklaas 74 16 5 1 (4MgO)Madal sulamistemp, Aknaklaas kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10 (+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm
Süsihappegaasist tekkinud mullikeste eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, millest tekkivad O2 mullid haaravad kaasa ka CO2 mullid, klaasimass selitub. Vaja hästi kõrget temp-i, et mass oleks võimalikult vedel ning toimuks iseeneslik segunemine. Pärast lastakse segul jahtuda pisut ja seejärel töödeldakse vajaliku kujuga tooteks. Et saaks aknaklaasi peab lähteaineid võimalikult palju puhastama rauaühenditest,sest need annavad värvi, kuid see kulukas. Aknaklaas on ka paksem, kui tavaline klaas. Aknaklaasi tootmisel kasutatakse lihtsamaid võtteid, et värvitustada, nt oksüdeerimine või redutseerimine, nii et Fe(II) ja Fe(III) ühendite värvused täiendvärvustena teineteist ära kustutaksid ja sum kahvaturoheline. Võib lisada ka MnO2, mis kustutab rauaühendite värvuse. Aknaklaasi valmistamisel tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks
Kõik teised üleminekud omavad lühemat?/pikemat?lainepikkust? Osakese ristlõige iseloomustab tema takistust teiste osakeste liikumisele. Nt kui viskate vastastikku üksteisele tennisepalle või korvpalle. Millal on tõenäosus suurem, et pallid kokku põrkavad? Miks on metsad rohelised? Mis vahe on valguse peegeldamisel ja hajumisel? Miks paistavad kauged mäed sinised? Aga miks on piim valge? Miks paistab päike õhtutaevas punane? Miks ei paista tähed mustas taevas? Miks paistab aknaklaas läbi serva vaadates värviline? Miks on pipar, porgand ja tomat punast värvi? MAKROSKOOPILINE AINE Kui palju kaalub 1 mool valku, mille molekulkaal on 50 kD? 50 000 Da 50 000g. Milleks kulub keha poolt neelatud soojus? Mikson nano-ja makromaailm nii erinevad? Sellepärast, et kõik osalevad juhuslikus termilises tantsus RT: Kas suur või väike ühik? Miks võrreldakse BoltzmannifaktorisEa-d RT-ga, mitte3/2 RT-ga?
ja vaigust koosnevat materjali nimetatakse getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse aspesti ja vaigu segudest. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 9. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid
langeb eluruumi. Kasutatakse ruumide paigutamisel ilmakaarte suhtes. Põhja ruumid, millele pole aknaid vaja või kus on väikesed aknad. 10 Ida – kabinet ja magamistuba Lääs – elutuba ja sauna eesruum Lõuna – päike liiga intensiivne (päike võib soojendada suvel ruumi ~10 C võrra). Kasvuhoonekile ja aknaklaas on päikesekiirguse püüdjad, sest klaas juhib hästi lühilainelist päikesekiirgust ruumi sisse, aga välja enam ei lase. 22. Konstruktsioonide tulepüsivuse hindamine Tarindi tulepüsivust hinnatakse ajaga minutites, mille jooksul tarind on võimeline tulekahjus säilitama projektis ettenähtud tugevuse ja staatilise püsivuse; selle omaduse ehk kandevõime tähis on R
tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele. Paisumistegur on aga üsna suur, pindmised kihid paisuvad tugevasti
Insolatsioonikestvus on aeg, mille vältel otsene päikesekiirgus langeb eluruumi. Kasutatakse ruumide paigutamisel ilmakaarte suhtes. Põhja ruumid, millele pole aknaid vaja või kus on väikesed aknad. Ida kabinet ja magamistuba Lääs elutuba ja sauna eesruum Lõuna päike liiga intensiivne (päike võib soojendada suvel ruumi ~10 °C võrra). Kasvuhoonekile ja aknaklaas on päikesekiirguse püüdjad, sest klaas juhib hästi lühilainelist päikesekiirgust ruumi sisse, aga välja enam ei lase. 22. Konstruktsioonide tulepüsivuse hindamine Tarindi tulepüsivust hinnatakse ajaga minutites, mille jooksul tarind on võimeline tulekahjus · säilitama projektis ettenähtud tugevuse ja staatilise püsivuse; selle omaduse ehk kandevõime tähis on R
-Tallinn jäi tähtsamaks sisseveosadamaks endiselt,kuhu saabusid Euroopast masinad, keemiatooted ja kivisüsi nii Eesti kui ka Venemaa tarbeks. -Olulisemaks väljaveosadamaks kujunes Pärnus, mille kaudu läks Lääne-Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit. -Veelgi enam arenes sisekaubandus. -Maaelanikud ostsid uusi põllutööriistu, vabrikurõivad ja- jalatsid tõrjusid välja senini domineerinud rahvariided, laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid. Linnade kasvamine -Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. -1914.aastal linnaelanike arv 250 000. -Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. -Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. -Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. . Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks.. Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel- töötlemispiirkond
veniv tihke mass>valtsitakse>lehtklaas. *Valamine *Klaasipuhumine Jagatakse 3 sorti: kvaliteedi järgi, ei tohi olla mulle vms, tasapinnaline. Erimass 2,5 g/cm3. Soojaerijuhtivus 0,71,3 . Valguse läbilaskvus vähemalt 87 %. Kõvadus 57 Mohsi skaalal. Äärmisel habras. Tõmbetugevus 1020 korda väiksem. Tõmbetugevus 6001200 N/mm2. Painde, surve, 3570 N/mm2. KLAASTOOTED: transportida vertikaalasendis, et niiskus vahele ei satuks. · Lehtede paksus, tav. Aknaklaas 2 mm (2,5;3;4;5;6), vitriinklaas 6 mm12mm. Vooderdusklaasvälisfassaadidel, tagumine pind võib olla kaetud kile või värviga. Peegliklaas, oluline tsasapinnalisus Mattklaas, 1 klaasi pinna matistamisel, karedaks muutmine lihvimiskäiaga, söövitava ainega või kova(?)pritsiga. Jääklaas kaetakse klaasi 1 pind liimikihiga ja kuumutatakse kõrgel temp. liim kuivab, praguneb ja tõmbab kaasa klaasiosakesi >muster. Reljeefklaasid saadaksa valtsimise käigus.
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 4...
76. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus. Klaas - optiliselt läbipaistev anorgaaniliste materjalide sulamisprodukt. Klaasid tekivad sulas olekus oleva tahke aine tahkumisel. Koostis (näited): puhas kvartsklaas – 100% SiO2 nt optika; termokindel klaas (SiO2, B2O5,Al2O3) nt laborinõud; tavaline klaas (Sio2, CaO, Na2O) nt aknaklaas. Liigitus: }Pudeli ja aknaklaas } Kuumuskindel klaas } Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
